Internet-konferensiya: Túrsyn Júrtbay (basy)
Alashtyng altyn jýlgeli sózi men isi ólgen joq. Alash iydeyasy mәngilik jasampazdyghymen aldymyzdan jarqyryp baghdar bolyp keledi. Alashqa qyzmet etu bir sәtke de toqtaghan emes. Alash ruhynyng jana zamanda jadymyzda janghyrghyruyna ólsheusiz enbek etip kele jatqan Alash ruhty azamattar bar. Sonyng biri hәm biregeyi - jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbay myrza internet-konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy bolyp, oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdardyng alghashqy legine jauap berip otyr.
«Abay-aqparat»
- Túrseke! Sizdi óz basym naghyz alashtanushy ghalym retinde tanimyn. Qazirgi kezde ekining biri alashtanudy menshiktegisi kelip, ony sәnge ainaldyryp alghanday kórinedi. Olar jan-jaqqa tarap jýrgendey. Nege bәrining basyn biriktirip siz basqarmaysyz? Mysaly, siz qyzmet etetin Euraziya uniyversiytetining ózinde sizding ortalyq bar, Sartqojanyng ortalyghy jәne Diqan Qamzabekting alashtanu instituty dey me, taghy birdeme bar. Bir oqu ornyndaghy eki-ýsh maqsaty ortaq úiymdardy biriktiruge bolmay ma?
Múratbek
Alashtyng altyn jýlgeli sózi men isi ólgen joq. Alash iydeyasy mәngilik jasampazdyghymen aldymyzdan jarqyryp baghdar bolyp keledi. Alashqa qyzmet etu bir sәtke de toqtaghan emes. Alash ruhynyng jana zamanda jadymyzda janghyrghyruyna ólsheusiz enbek etip kele jatqan Alash ruhty azamattar bar. Sonyng biri hәm biregeyi - jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbay myrza internet-konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy bolyp, oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdardyng alghashqy legine jauap berip otyr.
«Abay-aqparat»
- Túrseke! Sizdi óz basym naghyz alashtanushy ghalym retinde tanimyn. Qazirgi kezde ekining biri alashtanudy menshiktegisi kelip, ony sәnge ainaldyryp alghanday kórinedi. Olar jan-jaqqa tarap jýrgendey. Nege bәrining basyn biriktirip siz basqarmaysyz? Mysaly, siz qyzmet etetin Euraziya uniyversiytetining ózinde sizding ortalyq bar, Sartqojanyng ortalyghy jәne Diqan Qamzabekting alashtanu instituty dey me, taghy birdeme bar. Bir oqu ornyndaghy eki-ýsh maqsaty ortaq úiymdardy biriktiruge bolmay ma?
Múratbek
- Qadirli ýlken-kishi, aghayyn, el-júrt! Zamanyna say jabdyqtyng tilin bilmegendikten de bolar, osy súraqtarynyzgha jauapty tolyq jazyp, endi joldaghaly otyrghanda, bilgesayyrdyng tintuirinen adasyp qalyp, barlyghyn óshirip aldym. Mine, ýshinshi kýni taghy da qaytalap terip otyrmyn. Sondyqtan da jauaptyng әdettegiden keshiguin jat oigha balamanyzdar. Barlyqtarynyzgha shyn jýrekten rahmet. Men múnday yqylasqa bólenemin dep eshqashanda oilaghan joqpyn. Ótken jolghyday erkin emes, jauapty qysqa qayyrsam, qonyltaqsyp qalmanyzdar. Ekinshiden, internetting tәrtibi solay ma, súraqtardyng kóbining sonynda aty-jónderiniz jazylmapty. Búdan keyingi baylanysta onday saualdargha jauap bermeytin shygharmyn. Búl - ózindi jәne súhbattasyndy syilau mәdeniyeti bolsa kerek jәne kenesting ýndemester mekemesining shtattaghy salpanqúlaqtaryna tәn qalyptasqan teris ghadet. Sonymen...
Múratbek myrza! Barlyq jaghdaydy óziniz de jaqsy bilip otyr ekensiz. Mening biluimshe, tikeley alash atyn iyemdengen nemese zertteuge taqyryp etip alghan jýzden astam ortalyq pen joba bar. Tipti Halyq assambleyasy alashtyng toleranttyq iydeyasy turaly filimge mol qarjy bólip otyrghan da siyaqty. Búl ózi qabyspaytyn, absurd, jalghan iydeya, jalghan taqyryp emes pe? Ghylymy kýshti bir maqsatqa júmyldyru kerek degen úsynysynyz óte oryndy. Ásirese, «Mәdeny múra» baghdarlamasynda birin-biri qaytalau óte kóp. Al týpki nәtiyje bireu.
Birtútas alash iydeyasyn tújyrymdau - tarih jәne memleket tarihy ghylymy zertteu instituttarynyng tikeley mindeti. Jazushynyng mindeti - solargha dem beru, oy salu.
Al olardyng basyn qosyp, jetekshilik etu mәselesine kelsek, búl men ýshin ýlken qúrmet, biraq kesh úsynys. Endigi qalghan ghúmyrda jighan, tergendi bir jýiege týsirip, jinaqtap ketuge múrsham kelse, sonyng ózi ýlken olja bolar edi.
Alash iydeyasynyng bas-ayaghy qymtalmay, tәuelsizdikting túghyry da týbegeyli negizdelmeydi. Ásirese, sayasy ekonomika mәselesi jiyn, terinsiz, bey-bereket ketti. Búl, sózsiz, qaytadan ekonomikalyq, ruhany tәueldilikke alyp keledi.
- Sizding últynyz kim? 2. Myndaghan jyldar búryn bolghan "Qanly", "Ýisin", "Nayman", "Qypshaq" siaqty t.b. memleketterding jalghasy bolyp kelgen QAZAQ memleketi qayda qazir, bar ma?! 3. memleketimizding "Qazaqstan Respublikasy" dep ataluyn dúrys dep eseptep, qoldaysyz ba? 4. Eger mening birinshi súraghyma "qazaqpyn" dep jauap berseniz, qatelesesiz! Siz de men siaqty jәne QRdaghy 16 000 000 astam azamattar siaqty "kazahstanes" - qazaqstandyqsyz!!! Óziniz siaqty kózi ashyq, kókiregi oyau qazaqtyng perzentteri QAZAQ MEMLEKETI ýshin qashan "ALASh" dep atqa qonady? Joq әlde, sizding oiynyzsha, qazir ALASh pen QAZAQSTANDYQ sózderi sinonim bolyp qaldy ma?!
