«Qara qytay qaptasa, sary orysty әkem dersin» degen sózding týbi tegin emes. Toq eterinen bastasaq: 1991 jyly «Qazaqstan Respublikasyndaghy azamattyq turaly»  Zang qabyldandy. Osy zang boyynsha shetel azamattyghynan shyqqan jәne azamattyghy joq túlghalargha QR aumaghynda 10 jyl túraqty túrghannan keyin QR azamattyghy beriletindigi turaly aitylghan.

1995 jyly  Preziydentting zang kýshi bar jarlyghymen ózgeris engiziledi de, 10 jyldyq merzim 5 jylgha týsti. Qytay memleketi osy jaghdaydy onsyz da kýtip otyrdy. Tipti, qytekender bizde bazarlatyp jýrgenine de 10 jyl bolyp qaldy emes pe!?. Búl sheshim tipti Aspan asty elining ishki-syrtqy sayasatyna qabysa ketti.

Songhy kezderi qara kóz qyzdarymyzdyng sheteldikterge kóp túrmysqa shyghatynyndyghy jii aitylyp jýr. Kóbine kóp onyng sebebi qaltamen baylanystyrylady. Búl túrghydan kelsek, qazirgi Qazaqstanda jýrgen qytaylardyng tesik qalta emes ekendigi de ayan. Jәne qyzdarymyzdyng bәrine aqsha kerek dep bir shybyqpen aidaugha da bolmas. Olar shynymen biri birine ghashyq boluy da әbden mýmkin.

«Qara qytay qaptasa, sary orysty әkem dersin» degen sózding týbi tegin emes. Toq eterinen bastasaq: 1991 jyly «Qazaqstan Respublikasyndaghy azamattyq turaly»  Zang qabyldandy. Osy zang boyynsha shetel azamattyghynan shyqqan jәne azamattyghy joq túlghalargha QR aumaghynda 10 jyl túraqty túrghannan keyin QR azamattyghy beriletindigi turaly aitylghan.

1995 jyly  Preziydentting zang kýshi bar jarlyghymen ózgeris engiziledi de, 10 jyldyq merzim 5 jylgha týsti. Qytay memleketi osy jaghdaydy onsyz da kýtip otyrdy. Tipti, qytekender bizde bazarlatyp jýrgenine de 10 jyl bolyp qaldy emes pe!?. Búl sheshim tipti Aspan asty elining ishki-syrtqy sayasatyna qabysa ketti.

Songhy kezderi qara kóz qyzdarymyzdyng sheteldikterge kóp túrmysqa shyghatynyndyghy jii aitylyp jýr. Kóbine kóp onyng sebebi qaltamen baylanystyrylady. Búl túrghydan kelsek, qazirgi Qazaqstanda jýrgen qytaylardyng tesik qalta emes ekendigi de ayan. Jәne qyzdarymyzdyng bәrine aqsha kerek dep bir shybyqpen aidaugha da bolmas. Olar shynymen biri birine ghashyq boluy da әbden mýmkin.

Olay deytinimiz antropologiyalyq jaghynan biz de mongoloidpyz. Bir kezderi indeester europalyqtardy kórgende, europalyqtar mongoloidtardy kórgende túrpatyn túrpayy kórip qashqan bolsa, qazaq pen qytay birin birinen sonshalyqty qashatynday sebebi joq. Sonday-aq, qytaydyng әdemi qyzdaryn (millionnan biri ghana) siyrek kóretin bolsaq, qazaqtyng on qyzynyng bireui súlu, qalghany әdemi, 1-2-ui ghana erkekshora boluy mýmkin.

Demek, qytay jigit ana jaqta týsinde kóretin súlulardy myna jaqty óninde «tegin»  kórgen song sezimi oinap ketui de mýmkin. Al QR azamatshasyna ýilenetin bolsa, qazirgi zang boyynsha Qazaqstan azamattyghy sóz aitpastan birden beriledi, yaghny kýieu jigit eki qoyandy birden atady. Múnday azamattyqty birden beretin tәrtip tek keybir sausaqpen sanarlyqtay ghana elderde bar.

