Astanada Qaraghandy baghytyna qaray tartylghan ýlken bir danghyl payda boldy. Ol - Maghjan danghyly. Resmy aty «M.Júmabaev danghyly». Ózi búryn, elorda kóshpey túryp, qiyrshyq tas tóselgen shaghyn ghana kóshe-tin. Jergilikti halyq «Starokaragandinskaya trassa» deytin. Sirә, әu basta, býgingi Abylayhan danghyly (búryn Studentter prospekti) joq kezde, selinogradtyqtar kómirli shahargha qaray osy jolmen shyqsa kerek.

Sonymen, tәuelsizdik kelip, el janghyryp, elorda kóship, san jyl eleusiz qalghan aqmolalyq (nege búlay ekenin týsindiremiz) aqiyq aqyngha kóshe búiyrdy. Basynda ziyalylar eptep qorashtau kórip edi, búl - beker-aq eken: qazir ol Maghjan aqynnyng aqshanqan jyrlarynday jarqyrap keledi.

Jalpy osy aqynnyng atyn ardaqtau býgingi qazaq topyraghynda birkelki emes. Mysaly, әne bir jyly qyzyljarlyq ziyalylar oblys ortalyghyndaghy memlekettik uniyversiytetke jatyp kep Maghjan atyn súrady. «Soltýstikke aibar bolsyn! Tarihy әdilettikti qayta ornatayyq» dedi. Ótinish qabyl alynbady...

Astanada Qaraghandy baghytyna qaray tartylghan ýlken bir danghyl payda boldy. Ol - Maghjan danghyly. Resmy aty «M.Júmabaev danghyly». Ózi búryn, elorda kóshpey túryp, qiyrshyq tas tóselgen shaghyn ghana kóshe-tin. Jergilikti halyq «Starokaragandinskaya trassa» deytin. Sirә, әu basta, býgingi Abylayhan danghyly (búryn Studentter prospekti) joq kezde, selinogradtyqtar kómirli shahargha qaray osy jolmen shyqsa kerek.

Sonymen, tәuelsizdik kelip, el janghyryp, elorda kóship, san jyl eleusiz qalghan aqmolalyq (nege búlay ekenin týsindiremiz) aqiyq aqyngha kóshe búiyrdy. Basynda ziyalylar eptep qorashtau kórip edi, búl - beker-aq eken: qazir ol Maghjan aqynnyng aqshanqan jyrlarynday jarqyrap keledi.

Jalpy osy aqynnyng atyn ardaqtau býgingi qazaq topyraghynda birkelki emes. Mysaly, әne bir jyly qyzyljarlyq ziyalylar oblys ortalyghyndaghy memlekettik uniyversiytetke jatyp kep Maghjan atyn súrady. «Soltýstikke aibar bolsyn! Tarihy әdilettikti qayta ornatayyq» dedi. Ótinish qabyl alynbady...

Onomastika men toponimikada qyzyq qúbylystar bar. Mәselen, osy elordamyzda 1997 jyly payda bolghan «Q.Múnaytpasov» kóshesin kýni keshe ghana әreng «Qajymúqan» dep ózgertip aldyq. Sebebi, biz ýshin manyzdysy - «Múnaytpas (ov)» emes, danqty paluannyng ózi ghoy. Osy qatelikti týzete otyryp, basqa kóshege «Sh.Qúdayberdiúly» dep at berdik. Sonda biraz ziyaly shyryldap: «Arghy jaghy Abay bolghanda, bergi jaghy nege Shәkәrim («Sh.Qúdayberdiúly» emes) bolmaydy?» degen... Taghy da mýlt kettik. Maghjanda da solay boldy. Bir joly kóshe attary qayta saraptalyp jatqanda, «1997 jylghy asyghystyqty týzetip, jay «Maghjan danghyly» deyik» dep oy tastaghanbyz. Biz soghan qam jep jýrsek, jauapty azamattardyng aituyna qaraghanda, «әdilet departamentinde belgili túlghalardy familiyasyz elestete almaytyndar jәne sol ýshin tistenip túryp qalatyndar otyrghan kórinedi...». Al, kerek bolsa!..

