1925 jyldyng 17 sәuirine deyin bizding qazaqty ózge júrttyng bәri «kirgiyz» dep atap keldi. Áuelgide qazaqty Reseydegi «kazaktarmen» shatastyrmau ýshin aitylghan, keyinnen Patsha úlyqtarynyng kemsitip sóilegende qoldanatyn «kirgizyn» qúlaq ýirengen shaqta qazaq oqyghandary da jaza bastady. Sol ýrdispen Patshalyq Resey túsyndaghy barlyq kenselik qújatta elding aty «kirgiyz» atanyp, 1920 jyly qúrylghan Kenestik avtonomiya Qyrghyz Sovettik Sosialistik respublikasy atandy.

«Audandy júrttyn, әruaqty últtyng aty ghoy dep, gazetimizding atyn «Qazaq» qoydyq» dep, jana sapadaghy últ-azattyq qozghalysyn bastaghan Álihan, Ahmet, Mirjaqyp edi. Qazaq memlekettiligin qayta qalpyna keltiru jolyndaghy, Resey otarlaushylaryna qarsy kýrestegi 300-ge juyq qozghalystan Á.Bókeyhan negizin qalaghan Alash qozghalysynyng basty aiyrmashylyghy - búl qazaqtyng túnghysh intelektualdy kýresinin, Abaysha aitqanda, «Jana jyldyng basy edi». Á.Bókeyhan bastaghan kýres - teoriyalyq negizi bar, últtyq-territoriyalyq memlekettilik jolyndaghy kýres bolatyn. «Audandy júrt» sózining «qonystanghan territoriyasy ken» maghynasynda qoldanyluy, «әruaqty últ» úghymynyng tәuelsiz memleket qúrugha qaqysy bar «tarihy últ» degendi menzeui tegin emes.

1925 jyldyng 17 sәuirine deyin bizding qazaqty ózge júrttyng bәri «kirgiyz» dep atap keldi. Áuelgide qazaqty Reseydegi «kazaktarmen» shatastyrmau ýshin aitylghan, keyinnen Patsha úlyqtarynyng kemsitip sóilegende qoldanatyn «kirgizyn» qúlaq ýirengen shaqta qazaq oqyghandary da jaza bastady. Sol ýrdispen Patshalyq Resey túsyndaghy barlyq kenselik qújatta elding aty «kirgiyz» atanyp, 1920 jyly qúrylghan Kenestik avtonomiya Qyrghyz Sovettik Sosialistik respublikasy atandy.

«Audandy júrttyn, әruaqty últtyng aty ghoy dep, gazetimizding atyn «Qazaq» qoydyq» dep, jana sapadaghy últ-azattyq qozghalysyn bastaghan Álihan, Ahmet, Mirjaqyp edi. Qazaq memlekettiligin qayta qalpyna keltiru jolyndaghy, Resey otarlaushylaryna qarsy kýrestegi 300-ge juyq qozghalystan Á.Bókeyhan negizin qalaghan Alash qozghalysynyng basty aiyrmashylyghy - búl qazaqtyng túnghysh intelektualdy kýresinin, Abaysha aitqanda, «Jana jyldyng basy edi». Á.Bókeyhan bastaghan kýres - teoriyalyq negizi bar, últtyq-territoriyalyq memlekettilik jolyndaghy kýres bolatyn. «Audandy júrt» sózining «qonystanghan territoriyasy ken» maghynasynda qoldanyluy, «әruaqty últ» úghymynyng tәuelsiz memleket qúrugha qaqysy bar «tarihy últ» degendi menzeui tegin emes.

«Qazaq» gazetining alghashqy nomerlerinen qazaqtyng anyzdyq emes, ghylymy taldamaly negizdegi tarihyn jazyp bastaghan Á.Bókeyhan qazaqtyng «kirgiyz» ataluynyng sebebine toqtalyp, Shәkәrim shejiresin taldaghan maqalasynda «Alash» sózin arnayy týrde publisistikalyq-sayasy ainalymgha salady. 1917 jyly qazaq avtonomiyasynyng Alash, onyng ýkimetining Alashorda ataluy da dәl osy «kazakpen» shatastyrmau sebebinen tughan. Óitkeni, Alash avtonomiyasy әli de bolsa Resey qúramynda bolamyz dep eseptedi. Al, Reseylik biylik Qazaq avtonomiyasy men Kazak avtonomiyasyn aiyra almay qalady degen týsinik ashyq aitylmasa da, ishki qauip retinde ýnemi kýn tәrtibinde túrdy.

