Jana da eski Ýkimet
Sonymen býgin úlyqtau rәsimin ótkizip, el biyligin janasha sipatpen qolyna alghan N.Nazarbaev týsten keyin parlamentting jalpy otyrysyna qatysyp, deputattargha jana ýkimetting qúramyn jasaqtau turaly úsynysyn jetkizdi. Ata zang boyynsha jana saylanghan preziydent úlyqtalghan song Ýkimet tarauy tiyis.
Deputattardyng aldynda sóz sóilegen preziydent Ýkimetti búrynghyday Kәrim Mәsimov basqara bersin degen úsynysyn jetkizdi.
Ádettegidey elbasyn birauyzdan qoldaghan deputattar osyndayda kózge týsip qaludyng mýmkindigin qalt jibermedi. Kezek kezegimen sóz alghan deputattar Zeynolla Alshymbaev, Bauyrjan Smayylov, Núrlan Ónerbaevtar jeldey esip, jelpinisip, maqtau men madaqtyng adamnyng oiyna kelmeytin teneulerin tauyp jatty. Smayylov tipti eski de su jana preziydent N.Nazarbaevty Áz-Tәukemen teng kóretinin jasyrmady. Olardyng maqtauynan Mәsimov te kende qalmady. Sóitip, elimizde órken jayghan demokratiyanyng jemisin júrttan búryn jep jýrgen qalaulylarymyz demokratiyalyq jolmen biylikke jetken preziydentting demokrattyq úsynysyn naghyz demokrattarsha qabyldap jiberdi.
Sonymen býgin úlyqtau rәsimin ótkizip, el biyligin janasha sipatpen qolyna alghan N.Nazarbaev týsten keyin parlamentting jalpy otyrysyna qatysyp, deputattargha jana ýkimetting qúramyn jasaqtau turaly úsynysyn jetkizdi. Ata zang boyynsha jana saylanghan preziydent úlyqtalghan song Ýkimet tarauy tiyis.
Deputattardyng aldynda sóz sóilegen preziydent Ýkimetti búrynghyday Kәrim Mәsimov basqara bersin degen úsynysyn jetkizdi.
Ádettegidey elbasyn birauyzdan qoldaghan deputattar osyndayda kózge týsip qaludyng mýmkindigin qalt jibermedi. Kezek kezegimen sóz alghan deputattar Zeynolla Alshymbaev, Bauyrjan Smayylov, Núrlan Ónerbaevtar jeldey esip, jelpinisip, maqtau men madaqtyng adamnyng oiyna kelmeytin teneulerin tauyp jatty. Smayylov tipti eski de su jana preziydent N.Nazarbaevty Áz-Tәukemen teng kóretinin jasyrmady. Olardyng maqtauynan Mәsimov te kende qalmady. Sóitip, elimizde órken jayghan demokratiyanyng jemisin júrttan búryn jep jýrgen qalaulylarymyz demokratiyalyq jolmen biylikke jetken preziydentting demokrattyq úsynysyn naghyz demokrattarsha qabyldap jiberdi.
Múrtyn shiyrshyqtay kýlgen Mәsimov te sóz alyp, ózining ústazy Nazarbaevqa alghysyn jaudyryp, senimin aqtaytyn jetkizdi. Onyng qazaqsha byldyrlatyp jónelgen sózin elbasyn bólip «bayqadyndar ma, qayta saylanady degende qazaqshany qalay әdemi sóilep jatqanyn» dep deputattardy bir kýldirip aldy. Býgin ghana inaugurasiyasy ótken preziydentting kónil-kýii jaman emes eken. Eski de jana ýkimetti qayta saylap tastaghan deputattardy «Kәrim, men 95 payyz dauys jinap preziydent bolsam, sen 100 payyz dauys jinap premier boldyn» dep taghy da kýlkige qaryq qyldy.
«Masa-aqparat»