Ótkende bir tanysymyz bizden: «Qazaq - meymandos halyq. Meshitterimiz múnaralanyp, minberlenip keledi. Basqa negizgi dinderding de ghibadathanalary retimen boy týzep otyr. Ortalyq Aziyada joq shirkeu túrghyzdyq. Bolsyn! Ol da bir Jaratqangha qaraghandardyng ýii ghoy. Biraq sol audanda 95 payyz qazaq túrady. Áriyne, ilgeride irgetasy qalanarda genplan jaghy eskerilmegen bolar. Meni qatty oilantatyny: jana shirkeu nege Maghjan danghylynyng boyynda ornalasqan? Búl jay sәikestik pe, joq oilantatyn sәikestik pe?.. Aqynnyng «qorsyldaghan...» degeni qayda?..» dep súrady. Biz kýmiljip qaldyq. Sonan keyin: «Danghyl úzyn ghoy, onyng boyyna birer meshit te ornar» dedik.

Adamnyng tanym-parasaty bar nәrsege salystyrmaly týrde qaraydy. Semey oblysy jabylghanda, bir qu tildiler «Abay endi shyghysqazaqstandyq boldy» dep jazdy. Sol aitpaqshy, Petropavl, tipti Ombynyng ózi uezd (ýiez) mәrtebesin alyp túrghanda, ýlken aumaq «Aqmola oblysy» atalatyn da, ortalyghy Omby bolatyn. Endeshe Astananyng arghy-bergi tarihyn qauzaghanda, osy ónirdi jәne Ombyny bólek qarau qisyngha kele qoymas.

Derekterge jýginip aitsaq, Resey imperiyasy Qazaq handyghyn resmy joyghan 1822 jyldan bastap 1891 jylgha deyin Batys Sibir general-gubernatorlyghy әkimshilik-territoriyalyq bólik retinde tarih sahnasyna shyqty. Onyng qúramyna Tobyl, Tom guberniyasy men Omby oblysy endi. Ortalyghy әu basta - Tobyl, al 1839 jyldan keyin - Omby qalasy boldy. Batys Sibir general-gubernatorlyghynyng qúramyna engen Omby oblysynyng Aqmola, Aqsuat, Ayagóz, Bayanauyl, Qarqaraly, Qúsmúryn, Kókpekti, Kókshetau okrugterining qazaq halqy «Sibir qyrghyzdary turaly Jarghygha» (1822) sәikes basqarylady. Okrugter bolystargha, bolystar auyldargha bólindi. 1868 jyly 21 qazanda bekitilgen «Orynbor jәne Batys Sibir general-gubernatorlyqtarynyng dalalyq oblystaryn basqaru turaly uaqytsha Ereje» boyynsha qúrylghan qazaq oblystarynyng ishinde Aqmola oblysy men Semey oblysy Batys Sibir general-gubernatorlyghyna qarady. Aqmola oblysyna - Aqmola, Kókshetau, Omby, Petropavl uezderi, al Semey oblysyna - Semey, Kókpekti, Zaysan, Bayanauyl, Qarqaraly, Óskemen uezderi kirdi.

Patsha jarlyghymen 1882 jyly 18 mamyrda Dala general-gubernatorlyghy qúrylyp, ortalyghy - Omby qalasy bolyp belgilendi. Týrkistan general-gubernatorlyghy qúramyndaghy Jetisu oblysy 1883 jyly Dala general-gubernatorlyghy qaramaghyna berildi (1897 jyly Jetisu oblysy qayta Týrkistan general-gubernatorlyghy qúramyna endi). 1891 jyly 25 nauryzdaghy «Dala erejesi» boyynsha oghan Oral, Torghay oblystary qosyldy. Dala general-gubernatorlyghy shyghysynda Qytaymen, ontýstiginde Týrkistan general-gubernatorlyghynyng Ferghana jәne Syrdariya oblystarymen, batysynda Bókey ordasy men Samar guberniyalaryndaghy Oral kazak әskerlerining jerimen, soltýstiginde Samar, Orynbor, Tobyl, Tom guberniyalarymen shektesti. Atalghan general-gubernatorlyq patsha ókimeti qúlaghannan keyin taratyldy.

Mine, sol sebepti de Batys Sibir nemese Omby dese, esimizge búrynghydan Qúnanbay, Shynghys tóre, Shoqan men Abay, keyingiden Álihan men Maghjandar týsedi. Al, Aqmola atauy úlanghayyr ólkeni tútastandyra týsedi. Endeshe osydan býgingi eldik sharalargha taghylym aludyng manyzy da airyqsha.

Búdan shyghatyn qorytyndy: resmy týrde aqyn Maghjan Aqmola oblysy Aqmola uezinde (Poludenov bolysy) dýniyege kelgen. Olay bolsa, HH-HIH ghasyrlar aralyghynda aty, aumaghy san mәrte ózgergen Aqmolanyng mәrtebeli múrageri - Astana ýshin búl esim qashanda ayauly әri jaqyn.