1920 jyldyng 26 tamyzynda Leninning qol qongymen dýniyege kelgen avtonomiya Qyrghyz Kenestik respublikasy «әlhamduilla, alty millionbyz» dep jýrgen Alash júrtyn eki memlekettilik qúrylymgha bólip tastady. Qazaqtyng bir bóligi Qyrghyz avtonomiyasynda, endi bir bóligi Týrkistan respublikasynda qaldy. Al, II jalpyqazaq sezinde shekarasy belgilengen Alash avtonomiyasy qazaq qonystanghan jerdi bólmey-jarmay bir tudyng astyna jinaudy kózdegen edi.

Sovettik biylikting Ortalyq Aziya jәne qazaq shekarasyn mejeleu ýrdisi úzaq әri qayshylyqty týrde jýrgizildi. Degenmen, Sovettik biyliktegi qazaq ziyalylarynyng qay-qaysysy bolsyn, Á.Bókeyhannyng әu basta úsynghan «últtyq-territoriyalyq» degen teoriyalyq negizdi iydeyasyn shekara mejeleuding temirqazyghy etip ústady. Sonymen, 1924 jyldyng kýzinde Týrkistandaghy qazaq pen Qyrghyz avtonomiyasyndaghy qazaq býgingi Qazaqstan territoriyasynyng aumaghyndaghy memlekettilik qúrylymgha bas biriktirdi. S.Múqanov «Ómir mektebi» romanynda shekara bólisude ýlken erlik kórsetken, sayasy biylikte eng yqpaldy adam sol kezde Orynborgha kóship kelgen «alashordashyl» Súltanbek Qojanov dep jazady.

Alty million qazaq bir territoriyagha bas biriktirgen son, S.Qojanov, S.Sәduaqasov t.b. qayratkerler elding astanasyn jәne atyn ózgertu isine erekshe mәn beredi. Súltanbek: «kiyiz ýili auyl bolsa da, qazaqtyng astanasy qazaqtyng óz ishinde boluy kerek» dep, astanany Orynbordan Aqmeshitke kóshirudi úsynady. Al, sezd qarsanynda  «Aqjol» gazetinde jariyalanghan maqalasynda A.Baytúrsynov: «Qyrghyz basqa, qazaq basqa ekenin qazaq balasy tegis bilse de, búl kýnge sheyin oghan eshtene demey tymaqtary salpiyp keldi. Ony ótken zamannyng aghymdary kóterse de, qazirgi kýnde últ atyn jasyrudy, últ tarihy onday jansaqtyqty kótermeydi.... Osy joly qazaqtyng basy týgeldey qosylyp otyrghan mynau Aqmeshittegi úly toptyng qaldyratyn bir izi - «shyn atymyz qyrghyz emes - qazaq» deui kerek», -dep, halyq kókireginde jýrgen sherdi taghy da qaytalap jazady.

Qazaq biyligi Orynbordan Aqmeshitke 1925 jyldyng sәuir aiynda kommunisterding V sezi aldynda poyyzben asa saltanatty týrde kóship bardy.

