Abai.kz oqyrmandary men internet-konferensiyagha qatysushylar!

Týrli sebeptermen kelesi lektegi súraqtardyng jauabyn keshiktirip alghanyma keshirim ótinemin.

Bir qatar súraqtar qaytalanghan nemese maghynalyq jaghynan úqsas bolghandyqtan olargha jauap jinaqtap berildi. Arandatushy súraqtar men balaghattaular da nazardan tys qalghan joq.

Tilding kýii kónil kónshite me, til ghylymgha baghyttala ma?

Memlekettik tilding qazirgi kýiine qarap, súraqty «kónil kónshite me» dep emes, «nege kónil kónshitpeydi» dep qoyghan dúrysyraq bolar. Ótken 20 jyl ishinde talay ter tógildi, qarajat bólindi, mektepter men JOO-da qazaq tilin oqytatyn saghattar kóbeytildi. Sózdikter men monografiyalar jazyldy,.. Qyruar is atqarylyp jatyr.

Biraq, jýk әli ornynda túr. Nәtiyje shyghyndy aqtady dep eshkim aita almaydy.

Sәke dep qol qoyghan qatysushy «Eshbir elding tili ghylymgha baghyttalyp jasalghan emes» depti.

Abai.kz oqyrmandary men internet-konferensiyagha qatysushylar!

Týrli sebeptermen kelesi lektegi súraqtardyng jauabyn keshiktirip alghanyma keshirim ótinemin.

Bir qatar súraqtar qaytalanghan nemese maghynalyq jaghynan úqsas bolghandyqtan olargha jauap jinaqtap berildi. Arandatushy súraqtar men balaghattaular da nazardan tys qalghan joq.

Tilding kýii kónil kónshite me, til ghylymgha baghyttala ma?

Memlekettik tilding qazirgi kýiine qarap, súraqty «kónil kónshite me» dep emes, «nege kónil kónshitpeydi» dep qoyghan dúrysyraq bolar. Ótken 20 jyl ishinde talay ter tógildi, qarajat bólindi, mektepter men JOO-da qazaq tilin oqytatyn saghattar kóbeytildi. Sózdikter men monografiyalar jazyldy,.. Qyruar is atqarylyp jatyr.

Biraq, jýk әli ornynda túr. Nәtiyje shyghyndy aqtady dep eshkim aita almaydy.

Sәke dep qol qoyghan qatysushy «Eshbir elding tili ghylymgha baghyttalyp jasalghan emes» depti.

Búl «teoriyany» kim, qashan oilap shygharghan, qaydan tauyp, tanysugha bolady? Jalpy, ghylymgha baghyttalghan degen ne, baghyttalmaghan degen ne? Ghylymgha baghyttalmaghan degendi tilding damuy ýderisinde ghylymnyng mýddesi eskerilmeydi dep týsinuimiz kerek pe? Sonda ghylym men tilding arasynda eshqanday baylanys bolmaydy demeksiz be? Ghylymgha baghyttalmaghandyghymen qazaq tili ózgelerden ozyq, al Europa tilderi ghylym mýddelerin eskergendigimen artta qalyp otyr ma? Osy tújyrymynyzdyng aqiqattyghyna óziniz senimdisiz be? Qazaq tilining «ghylymgha baghyttalmauy» (sóz synayynyzgha qaraghanda, búl qúptarlyq qúbylys) ony ózge tilderden qanday artyqshylyq jaghdaygha jetkizdi jәne ol neden kórinis beredi?

Sәke! Bir aqymaqtyng súraghyna jeti akademik jauap bere almapty degendi estip pe ediniz? Al «myna kók aspannyng ar jaghynda ne bar?» degen bir andausyzdyng súraghyna A.Eynshteyn de jauap bere almay, «Siz ekeumiz onda bәribir barmaymyz ghoy. Ony bilip ne keregi bar» dep sytylyp shyqqan.

