Búl post osydan tura bir jyl búryn jazylghan edi. FB eske salyp túr. Kóterilgen taqyryp әli kýnge ózekti qalpynda. Sondyqtan oqyrman nazaryna qaytalap úsynyp otyrmyn.

Tórt-bes kýn búryn osy taqyrypta orys tilinde post jazyp edim. Oqyrmandardyng súrauy boyynsha endi ony qazaqshagha audarugha tura keldi. Áyteuir pvlodarlyqtardyng bir kәdesine jarasa bolghany.

Songhy kezde onomastika salasynda kóptegen súraqtar tuyndap jýr. Ásirese Pavlodar atyna baylanysty aitys-tartys qúlaqqa kóbirek shalyndy. Álbette, búl mәseleler óz sheshimin tabugha tiyis. Sondyqtan býgingi tanda Pavlodar atauyn ózgertuge baylanysty bes manyzdy sebep baryn aitqym keledi. Olardy tómende keltire keteyin.

Birinshi. Pavlodardyng qazirgi atauy oghan otarshyldyq kezende 1861 jyly 4 (16) sәuirde patshalyq biylik tarapynan Aleksandr II-ning dýniyege kelgen kenje úly knyazi Pavel Aleksandrovichting qúrmetine berilgen. Alayda qazir Resey samoderjaviyesi joq, ol túrmaq odan keyin 70 biylik qúrghan Kenes ókimeti de tarih sahnasynan tayyp ketti. Al keshegi patsha samoderjaviyesi men býgingi Tәuelsiz Qazaqstan arasyn baylanystyryp túrghan eshteme joq.

Ekinshi. Bizben dostas memleket bolyp tabylatyn RF ýkimeti de jana qalalaryna at berude patshalyq familiyalargha basymdyq bermeydi. Is jýzinde búl da ótken shaq. Mәselen, Ekaterinodar qalasynyng aty kezinde Krasnodar dep ózgertilgen. Ol kezde búl ózgeriske eshkim renjigen emes, býgingi tanda da qalanyng atyn qaytadan Ekaterinodar dep ózgerteyik dep jýrgen eshkim joq. Búl ómir, búl uaqyt tandauy, búl óz uaqytynyng sayasaty.

Ýshinshi. Múnday sayasat tәuelsiz Qazaqstan ýshin de manyzdy. Otarshyldyq dәuirdi bastan keshirgen kez-kelgen memleket otarsyzdandyru ýderisin jýrgizedi. Qazaq memlekettiligi de búdan syrt qala almaydy. Qazaq memleketi onda túratyn barlyq últ ókilderi ýshin tendey jaghday tughyzyp otyr. Ertis ónirinde túratyn barlyq diasporalar Pavlodar atyn ózgertu mәselesine týsinistikpen qaraydy. Al orys diasporasy bolsa Pavlodar atyn ózgertu búl oryssyzdandyru emes, eldi otarlyq kezeng qaldyqtarynan aryltatyn otarsyzdandyrugha bastaytyn qadam ekendigin týsinuge tiyisti.

Tórtinshi. Endi naqty Pavelge – Aleksandr II-ning Pavlodargha aty berilgen kenje úlyna toqtalayyq. Pavel imperiyada eshqanday jauapty qyzmet atqarmaghan. Ol sayasattan alys, qatynqúmar jan bolatyn. Ol maydandarda eshqanday erlik jasaghan emes. Zor mýmkindikteri bola túra ózining aty berilgen qalagha esh kómek kórsetpegen. Birde bir mektep, birde bir hram saldyrtpapty. Qaltasynan kók tiyn júmsamaghan. Tipti ómirinde Pavlodargha birde bir ret kelip kórmepti. Sol kezdegi patshalyq Reseyding qarjy ministri S.i.Vittening aituyna qaraghanda Pavel Aleksandrovich «jaman adam emes edi, biraq mýlde bayghús jan bolatyn». Ol 1902 jyly ózine baghynyshty gvardiya polkovniygi Erih fon Pistolikorsting ajyrasqan әielimen morganikalyq nekege túrghany ýshin kýlli patshalyq artyqshylyqtarynan, taqqa múragerlik qúqyqtarynan týgeldey aiyrylghan bolatyn. Patsha otbasynyng masqara bolghan osy siyaqty úrpaghyna Qazaqstan týgili Reseyde qazir qala atyn beru mýmkin be?

Besinshi. Qazaq halqy da, qazaq memlekettiligi de Pavel Aleksandrovichti óltiruge zang jýzinde de, moralidyq túrghydan da jauapty bolghan emes. Ony 1919 jyly 30-qantarda tanghy saghat ýshte Petropavlovsk bekinisinde Blagovidov pen Soloviev degen orys soldattary atyp óltirgen. Yaghny Qazaqstannyng memleketqúraushy últy men jergilikti biylik oryndary Pavlodar atyn ózgertpeymiz dep eshkimning aldynda moynyna alghan mindettemesi taghy joq.

Sondyqtan jogharyda keltirilgen jayttar negizinde Pavlodar oblystyq mәslihaty tayau arada Pavlodar qalasynyng atauyn Kerekuge auystyru jóninde sheshim qabyldauy qajet.

Nege Kereku ekendigi turaly keyingi joly bólek jazarmyn.

Marat Baydildәúly Toqashbaevtyn

Facebook-tegi jazbasy

Abai.kz