Kóp súraqqa bir jauap

«Abaydy jamandap dissertasiya jazdy», «qazaq tiline qarsy shyqty»,.. degenderge qatysty jauapty búdan búryn da, songhy ret ótken joly bergenmin.

Búl kinalaugha qatysty alghashqy aitarymdy men sol 2007 jyldyng ózinde-aq ashyq aitqanmyn. «Delovaya nedelya» gazeti ghana ony der kezinde jariyalady (qaranyz: «Delovaya nedelya», № 46, 30.11.2007 j.). «Ana tiline» bergen jauabym redaksiyalanyp, meni kinalaghan material basylghan birinshi bette emes, gazetting songhy betterinde, kishi shriftpen jariyalandy. Mening jauabymdy meni «әshkerelegen» material jariyalanghan birinshi bette, sonday shriftpen, uaghynda jariyalaugha atalghan gazetting redaktorynyng pәinegi shydamady. Redaksiya ghaybattady, jaghar kýiesin jaqty, jabar jalasyn japty, al menimen betpe-bet kelgende, jauap bergenning yrymyn jasap, qúiryghyn eki búttyng arasyna qysyp alyp zytty.

Internet-konferensiyagha qatysushylargha ótken joly bergen jauaptarymnyng birinde «dissertasiyanyng qoljazbasy Ghylym akademiyasynyng kitaphanasynda. Soghan baryp, tekserip, «Abaygha qarsy jazylghan» tústarynan silteme alyp, olardyng qay betten, qay taraudan alynghanyn naqty kórsetip, osy saytta jariyalanyz. Qalghan әngimeni sonan keyin jalghastyrayyq» degenmin. Sodan beri eki aidyng jýzi boldy. Dissertasiya mәtininen alynghan Abaygha qarsy keltirilgen silteme qayda?

Osydan bәri týsinikti emes pe?

Kóp súraqqa bir jauap

«Abaydy jamandap dissertasiya jazdy», «qazaq tiline qarsy shyqty»,.. degenderge qatysty jauapty búdan búryn da, songhy ret ótken joly bergenmin.

Búl kinalaugha qatysty alghashqy aitarymdy men sol 2007 jyldyng ózinde-aq ashyq aitqanmyn. «Delovaya nedelya» gazeti ghana ony der kezinde jariyalady (qaranyz: «Delovaya nedelya», № 46, 30.11.2007 j.). «Ana tiline» bergen jauabym redaksiyalanyp, meni kinalaghan material basylghan birinshi bette emes, gazetting songhy betterinde, kishi shriftpen jariyalandy. Mening jauabymdy meni «әshkerelegen» material jariyalanghan birinshi bette, sonday shriftpen, uaghynda jariyalaugha atalghan gazetting redaktorynyng pәinegi shydamady. Redaksiya ghaybattady, jaghar kýiesin jaqty, jabar jalasyn japty, al menimen betpe-bet kelgende, jauap bergenning yrymyn jasap, qúiryghyn eki búttyng arasyna qysyp alyp zytty.

Internet-konferensiyagha qatysushylargha ótken joly bergen jauaptarymnyng birinde «dissertasiyanyng qoljazbasy Ghylym akademiyasynyng kitaphanasynda. Soghan baryp, tekserip, «Abaygha qarsy jazylghan» tústarynan silteme alyp, olardyng qay betten, qay taraudan alynghanyn naqty kórsetip, osy saytta jariyalanyz. Qalghan әngimeni sonan keyin jalghastyrayyq» degenmin. Sodan beri eki aidyng jýzi boldy. Dissertasiya mәtininen alynghan Abaygha qarsy keltirilgen silteme qayda?

Osydan bәri týsinikti emes pe?

Jóni týzu adam múndayda keshirim súrauy kerek.

