Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Mine, әngime! 6367 48 pikir 14 Qarasha, 2018 saghat 16:24

Qazaq nege rushyl?

Óz elim turaly jazyyma qazirgi qazaq qoghamyndaghy qarama-qayshylyqtar týrtki boldy. Aqparat legi qarqyndap jýrip jatqan qazaq qoghamynda, óz elimde alauyzdyq bolmasa eken, keshegi kózqarasy bir sayasatkerler, dos-jarandar, qarapayym qazaqtar arasyna qoghamdaghy qarama-qayshylyqtargha baylanysty jik týspese eken deymin. Sebebi, ótken ghasyrdyng basynda ómir sýrgen qazaq arystary «Qazaghym qalay el bolady?» dep bar bilimin, kýsh-jigerin, qajyr-qayratyn sarp etken, aralaryna súrqiya sayasat arqyly jik týskennen auyzbirlikten airylghan, naqaqtan qúrban bolghan, aqyrynda armanda ketken edi. Qazaqtyng basyna týsken sol zobalang endi qaytalanbasa eken degen niyetpen, "Qazaq nege rushyl?" degen súraqqa jauap izdep kórmekpin. 

«Býgingi kezende býkil qazaq halqyn rulyq sezim jaulap aldy. Bireumen jolygha qalsanyz, ol mindetti týrde aldymen qay jýzden, qay rudan ekeninizdi súraydy. Ras, әrkim ata-tegin, ruyn bilgeni jón. Biraq, rulyq sezim býkil qazaqqa ortaq – eldik, últtyq mýddeni basyp ketpeui kerek (M.Shahanov)».

Nebir keremet tuyndylardy dýniyege alyp kelgen әigili aqynymyzdyng osy aitqanyna tolyq qosylamyn.

Bizding zamandastarymyz, Qazaqstannyng әr búryshynan oqu izdep kelgen jastar, bir-birimizden ru súraspaytyn edik. Osy 2000-jyldargha deyin, әrtýrli mekemelerde, júmys oryndarynda kezdesken qazaqtarda qazirgidey ru súrasu (negizi jýzge, rugha bólinu) siyrek kezdesetin.

Sol kezderde respublika basshylyghynda, ziyaly qauym arasynda rugha, jýzge bólinu bolghan desedi, al jalpy halyqta qazirgidey dengeyde bolmaghan edi. Áriyne, auyldarda rugha bólinu bolatyn, sol auyldarda túratyn qazaqtardyng birtalayy rulyq jýiening eng tómengi satysyn ghana bilip, odan jogharylaryn bilmeui de jii kezdesetin. Egemendik alghannan keyin úmytylyp bara jatqan ata-tegimizdi tanyp-bilip, ardaqtau ýshin «Ana tili» gazetinde jәne basqa jariyalanymdar men taypa-rulardyng shejirelerin jinaqtaushylardyng enbekteri jariyalandy, el arghy ata-babasyn, shyqqan tegin bile bastady.

Meni alandatatyny, qazirgi óskeleng úrpaqtyng óz ruyn basqa rulardan artyq dep esepteytin sezimge ie bola bastaghany. Ol ol ma, qazirgi el aghalarynda da, ata-әjelerde de osy týsinikterding etek jayyp bara jatqany. Eng qauiptisi, qazaq arasynda óz ruyn maqtan etu, óz ruyn ózge rudan artyq kóru. Al, óz ruyn maqtan etem dese qay ru ókilining de maqtan tútar ata-babasy tabylary sózsiz. Meninshe, búl basy birigui qiyn qazaq ýshin óte qauipti tendensiya.

Keybireulerden, әsirese jasy úlghayghan adamdardan bireuding qúdalasyp jatqan eli turaly «olar jaqsy» nemese «olar jaman» degen pikirdi estip jatasyn!? Sóitip otyryp, óz elining ókilimen nemese ózining jaqyn aghayynymen bolmashy nәrsege bola yryn-jyryng bolyp jýrgenin esten shygharady.

Bir dosym – «Keyde mening rulastarym óz ruymyzdy sharyqtatyp maqtap jatqanda bizding bәrimiz maqtaugha túrarlyqtay emestigimizdi, bizding de neshe týrli ekendigimizdi, basqalardyng da bizden artyq bolmasa kem emestigin oilap, úyalam» degen edi. Rasynda, bayaghyda ótken ata-babamyzdyng erligine bizding esh qatysymyz joq, maqtanu kerek bolyp jatsa, qazirgi ózing bitirgen ispen maqtan.