Qazaqstannyng Kinofotoqújattar jәne dybystyq jazbalar múraghatynda 1925 jyldyng 15-19 sәuir aralyghynda ótken Qazaqstan kommunisterining V sezining kadrlary әldeqalay saqtalyp qalghan eken. Búl kadrlardy alghash kórsetken Múraghat diyrektory L.Aqtaeva kinoýldirde Ahmet Baytúrsynovtyng bar ekenin aitqan edi. Kinogha jazylghan búl jiyn Aqmeshitte, qalanyng sol shaqtaghy eng kórikti jeri búrynghy oyazdyng at qorasynda ótip jatyr. «Ómir mektebi» romanynda suretteletin oqighanyng bәri taspadaghy dýniyemen súmdyq astasyp keledi. Kinojazbadan anyq tanylatyn túlghalar: sol jiynda respublikanyng Ortalyq Atqaru komiyteti basshysy bolyp taghayyndalghan Jalau Mynbaev, Halyq komissarlary kenesining tóraghasy Nyghmet Núrmaqov, beldi sayasy qyzmetkerler: O.Jandosov, Ú.Qúlymbetov, Á.Álibekov t.b. Minberde F.Goloshekin joq, soghan qaraghanda, jazba 1925 jyldyng qyrkýiek aiyna deyin týsirilgen.

«Vostokkino» kinostudiyasy týsirgen (aynalasy onshaqty minut) búl kadrlardyng qúndylyghy sol - Kerey-Jәnibekten Qazaq ordasy atanghan elding «Qazaq» atyn qayta qaytarghan shaghyndaghy quanyshty sәti dәl osy kadrlardaghy halyqtyng jýzinde saqtalyp qaluynda. Yaghni, J.Mynbaev tóraghalyq etken jana qúramda saylanghan Qyrghyz Ortalyq Atqaru komiyteti 17 sәuirdegi alghashqy jarlyghymen: Qyrghyz respublikasyn «Qazaq Kenestik Sosialistik respublikasy» dep ataugha; Aqmeshit qalasyn «Qyzylorda» ataugha qol qoyady.

Elding qaytadan Qazaq atanuy, Patshalyq otarlau kezinde әbden bólshektengen alty million qazaqtyng bir memleketke bas qosuy - Alash iydeyasynyng shyn mәninde jeniske jetken sәti bolatyn. Dәl sol 1925 jyldyng sәuirinde, dәl sol sezde qalyng Alashtyng tóbesi kókke bir eli jetpey túrdy. Jiynnyng aty «Kommunister sezi» bolghanymen, onyng «Alashorda» sezine ainalyp ketkenin S.Múqanov, S.Seyfullin siyaqty jazushylar «tisin basyp» otyryp suretteydi.

Birin-biri tolyqtyratyn «Ómir mektebi» men «Tar jol tayghaq keshudegi» suretteulerge qaraghanda, sezding sahnasyndaghy prezidium stolynyng artyna jelbirete ilingen tular bolghan. S.Múqanov jazady: «Jasyl tugha kózimdi tiksem: tozynqyraghan shúgha, betine arab әrpimen: «Lә iylәha illa-alla, Múhamәdýn Rәsul alla» dep, ony ainala, «Jasasyn Alash avtonomiyasy!» dep jazylghan!..  Osy tudy maghan kórsetken Ugar Jәnibekov, men «nege búlay?» dep súrap ýlgirmey, sahnagha qarghyp shyghyp, júlqyp týsirem degende, ilingen tulardyng bәrin jyghyp aldy. Oghan qaramastan, Ugar Alash tuyn bólip aldy da, bir shetin tabanyna basyp túryp, daryldata kep jyrtty»....

Últtyq memleket qúrsaq degen Alash armany bolishevikterding kerzi etigimen osylaysha taptala bastaghan edi. Osy oqighadan bes ay ótkende, Qazaqstangha F.Goloshekin basshylyqqa kelip, Alashtyng ruhyn taptaudy shyndap iske asyra bastady.

S.Seyfulinning osy sezden song kommunistik sәlemmen Stalinge jazghan hatyna qaraghanda, poyyzben Orynborgha qaytyp kele jatqanda «alashordashy» Eldes Omarov Sәkenge: «Búryn Alashorda edik, endi Qyzylorda boldyq. Qazaq ýshin qyzyl, jasyl, aq týsting aiyrmasy joq. Eng bastysy Ordanyng bauyry býtin bolghany» degen eken.

Búl Alash ardaqtylarynyng eng songhy últtyq quanyshtarynyng biri edi.

«Abay-aqparat»