Qazaq tiline «qarsy shyqqanym» turaly mәsele ýsh jyl boyy talqylanyp keledi. Ókinishke oray, ghylymy jurnaldarda, bedeldi ghalymdardyng atymen jazylghan syndarly talqylaudy kórgen joqpyn. Al býrkenshik atpen, podval qaranghylyghynda jasyrynyp jýrgendermen salghylasyp jatudy argha syn sanaymyn.

Eskertemin, endi men búl súraqtargha qayta oralmaymyn.

Abai.kz-ning úiymdastyrushylary! Teoriyagha - teoriyamen, konstruktivti tújyrymgha - tújyrymmen, betke tura qarap otyryp jauap bere alatyn ghalymdar bar ma? Adamdy emes, iydeyany talqylaugha, mәdeniyetti pikirtalas ótkizuge jaraytyndar bar ma? Bolsa, pikirtalasqa solardy alyp kelinder. Bolmasa: NÝKTE.

Qazaqtyng boykýiezdigi, sayasy enjarlyghy, óz mýddesin qorghay almaytyn qauqarsyzdyghy turaly

Qazaqtyng «boykýiezdiginin, sayasy enjarlyghynyn, óz mýddesin qorghay almaytyn qauqarsyzdyghynyn» sebepteri kóp. Ol sebepterding sipatyn birer auyz sózben týsindiru qiyn, ol ýshin kitaptar jazu kerek.

Qazaqtyng bәrinen júrday bolyp, boghyn shabaqtap qaluynyng ýlken bir sebebi - әleumettik artta qaluda, demek, auyldy jerlerde shoghyrlanyp, júmysy mehanikalandyrylmaghan, reglamenttelmegen, tabysy az mal sharuashylyghymen túiyqtalyp qaluynda. Qazaq adamzattyng damu satysynyng tómengi, agrarly baspaldaghynda túr.

Qúbylystyng kórinis beruining taghy bir sebebin halyqtyng dilinen (mentaliytetinen) izdeu kerek. Qazaq traybalizmining sipaty da dil ayasyndaghy mәselelermen qabattas qarastyrylady.

Taghy bir ýlken sebep - elitanyng teginde (osyghan qatysty mәselening úshyqtaryn ótken jolghy jauaptarymda da shygharghanmyn). Qazaq biyligining basynda otyrghandar - keshegi kedeylerdin, qúldardyng úrpaqtary. Qazaq aitady: «qúm jinalyp tas bolmaydy, qúl jinalyp bas bolmaydy». Elitany tektik belgilerine qaray taldau búghan deyin әleumettik psihologiya ghylymynda bolyp kórmegen nәrse.

Kelesi sebep - qazaqtar ústanghan qúndylyqtardyng shynayy emes, aldamshylyghynda. Sondyqtan qazaqtyng ruhany ómirinde adasu kóp, qay mәselening bolsa da, týiini ondaghan jyldar boyy sheshilmey, ýnemi aldan qaytalanady da otyrady.

Gumiylevting passionarlyq teoriyasyna mening de den qoyghan kezim boldy. Biraq artynan qazaq omaluynyng sebebin basqa jaqtan taptym. Passionarlyq teoriya boyynsha toqyrau men damu mólshermen birer jýz jyl ishinde almasyp otyruy kerek. Al qazaqtyng XVII ghasyrda bastalghan toqyrauy әli jalghasyp keledi jәne sanlau kóriner emes.

Búl qaghida qogham tabighy jolmen damyp bara jatqan jaghdaylargha qatysty alghanda aqtaluy mýmkin. Al qazaq siyaqty, tabighy damu zandylyghy búzylyp, ózgening yqpalyna týsken halyq ýshin passionarlyq teoriya jýrmeydi.

Degenmen, súraq qoyshygha aitarym: izdegen - tabady. Damu faktorlaryn baqayshaghyna deyin shaghyp, qolmen qoyghanday týsindirip beretin teoriyalar bar. Olardyng relevanttyghyn órkeniyet tarihy praktikasynan kózge shúqyghanday kórsetip bere alatyn mysaldar da jetkilikti. Biz bәrin bilemiz. Tek, bizge keregi, «sóilegender bilmeytin», bilmese de aitqanyn basqalargha tanatyn, auyr psihologiyalyq ahualdan seyilip, «bilgender sóileytin» aua-rayyn ornatu kerek.