Qúrmetpen Nauryzbay.
- Nauryzbay qandas!
Siz ózinizding súraqtarynyzgha óziniz týgeldey jauap berip qoyypsyz. Qazaqstandyq degen termindi tek qazaq elining azamaty degen maghynada qabyldaymyn.
Alash - úrandy, atoyly atau. Atoydy qazir atpen emes, bilimmen, namyspen, mәdeny bәsekemen salu kerek. Qúnanbaydyn: «Myqty bolsang - bopsagha shyda» - degen zamany endi tudy.
Qazaq eli - mәngilik el qatarynda ómir sýredi dep senemin. Áytpese, tirshilikting maghynasy joyylyp ketui de mýmkin.
- Bizding memlekettik qyzmetkerlerde últtyq mýdde bolmaytyny, dýbaralardyng keshegi kenes meyramdaryn toylap, qúldyq sanadan qútylghysy kelmey jýrgeni, әrdayym "ormangha" qarap úlityny bizde otarsyzdanu yaghny neokolonizasiya jýrgizilmeuine (jalghyz bizding elde ghana)baylanysty emes pe? "Jas qazaq ýni" gazetindegi "Erikpese, Erimbetov bola ma?" maqalasy turaly www.qazaquni.kz sayty,ne deysiz? Mahanbet.
- Mahanbet myrza! Bizding ýkimet qúramyndaghy Ghylym men Mәdeniyet ministrinen basqa ýkimet mýshelerining jetpis payyzy qazaq tilin Mәsimovting dengeyinen tómen mólsherde mengergen jәne bәri de týrikshe aitqanda «dólmәlar», dýbaralar. Bir úrpaq auyspay jәne ýkimet basyna alypsatarlar men alpauyttardan ada «qara qazaq kelmey», týzelmeydi.
Dekolonizasiyalau baghytyn ústanu turaly jazushylar toqsanynshy jyldary úsynys jasaghan bolatyn. Ol ayaqsyz qaldy. Sonyng zardabyn qazir tartyp otyrmyz. Búl jer astynan sýzilip shyghatyn yza suy siyaqty qazir qoghamnyng betine shyqty. Endi korroziya bastalady. Sol últtyq korroziyadan, yaghni, tottanudan saqtau jolyndaghy últtyng ózin-ózi saqtau týisigi qalay qozghalysqa týsedi, elding keleshek sapasy soghan tikeley baylanysty.
Al maqalany oqymappyn. Sondyqtan da pikir aita almaymyn.
- Otarsyzdanu - dekolonizasiya. Siz «neokolonializm» degen úghymdy dúrys paydalanbay otyrsyz. «Neo» degen «jana» dep audarylady. Yaghny neokolonializm - aqparattyq qaru, destruktivti kulittar «iydeyasy» jәne t.b. negativter arqyly qazirgi zamanghy «beybit» týrde otarlau formasy. Dekolonizasiyany mektepterde «alashtanu» fakulitativtik pәnin engizu, BAQ-tarda qazaq tarihy (búl keng úghym)turaly kóptep jazu, prinsipti týrde qazaq tilinde sóileu jәne t.s.s. taktikalar arqyly jýrgizuge bolady.
- Pikiriniz oryndy. Qosylamyn.
- Armysyz,agha! Men songhy kezderi bir ýlken mәsele kóterip jýrmin. Ol mynaday,mening oiymsha Álihan BÓKEYHAN atamyzdy tarihta ALAShATA (ALASh-ATA,Alashata) degen atpen qaldyrsaq dúrys bolar, siz alashtanushy retinde qalay qaraysyz? Búl mәsele jayly jaqynda maqala jazatyn oiym bar.
Alash balasy Erlan AHMEDIY
- Barmysyng bauyrym, Erlan! Álihan - últ kósemi. Orystar ony «Otes nasii» dep atydy. Qazir bar qazaqtyng elu payyzynan astamy Álihan atannyng atyn bilgenimen, zatyn bilmeydi. Eger әr qazaq «Álihan - mening atam!» - deytin zaman tuatyn bolsa, әr qazaqtyng basyna baqyt qúsy qonar edi. Mysaly óz basym shәkirtterime: «Mening ýsh әkem bar. Ózimning tughan әkem - Qúdakeldi. Ruhany әkem - Abay. Últtyq ústazym - Ahan, Ahmet Baytúrsynov», - dep aitamyn. Al ony jalpy qazaqqa tana almaymyn. Álihannyng atyn әr qazaqtyng jýregine sinirip alsaq, sonyng ózi ýlken olja. Áytpese bir kezderi: «Jambyl bizding әkemiz emes! Biz Jambyldyng balasy emespiz!» - dep, Jambyldyng kóshesining atyn alyp tastaghan leningradtyqtar qúsap, «Álihan bizding atamyz emes» - dep shyghatyn qandastarynnyng da payda boluy mýmkin -au!
«Atatýrik» aty - últtyq qozghalystyng órleu túsynda tughan. Al bizdegi qazirgi qoghamnyng qúramy, Oralhan aghamyz aitqanday, «gibridter» qoghamy jәne olardyng salmaghy myghymdanyp barady.
- Ne kerek, tarihy attardy shatastyryp, elding qúlaghyna Álihan Bókeyhanovtyng esimi endi sinip kele jatqanda, sizge ynghayly bolsa atay beriniz, ALAShATAny ALA-ShATA qylyp almaytynyna kim kepil beredi?
- Uәjing oryndy. Osyny ne aghalyq, ne inilik sypayylyqpen jetkizse, sózing jarasym tauyp keter edi. Kijinetin kez alda.
- Erekenning úsynysy dúrys dep oilaymyn, men qoldaymyn. Óitkeni, Erlan últjandy adam, qazaq dese jegen asyn jerge qoyar.
