Býgingi qazaq qyzdary qanday? Baghzy zamannan dala zanyna baghynghan, erkeligi men erkindigin tel ústaghan arular býgingi zaman aghymynda tabighy qylyghyn joghaltyp almady ma?

Juyrda ótken «Qazaq aruy-2011» bayqauy osy saualdardyng betin biraz ashqan siyaqty. Kózding jauyn alatyn arular tәn súlulyghy men jan jauharlyghyn júrt aldynda jariya etip, el aruy ataghy ýshin baq synasty. Elimizding týkpir-týkpirinen jinalghan 500-ge tarta qazaq boyjetkenderining arasynan suyrylyp, «Qazaq aruy-2011» bәigesin almatylyq súlu Lәzzәt Qaldybekova iyelendi. Bir qyzyghy, Lәzzat búghan deyin de biraz bәigening basyn qayyrghan eken: Halyqaralyq «Boztorghay» festivalining jýldegeri, «Teatr kóktemi-2010» festivalining «Túsau keser» nominasiyasynyng iyegeri bolypty. Al «Sәrsenbilik súhbatta» 22 jastaghy el aruy - Múhtar Áuezov teatrynyng aktrisasy ne aitady? Oqyp kóriniz...

- Búryndary kóp qyzdyng ishindegi Lәzzat edin, endi qazaqtyng birinshi aruy boldyn, búl ataqtyng jauapkershiligi qanday eken?

- Áriyne, «Qazaq aruy» degen atqa layyqtalghan son, moynyma ýlken jauapkershilik jýktelgeni ras. Endigi jerde qazaqtyng birinshi súluy degen atyma kir keltirmey, ózime jýktelgen mindetti abyroyly atqaru - onay sharua bolmaydy...

- Qazaqtyng kez kelgen qyzyna jýkteler arulyq ar-namysty barsha boyjetken birdey týisinbeydi-au...

Býgingi qazaq qyzdary qanday? Baghzy zamannan dala zanyna baghynghan, erkeligi men erkindigin tel ústaghan arular býgingi zaman aghymynda tabighy qylyghyn joghaltyp almady ma?

Juyrda ótken «Qazaq aruy-2011» bayqauy osy saualdardyng betin biraz ashqan siyaqty. Kózding jauyn alatyn arular tәn súlulyghy men jan jauharlyghyn júrt aldynda jariya etip, el aruy ataghy ýshin baq synasty. Elimizding týkpir-týkpirinen jinalghan 500-ge tarta qazaq boyjetkenderining arasynan suyrylyp, «Qazaq aruy-2011» bәigesin almatylyq súlu Lәzzәt Qaldybekova iyelendi. Bir qyzyghy, Lәzzat búghan deyin de biraz bәigening basyn qayyrghan eken: Halyqaralyq «Boztorghay» festivalining jýldegeri, «Teatr kóktemi-2010» festivalining «Túsau keser» nominasiyasynyng iyegeri bolypty. Al «Sәrsenbilik súhbatta» 22 jastaghy el aruy - Múhtar Áuezov teatrynyng aktrisasy ne aitady? Oqyp kóriniz...

- Búryndary kóp qyzdyng ishindegi Lәzzat edin, endi qazaqtyng birinshi aruy boldyn, búl ataqtyng jauapkershiligi qanday eken?

- Áriyne, «Qazaq aruy» degen atqa layyqtalghan son, moynyma ýlken jauapkershilik jýktelgeni ras. Endigi jerde qazaqtyng birinshi súluy degen atyma kir keltirmey, ózime jýktelgen mindetti abyroyly atqaru - onay sharua bolmaydy...

- Qazaqtyng kez kelgen qyzyna jýkteler arulyq ar-namysty barsha boyjetken birdey týisinbeydi-au...

- Qazir kópshilikti qazaq qyzdarynyng ashyq-shashyq nemese qysqa kiyip, temeki shegip ketkeni ghana tolghandyratyn siyaqty. Álbette, búl bir ghana qyzdardyng kinәraty bolmasa kerek, qoghamda qalyptasqan keri jaghdaylargha qyzdar ghana kinәli desek, ýlken aghattyq bolady. Búl - ýlken әleumettik problema, onymen memlekettik dengeyde ainalyspasaq, sony tipten ayanyshty bolatyn siyaqty. Qyzdyng qylyghy óz qoghamynan alystap kete almaydy. Óitkeni qyz degenimiz - minezi jibektey esilgen, ibaly da inabatty, bolashaq ana, asyl jar emes pe? Degenmen qyzdardy qysqa kiydi dep, qatty sóguge taghy bolmas. Mәselen, men de býgingi zamangha say ýlgimen qysqa kiyim kiiim mýmkin. Búghan qarap, qazaqy salt-dәstýrdi, әdet-ghúrypty bilmeydi deuge bolmaydy.