Maghjan Júmabayúly (óz túsyndaghy gazet-jurnaldarda osylay jazylghan) múrasy qazir birshama jiyldy. 1989 jyly «Shygharmalary», 1992 jyly «Tandamalysy», 1995-1996 jyly «Ýsh tomdyq shygharmalary» jaryq kórdi. Múnyng syrtynda atalghan basylymdardan alynghan basqa da jinaqtary shyqqan boluy mýmkin.

Sәtin salyp, qazaq baspasy («Ghylym») jazu-syzugha úqypty qaraghan jyldary professor M.Bazarbaev jauapty redaktor bolghan aqyn «Tandamalysynyn» grankasyn oqugha qatystyq. Alghysózde Mýseken: «Kóptegen ólenderi, poemalary, әngimeleri, audarmalary - gazet-jurnal betterinde, olar әli tolyq jinala qoyghan joq. Maghjannyng tolyq jinaghyn halyq qolyna jetkizu - aldaghy kýnning kezek kýttirmeytin isi» dep jazghan edi. Sonday-aq jinaq sonynda «Songhy kezde tabylghan ólenderi» degen toptama bar-dy. 1995 jylghy 1-tomynda sol toptama «Ómirime ókpem» atty taghy da bir ólenmen tolyghyp, búghan týsinik jazghan zertteushi B.Dәrimbet: «Inisi Múhametjan esine saqtap jýrip, keyin qaghazgha týsirgen. Múhametjannyng qyzy Gýlqanystan alyndy» dep kórsetkeni jadymyzda...

2004 jyly Euraziya últtyq uniyversiytetine Pavlodardan Qabyldinov Ziyabek esimdi jas tarih ghylymdarynyng doktory auysyp keldi. Ózi Ombyda tuyp, sonda ósken. Student kýninde uniyversiytet muzeyin basqarghan. Keyin osy qalada últty serpiltu júmystarymen de ainalysqan.

Ziyabekpen aralasyp-qúralasyp, ózimiz biletin Ombynyng «mәdeny qazynasy» turaly aita bastadyq. Sonda ol: «Aytqandayyn, 80-jyldardaghy ekspedisiyadan qalghan papka bir jerde jatyr edi. Ishinde Maghjan óleni de kezdesedi» dep qaldy. Biz kórsetuin ótindik. Ertesine 5-6 paraqqa kóshirip alghan Maghjan Júmabayúly men Oljabay Núralyúlynyng bir-bir ólenin alyp keldi. Danqty aqynnyng «Ómirime ókpem» óleni eken. Jadynda hattap, jetkizgen adam - ombylyq Bolathan Alpysbayúly. Ziyabekting jazyp alghan uaqyty - 1988 jyl. «Búl óleng aqyn kitaptaryna endi me, joq pa - bilmedim» dedi ol.

Shygharmalaryn alyp, salystyryp kórdik. Mәtinde birshama ózgeris bar. Enbey qalghan shumaqtar-tarmaqtar da az emes.

Endi Ombydan tabylghan Maghjan ólenin oqyp kórelik:

ÓMIRIME ÓKPEM

Súm ómir, súm dýnie aldady ma?

Tәn aryp, tamyrda qan qalmady ma?

Jalghan ýshin jan qinap, japa shekken,

Enbeging eki bolyp janbady ma?

Jayshylyqta jan qighan jaqyn dýniye,

Talyp túrsang nazaryn salmady ma?

Ortekedey orghytyp otqa shyghyp,

Jalmauyz, jauyz jalghan jalmady ma?

Arsyz nәpsim armansyz arandatyp,

Qayyrymsyz qanjyghasyn qandady ma?

Qomaghay, qorqau ajal qoynyn ashyp,

Qapa menen qayghygha qan jalghady ma?

Aldadyn, aljastyrdyn, anghyrttandym,

Aqylsyz, anqau basym andadyng ba?

Qimas dosty qyspaqta jylattyng ba?

Qayghymen qan jútqyzyp súlattyng ba?

Qasiretti qasapshynyng eshkisindey,

Qúrym ilip, qúdyqqa qúlattyng ba?

Qúbyldyn, qúiqyljydyng qúrtqa dýniye,

Qyzyqpayyn desem de shydattyng ba?

Ar, úyat, adamdyqty aram qylyp,

Bәrin saghan júmsadym quanttyng ba?

Sen ýshin jaqynymdy jat qylyp em,

Qayyrylyp, qam kónilimdi júbattyng ba?

Ózim degen jan dostym ózing biylep,

Balapanday balamdy shulattyng ba?