- Ár qazaq sonday bolsa - bizdi ertenimiz alandatpas edi -au!
-Sizding jazghan kitaptarynyzdy kimder oqidy? Sol enbekteriniz oqylmay qalady dep qorqpaysyz ba? Qazir ókinishke qaray - kitap oqymaytyn úrpaq qalyptasyp keledi. Ony bәrimiz de bilemiz. Qazaqstan telearnalary jayly pikirinizdi bildirseniz? Qazaqtyng bir jóni týzu telearnanyng bolmaghany ókinte me sizdi? adamnyn, qoghamnyng sanasyn baghyttaytyn birden-bir qúral ghoy. azyp bara jatqan úrpaqqa qarap qinalasyz ba?
Qazirgi qazaqtyng basty problemasy ne?
Preziydentpen kezdeser me ediniz - kezdesseniz ne aitar ediniz?
-Mening kitaphanagha jaqyn adam retindegi taldaugha negizdesem, qazir jalpy júrttyng 4 % ghana oqyrmandardyng esebinde túrady. Onyng deni joghary oqu oryndarynyng studentteri jәne egde adamdar. Búl kórsetkish tayau jyldary 0, 5. % tómendeui mýmkin. Búl - últtyq apat. Ári qaray sauatty sauatsyzdyq pen topastanu, yaghni, últtyq toqyrau bastalady. Odan qashyp qútyla almaymyz. Búl qoghamnyng barlyq salasynan kórinis tabady. Mine, sol toqyraumen kýresuge qazaq eli jan-jaqty dayyndaluy kerek. Biz, bәsekege qabiletti últpyz ba, joq, tozghan últpyz ba, sol bәsekede qúnymyz anyq bayqalady. Sondyqtan da ol kýreske dayyndyqty últ mәiegin úiytatyn ziyalylar men jastar býginnen bastap dayyndaluy kerek.
2. Mening óz oqyrmandarym bar siyaqty. Olardyng deni egde, oy toqtatqan adamdar. Internetke ýsh kitabimning oqyrmandardyng súrauy boyynsha engizilui (sonyng bireui osy «Abayda») de, jәne sizding mening atymdy biluinizge qaraghanda, әzir bazardaghy «bagham týse» qoymaghan siyaqty. Biraq, oqyrman mәselesi, bәribir últtyq, memlekettik qauipsizdik, dildik mәsele bolyp barghan sayyn asqyna beretini anyq.
3. Qazaq telearnalaryna kenes kezinde de, keyin de kónilim tolghan emes. Tipti qazaq telearnasy degen boldy ma ózi? Saghat marqúmnan keyin qazaq tilin erkin biletin adam telearnany basqaryp kórdi me ózi? «Qazaqstan» Ghalym men Túrsynjannyng túsynda qazaqqa bet búryp edi, olardy qúlghanaqtay qudaladyq. «Aytystyn» dymyn bastyq. Tәuelsiz elmiz, qazaq tilinde derbes kanal joq. «Balapannyn» qanaty jyldam qataysa eken. «Asyl arnanyn» arnasyn uaghyzdan - ýstirt sharighattan tereng sharighatqa, maghrifatqa, tarahiyatqa búratyn kez de jaqyndap qalghan siyaqty. «Múhamed payghambar» turaly kóp serialy filimdi qaytalap berse degen tilegim bar. Kýzde arnayy qazaq arnasy ashylady degen qaueset shyndyqqa ainalghay. Al telejurnalisterdi mýldem qaytadan dayyndau kerek. Shetterinen sauatsyz keletini (Berik pen Biybigýlden basqasy) tang qaldyrady. Jurnalist retinde shamyma qatty tiyetini osy. Juyrda jaqsy niyetti bir shәkirt qaryndasym: «Tomiristing shashy sary ma, qara ma ózi? Sol turaly pikir talasyn ótkizsek», - deydi. Áueli Tomiristing kim ekenin tanytyp almay ma? Tura osynday jalghan pafostar jalghan iydeologiyany qalyptastyrady.
4. Qazaqtyng basty minin Abay qadap-qadap túryp aitqan. Ol dert asqynbasa, dauasyn tapqan joq. Soghan óz basymnyng qosary: últtyq enjarlyghy men namyssyzdyghy, sauatty sauatsyzdyghy, jalghan kólgirsui, jymysqylyghy. Últtyq til men dildin, dinning qúrugha bet alghanyn kórip túryp, tobyrmen birge «kozel - provaktorgha» (arandatqysh tekeshikke) ilesip kelmesting qasaphanasyna qaray toghytyla aghylyp bara jatqan qapersizdigi.
5. Búdan on bir jyl әbden mýmkin is edi. Endi ol ghayyptyng kezdeysoq oqighasy arqyly ghana mýmkin bolatyn neghaybyl nәrse. Óitkeni men qazir jatbauyrlardyng esebindemin. Aramyzdy kórinbeytin kózder men mysyq tileuler bólip túr. 97-jyly: ýsh tilegindi oryndaymyn, - dep uәde berip edi. Ol uәde endigi úmytylyp ta qalghan shyghar. Tipti mening esinen shyghyp ketuim de mýmkin. Áytpese, on jyldyng ishinde bir belgi bilinse kerek edi. Búryn: Til, dil, «Mәdeny múra», úiymdastyrugha ózi tikeley úsynys etken «Otyrar kitaphanasy» ghylymy ortalyghy turaly aitqym kelip jýretin. Qazir onyng barlyghynyng neghaybyldanyp bara jatqanyna kózim jete týskendey. Endi kezek kýttirmeytin, jyl ótken sayyn tiske týsken qanqúrt qúsap qaqsata bertin, týbinde últtyng ruhany azuyn qaghyp týsiretin jalghan ghylym men ghylym, joghary jәne orta bilim mәselesin dәlelimen mәsele etip qoyar edim. Bilim - últtyng tamyry. Al oghan qúrt týrtse, erteng ony eshqanday zanmen, dollarmen qalpyna keltire almaysyn. Últty mýgedekke, ruhany qúldyqqa ainaldyrudyng basy búl!