F.Bekon sonau XVI ghasyrdyng ózinde aghylshyn tilin ghylymgha beyimdep, til filosofiyasyn til grammatikasynan bólip alyp, týgel qayta qarap, ghylym men tehnika tili retinde ornyqtyrghan bolatyn. Búghan deyin aghylshyn tili F.Bekonnyng sipattauynsha «adym attaghan sayyn metaforalar men teneulerge toly bolghan» (qazirgi qazaq tili siyaqty). Demek, ol kezde aghylshyndar da, qazirgi qazaqtardyng aityskerleri men jyrshylary siyaqty, teneulermen, metaforalarmen, elirte, esirte til bezeuden aldyna jan salmay jýrgen.

Sәkeng «qazaq - ghúlama halyq» degen taptauryndy qaytalapty.

Búl «tújyrymnan» da jýz súraq tuyndaydy. Qazaqtyng ghúlamalyghy neden kórinedi? Qashan, qalay dәleldengen? Mýmkin qazaqtan shyqqan Nobeli syilyghynyng laureattary amerikalyqtargha qaraghanda kóp shyghar? Ol mәlimetterdi qaydan tabugha bolady?

Bizding halqymyz - otargha týsip, ýsh jýz seksen ret kóterilis jasap, ýsh jýz seksen ret jenilgen halyq. Túnyp túrghan baylyghyn kirmelerding qolyna ústatyp qoyyp, «biytin syghyp, qanyn jalap» otyrghan, eng kedey halyq. Jemqorlyqtan aldyna jan salmaytyn, tili men mәdeniyetining birde bir mәselesin sheshe almay, ruhany mesheulikting batpaghyna batyp jatqan, kegejegi keri ketken, kim algha tartsa - sonyng shaujayynan alatyn halyq (әleumettik aurulardan, tuberkulezden, baygha shyqpaytyn qyzdarynyn, tastandy balalarynyng kóptiginen, prostitutizmnen,.. jetken «jetistikterin» aitpaghanda).

Endi osydan keyin ony «ghúlama» dep keketude qanday maqsat bar? Álde, Sәkeng halyqty «ghúlamasyn» dep aita berse ol ghúlama bolyp ketedi dep oilay ma eken?

Osy joldardy oqyp otyrghanda mening oiyma «Polubil rumyanyy - blednuy, polubil horoshiy - vrednuy» degen M.Svetaevanyng antiytezasy týsip otyr. Áriyne, siz «horoshiysyz», jau emessiz. Últpatsyz. Biraq sauatsyzdyqtan «vredniy» baghytty ústanyp otyrsyz.

Orys filosofy P.Chaadaevting aitqany bar: «Ya predpochitai bichevati svoi rodinu, predpochitai ogorchati ee, predpochitai unijati ee, toliko by ee ne obmanyvati».

Siz qazaqty a l d a p otyrsyz. Maqsatynyz - «ghúlamasyn» degenge maldanyp, bәrinen adyra qalyp otyra bersin.

Qazaqqa keregi - jalghan qolpash emes, b a s q a.

Qazaqqa keregi - sh y n d y q jәne q a m sh y!

Qazaqtyng kózin shúqyp otyryp, ýsh jýz seksen ret jeniluining sebebin týsindiru kerek, búdan keyin jenilmeui ýshin.

Qazaqty qasqa mandayynan úryp otyryp, ózgelerding qolyndaghy baylyqty tartyp alugha kýreske quyp shygharu kerek, búdan keyin kedey bolyp qalmau ýshin.

Qazaqqa jany ashityn adam onyng sayasy sauatyn kóterumen, ony demokratiyalyq mәdeniyetke jaqyndatumen, әleumettik artta qalghan - auyldan shygharyp, industriyagha aralastyrumen ainalysuy kerek.