- «Qazaq aruy» atanghan boyjetkenge qanday er-azamattar únaydy?

- Maghan qarapayym da qaysarly qazaq únaydy. Yaghny aqylyn parasatqa úshtaghan, eli men jerin sýietin patriot jigitter kez kelgen arudyng kónilindegi túlgha der edim...

- «Qazaq aruy» ataghyn alghan jenimpaz qyz «Álem-missi» bәigesine qatysu qúqyghyn ala ma? Mәselen, búryndary ol bayqaugha «Qazaqstan missi» ghana qatysushy edi...

- Búl bayqaudyng irgetasy janadan qalandy. Búdan bylay bayqaudyng basy-qasyndaghylar «Álem missi» siyaqty joghary mәrtebeli sayystarda synalugha joldama beretin mýmkinshilik jasaytyn bolar. Ol jaghyn naqty aita almaymyn...

- Bayqaugha ýmitker bes jýz qyzdyng arasynan top jaruyna qaraghanda, súlulyghyng men ónerine halqymyzdyng salt-dәstýrin jetik biletindiging de septigin tiygizgen shyghar? Boyyndaghy qazaqy qylyq, últtyq naqysh qaydan darydy dep oilaysyn: ata-anannyng qanymen sindi me, әlde keyin oqyp­toqumen qalyptasty ma?

- Men ózim Ontýstik Qazaqstan oblysy, Jetisay qalasynyng tumasymyn. Áke-sheshemning boyyma sinirgen tәrbiye-tәlimi birinshi kezekte bolsa kerek. Onyng ýstine, Jýrgenov atyndaghy Óner akademiyasyn bitirsem, qalaysha qazaqy qylyqtan ada boluym mýmkin?! Al qazirgi uaqytta qazaqtyng naghyz óner tarlandary ter tókken «әkem­teatrda» aktrisamyn. Yaghny jan-jaghym - qazaqylyqqa túnyp túrghan ónerliler ortasy. Al qazaq bolghannan keyin ana tilindi bilmeu, salt-dәstýrden habarsyz bolu degen mýmkin emes.

- Al «qazaqtyng súlu qyzdary últtyq qúndylyq retinde baghalanbaydy, bayqau ótkennen keyin arular úmyt qalady», - dep dabyl qaghugha negiz bar ma?

- Qanday da bir iygi sharalardyng jalghasyn tabu ýshin, onyng basy-qasynda jýrgen úiymdastyrushylar septigin tiygizip, demep otyrugha tiyis. Mәselen, «Elarna» telekompaniyasynan «Qazaq aruy» atty jana baghdarlama ashylmaq. Al men bir jyl boyy sol baghdarlamany jýrgizemin. Búl «Qazaq aruy» bayqauynyng jalghasyn tabuyna ýles qosar, bәlkim. Áriyne, týrli belesti baghyndyryp, jarqyray kózge týsu ýshin, kim de bolsyn, talpyna bilui kerek. Qazir biz alyp-úshyp túrghan jastarmyz ghoy, alar asu, baghyndyrar beles әli kóp. Shyndyghynda, óner adamy teatr shenberinde jýrip kóp tanyla bermeydi. Sondyqtan teledidar men kinoda óz baghymdy synap kórsem degen úmtylysym bar. Ol ýshin tek tynbay enbek etuim kerek.

- Júldyzy jarqyrap, el aruy atanghan ay mandayly arularymyzdyng bir-ekeui ózge últtyng jigitimen dәm-túzy jarasyp, bótenning eteginen ústap ketip qalghanyn bilemiz...