-Aleksandr Mashkevich hochet sozdati vsemirnyy evreyskiy telekanal
Oligarh Aleksandr Mashkevich hochet sozdati vsemirnyy evreyskiy telekanal. Milliarder zayaviyl, chto takim obrazom budet borotisya s antiysemitizmom.
Po informasiy ryada zarubejnyh izdaniy, novyy kanal prezentuyt v blijayshie 3-4 mesyasa. Ranee Aleskandr Mashkevich regulyarno vhodil v desyatku samyh bogatyh ludey Kazahstana, odnako teperi jurnal «Forbs» piyshet o nem iskluchiytelino kak ob izrailiskom milliardere - on oformil v Izraiyle status «vernuvshegosya grajdanina». Tem ne menee znachiytelinaya chasti biznesa Mashkevicha po-prejnemu svyazana s nashey stranoy. Y vot teperi oligarh nameren sponsirovati svoy sobstvennyy vsemirnyy telekanal, kotoryy budet veshati na angliyskom, fransuzskom, ispanskom y arabskom yazykah i, po slovam samogo Mashkevicha, ozvuchivati pozisii Izrailya dlya mirovogo soobshestva.
- Egerde tayau jyldary Qazaqstannan «Birobidjan avtonomiyasy» qúrylsa men tandanbas edim, óitkeni Izraili ýshin eng qolayly shóleytti aimaqtyng biri jalgha berildi, nemese, berilmek - degen qaueset shyndyqqa ainalyp ketui әbden mýmkin. Sonda tayauda ghana ózgertilip qabyldanghan «Jerdi sheteldikterding jaldauy» turaly zangha kirgizilgen ózgeristerding kimning yqpalymen jýzege asqanyna kózimiz jetedi. Sol telekanaldyng habarlaryn Qazaqstan arnalary taratuy da mýmkin. Onyng ýstine, bizding iydeologiya, syrtqy sayasat, qauipsizdik salasyndaghy dәbirlerding birazynyng «shoqyndy» ekenin eskersek, missionerlik sayasattyng qoljaulyghyna ainaluymyz әbden mýmkin. «Aziopanyn» avtorlaryn da eske ala ketken jón. Endi, әriyne, jana qazaq «missionerleri» shyghatyny anyq.
-Armysyz, qúrmetti Túrsyn Júrtbay myrza. Isinizge sәttilik tiley otyryp, kókeyde jýrgen myna bir saualymdy qoysam dep edim.
Sizding Ayqyn gazeti men osy Abay saytynda jariyalaghan súhbatynyzda qazaqtyng kórnekti úldary T. Rysqúlov pen S. Seyfullinning qazaq halqyna, Alash ardaqtylaryna qarsy qylmystaryn aittynyz, arhivte derekter bar dediniz, nege sol derekterdi jariyalamaysyz?
Sol súhbatynyzdan keyin oghan qarsy birneshe maqalalar jariyalandy, biraq siz ýnsiz qaldynyz sebebi nede?
Sizding sol súhbatynyzdan keyin bir ghalym aghamyz mynanday oy bildirdi: «Túrar da, Sәken de: «Qazaqstandy qazaq basqara almaydy» degen emes, dәl sol sózdi 1919 jyly Ahmet Baytúrsynov Stalinge aitqan. Túrar «týrki halyqtary ózin-ózi basqaruy kerek, olardy kelimsekter basqarmasyn» degen.
Ahmet Baytúrsynovtyng Stalinge aitqan sózin Túrsyn Júrtbay jariyalasa bolar edi, basqalar jariyalasa baybalam salary haq! Túrsyn Júrtbay aitpaqshy: «arhivterde qattauly túr»» Búghan aitar jauabynyz qanday?
Songhy kezde Á. Bókeyhanovqa qarsy oilar kóbeyip ketti. Ony mason lojasyna mýshe bolghan, 1931-1932 de ashtyqta Mәskeude otyryp týk bitirmegen, Esek pen Atty qatar qoygha bolmaydy dep Úly jýzdi bólip tastamaqshy bolghan, Alashtyng basyn biriktire almaghan ýshke bólinip bir-birin moyyndamay otyrghan t.b pikirler aitylatyn boldy, búlargha berer jauabynyz qanday?
Osy súraqtargha dәiekti jauap berseniz qazaq tarihyndaghy kóptegen aqtandaqtardyng ashyluyna jol salady dep ýmittenemin.
- «Ayqyndaghy» maqalanyng ziyaly ortada pikir tudyrghany meni quantady. Ol - әshkereleuge emes, oy qozghaugha arnalghan maqala. Al ol derekterdi ghylymy ainalymgha týsiru - sol salany zerttep jýrgen jәne sol derekterdi arhivten tapqan ghalymdardyng enshisi. Oghan mening kiriguim әdepsizdik. Ol oqymystylar ózining pikirin tolyq qorghay alatyn tolyq ghalymdar. Men ózimning pikirime kerekti dәiekti ghana aldym. Shyndyghyna kóshsek, búl eshqanday jabyq derekter emes. «Alash qozghalysy» atty kóp tomdyqqa kirgen. Reseyding «Arhiv qújattary» degen jinaqtyq basylymdarynda jariyalanghan, ghylymy sipattama berilgen, ghylymy dissertasiyalar qorghalghan ashyq derekter. Al onyng qazaq baspasózinde jariyalanbauyna, ol derekterdi shyndyqqa jetuding qúraly emes, әshkereleushi material dep ýreylene qaraytyn belgili bir toptar men biylik iyelerining yqpaly tiyip otyrghany anyq. Bir top ziyalynyng sol derekterdi ainalymgha týsirgen dissertanttyng sonynan aryz jazyp, bekittirmey tastauy, sonyng bir aighaghy.
2. Al kimderdin, qanday dәlelmen qarsy maqala jazghandaryn bilmeymin. Oqyghamyn joq. Ne dese de, fakti bireu ghoy. Jәne sol maqalany oqyp, qarsy pikir jazghanmen de, olardyng pikiri ózgere qoyady dep eseptemeymin. «Kýndestigin qozdyryp, Áurege qalma ezbeden», - dep Abay aitqanday, olarmen tәjikelesetindey mening uaqytym da, yqylasym da joq. Arhivten qarap, shyndyghyna kózi jetip, kónilimen pikir bildirse, rahmetten basqa aitarym joq. Alkeudeley berse, betinen jarylqasyn.