Osynday «eren» oilarmen әlemdik aqparat taratu kenistigine shyqqan Sәkene mening berer kenesim bar: pikir aitu ýshin, ózin-ózi syilaytyn adam, aldymen keltirer argumentterining shynayylyghyna kóz jetkizip alghany dúrys.

San men sifr nemese til ornyqtylyghy turaly

San men sifrgha qatysty mәsele - qazaq tilining túrpatty mәselesi. Múnday mysaldardy myndap keltiruge bolady. Qazaq tilinde bir semantikalyq óristegi sózder birimen biri әbden shatasqan, onyng saldary maghynalyq kýngirttikke úlasyp, tildi әbden týsiniksiz etip jibergen. Mysal ýshin:

a) sushnosti - mәn, manyz;

znachenie - maghyna, manyz;

smysl - mәn, maghyna, maqsat, aqyl-parasat;

soderjanie - mazmún, manyz, maghyna.

ә) maghyna - smysl, znacheniye, soderjaniye, tolk;

mәn - znacheniye, smysl;

mazmún - soderjaniye, sushnosti;

manyz - smysl, soderjaniye.

Sózdikterden alynghan búl mysaldarda keltirilgen sózderding maghynalaryn eshbir qazaq dәl basyp týsindirip bere almaydy. Sondyqtan búl sózderdi eshkim tól maghynalyq jýktemesinde qoldana da bilmeydi. Qazaq sózderi әr sózdikte әrqily audarmalarmen beriledi. Ornyqty maghynada qoldanylatyn әr orys sózine qazaqtyng qay sózi tәrjima bola alatyndyghyn týsinu mýmkin emes.

Ótkende keltirilgen «ynta» men «niyet» sózderining maghynasyn súraq qongshylardyng birining olay, ekinshisining bylay týsindiruge tyrysuy da osy kategoriyadaghy mәsele bolyp tabylady. Demek, atalghan sózderdi 5 kisige aitsang - 5 týrli, 15 kisige aitsang - 15 týrli maghynada týsinedi. Búl jerde kimdiki dúrys ekenin izdeude mәn joq. Mәnning ýlkeni qazaq tilindegi ondaghan myng terminder men úghymdardyng da «ynta» men «niyet», «san» men «sifr», nemese jogharyda keltirilgen mysaldardaghy sózder siyaqty 10 mln qazaqtyng 10 mln týrli maghynada «týsinip» jәne qoldanyp jýrgendiginde.

Búl - industriyaly qoghamnyng tiline qoyylatyn basty talaptardyng biri - til ornyqtylyghynyng qazaq tilinde bolmay, aqyry, qazirgi qazaq tilin ekonomikalyq ainalysqa engizuge mýmkindik bermey otyruynyng sebepterining biri bolyp tabylady.

«Ynta» men «niyet» sózderining maghynasyn «keremet týsindirip» bergen Qabylgha aitarym: әdeby til degen bolady, oghan qoyylatyn talaptar degen bolady, sonyng ishinde til ornyqtylyghy haqynda azdaghan habar alyp, bilip kelip, aitysqa sonan keyin týsken ondy bolar edi. «Niyet» sózining «imandylyqty bildiretin ghajap úghym ekenimen» kelispeytin, onyng jaman maghynada da (mys. qara niyetti dep) qoldanylatynyn dәleldeytinder de tolyp jatyr. Olargha Qabyldyng týsindiruin ghana jón dep qabyldattyru ýshin songhy aqiqatty aitugha qúdaydyng Qabylgha bergen mandatyn kórsetu kerek.

Aldymen sybap alyp, sonan keyin tújyrymyndy keltirip, sol jerde-aq artyng ashylyp jatqanyn kórgennen góri, aldymen tújyrymyndy keltirip, eger ol qanaghattanarlyq bolyp qabyldansa, sonan keyin qarsy tújyrymnyng avtoryn sybaugha kóshseng (tәrbiyelik dengeying sol bolsa), múnynnan dóreki bolsa da ózgeler qisyn izder edi. «Sonynan kýlgen oryndy bolady» degen bar, Qabyl myrza!