Jaularymyz tarihtyng әr kezenderinde qazaq rularyn, jýzderin әrtýrli jeleuler tauyp shaghystyrghan, aragha iritki salghan. Sony qazirgi jaularymyz gýldengen Qazaqstandy qúrtu ýshin paydalanugha tyrysuda, neshe týrli aqparat kózderi arqyly Qazaq elining auyzbirligine núqsan keltiru júmystary jan-jaqty jýrgizilude. Sondyqtan, meni kópten beri tolghandyryp jýrgen oidyng biri jýzge, rugha bólinu qazaq ýshin qanshalyqty qajet?! Meninshe qajettiligi shamaly, sebebi:

1) әr aqparat kózi shejire boyynsha әrtýrli derekter keltiredi, sondyqtan әr qazaq ózine únamdy derekting dúrystyghyn dәlәldep әlek;

2) óz ruyn basqalardan joghary qong beleng aluda;

3) Qazaqstannyng әr óniri jәne әr rudyng ókilderi turaly shyndyqqa janasatyn-janaspaytyn kózqarastar men ózge jýz, ru ókilderine qatysty jansaq stereotipter qalyptasuda (ana ru jaqsy, myqty, myna ru nashar, jaman degen siyaqty);

4) osy jәne basqa sebepter arqyly qalyng qazaq arasyna jik salynuda.

Osy jaghdaylardan tuyndaytyn basqa da mәseleler jetkilikti, aityp otyrghandarym, bastylary ghana.

Áriyne, búghan óre týregelip qarsy uәj aitatyndar da, rushyldyqtan eshqashan qútylmaymyz deytinder de jetkilikti. Negizi, osy mәselelerge qatysty, әsirese ru nemese belgili bir ónir ókilderi turaly jansaq pikir aitatyndargha mening keltirip jýrgen dәlelim mynaday: Bir jýzdin, rudyng nemese ónirding adamy túrmaq, bir әke-shesheden tughan balalardyng ózi bir-birine úqsamaydy. Múndaghy әngime týri emes, minezi, jýris-túrysy, enbekqorlyghy, adamgershiligi siyaqty jeke bastyng qasiyetteri turaly. Al biz bolsaq, býkil ru nemese ónir ókilderin birdey etip sipattay salamyz!?

Qay últtyn, jýzdin, rudyn, ónirding ókili bolsyn ishinde danasy da, qu-súmy da, momyny da, jyndy sýreyi de, aqyldysy da, aqymaghy da tabylady.

Kezinde qazaqtar kezdesken adamnan jón súraudy «Qay tughansyn?» dep bastaghan, yaghny súraqty tanysqan adamdy ózine jaqyn tartu ýshin qoyghan. Sonda ol ne bauyry, ne naghashysy, ne jiyeni, ne qúdasy, ne bajasy, ne baldyzy degendey, alys-jaqyn aghayyny (tuysqany) bolyp shyghatyn edi. Qazir «Qay tughansyn?» degen súraghynyzdy keybireuler týsinbeytin jaghdaygha jettik. Zaman da, adam da ózgergen, qazirgi kezde «Ruyng kim?» dep jaqyn ekenin, ne bóten ekenin anyqtaymyz... Orys bodanyna ainalghangha deyin rugha bólinu qajet bolghan shyghar, keyin ony jaularymyz qazaqtyn, J. Moldaghaliyevting sózimen aitsaq «Jýzge, rugha úntalghan kóshpe halyqtyn» birligine núqsan keltiru ýshin is jýzinde talay paydalanghany tarihtan belgili.

Key taypa (ru) ókilderi D.Tramptyng qolyna jas balany ústap sóilegenin, basqa da kóptegen materialdary montaj jasap óz taypasyn (ruyn) qazaqtyng ishindegi myqtysy degendi әleumettik jelilerden jaudyrdy. Bylay qarasang jәi, kýlki ýshin siyaqty, degenmen ony әr adamnyng óz óresine qaray ózinshe qabyldaytynyn eskersek, qazaqtyng birligi jaghynan alsaq, mýlde ziyandy dýniye.

Kenes kezeninde qarapayym qazaqtyng kóbisi qandyqol rejimning qúrbany bolghan úlylarymyzdyn, respublikanyng damuy jolynda úzaq jyldar enbek etip basqarghan Dinmúhamed Qonaevtyn, qazaq jerining tútastyghy jolynda erlik jasaghan, qazaq eli ýshin basqa da qyruar qyruar enbek sinirgen Júmabek Tәshenovtyn, batyrlarymyz Bauyrjan Momyshúly men Talghat Biygeldinovtyn, úly jazushylarymyz Múhtar Áuezov pen Iliyas Esenberlinnin, ataqty sporshylarymyz Ámin Túyaqov pen Jaqsylyq Ýshkempirovting jәne basqa da qazaqtyng birtuar azamattarynyng qay rudan ekenin bilmeytin, әr qazaq olardy ózining maqtanyshy retinde qabyldaytyn! Solay boluy tiyis!