3. Egerde sizding bir ghalym aghanyzdyng sizge: "Túrar da, Sәken de: «Qazaqstandy qazaq basqara almaydy» degen emes, dәl sol sózdi 1919 jyly Ahmet Baytúrsynov Stalinge aitqan» - dep aitqany ras bolsa, onda ol adamdy aghanyzdyng qatarynda qaldyrynyz da, ghalymdardyng esebinen syzyp tastanyz. Sebebi, mektep oqulyghynan mәlim myna hronikany esinizge salayyn.
Qazaqstan avtonomiyasy qay jyly qúryldy, qay jyly teritoriyasy bekitildi, ony jýzege asyrghan kim? - 1920 jyly, tamyz - qazan ailarynda Á.Bókeyhanovtyn, A.Baytúrsynovtyng tikeley kenesshi dauysy arqyly Á.Ermekovting bayandamasynyng negizinde bekitildi. A.Baytúrsynov - 1919 jyly Qazaq ólkelik әskery revolusiyalyq kenesining mýshesi, yaghni, ýkimet basynda otyrghannyng biri ózi. Eger Lenin solay súray qalsa: «Bókeyhanov!» - dep jauap beretini sózsiz. Bókeyhanov túrghanda jәne ol «Alashorda» ýkimetin basqaryp túrghanda, sol ýkimetting atynan ózi Leninmen uәkil retinde sóilesuge barghanda, basqasha jauap berui mýmkin be? «Leninning ómirining hronikasynda» әr sózi qaghazgha týsken. Bir jyldan keyin Qazaq avtonomiyasynyng teritoriyasy men memlekettik qúqyn Leninning aldynda jogharydaghy ýsheui ýkimet komissiyasynyng mýshesi jәne bas bayandamashy retinde qorghady. Pestkovskiy, Jankeldiyn, Mendeshev, Seyfullin t.b. jergilikti revkomiytetting ókilderi retinde shaqyrylyp, mәjiliske qatysty. Olargha sóz de berilmegen (Pestkovskiy anyqtama ghana bergen, onyng ózinde Á.Ermekovting «podskazkasyna» sýiengen). Talqylaugha da qatyspaghan. Bókeyhanov kenesten song Leninmen on bes minut jasyryn esik jaghdayynda kenesken. Eki kýnnen song qol qoyylghan. Sonda, әlgi aghanyz, osylardan tys Qazaqstandy biyleytin qanday adam turaly aityp otyr? Ol kezdegi Qazaq ólkesi men Alashorda ýkimetine qatysty qazaq dalasyndaghy qayratkerlerding aty jogharyda týgeldey ataldy. Endi kim úsynylugha tiyis edi?
Al qatar jaghdayda ómir sýrgen Uaqytsha ókimettin, sonynan Júmysshy, soldattar kenesining dәrgeyimen qúrylghan Týrkistan ólkelik atqaru komiyteti men «Músburo», «Týrikkomissiyasy», shartty týrde aitqanda, Tashkent ýkimeti (Qoqan, Búqara, Hiua ýkimetinen tys) turaly mәsele basqa. Oghan keyingi súraqtarmen sabaqtastyra jauap bergenim dúrys bolar.
4. Songhy kezderi: «Alashorda» - qazaq memleketining jauy, Bókeyhanov - qazaqtyng dúshpany; alash iydeyasy - qazaqtyng tәuelsizdigi iydeyasyna qayshy keledi. Tәuelsizdik mәselesi - 91 jyly ghana qozghaldy. Sol jyl ghana Qazaqstan ornady - degen sandyraqtar belgili bir «jandaysymaq» tarihshylardyng avtorlyq oqulyqtaryna, joghary oqu oryndarynyng baghdarlamalaryna enip ketti. Referendum túsyndaghy órekpuler siyaqty jogharydaghy sandyraqtardy taratyp jýrgender de sol órekpigen «symaqtar». «Symaq» demeske bolmaydy. Óitkeni, olarda bet joq, sýlder bar. Tek әldeqayda kirip bara jatqanda, ne shyghyp kele jatyp jalt búrylghanda «qúiryqtary ghana» sholtang etip kórinip qalady. Sol eki ortanyng ózinde «pys» etkizip ýlgeredi. Eger búl súraq Múhtar Maghauinge berilse, olardy «Sýmelekter!» - dep atar edi. Oghan bizding dәtimiz barsa da, kegejemiz jibermey túr. Sýlik degen oryndy shyghar. Sýlik - aram qandy, sarysudy sorady. Al janaghy sýlikter de tarihy oidyng aram qanymen kýneltedi.
Mening óz jeke basym - Álihan Bókeyhanovty qazaqtyng ary men namysynyn, últtyq iydeyasynyng ústyny, simvoly dep esepteymin. Sonday adamgha: «Úly jýzdi bólip tastamaqshy bolghan, Alashtyng basyn biriktire almaghan» - degen siyaqty pasyq, dýmshe jalany aitugha qanday nadannyng batyly barghanyna tanym bar. Janyndaghy jarynan, bauyryndaghy balasynan, ertengi nemeresinen qymsynbay ma eken tym bolmasa! Sanlauyna syna qaghu ýshin ýsh mәselege qysqasha ghana toqtalayyn:
Birinshi massondyq partiyagha kirui turaly: Konstitusiyalyq demokratiya partiyanyng 1905 jylghy sayasy maqsaty: patshany qúlatu, konstitusiyalyq memleket ornatu, barlyq últtargha teng qúqyq beru, olardyng ózin ózi basqaruyna, avtonomiya qúruyna mýmkindik beru, saylaugha qatystyru, Dumagha deputattyqqa saylanu, din, til erkindigi, óz jazuyn qoldanu, oqu oryndaryn ashu, ekonomikalyq damuyna erkindik beru, jer reformasyn jýrgizu. Tura sol kezde qazaq arasynda onday sayasy talaptar qoya alatyn orta boldy ma? Joq. Sondyqtan da, Álihan Bókeyhanov sayasy quaty kýshti sol partiyanyng mýshesi bolyp kirip, qazaqtyng mýddesin qorghady. M.Tynyshbaev «Avtonomiyashylardyn» qúramynda sonday maqsattar qoydy. Sol partiyanyng qúramynda jýrip qazaq dalasynyng әr túsynan jiyny jetpis mynnan asa adamnyng qolyn jiyp, «Qúzyrhat» (Petisiya) jazyp, patshagha joldady. Sonynda Dumagha saylanugha mýmkindik aldy. Sol partiyanyng qúramynda jýrip 1914 jyly Býkilreseylik músylmandar qúryltayyn shaqyrugha qol jetkizdi. Sonda tәuelsiz avtonomiya mәselesi kóterildi.
