Elbasy N.Nazarbaev “Qazaqstandyqtardyng әl-auqatynyng ósui: tabys pen túrmys sapasyn arttyru” atty Qazaqstan Halqyna arnaghan Joldauynda halyqty baspanamen qamtu mәselesine arnayy toqtalghan bolatyn. Osy baghytta arnayy “7-20-25” atty memlekettik baghdarlama da qabyldanghan edi.

Osy baghytta, Týrkistan oblysy, Ordabasy audanynda salynyp jatqan qyzmettik ýilerding qúrylysy ayaqtalugha jaqyn. 12 pәterlik 2 kópqabatty ýy baspanasyz jýrgen medisina qyzmetkerleri men múghalimderge, ishki ister organdarynda qyzmet etetinderge berilmek. 1 tamyz kýni irgetasy qalanghan ghimarattyng kilti 2019 jyldyng kókteminde tapsyrylady dep kýtilude. Dәl osynday 1 qyzmettik ýy Badam eldi mekeninde de salynyp jatyr. Qyzmettik ýilerdi «Stroy-Jol Serviys» JShS óz qarajaty esebinen túrghyzuda. Júmysty ayaqtap, kiltin tapsyrar uaqytta memleket óz menshigine satyp almaq. Búl maqsatqa 222 000 000 tenge qarastyrylypty.

Búdan bólek Temirlan eldi mekeninen 600 oryndy eki mekteptin, 300 oryndy bir bilim ordasynyng qúrylysy bastalghan. Jenimpaz dep tanylghan merdiger kompaniyalar «Avtoremstroy LTD», «MTS-Tólegen» men «A.R.T. Qúrylys» jauapkershiligi shekteuli seriktestikterining újymy júmysty der kezinde ayaqtaugha bel sheshe kirisken. Sonday-aq, jeke túrghyn ýilerdi injenerlik-kommunikasiyalyq jýielermen qamtamasyz etu júmystary da qolgha alynghan. Atap aitqanda, Temirlan eldi mekenindegi «Samal» shaghynaudanynda auyzsu qúbyry tartylyp, jol salynyp, elektr jelisi jýrgizilude. Atalghan nysan qúrylysyna oblystyq budjetten qarjy qaralghan. Kelisimshartqa say búl júmystar 2020 jylgha deyin jalghaspaq. Býgingi tanda merdiger kompaniya dep tanylghan «RSU-1» JShS Temirlan eldi mekenindegi shaghynaudannyng bas josparyna say kóshelerdi belgilep, joldardy tegistep jatyr.

Sonday-aq, aimaqta balabaqsha salyp beruge niyetti jandardyng qatary kóbeyip keledi. Sonyng biri – Qajymúqan auyl okrugine qarasty Kóktóbe auylynda memlekettik-jekemenshik әriptestik ayasynda juyrda ghana ashylghan 100 oryndy «Iles apa» balabaqshasy. Kәsipker Dina Júmabaeva balabaqsha ashu arqyly auyl túrghyndaryn da júmyspen qamtyghan. Býginde múnda 22 adam júmys isteydi. Kóktóbe auylyndaghy jana balabaqshanyng paydalanugha berilui kóptegen ata-anany quanyshqa bólegen. Balalar da mәz-meyram. Múnda balaqaylardyng dúrys tәlim-tәrbie aluyna barlyq jaghday jasalypty. Búdan aldyn birqatar balabaqshada júmys istep, osy salada tereng tәjiriybe jinaghan Zamira Abjanova osynda mengerushi qyzmetin atqaruda.

Sonymen qatar, jas mamandardy ýiretuden jalyqpaydy. Múnda ýsh tilde bilim beru jýiesi qoldau tauypty. Aghylshyn, orys tili jәne bi, muzyka pәnderi de ótedi. Ata-analar balaqaylardy 1,5 jastan bastap әkele alady eken. Sonday-aq, bóbekterdi tasymaldau jýiesi de engizilgen. «Balabaqshanyng janynda túrsa da ata-analar balalaryn kólikke mingizu ýshin kýtip túrady. Auyl býldirshinderi ýshin búl da bir qyzyq bolyp túr» dep kýlip aldy balabaqsha mengerushisi.

IYә, múnday iygi isting shalghay auyldarda jýzege asyp jatqany quantady. Bala – ómirding gýli, elimizding bolashaghy. Olardyng keleshegining jarqyn boluy ýshin memleket te ayanyp qalmaydy. Zamanauy talaptargha say jabdyqtalghan balabaqshalar, mektepter ashylyp, paydalanugha berilude.

Abai.kz