Búl jerdegi basty mәsele әdeby tilge qoyylatyn talaptardyng oryndalmauynan qazaq sózderining maghynalyq jәne túlghalyq ornyqsyzdyghynyng qúbylys retinde oryn aluynda. Men kitabymda strategiyalyq mәni bar osy mәseleni jolgha qoi kerektigin kóterdim. Al ondaghan myng terminder men úghymdardy saralap, әrqaysysynyng maghynalyq jýktemesi men túlghasyn aiqyndap, ornyqty qoldanugha dayyndap beru - ghylymiy-zertteu institutynyng qúziretindegi júmys. Osy baghyttaghy júmystar oryndalmaghandyqtan qazaq tilinde is jýrgizu, ony ghylymda qoldanu oidaghyday nәtiyjege jetkize almay otyr. Búl - til filosofiyasy men til grammatikasyna qatysty kóp mәselening biri ghana. Mәselening qanshalyqty terende jatqanyn osydan ghana kóruge bolady.

«Zamanaui» men «kóshbasshy» turaly

«Zamanaui» sózining maghynasy onyng jalghaular arqyly týrlenu qisynynan shyghyp túr. Sondyqtan ol - perspektivaly sóz. Týrlenudi oryssha audarmamen qatar keltirip týsindirgende týsinikti bolady. Mysaly, zaman - vremya; zamandas - sovremenniyk; zamanauy - sovremennyi, demek, óz zamanyna tәn degen úghymdy bildiredi. Qazaq tiline jaqsy kirigip ketken, osy túrpattas «mәdeniy», «әdebi» degen sózder bar. Qazaqtar «sovremennyi» degen úghymdy beru ýshin «qazirgi» sózin qoldanyp jýr. Onyng - maghynasy «nyneshniy». Osy shaqta ghana qoldanugha bolady, «sovremennyidin» maghynalyq jýgin arqalay almaydy.

«Kóshbasshynyn» eki kemshiligi bar. Birinshisi - beyneli sóz, shyn maghynasy «keruen basy». Industriyaly qoghamda is jýrgizude kóp maghynanyng ortasynda oinap túratyn beyneli sózder aqparat beru ýderisinde týsiniksizdikke úryndyrady. Mysly, «qúqyqbúzushyauyzdyqtaldy» desek, oghan «oshtrafovan», «zaderjan», «arestovan», «posajen» degen sózderding qaysysymen beriletin operasiyalardyng qoldanylghany týsiniksiz bolyp qalady.

Ekinshi kemshiligi - «ysqyrma» dybystardyng kóptigi. Búl sózde olardyng sany ýsheu: sh, s, sh. Qazaq emesterge til ýiretuge qiyndyq keltiretin faktor. Qazaq tilinde «jetekshi» degen naqty maghynagha ie sóz bar. Ony «liyder» úghymynda erkin, balamasyz qoldanugha bolady. Mysaly, sayasy jetekshi, últtyng jetekshisi,..

Mening búl týsindiruim qazaq tilinde sóz jasaudyng qiynnan - onaygha qaray, kýrdeliden - qarapayymgha qaray degen ústanymdaryna say keledi.

Búl jerde de biz qazaq tilining ayaq attaghan sayyn aldan shyghyp otyratyn  problemasy - tildegi ornyqsyzdyq qúbylysymen taghy úshyrasyp otyrmyz.

Frazeologizmder turaly

Óz tilimizde qansha sóz, qansha tirkes bar ekeni «Melekettik til...» atty kitaptyng «Til grammatikasy: qarama-qarsylyqtar shoghyry» degen tarauynda keltirilgen. Al, qazaq tilinde «1 milliongha juyq maghynalyq birlik bar» degen mәlimetti keltirgen Á.Qaydarov.