Qytaylardyng jappay kelip ýilenui soghystan da qauipti. Sebebi, qazir júrtqa ses kórsetip ózining yadrolyq resurstaryn tolyqtyryp, әskerin kýsheytip jatyr. Alda-jalda soghysa qalghan kýnde qytaydyng әsker sanyna patronymyzda jetpeydi. Búl el eshqashan basqynshylyq (agresivti) soghys jariyalamaydy. Onyng eng tiyimdi, tәjiriybeden ótken әdisi - «biologiyalyq soghys». Búl kýnde dýniyening qay búryshyn alsanyz da qytay qalashyqtary, kvartaldary, mafiyasy men zauyttary bar. Onymen shektesip jatqan memleketterding bәri qytaylanyp ketti. Mysal, Tay halqy túrugha tiyisti Tayland, Khmer halqynyng eli Kambodja memleketi...

Kambodja degende eske týsedi, bizben birge aspiranturada birneshe Kambodjalyqtar oqydy. Bәri qytay siyaqty, tek Phon Bundhal atty aqqúbasy «Men  75%-ke taza Khmermin»,- dep maqtanatyn. «Sonda sen 25%-ke kimsin»,- degen bizding súraghymyzgha ol: «Áriyne, qytaymyn, bizde júrttyng bәri de 50-75%-ke qytay»,- deushi edi. Osylay kete berse, bizding de 100-150 jyldan song osylay dep túrmasymyzgha kim kepil??.

*****

Bizding oiymyzsha, týbirlendiru (naturalizasiya) jolymen azamattyq berudi alyp tastau kerek. Búdan «Oybay, bizdi ózge memleketter demekratiyalyq dep tanudan qalady» dep jaltaqtaudyng da qajeti joq. Mysaly, Izraili evreyden basqany qabyldamaydy. Saud Araviyasy, Birikken Arab Emirattary, Kuveyt t.b. memleketter etnikalyq arabtan basqany ólse de qabyldamaydy. Latviya men Estoniyada tilden emtihan tapsyrtady. Búlargha eshkim de «kemsitti» dep baybalam salyp jatqan joq.

Osylay istesek, Qazaqstannyng bolashaghyna kóz tigip, baylyghyna qyzyghyp kelip jatqan nópirdi toqtatar edik. Tipti bolmaghan kýnde oghan kedergi bolghan bolar edi. Áytpese, qazirgi kýni olargha danghyl joldy ózimiz salyp berip otyrmyz.

Dәl qazir jer asty baylaghynan kelgen payda belgili bir qaltalardan shygha almay jatsa da, bolashaqta biz әlemdegi múnay magnatyna ainalamyz ba degen ýmit bar. Mine dәl osy alpauytqa ainalghan shaqta týbirlendirudi alyp tastamaghanymyzgha ókinerimiz haq. Olay deytinimiz, mysalgha, Saud Araviyasy múnaydan kelgen paydanyng bir bólshegin óz azamattaryna kómek kórsetuge júmsaydy. Baryp kelip jatqan azamattardyng aituynsha eki taza arab ýilense, birden pәter berip, arnayy qordan 20 myng AQSh $-na juyq qarjy bóledi.

Ghayyptan tayyp ondaylyq shylqymaygha batar kýn bola qalsa, «Eki taza qazaq ýilense» dep aita almaytynymyz anyq. Sol sebepti, qangha emes, azamattyqqa jýginemiz. Al osy sәtte aidaladan qanghyp kelgen qytekender men orekenderdi ata-baba qanymen qalghan baylyqqa ortaqtastyruymyz kerek pe? Tipti, osy «betimizden tayynbasaq» ol kezderde, amerikandyqtarmen, italiyandyqtarmen, aghylshandarmen t.b. qúdandaly, tuysqan bolyp qaluymyzda mýmkin. Eger de týbirlendirudi alyp tastap, tek filiasiyany qaldyrsaq, ol kezde túrghyndardyng deni kindik últtan túrghan bolar edi, әri eki QR azamaty otau qúrsa dep jәrdem kórsetsek te óz últymyzgha keltirilgen kómek bolar edi.

Almas Júmaghali, zang ghylymdarynyng kandidaty

«namys.kz» cayty