Balday degen baldyrghan balgha bolyp,

Sýigenim sýiegimdi uattyng ba?

Jazyqsyz jalamenen jandyrdyng ba?

Eskermey meni esimnen tandyrdyng ba?

Melshiygen meyirimsiz menireu dýniye,

Aldap ap, aiyzyndy qandyrdyng ba?

Qazynany úrlaghan qaraqshyday,

Bas salyp basqa baylau saldyrdyng ba?

Jau tonaghan adamday jaudyratyp,

Azamattyq arymdy aldyrdyng ba?

Esekke artqan jýn-júrqa qostay bolyp,

Qalashynyng iytindey qanghyrdyng ba?

Keterine kelgende, kezzep dýniye,

Týlkidey qúiryghyndy shaldyrdyng ba?

Aylyq azyq tastamay aidarlyma,

Júrday qylyp júrtyndy qaldyrdyng ba?

Minekey, jetti kózim ilandyng ba?

Adalqan albyrt basym milandyng ba?

Qapasta qan azayyp, qajyr múqap,

Qalaspen qaranghy ýide syilandyng ba?

«Halu-bәlә» degendi hatqa jazghan,

Sertinnen sergek taghdyr taymadyng ba?

Ázelde alysqa úshqan dәm men túzym,

Jerlerge topyraq úshqan aidadyng ba?

Tәuekel, tasqa qondym, Tәnirim saqtar,

Negen janmyn qúnymdy Qúday joqtar.

«Adam basy - Allanyng qúly» bolsa,

Daghdardym tabandatyp tiydi shoqpar.

Jalyndym, jantalastym, jalbaryndym,

Qylmady eshbir raqym Tәnirim saqtar.

Maqbúzdyng taqtayyna jazghan júmys,

Búiryqty jerlerine baryp toqtar.

Basqadan mening janym baghaly ma?

Talay jan tap jolynda boldy kókpar.

Qiyadan sóz tabatyn aqyn bar ma?

Tyndaytyn boyy balqyp naqyl bar ma?

Esil sózim esepsiz bosqa ketse,

Obaly jaulyghy joq qatyndargha.

«Ómirime ókpemnin» pәlsafalyq-dýniyetanymdyq mәn-maghynasy da, kórkemdik sipaty da airyqsha. Eng bastysy, múnda elshil, oishyl, qaghidatshyl Alash aqynynyng bolmysy aiqyn kórinedi. Maghjan aqyndyghy turaly jazghan Jýsipbek Aymauytúlynyn: «Aqyn erikti-eriksiz óz zamanynyng tonyn kiymeske, óz әleumetining múnyn joqtamasqa, tilegin oryndamasqa әddi joq» degeni de jogharydaghy óleng joldarynyng qyr-syryn ashady.

1995 jylghy jinaqta (Ýsh tomdyq, 1-tom, 226-228 better) «Ómirime ókpem» óleni núsqasyna birshama shumaq-tarmaqtyng enbey qalu sebebi týsinikti. Óitkeni, múnda mәsele auyzsha jetkizushining jadynyng әldi-әlsizdiginde (biz qaramen tergen joldar kirmegen, al qaramen terilgen sózder basqasha qoldanylghan).

Endi birer sózdi salystyrayyq:

1995 jylghy kitapta: «Ortekedey orghytyp oqqa jyghyp», Omby núsqasynda: «Ortekedey orghytyp otqa shyghyp».

1995 jylghy kitapta: «Arsyz nәsip, armansyz aldadyng ba?», Omby núsqasynda: «Arsyz nәpsim armansyz arandatyp».

1995 jylghy kitapta: «Bas salyp basqa búghau saldyrdyng ba?», Omby núsqasynda: «Bas salyp basqa baylau saldyrdyng ba?».

Qazaq úghymynda orteke (mal) otqa shyghatynyn, nәpsi arsyz bolatynyn, basqa baylau (moyyngha - búghau) salynatynyn eskersek, búl rette Omby núsqasy (Bolathan Alpysbayúly núsqasy) qisyndy bolyp shyghady. Sonymen birge 1995 jylghy núsqada dayarlaushylar «Ómirime ókpem» ólenining birshama jerine kóp nýkte qoyyp («jol týsip qalghanyn» menzep), ghalymdardy oilantyp ketken. Al, endi Bolathan Alpysbayúlynan - Ziyabek Ermúqanúlyna, zerdeli ombylyqtardan alashtanushylardyng qolyna jetip otyrghan núsqa «týsip qalghan joldardy» tolyqtyrady. Búl - maghjantanu ýshin eleuli olja.

«Abay-aqparat»