1916 jyly aqpan aiynda qazaqtardan qara júmysqa adamdar alynatyny turaly jarlyqtyng dayyndalyp jatqanyn bilip, Samoderjaviyening әskery mekemelerine baryp: «Qazaq ta ózge últ siyaqty halyq. Olardy qolyna kýrek berip, okop qazdyrugha ghana paydalanyp, aldynghy sheptegi zenbirekting oghyna qasap maly retinde qúrbandyqqa shalu - namysqa tiyedi. Bizdi de bashqúrttar siyaqty әskerge ýiretip, qolymyzgha qaru beriniz. Ólsek te kegimizdi jastanyp óleyik» - dep talap qoydy. Býkil qazaq dalasynan, sonyng ishinde janaghy «bólshektep tastady» dep otyrghan Jetisu, Áulieata, Tashkent, Ándijan, Týrkistan, Aqmeshit uezderinen qara júmysqa alynghandardyng mýddesin qorghap, qazaq oqyghandaryn maydangha attandyryp, eng songhy qazaq qaytyp oralghansha Mәskeu, Peterburg, Brest, Minski, Smolenski, Saratov qalalarynda әskery shtabtyng qasyndaghy búratanalar bóliminde vokzalda týnep qyzmet etudi úiymdastyrghan kim? Jazalau әskeri jappay qyrghyngha úshyratqan, jerin tartyp alghan Jetisu, Áulieata, Tashkent, Ándijan, Týrkistan, Aqmeshit uezderine Uaqytsha ýkimetting tóraghasy Kerenskiydi shaqyrtyp, arnayy tekseru komissiyasyn qúryp, jerin, malyn, shet elge aughan, asharshylyqqa úshyraghan bir jarym million adamdy qonystaryna qayyrghan Uaqytsha ýkimetting komissarlary Bókeyhanov pen Tynyshbaev emes pe! Jaynaqov basqarghan Alashordanyng Jetisu bólimshesi emes pe! Osy ontýstik uezderi men Hiuagha deyingi asharshylyqqa úshyraghandargha 6 million som bóldirip, soltýstik oblystardan qarajat jiyp, keruenmen astyq, kiyim tasytqan alashorda ýkimetinen basqa ýkimet bar ma edi?
Ana arandatushy sasyq rushylgha: Búl neghylghan sandyraq ózi! Sol kezde, aitpayyn desem de bolmady, ýisin memleketi bar ma edi? Olar jogharyda atalghan uezderding azamattarynyng qataryna jatpay ma? Jaynaqov kim? Sol zobalang tústa siz emeuirin etip otyrghan qayratkerler qayda edi, ne istep jýr edi? Ómirbayanyn biletin shygharsyz. Oqynyzshy. Osyndayda saramestik bola ma eken. Janaghy qyrghyn men asharshylyqtan qútqarylghan otbasynyng ishinde sizding de atanyz bar shyghar. Sizdi bólip tastap pa edi? Búl - qasiyetsizdik bolady. Tym qúryghanda sol qútqarylghan jandardyng alghysynyng aldyndaghy kóz jasynan, úrpaghynyzdan iymenseniz etti! - dep jauap beremin.
Al: «Á. Bókeyhanov ... 1931-1932 de ashtyqta Mәskeude otyryp týk bitirmegen» degen topas súraqqa tosang súraqpen jauap bereyin. Rasynda da, 2,5 million qazaq qyrylyp qalghanda «Alashordashylar» nege týrmede otyryp, shetinen tekten tekke «erikkennen» atylyp jatty. 71 alashordashynyng biri qalmay nege týrmege qamalyp qaldy? Bókeyhanov nege Mәskeudegi «tergeu izolyatorynda» maldasyn qúryp tekke otyra bergenshe, qashyp shyghyp baryp: Qúrmetti Sovnarkomnyng orynbasary! Biz: qaztyng malyn kәmpeskelese, kollektivtendirse, ashtan qyrylady - dep Siz: «Koolektivtendiru men baylardy kәmpeskeleudi tazdeteyik» dep bayandama jasaghanda beker boljal jasappyz. Sol aitqanymyzdyng dәl kelgenin qarashy. Sizde jazyq joq, bizding sәugeyligimizding kesiri. Sondyqtan da orynynyzda otyra beriniz. Asharshylyqtyng obalyn týrmede otyrghan biz, sonyng ishinde sayasy baqylau astyndaghy, pәterden tergsheushining rúqsatynsyz syrtqa shyghugha qúqym joq myna men moynyma alshamyn - deui kerek pe ed»?
Búl mәselening tolyq maghlúmatyn osy «Abayda» jariyalanyp otyrghan «Úranym - Alash!» әfsanasynan tolyq tanysa alasyzdar.
Bókeyhanov ýshin jalghyz-aq mýdde bar, ol - jalpy qazaq mýddesi.