Ismet Kenesbaevtyng kitabyndaghy kólemdi tolyq qamtylghan deuge bolmaydy. Óitkeni, tildegi frazeologizmderding sany jeke sózderden ondaghan ese artyq bolady. Birneshe sózden maghynasy basqa ondaghan tirkes qúryluy mýmkin. Olardyng bәrin tolyq qamtyp shygharu paydalanugha tiyimdi bolmaydy, salalar boyynsha toptap shygharu tiyimdi. Al aghylshyn tilinde 35 mln frazeologizm bar degen mәlimet te mening joramalym emes, zertteushilerding naqty enbeginen keltirilgen.

Reti kelgende aita keteyin, el tәuelsizdigin ala almay, әli aldaghynyng bәri túman bolyp, qazaq tili qabyrghasy qayysyp, memlekettik mәrtebege qol jetkize almay jýrgende Kenesbaev «meni Qazaqstandaghy orys tilining taghdyry tolghandyrady» dep kólgirsigen maqala jazyp, is jýzinde ana tilining mýddesine qarsy túrghy ústanghan bolatyn.

Bireudi núsqap, «búl netken nadandyq» dep jagha ústaudan, «jat júrt estimesin dep» balyqsha shorshyp, bilgishting rólin oinamas búryn, Qabyldyng ózining birdeneni sezip alghany ondy bolar edi.

L.Krysinning frazeologizmge bergen definisiyasy mynaday: «ustoychivoe sochetanie slov, znachenie kotorogo otlichaetsya ot prostoy summy znacheniy sostavlyayshih ego slov». Ózge qazaq emes ghalymdardyng da týsinigi ústanymyda osyghan sayady. Demek, «tayaq ústap qaldy» degen tirkestegi ýsh sózding әr qaysysynyng alghashqy maghynasy әr týrli. Al, ýsheui birikkende tirkes kedeylenip qaldy degen maghynagha ie bolady.

Qazir «absoluttik noli», «holodnaya voyna», «porogovye gosudarstva», «prezumpsiya nevinovnostiy»,.. tektes tirkester orys tilining frazeologiyalyq sózdikterinen oryn alghan. Ónerkәsipte, tehnologiyada týrli operasiyalardy, komandalardy, prosesterdi  bildiretin, әlemning qoynaularynda bolyp jatqan qúbylystardy sipattaytyn kýrdeli tirkesterdi sanap shyghudyng qiyndyghy olardy qoldanyp sóileuden de qiyngha ainalyp barady.

Qay tilde bolmasyn, on sifrdan san jetpes sifr týzuge bolatyny siyaqty, jekelegen sózderding sanynan olardy qoldanyp qúraghan FB-ding sany ondaghan, jýzdegen ese artyq bolady. Qazaq tilinde de solay. Mysaly, bir ghana «bas» sózining qatysuymen jýzdegen FB týziledi: «qany basyna shapty», «basyn tasqa úrdy», «bas erki», «basqa-bas», «basqa týsse - baspaqshyl»,.. Osy tirkesterde úshyrasatyn «qan», «tas», «erik» sózderi de bastapqy úghymynan basqa jýzdegen tirkesterdi qúrugha qatysady.

Demek, qazaq tilindegi 67 myng sózden qoghamdyq ómirding әleumettik-ekonomikalyq jәne ruhany ayalaryndaghy (óndiris tehnikasy, tehnologiya jaghyn qoya túrghanda) qúbylystar men ýderisterdi sipattay alatyn 6-7 mln tirkesti  maghynalyq jәne túlghalyq birizdilikke keltirip, paydalanugha dayyndap beru kerek. Búl birinshi kezekte atqarylatyn júmystyng nobayy.

