Júmystan kelsem, ýide, tórde bireu shәniyip jatyr. Shәniyip jatqany bylay túrsyn, shәy iship jatyr, jastyqty shyntaqtay jatyp.

- Búl kim?-dep súradym әielimnen.

- Ataqty úry eken.

- Úry neghyp jatyr bizding ýide?

- Qúdayy qonaqpyn deydi.

Qazaq qonaghyn qúdayynday kýtken emes pe, úyat bolar dep, baukespe úrygha sýrlengen songhy etimizdi asyp berdik. Úry qúlayyn dep túrghan ýiimizge tandana qarap: «úrlaytyn eshtene joq eken...» dep kýrsindi. Biz de qúdayy qonaghymyzdy jylamsyrap shygharyp saldyq. Taghy bir kýni júmystan kelsem, ýiimde bireu basyn juyp jatyr. Áyelim qúmghanmen su qúiyp túr.

- Búl kim?-dep súradym men.

- Ataqty korrupsionermin deydi.

- Basyn juyp jatqany nesi?

-  Basy qyshyp ketipti. Qúdayy qonaq eken...

«Qúdayy qonaghymyzdy» Qúdayymyzdan kýtip jiberdik. Ýide týk joq bolghan son, basyna «agharaghan ghoy» dep, airan qúiyp shyghardyq.

Kýn demalys bolghan son, kesh túryp, esik aldyna shyqsam, bir kisi, bet auyzyn saqal basqan, nasybay atyp túr.Ýige zyp ete qalyp, shәy dayyndap jatqan әielimnen:

- Mynau kim?-dep súradym.

- Qúdayy qonaq.

- Ózimiz ash otyrghanda neghylghan qúdayy qonaq? Qashan keldi?

- Týnde kirip ketipti ghoy, ózim de bilmey qaldym. Tórgi bólmede pyryldap úiyqtap jatyr eken.

- Esikti ilip qoymap pa edin?

- Terezening fortochkasynan kiripti.

Júmystan kelsem, ýide, tórde bireu shәniyip jatyr. Shәniyip jatqany bylay túrsyn, shәy iship jatyr, jastyqty shyntaqtay jatyp.

- Búl kim?-dep súradym әielimnen.

- Ataqty úry eken.

- Úry neghyp jatyr bizding ýide?

- Qúdayy qonaqpyn deydi.

Qazaq qonaghyn qúdayynday kýtken emes pe, úyat bolar dep, baukespe úrygha sýrlengen songhy etimizdi asyp berdik. Úry qúlayyn dep túrghan ýiimizge tandana qarap: «úrlaytyn eshtene joq eken...» dep kýrsindi. Biz de qúdayy qonaghymyzdy jylamsyrap shygharyp saldyq. Taghy bir kýni júmystan kelsem, ýiimde bireu basyn juyp jatyr. Áyelim qúmghanmen su qúiyp túr.

- Búl kim?-dep súradym men.

- Ataqty korrupsionermin deydi.

- Basyn juyp jatqany nesi?

-  Basy qyshyp ketipti. Qúdayy qonaq eken...

«Qúdayy qonaghymyzdy» Qúdayymyzdan kýtip jiberdik. Ýide týk joq bolghan son, basyna «agharaghan ghoy» dep, airan qúiyp shyghardyq.

Kýn demalys bolghan son, kesh túryp, esik aldyna shyqsam, bir kisi, bet auyzyn saqal basqan, nasybay atyp túr.Ýige zyp ete qalyp, shәy dayyndap jatqan әielimnen:

- Mynau kim?-dep súradym.

- Qúdayy qonaq.

- Ózimiz ash otyrghanda neghylghan qúdayy qonaq? Qashan keldi?

- Týnde kirip ketipti ghoy, ózim de bilmey qaldym. Tórgi bólmede pyryldap úiyqtap jatyr eken.

- Esikti ilip qoymap pa edin?

- Terezening fortochkasynan kiripti.

- Ói, әkennin...-dep ashulanyp syrtqa jónele berip edim, әielim «pәdnóshke» berip, etpetimnen týsirdi.

-Úyat bolady... Liviyanyng liyderi Kaddafiymin deydi. Elimde soghys, OON soqqysynan sharshadym, Ýndistangha ketip bara jatyr edim, qúdayy qonaqpyn deydi...

Kadekendi halqyna oq jaudyrghany ýshin jek kórsem de, qúdayy qonaq bolghan son, pәtir nan jegizip, shygharyp saldym. Kóshege deyin shygharyp salyp,ýige kelsem, bireu esik aldynda esinep otyr.

- Keshiriniz, siz kim bolasyz?-dep súradym men.

- Ózing kim bolasyn?-dep dýnk etti ol.

- Qúdayy qonaqpyn... Oi, keshiriniz, osy ýidegi әielding týnde birge jatatyn kýieuimin...

- Á-ә... Men qúdayy qonaqpyn...

- Qaydan kelesiz?

- Belarussiyadan. Sondaghy metrony jaryp kelemin. Sayasy tapsyryspen...

Quyp shyghayyn desem, qoryqqanymnan talyp qalyppyn. Kózimdi ashsam, terrorist qazanymyzdyng qaspaghyn qyrnap jep jatyr eken. Qosh aitpastan ketip qaldy...

Taghy bir kýni ýiime keshtetip kelsem, ýide qúdayym-au, premier ministrimiz kәrim Mәsimov jýr... Quanghanymnan qúlap qala jazdadym.

- Siz pre-prem...-ba?-dep tútyghyp ta qaldym.

- Iya. Qúdayy qonaqpyn... Preziydent saylauynan keyin, qayta taghayyndalgha­ny­ma quanyp ketip, elimdi jayau aralap jýr edim, ýilerinde tas ta joq eken. Qazir ketemin...

- O ne degeniniz, tym bolmasa keuip qalghan su iship ketiniz...

- Kepken su bola ma?

- Bolady... Bizding auylda taza su joq... Sudy satyp alamyz. Kýnge keptirip, ýnemdep ishemiz... Al týk tyndyrmaghan oblys әkimderi qayta taghayyndalyp jatyr...

- Oh, audan әkimi! Qarjyny jiberemiz, jiberemiz, qayda sol qarjylar?-dep Mәsimov ashudan bulyghyp, jaghamnan aldy.

- Q-qaydan bileyin...

- Keshiriniz, siz әkim emes ekensiz ghoy...

Mәsimov ketken song әielime:

-Myna ómirden sharshadym!-dedim,- bir apta joq bolyp keteyinshi...

Bir aptadan keyin ýige kelsem,  ýige kimning kelgenin aitayyn ba? Qúday-au, kim keldi deysiz ghoy... Jaraydy, kimning kelgenin aitsam, shalqanyzdan týsersiz, óziniz dolbarlay beriniz, men qúdayy qonaqtyng qolyn alayyn... Assalauma-ghaley-ku-u-uum!

«Abay-aqparat»