-Sizding jaqyn ininiz Sayat Ybyray abaqtygha qamalghanyna jarty jyldan asty. Oghan arasha týsip hatqa qol qoyghanynyzgha ýlken rahmet. Sayat Ybyray Iassauy jolynyng kórnekti qayratkeri. Shyghys Qazaqstan topyraghynan tughan túlghalardyng barlyghy derlik osy jol ýshin kýresip kele jatqan azamattar dep oilaymyn. Álihan Bókeyhanov pen Mústafa Shoqay arasyndaghy kelispeushilikte osy tústan shyqqanday kórinedi. Óitkeni Mústafa Shoqaydyng naqyshbandiyanyng ókili Zәky Uәlidiymen ymy-jymy bir bolghan. Ekeui dos boldy. Álihan qazaqtyng sarttanyp ketuinen qauiptendi. Sol sebepten orta aziyalyq odaqty qúptamady. Áli erte dep eseptedi. Ózge diny aghymdar qazaq últshyldarynyng jauy. Naghyz últshyldar tek Iassauy jolynan shyghady. Siz búghan qalay qaraysyz?
- Bauyrym! Alla isine últty kiriktiruge bolmaydy. Sen - naghyz últshyl qazaq, biraq músylman bolmauyng mýmkin ghoy. Al músylmannyng bәri qazaq emes qoy. Músylmandyqtyng jolyn qatty ústap, qazaqqa janyng ashymauy mýmkin ghoy. Allanyng aldynda barlyq últ birdey. Demek, Iassauiyding tarihatyn ústanghandar ghana naghyz qazaq deu kýpirlik bolar. Biz allanyng qúlymyz, Múhammedting ýmmetimiz. Imam Aghzamnyng jolyndamyz. Abaydyng aituynsha onyn kóshpeli týrki júrtyna bergen on jeti fatihasynyng beseuin bilemin. Qalghanyn Semeydegi Beken Isabaev degdar biluge tiyis. Búl ýshin «Otyz segizinshi» sózdi bir qarap shyqqanynyz jón bolar.
2. Mústafa men Álihannyng arasynda eshqanday pendelik óshtik bolghan emes. Sebebi, Álihan 1914 jyly Mústafany birinshi músylman qúryltayynyng is qaghazyn jýrgizudi úsynu arqyly sayasy kýreske tartqan. Mústafa - 1918-1919 jyldary «Alashordany», Qoqan Respublikasyn jaqtady. Ol Qoqan, Búqara, Hiua respublikasynyn, múharammshylardyn, yaghni, basmashylar qozghalysynyng basyn qosyp - Týrkistan respublikasyn qúrudy maqsat etti. Al Rysqúlov osy tórteuining basyn qosyp, kenestik Týrkistandy qúrugha úmtyldy. Qojanov sol Týrkistannyng ishinen Qazaq avtonomiyasyn qúrudy úsyndy. Búl Týrkistan memleketining iydeyasy - Ánuar pasha bastaghan múharramshylar ústanghan jalpytýrkige ortaq memleket qúru degennen kóri, naqty Ózbekstan respublikasynyng basyn biriktiruge beyimdirek bolatyn. Ol iydeyasy jýzege aspaghan song «Soltýstik Týrkistan» iydeyasyna qosylu ýshin Chelyabidegi qúryltaygha kele jatqanda chehoslavaktardyng býligine tap bolyp, Atyrau, Baku, Tbilisi, Stanbol arqyly Parijge bardy. Óitkeni, Atatýrik Ánuar pashanyng týrkilik ústanymyn qostamay, ony ýkimetten ysyrghan bolatyn. Mústafa sondyqtan da Týrkiyada túraqtap túra almady. Al Zaky Uәlidiyding iydeyasy Qazaq pen Bashqúrt avtonomiyasy bolatyn. Ekeuining arazdyghy men dostyghynyng Nakshbandiyagha esh qatysy joq. Mәsele memlekettik, últtyq ústanymda.
3. Sayat Múratúly YBYRAY - asa iri oishyl oqymysty. Inauatty, tәrbiyeli, salauatty otbasynan. Ybyray (Abay) Áuezovting «Kóksereginin» prototiypi bolghan adam. Shәkerimmen óte jaqyn bolghan. Sondyqtan da otyz jastan asqanda ghylym doktory bolghan Sayattyng diny tanymmen ainalysuy zandy. Ýkimet ony týrmege qamauyn qamap alyp, qalay bosataryn bilmey otyrghan siyaqty. Men Múrat agha, jeneshem, kelinim aitqan adamdarmen habarlastym. Olardyng biri bas tartty, ekinshisi tanymaghan boldy.
Bizde diny bostandyq bar, diny kózqarasqa bostandyq joq. Ol qalay?
- Sizding «Úranym Alash» zertteu enbeginiz qashan jaryqqa shyghyp, halyqtyng qolyna týsedi, «Alashorda» turaly filimge ssenariy jazu turaly josparynyz bar ma. Sol Alashorda arystarynyng derekti filimdegi beynetaspalary men ýntaspalary arhivterde bar ma eken. Raqmet
Nariman
- Birinshi kitabi - 2007 jyly «Elshejire» baspasynan shyqty. Ekinshi kitabi biyl sol baspadan jaryq kóredi. Al ýshinshi kitәbi dayyn, ol qashan shyghady, belgisiz, Bәimenov bauyrym emeuirin tanytyp edi, mýmkin sol azamattyng kómegimen jariyalanuyn jyldamdatuym da yqtimal.
Beyne taspalardyng saqtaluy neghaybyldyng ghayybyna jatpaq. Ýntaspanyng joghy anyq.
Ssenariy - mening janrym emes. Ol ózi ótirikke, jalghan әserge jeteleytin janr. Sondyqtan da, Nariman bauyrym, onday jospardy oiyma alghan emespin.
- «Úranym-Alashtyn» alghashqy kitabyn týgel oqyp shyqtym. Maghan qatty әser etti. Qalghan tomdary qashan shyghady? jәne qanday jinaqtar qúrastyrmaq oiynyzda bar ma?
- «Birtútas alash iydeyasy» atty jinaq qúrastyruym mýmkin. Jýiesi, derekteri, qúrylymy dayyn.
-Men ontýstikting qazaghymyn. Týrkistannyng manayynan. Sizding súhbattarynyz ben maqalalarynyzdy oqyp shyghyp,Alashtyqtardyng erligine tәnti boldym. Eger Álihandar, Álimhandar kýrespese biz shynynda da Ózbekstannyng bir bólshegine ainalyp ketedi ekenbiz-au. Qúday saqtapty. Pozisiyanyzdyng osy jaghy maghan qatty únady. Qoqan, Sibir avtonomiyalaryn qúrghysy kelgenderding maqsaty ne bolghan?