Ózbek, әzerbayjan jәne týrik tilderi turaly

Ózbek jәne әzerbayjan tilderining jaghdayynyng qazaq tilinen aiyrmasy, birinshiden - olarda jergilikti últ tili men orys tilin qoldanushylar arasynda jik joq; ekinshiden - olardaghy demografiyalyq ahual jergilikti últ tili ýshin Qazaqstandaghymen salystyrghanda qolaylyraq (orys jәne ózge júrttardyng ýlesi az); ýshinshiden - ol tilder otyryqshy halyqtardyng tilderi retinde qazaq tilinen ozyq jaghdayda. Ózbek tilinde eginshilik, baqshashylyq, әzerbayjan tilinde múnay kәsipkerligine qatysty óndiris tili qazaq tiline qaraghanda jaqsyraq damyghan. Búl jaghynan olardyng tәjiriybesin eskeru paydaly bolar edi. Degenmen, olar da ógizding múrnyn júdyryqpen teskendey etip, ainalysqa úryp kirgizip jatyr. Ghylymiy-teoriyalyq negizderi solghyn.

Týrki halyqtary tilderining ishinde týrik tili ozyq túr. Óitkeni, ol - úly imperiya bolghan halyqtyng tili. Týrikterde ónerkәsipke, әskerge, teniz flotyna, resmy is jýrgizuge qatysty qoldanylatyn úghymdar men tirkester derliktey qalyptasqan.

Týrik tili - bizding ata-babalarymyz qoldanghan til. Qazaqshagha jaqyn. Sondyqtan týrik tilinen alynghan sózder qazaqshagha tez sinisip ketedi. Búl tilding leksikalyq qory men tәjiriybesin paydalanudyng qazaq tilin memlekettik mәrtebesine say ornyqtyru ýderisindegi manyzy erekshe. Biraq búl baghyttaghy júmystardy atqaru kerektigi de qazaq lingvisterining qaperine kirmey jýr.

Sózdi súryptap, tilding baylyghyn azaytu

Internet-konferensiyada «Til turaly payymdaular audarmalargha qatysty ma? Sózdi súryptap, tilding baylyghyn azaytudy kózdep jýrgen joqsyz ba?» degen súraqtar qoyyldy.

Búl kýmәn sinonimderge qatysty aitylghandardan tuyndap otyr. Qazaq lingvisterining taldap týsindiruinshe «bir úghymdy qazaq tilinde birneshe sózben beruge bolady, búl - ghajap baylyq. Al Jýkeshev bolsa, osylardy «qysqartyp, tildik qordy azaytyp tastamaq».

Osy qúbylysty mysalmen taldayyq. Á.Bolghanbaevtyng «Qazaq tilining sinonimder sózdiginde» «júmys», «is», «qyzmet», «sharua», «enbek», «qareket» sózderi sinonimder tizbegi retinde berilgen. Agrarlyq sanada ornyghyp alghan «ghajap baylyq» turaly anyz osydan tuyndaghan. Eger biz qazaq tilinde resmy is jýrgize bastasaq, búl anyzdyng auagha singen buday tarap ketetinine birden kóz jetkizer edik. Óitkeni, ekonomikalyq ainalysqa salyp jibergende júmys - is emes, is - qyzmet emes, qyzmet - sharua emes, sharua - enbek emes, enbek - әreket emes bolyp shyghady. Industriyaly qoghamda is jýrgizu talaby atalghan sózderding arasynda maghynalyq úqsastyq renkterining bolghanyna qaramastan, olardyng әr qaysysynyng óz ornynda jeke maghynalyq jýkteme alyp jýrgenin qajet etedi.

Demek, industriyaly qogham talap etetin til ornyqtylyghy, ústanymy boyynsha búl sózderding әr qaysysyna jeke maghynalyq jýkteme jýkteu kerek. Sonda bylay bolady: júmys - rabota; is - delo; qyzmet - slujba; sharua - hoyaystvo; enbek - trud; qareket («әreket» sózining býlingen týri) - deystviye.

Taghy bir mysal keltireyik:

deystviytelinosti - aqiqat, shyndyq, bolmys, jaramdylyq.