- Múnday jaghday qazaq tilinde dúrys sóilemeytin, salt-dәstýr­ding mәnin týsinbeytin, orystanghan, eliktegish qasiyetke beyim qalanyng keybir qyzdarynan shyghady dep oilaymyn. Kelisesiz be, mәselen, auyldan kelgen qarakóz qyzdar afrikalyq jigitke túrmysqa shyghyp ketpeydi ghoy. Kezinde Almatygha alghashqy kelgenimde, ainalamdaghy qyzdar oryssha sóiley almaytynyma soqtyghatyn. Britny Spirs siyaqty kiyingen olar shetel azamattaryn kórse, solardyng eteginen ústaugha tyrysatyn. Al men әdet-ghúrypty jaqsy biletin qazaqtyng qyzy ekenime maqtanamyn. Qazaqta neshe týrli keremet azamattar bar ghoy. Zamandastarym sheteldikterge tiyip ózderin de, elin de qorlamasa eken dey­min...

- Aytpaqshy, qazaqtyng keng dalasyna say erke minezdi qyzdary ózderin dinning shenberimen shektegenine qalay qaraysyn? Songhy kezderi hidjab kiygen qyzdardyng qatary kóbeyip ketkeni janyna batpay ma?

- Áriyne, biz músylman bolghannan keyin bes paryzdy oryndaugha mindettimiz. Biraq osy hidjab mәselesine kelgende, eki­úshty pikirlerding bary ras. Bәlkim, men týsinbeytin sebepter kóp shyghar. Óz basym, qazaq qyzdarynyng býrkenip, túmshalanyp jýrgenine kelispeymin. Músylmandyqtyng sharty, meninshe,  mindetti týrde hidjab kiide túrghan joq. Kezinde apalarymyz hidjab emes, kiymeshek kiydi, kelinder oramal taqty, al qyzdarymyz búrymyn kórsetip, qosetek kóilegin kiyip-aq dinimizden ajyramay, osy kýnge jettik emes pe? Múnda men basqanikin de dúrys emes dep, eshkimdi kinәlay almaymyn. Búl - jeke óz pikirim.

- Endi óner salasyna keleyikshi, Múhtar Áuezov teatryna kelgenine kóp bolmaghan shyghar... Kesek rólderge jete aldyng ba?

- Osynda qyzmet jasaghanyma tórt jyldyng jýzi bolyp qaldy. Alghash kelgende «Bes boydaqqa bir toy» degen spektaklidegi kishkentay qyzdyng epizodtyq rólinde oinaghanmyn. Al әzirge bas-ayaghy ýsh-tórt qana rólim bar. Aytpaqshy, biylghy qoyan jyly - mening jylym. Shyghys kýntizbesi boyynsha, әr adamnyng tughan jyly óz jaqsylyghymen keledi eken. Demek, mening jolashar shaqtarymnyng baspaldaghy endi bastalghan siyaqty. Ánshilik ónerimdi de daralap, jaqynda bir әnime beynebayan týsirmekshimin. Sonday-aq atalmysh teatr újymymen Týrkiyagha «Súlu men suretshi» degen spektakli qoigha gastrolidik sapar jasaghaly otyrmyz. Odan kele salyp, Taldyqorghangha rejisser Damir Manabaydyng «Lotoreya» degen komediyalyq filimine týspekshimin. Onda Sәlima degen qyz bolyp basty rólde oinaymyn.

- Jalpy, ónerli jastar arasynda qoghamnyng qanday kiltipanyn sóz etesinder?

- «El bolashaghy - jastarda» dese, biz «HitTV» siyaqty jastardyng kóp kónil qoyyp, sýiip kóretin telearnalarynan qazaq óneri nasihattalmaytynyna qayran qalamyz. Óitkeni qazir jas qyzdardyng kóbi osynday oghash qylyqty aqparat kózderine qarap búzylatyn siyaqty. Qúdaygha shýkir, qazaqtyng әnderi de, әnshileri de kóp, biraq olar «Rahat» siyaqty jastar kóp kóre bermeytin arnalardan beriledi. Qazir jastardyng arasynda aghylshyn men orys әnshileri jaulaghan «HitTV» arnasy naghyz «hiyt» bolyp jatyr. Ózim qazaqy ontýstikting qyzy bolghandyqtan ba, «HitTV» siyaqty alabajaq arnalardy kóp qaray bermeymin. Al týrikting serialdary maghan óte únaydy. Ondaghy oqigha jelisining mәn-maghynasyn tamasha jetkizetin qazaqsha audarylym da keremet. Nege bizde tura solay tek qazaq tilinde serialdar týsirmeydi? Ózimizde de keremet aktrisalar bar, nege solardy tandamasqa? Osy jaghyn týsinbey­min...

-Ángimene rahmet!

Ángimelesken -

Ardaq IMANBEKQYZY,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 13 (96) 13 sәuir 2011jyl