Jenilisting sebebin bilgen jeniske jetedi

N.Masanov әuletti ziyaly otbasynan shyqqan, sondyqtan tektiligi әr isi men әreketinen kórinip túratyn, ghasyrlar toghysyndaghy qazaq aspanyndaghy jaryq júldyzdardyng biri edi.

Kóshpeliler turaly monografiyasynda N.Masanov qoghamnyng tarihtaghy ornyn ghylym túrghysynan naqty aiqyndap berdi. Zamanauy sayasatta da súnghylalyqtyng ýlgisin kórsetti. Ol qazaqtyng últttyq problemalarynyng bәrining aldymen qoghamdy demokratiyalandyru jolymen damytqanda ghana sheshimi tabylatynyna sendi. Ómirlik praktikada osy baghytty ústandy, bastysy, óz últynyng keleshegi ýshin ómir sýrip, enbek etti.

Ol oiyndaghysyn jasyrmay, batyl aitatyn. Osy batyldyghy onyng týbine jetti. Sensualdyq dengeyde ghana oilay alatyn, sauatsyz últpattardyng ony týsinuge intellektualdyq dәrmeni jetpedi.

N.Masanovty qazaqtyng otargha týsui jәne tәuelsizdik jolyndaghy jankeshti әreketteri, aqyry oghan qol jetkize almauy faktileri mazalady. Ol «halyq kýreste shyndalady» degen qaghidanyng aqiqattyghyna kýmәn keltirdi. Ony qazaqtyng tәuelsizdik jolynda ýnemi jeniliske úshyrauynyng sebebi qinady. Ol ashyghudyn, qyryludyn, shetke qashudyn, 380 ret jeniluding bәri jinalyp,  sanany shiryqtyra almaghany ma degen oilar keshti («malo mochiliy?»). Osy izdenis oilarynyng úshqyndary ýshin últpattar ony sotqa tartty. N.Masanov kótergen osy mәsele әli ózektiligin joyghan joq.

Mineki, elding otarlyq búghaudan bosaghanyna 20 jyl toldy. Búdan bylay kóterilis jasamau ýshin, jasay qalghanda jenilmeu ýshin ne isteu kerek degen súraq әli bizding kókeyimizde sayrap túr. Osy súraqtardyng jauabyn tabu kerek. Onsyz algha jylju bolmaydy. Óitkeni, jenilisting sebebin anyqtap almay, jeniske jetu mýmkin emes.

Sayasy oppozisiya turaly

Qazaq sayasy oppozisiyasynyng әlsizdigining eki sebebi bar. Bastysy - búqara tarapynan sayasy qoldau taba almay otyruynda. Keshegi kommunistik totalitarlyq psihologiya mendegen búqaranyng sayasatpen isi joq, tipti jazushylar men ózge kórkem óner ókilderining ózderi sayasattan tysqary túrady jәne onysyn jón dep esepteydi. Demokratiyalyq sauattyng tómendigi, qúqyqtyq nigilizm halyqty óz baqyty ýshin sayasy amaldarmen kýresu kerektiginen ajyratyp tastaghan. Halyq sayasy partiyalar arqyly, saylaulargha belsene qatysyp, óz adamdaryn, adal patriottardy parlamentke ótkizip, solardyng kýshimen problemasyn sheshu qajettigin týsinbeydi. Kimning kim ekenin tanymaydy. Azamattyq qoghamda ómir sýruge dayyn emes.

Birinshi sebepten ekinshi sebep tuyndaghan. Halyqtyng sayasy enjarlyghynan oppozisiya әlsiz bolsa, oppozisiyanyng әlsizdiginen biylikting basynuyna jol berilude. BAQ-ny iyemdenip alghan biylik búqara men oppozisiyanyng arasyndaghy baylanysty boldyrmau taktikaksyn ústanyp otyr. Múnysy әzirshe «jemisin» berip keledi.