Búl - oryssha-qazaqsha sózdikten alynghan, sinonimning kóptigin әspetteuding jetegimen qúrylghan audarma. Al, qazaq tilin óndiristik is jýrgizuge engizu ýshin aqiqat - istina; shyndyq - pravda; bolmys - bytiye; jaramdylyq - prigodnosti;.. bolyp audaryluy jәne qoldanyluy qajet.

Qazaq tilshi ghalymdary jýie men jýieshenin, tútas pen komponentting arajigin aiyra almay shatasuda. Olar ýiden terezeni, qaladan kósheni, avtomobiliden motordy, shapannan jendi ajyrata almay, sinonim retinde mysalgha ala beredi. Mysaly, oryssha-qazaqsha sózdikte «spichka - ottyq, sirinke, shyrpy» degen audarma jasalghan. Búl jerde «spichka» - «sirinke» audarmasy ghana dúrys. Shyrpy - sirinkening bóligi, basyna kýkirt jaghylghan bir tal. Ottyq - týrli tekti ot kózi (mysaly, zajigalka boluy mýmkin). Atalghan mysalda tútastyq (sirinke) pen komponent (shyrpy) sinonimge ainalyp ketken. Ýsh sózdi sinonimdetip, bir sózding audarmasy retinde tyqpalaudan esh útys bolmaytyny kórinip te túr.

Sinonim baylyq bolady, eger belgili bir úghymdar men zattardyng balamalary sóz qoldanysy kezinde artyghymen, asa jyghylyp jatsa. Sinonim baylyq bolmaydy, eger tildegi sózder bir úghym nemese zatty birneshe leksikalyq birlikpen ataghanmen, ekinshi bir olargha jaqyn úghym nemese zatty ataugha sóz tabylmay jatsa.

Tilding baylyghyn sinonimning kóptigimen ólsheu - agrarlyq sana shenberinde mesheu oilaudyng saldary. Artyq dәulet bas jarmaydy demekshi, sinonimning kóp boluy, eger olar shyn sinonimder bolsa ghana jaqsy, sonda olar tilding baylyghyn kórsetedi. Al baylyqtyng belgisi osy eken dep, ózge maghynada qoldanylyp jýrgen sózderding esebinen sinonimderdi jasandy әdispen kóbeytuge tyrysu tildi qara jerge otyrghyzumen teng bolar edi. Osy túrghydan qaraghanda tilding baylyghyn jarnamalau ýshin sinonimderdi kóbeytudi algha maqsat etip qoygha jәne sol maqsatqa jetu ýshin semantikalyq óriske enetin sózderding bәrin sinonim sanatyna engizuge tyrysudy tilge kórsetilgen «aidyng janashyrlyghy» dep qana baghalaugha bolady. Kópshilikke týsinikti, qarapayym qisyngha salghanda til baylyghy aldymen sol tildegi jeke leksikalyq jýktemesi bar, ornyqty pishinde túryp, naqty maghynada qoldanylatyn leksikalyq birlikterding kóptigimen ólshenedi.

Aqparat mazmúnynyng ózgerip ketui

Men әskerde qyzmet etip jýrgende bolghan bir oqigha esime týsip otyr. Bir soldatqa otbasy Semeyden «rodilsya syn, pohoj na deda, uje ulybaetsya» dep telegramma salypty. Kandalakshada (Murmansk oblysynda) qyzmet etip jýrgen soldattyng qolyna tiygende onyng mazmúny bylay ózgerip barypty: «rodilsya syn, pohoj na soseda, uje rugaemsya».

Osy túrpatty mehanizmning sózge ergish qazaq arasynda taraluy manyz alarlyqtay. Sonyng saldaryn mening «qazaq tilin industriyaly qoghamda qoldanugha dayyndau kerek» degen iydeyamnyng tony teris ainaldyrylyp, kópshilikke qúbyjyq retinde tartylghanyn kórip otyrmyn.

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»