-Sibir memleketin Kolchak jariyalaghan. Búl iydeya Resey tarihynda әli de óshken joq. Toqsanynshy jyldary sol oqigha qaytalana jazdady. Eger Resey imperiyasy taghyd da sayasi, ekonomikalyq toqyraugha úshyrasa, búl iydeya taghy da kóterilui mýmkin. Al,1917 - 1020 jyldardyng arasynda qazirgi Ózbekstannyng teritoriyasynda ýsh ýkimet, bir últtyq qozghalys ómir sýrgen. 1. Uaqytsha ýkimetting orynyn Bolishevikter men temirjol júmysshylary, soldat deputattary ornatqan kenestik Týrkistan 2. Búqara ýkimeti. 3.Qoqan ýkimeti. 4.Hiua ýkimeti. 5. Múharamshylar qozghalysy. Biz osy respublikalardyng basyn qosyp Týrkistan (Ózbekstan) respublikasyn qúru maqstyn jalpy týrkilik iydeyamen keyde shatastyryp alyp jýrmiz.
- Túrseke! Bayqaymyn búra tartyp jýrsiz. Alashtyqtardy týrkistandyqtargha qarsy qoyyp, artyq kóresiz be, qalay? Arqa dep bólektep, býireginiz búratynday ma, qalay ózi? Rysqúlovty tym kóterip jýrgenimiz ras. Al Qojanov, Tóreqúlov kimnen kem? Keshe alashtyqtar Týrkistan, Tashkentke tyghylyp, bas saughalaghanda, Maghjan men Jýsipbekke, Múhtargha qamqor bolghan arystar emes pe? Ejelden tatar biylegen Semey eshuaqytta Týrkistannan asa almaydy. Osyny da eskerip jýrgeysiz. Týrkistandyq bauyrynyz
-Eger mening týrkistandyq bauyrym ekeniniz ras bolsa, onda myna súraqty qoymas ediniz. Men jorgharyda Týrkistanda bir mezgilde qatar taytalasa ómir sýrgen 5 ýkimetti atadym. Qaytalap keltireyin: 1. Uaqytsha ýkimetting orynyn Bolishevikter men temirjol júmysshylary, soldat deputattary ornatqan kenestik Týrkistan 2. Búqara ýkimeti. 3.Qoqan ýkimeti. 4.Hiua ýkimeti. 5. Múharamshylar qozghalysy.
Siz osy bes ýkimetting qaysysynyng qúramynan «Alash avtonomiyasyn» kórginiz keledi, qaysysynyng qoltyghyna kirgenin qalaysyz? Nәshir Qojamqúlov, Sadyq Ótegenov, Almas Omarov, aghayyndy Qojyqovtar nege alashtyng qúramynda jýr? Almas Omaroy Torghayda nege qaza tapty? Álde «Alashorda» ýkimetining qúramyn men jasaqtappyn ba?
Maghjan, Jýsipbek, Ahmet, Mirjaqyp, Halel, Jahansha, Múhamedjannyn, Múhtardyng Tashkentte túruyna qúqy joq pa edi? Múhamedjan Tynyshbaev pen Álihan Bókeyhanov 1916-1920 jyldarghy asharshylyqta Týrkistan, Aqmeshit, Shymkent, Áulieata, Jetisu júrtyna 6 million som men biday jinap aparghanda, bir ýzik nandy bólisuge týrkistandyqtar qarsy bolmaghan shyghar? Ol әueli kimning jeri ózi? Súltanbekting be, Nәdirding be? Ózbekting be, joq, jalpy qazaqtyng ba? Álde olardyng ruhany últ kósemderine jasaghan últtyq, patroittyq kómegine múrageri retinde aqy súrap otyrsyz ba? Sondaghy jazghan oqulyqtary arqyly alashordalyqtar «qazaq aldyndaghy aiybyn» ótemep pe edi?
Týrkistan - jalghyz qazaqtyng emes, iysi týrkining astanasy. Týrkistannyng atyna mәngilik eskertkish qoyghan Maghjan óleni ýshin de ózining segiz ay panalap barghanyn keshiruge bolatynday enbegin sinirgen shyghar. Áuezov te, Jýsipbek te Týrkistannyng atyna kir keltirmegen shyghar. Tatar biylegen Semeyding sizsiz de tabagha úshyrap, oblys atynan aiyrylyp, abyroyy týsip túr. Mynaghan qaraghanda Semey búdan әri orystana berse, tatarlana berse, qúldyray berse, janynyz jay taba beretin siyaqty. Aytpaqshy, osy Qojanovqa Almatydaghy kóshe atyn beru kezinde, osy sayttaghy Qojanovtyng tergeu súrau isterine kenes túsynda qozghau salghan kim eken? Týrkistannyng qazanynyng qaytyp oraluyna Marghúlan bastatqan ghúlamalardyng hatyn siz úiymdastyrdynyz ba? Tipti, 97 jyly Týrkistanda Nәdirding toyyna shaqyryp, shapan jauyp, «akalap» shygharyp salghan Qoqan qalasynyng әkimining orynbasary bara salyp, Nәdirding atyndaghy mektepting atyn óshirtip, taqtasyn alyp tastaghany turaly habar berip, mektep diyrektory Bagdasarovanyng ótinishin Qazaqstangha jetkizgen kim eken? Átten, ol talpynystan nәtiyje shyqpadyghany ókinishti.
Men, Semey sorlasa - Týrkistan baqytty ómir sýredi degenge senbeymin. «Aq pa, qyzyl ma, bәribir, tek qazaqtyng mýddesin kózdese boldy» - dep ruhany әkem Baytúrsynov aiqtanday, maghan «dt»-y ma, «qt»-y ma, Qúlbek pe, Kópen be, Mekemtas pa, Berdibek pe, bәribir, qazaqtyng mýddesin kózdese, mening tuysym. Sen de mening tuysymsyn. Óitkeni qazaqqa janyng ashymasa, myna saytty oqymas eding ghoy.
Jalghasy bar