Qazirgi damyghan demokratiyaly qoghamdardyng ómirine qarasaq bәri búqaranyng qolynda siyaqty. Órkeniyetti qogham mýsheleri qúzirettiligi tómen ýkimetke baghynbaydy, halyqty ongha bastamaytyn sayasatty qabyldamaydy, biyliktegilerding memleket dengeyinde qatelikter jiberuine jol bermeydi. Eger olarda biyliktegiler dúrys basqarmay jatsa, halyq birden narazylyq aktilerin úiymdastyrady: mitingiletedi, demonstrasiyalatady. Sayasy partiyalar birden qaperine alyp, ózderining túrghylaryn bildire bastaydy, mәselege qatysty sheshimderin, úsynystaryn jariyalaydy. Týiindi sheshuding pәrmendi joldaryn biyliktegiler qabyldamasa, qarsylyq әreketter keng auqymdy qamtyp, býkil eldi sharpyghan iri kóteriliske, revolusiyagha úlasyp kete barady. Múnyng arty biyliktegilerding ornynda qaluyn oilauy bylay túrsyn, bastaryn saughalauyna aparyp soqtyruy mýmkin. Osylay, órkeniyetti qoghamdarda halyq búqarasy biylikting әr qadamyn baqylaugha alyp, el mýddesin eskerip basqarugha mәjbýrlep otyrady.

Artta qalghan qogham adamynikimen salystyrghandaghy damyghan qoghamdar adamynyng mikrokosmindegi aiyrma mynada: Órkeniyetti qoghamdardyng biyleushileri («jogharydaghylar») qoghamda toqyrau belgileri biline bastaghanda ózgeristerdi jogharydan ózderi bastamasa, onda búl yntany halyq búqarasy («tómendegiler») óz qoldaryna alady, biyliktegiler almastyrylady, qogham jana impulispen ilgerileu jolyna týsedi. Órkeniyetti qoghamdar elding damu qarqyny meyilinshe joghary bolyp túrghan jaghdayda da merzimi jetkende biylikte otyrghandardy auystyra beredi. Búl әdis biylikke janadan kelgen sayasy kýshterding әreketin elding qaryshty damuy qamtamasyz etilgen fonynda aqiqatty tanugha kómektesedi. Mesheu qoghamdar el ekonomikasyn dinkesin qatyra túralatyp tastaghan, kýireuge úshyratqan sayasy kýshterge, eger olar «ondaghan jyldardan keyin bәri jaqsy bolatynyna» uәde berse, oghan senim bildire salady, ary qaray basqara beruge mýmkindik tudyrady.

Batysta búqara әlsiz bolghanda, biyleushi aqsýiekter ony algha sýirep shyqty nemese biyleushi joldan tayyp bara jatqanda búqara kóterilip, ony taqtan taydyrdy. Osylay, birin biri kertartpa jolgha týsip ketuge jibermeytin, әdildikting ýnemi jenip otyratyn jaghdayyn jasaytyn demokratiyalyq tetik qalyptasty.

Al Shyghys elderining praktikasy biyleushining qoghamdy algha bastyrudy oilamaytynyn, búqaranyng qoghamnyng qayda baghyt alyp bara jatqanyn shamalay almaytynyn kórsetip otyr. Shyghys qoghamdarynyng mýsheleri sayasy belsendiligining tómendiginen nemese joqtyghynan biyleushilerining әreketin baqylaugha nemese olardy dúrys jolgha baghyttaugha yqpal etetin dengeyge kóterile almaghan. Memleketting resurstaryn qoghamdy mesheulendiruge júmsaytyn ýkimetterge baghyna beredi, olardyng qiytúrqy sayasatyn qabyldaydy, aitqanyn istey beredi. Búqaranyng biylikti iyemdenip alghan kertartpany ketiruge shamasy kelmeydi. Osylay, mesheu qoghamdardyng bәrinde «jogharydaghylar» zauyqsyz, «tómendegiler» qauqarsyz ahual ornaghan.