Orystyng otaryna ainalghan kezden bastap osy kýnge deyin rugha bólingennen qanday payda taptyq?! Ruymyzdy, taypamyzdy, jýzimizdi bilgenning qanshalyqty artyqshylyghy boldy?! Paydasyn kórsetinizshi. Men kórsete almaymyn. Sondyqtan, zaman ózgerip ketkenin, qazir rulasym dep bir ataqty adamdy aityp maqtanu ýshin ne bólinu/bólindiru ýshin paydalanylatyn rushyldyqtyng qajettigi joq dep esepteymin. Myna zyryldaghan jahandanu zamanynda әr qazaq tómengi dengeydegi ruyn ghana, tipti jeti atasyn ghana bilgenining ózi jetkilikti shyghar?! Dauly әri tolghandyratyn mәsele!

Qazaqty jamandasa asa mәn bermeytin, al ruyna til tiygizse óre týregeletin qazaq boluymyzdyng ózi qorqynyshty tendensiya ekenin memlekettik dengeyde moyyndap, iydeologiyalyq júmystar jýrui kerek. 

Shyndyghyna kelsek, rulas túrmaq, bolmashy nәrsege bola aghayyndylardyng -birin-biri kórmey ketip jatqany da kezdesedi...

Ártýrli halyqaralyq jiyndargha barghanda bayqaghanym bizden ózge júrtta dәl osynday bólinushilik joq eken. Kórshiles ózbek, qyrghyz memleketining ókilderi halyqaralyq úiymdarmen jýrgiziletin júmystardy óz últy azamattarynyng qolmen isteydi. Olar rugha bólinbeydi, óz últynyng ókilin sol úiymdargha tartugha tyrysady, birigip júmys atqarady, júmysty atqaru barysynda ózara óz tilinde ghana sóilesedi.

Bizdegi jaghday qalay? «Temir perde» ashylghannan bastap halyqaralyq úiymdargha negizinen basqa últ ókilderi enip alghan, ishindegi biren-saran qazaqtyng basym bóligi ózim jýrsem boldy degen ústanymda siyaqty. Qazaqtar kóbeysin, qazaqty tartayyq dep óz elining ókiline býirek búru joq. Árkim óz kýiin kýittep jýr...

Aytpaghym, rugha, jýzge bólingendik qazaqtyng auyzbirligine, býkil qazaqqa ortaq – eldik, últtyq mýddege núqsan keltirip jatyr. Sondyqtan, qanym qazaq degen әr azamat rugha-jýzge bólinudi emes, dýniyejýzilik qauymdastyqqa belgili últ dәrejesine jetuding qamyn oilastyruy qajet.

Búl baghytta qoghamda bolyp jatqan ong ózgerister de jetkilikti. Aqyn-jazushylarymyz da, óner adamdary da, qogham qayratkerleri de qazaqtyng ru-taypagha, ónirlerge bólingenining dúrys emes ekenine, últtyq namys pen auyzbirlikke, qazaq tuynyng astyna biriguge qatysty tuyndylaryn shygharyp, taratuda. Shirkin, sol shygharmalardy tyndap, kóniline týiip, qajetti tújyrym shygharyp, iske kóshetin qazaqtar sany kóbeyse! Sebebi san qyrly daryn iyesi, jurnalist Saghatbek Medeubekting sózimen aitsaq: «Qazir aitqannan tyndaghan manyzdy, tyndamaytyn qazaq kóp».

Zamanymyz tynysh bolsa, jogharyda aitylghan qazaq arasyndaghy qayshylyqtar da, rugha bólinu de joyylady dep oilaymyn, tek uaqyt ótip, úrpaq auysuy kerek. Egemendikte tughan úrpaqta bizde bar jaltaq psihologiya da, kertartpalyq ta bolmauy tiyis dep esepteymin.

Ata-babamyz aq nayzanyng úshymen, aq bilekting kýshimen qorghap qalghan baytaq elimizdi saqtap qalu, Otanymyzdy damyghan memleketter qataryna qosu memleket basshylyghynyng ghana emes últ birligin qamtamsyz etui tiyis әr qazaqtyng jeke isine ainalghanda ghana últtyq dengeydegi ong nәtiyjelerge qol jetkize alamyz. Rugha bólinip býgingidey jýre bersek, memleket bolyp qaludyng ózi qiyngha sogharyn eskertkim keledi.

Qapar Ýsen, botaniyk-ekolog, biologiya ghylymdarynyng kandidaty, Botanika jәne fitointroduksiya institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri, 100-ge juyq ghylymy  maqalalardyn, birneshe monografiya men oqulyqtardyn, oqu-әdistemelik qúraldardyn  avtory.

Abai.kz

48 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1499
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5666