Ejelgi grek anyzynyng keyipkerleri beynesinde sipattaghanda, Shyghys adamynyng eki býiirinen qysyp otyrghan eki "jalmauyz" bar. Olar - qoghamnyng damu tetigin qolyna ústaghan eki ruhany qozghaushy kýshter subektileri. Birinshisi - Shyghys Ssillasy - búl elderding adamgershilik sana dengeyi tómen biyleushileri. Olar qoghamdy algha bastyrudy, janartudy, ilgeriletudi qalamaydy, әleumettik mәselelerdi әdil sheshpeydi, jemqorlyqty órshitedi, memleketting resurstaryn jeke basynyng qamyna júmsaydy, búqaranyng búiyghylyghyn paydalanyp, ony eze bergisi keledi, sauatsyzdyqta ústaydy, ózine tiyimdi zandar qabyldap, biylikte mәngi qala beruding jaghdayyn qarastyrady. Ekinshisi - Shyghys Haribdasy - Shyghys adamynyng ózining әlsizdigi, sayasiy-qúqyqtyq mәdeniyetining tómendigi, mentaldyq apparatynyng jetilmegendigi, qúndylyqtarynyng aldamshylyghy, jalpy sauatynyng azdyghy, dýniyetanymynyng tarlyghy, ruhany mesheuligi, erkindigin týsinbeui, mindetterin bilmeui, biylikke zandy talaptar qoya almauy, әleumettik búiyghylyghy, qúlshylyghy, mәngýrttigi.

Saylau әdil bolsa, kim jeniske jeter edi?

Saylau әdil bolsa, el qamyn oilaghan eng myqty sayasatshy biylikke keler edi. Biylik әdil bolsa, qazaqtar ýsh-aq jyldyng ishinde dýnie jýzindegi eng bay halyqqa ainalar edi. Óitkeni, biz el aumaghyndaghy tabighy baylyq kólemin jan basyna shaqqanda dýnie jýzinde birinshi oryndamyz.

Saylaugha qatysty myna faktorlargha nazar audaru kerek.

«Ýmitker» Gh.Qasymov osymen ekinshi ret «balama kandidattyn» rólin oinap otyr. Búl joly әr sózimen, әreketimen kónilsiz qoydyng qozysy ekenin ózi kórsetip-aq baqty. Birde ol búqaramen kezdesu jasaghan bolghanda «osy biz nesheumiz» dep jinalghandardan súrady. Onysy men shyn sayasy sayysqa týsip jýrgen joqpyn, sondyqtan preziydenttikke menen basqa kimder týsip jatqanyn da bilmeymin degeni bolatyn.

M.Eleusizov bolsa ózi N.Nazarbaevti qoldap dauys bergenin aitypty. Osydan keyin «jasyldardyn» jetekshisine shyn senip dauys bergenderding kónilderinde qanday daq qalatynyn oilap kóriniz. Ózine senip dauys bergen jýz myng adamdy aldap, jeme-jemge kelgende olargha eki sausaghynyng arasynan bas barmaghyn kórsetip, «men ózim ana jaqtamyn» dep, shygha beruin qalay baghalaugha sóz taba almay otyrmyn.

Al J.Ahmetbekov degen bir kezde biylikting búiyruymen elektoratty bólip týsiru ýshin Kompartiyanyng arasyna jik salyp, ony ekige bólip әketken ýly seperatist Kosarevting orynbasary.

Quyrshaq «ýmitkerlerdin» «ekinshi oryn ýshin kýresuinin» ózin dýniyejýzilik tarihta bolyp kórmegen, salauatty sayasatker jasay almaytyn, qazaqtan basqanyng qolynan kelmeytin absurd dep qana baghalaugha bolady.

Shyn balama kandidat bolmaghan múnday saylaudyng әdil ótkendigi nemese ótpegendigi, saylau ýderisinde zanbúzushylyqtyng bolghany nemese bolmaghany turaly sóz qozghauda mәn joq.

Búl saylaugha qatysty sózdi onyng bolghanyna emes, boladysyna qatysty qozghau kerek. Nege biylik referendum arqyly preziydentting ókilettiligin úzartyp aludy kózdedi? Nege onysynan tez bas tartyp, kezekten tys saylau ótkizudi úighardy? Kezekten tys saylau ne ýshin qajet boldy? Nege saylaugha dayyndyq qysqa merzimde ótkizildi? Nege biylik saylau komissiyasyna oppozisiyalyq partiyalardyng ókilderin qatystyrmau ýshin jantalasady? Nege әkimshilik jantalasyp, ylghy saylaudy úiymdastyru júmystaryn ózine alyp alady? Nege búl joly biylik saylaushylardyng qatysuyna qatty kónil bóldi? Búl «saylaudyn» syry osy súraqtardyng jauabynda jatyr.

Búl joly jergilikti әkimdik ókilderi saylaudy úiymdastyru barysynda aldaryna búqarany saylau uchaskelerine meyilinshe kóbirek keltiru maqsatyn ghana qoydy. Olar búqaranyng az keluining bilinip qaluynan ghana shoshitynyn kórsetti. Al «dauystardy sanap», oiyna kelgen isfrdy jariyalaugha qinalghan joq.

Zang boyynsha sayasy partiyalar qúru, saylau ótkizu - azamattyq qoghamnyng qúziretinde bolugha tiyisti. Azamattyq qoghamnyng tól isine aralasu - memleketting kýshtiligi emes, әlsizdigi. Memleket naghyz oppozisiyanyng qatysuymen, balamaly saylau bolsa, jәne ol әdil ótse, biylikten aiyrylyp qalatynyn sezedi. Sezgendikten - qorqady. Álsizdik pen ýrey biyliktegilerdi  osynday insinuasiyalarmen, falisifikasiyalarmen ainalysugha mәjbýr etip otyr.

Bir eskererligi, jariyalaghan «nәtiyjeleri» ózderining artyn ashyp jatqanyn biylik angharmady. Osy saylaudy ótkizumen Qazaqstan ózine keri imidj jasady. Qazaqstan ózin shetelge artta qalghan, túrpatty avtoritarlyq memleket ekenin taygha tanba basqanday aiqyndap berdi. Búl saylau el preziydentining ghana emes, memleket retindegi Qazaqstannyng ózining de halyqaralyq bedelin myqtap týsirdi. Evronus bergen habar boyynsha órkeniyetti qoghamdar biz turaly mynaday týsinik aldy: Qazaqstandy basqaryp otyrghan búrynghy kommunistik funksioner; ol biylikten 20 jyl boyy aiyrylmay otyr; ótken jyly referendum arqyly biyligin taghy on jylgha úzartpaq boldy; onysynan eriksiz bas tartugha mәjbýr bolghan son, kezekten tys saylau ótkizdi; oppozisiya múny qajetsiz jәne antikonstitusiyalyq shara dep baghalap, saylaugha qatysudan bas tartty; OBSE Qazaqstanda ótken búdan búrynghy saylaulardyng eshqaysysyn әdil dep baghalaghan joq bolatyn, búl joly da saylau zany búzylghanyn kórsetip berdi.

Búdan artyq qanday minezdeme kerek? Osydan bәri týsinikti emes pe, biyliktegilerding de, bizding ózimizding de kim ekenimiz?

Búl saylau «Pirrding jenisi» boldy. Biylik ózining sauatsyz jәne әlsiz ekendigin taghy dәleldedi. Avtoritarlyq biylikting aqyry osydan bastalugha tiyis.

Qazaq sayasy oppozisiyasyna sauatty әreketter jasau jaghy jetispey túr.

«Abay-aqparat»