«Qazaqtyn» elu, elu birinshi nómirlerinde Qyrbalasynyng «Biylik jayynan týsinikti, jatymdy qylyp jazghan sózin oqyghan kisi hýkimet qúlaghyna alsa da, almasa da aqylgha syiyp, kónilge qonarlyq sóz ekenin bilerlik. Biraq sózining ayaq jaghynda qazaq isin az da bolsa tekserude moldalar qolyna beruge de jaramaydy degen sózine dәlel qylyp, jas syqyldy qatyp qalghan sharighat joly kýnde ózgeretúghyn ómir jolyna neghyp jaraydy degen sózdi aityp otyr. Búl jenil sóz emes, payghambarymyzdan kóp keshikpey bastalyp, tap osy kýnge sheyin jýndey týtilip, ayaq astynda taptalyp kele jatqan mýskin din ua sharighat jolymen is qyludy moldalar qolyna beru, bermeudi bylay qoya túryp, eng әuel sharighat pen din arasynda aiyrma bar ma, joq pa?! Sony tekseru kerek! Qysqa sózben mysal qylyp aitqanda din әtteng baryp jetsem- au dep qalanghan bir oryn, sharighat soghan baryp jetuding joly. Kózdelgen oryngha baryp jetu ýshin jolgha shyqqan adamgha qansha aspap kerek? Mysaly, at, ton, azyq-týlik basqasha týrli nәrseler kerek bolghany syqyldy búl din jolynda da neshe týrli aspa, neshe týrli tarmaq joldardan jýruge kerek! Dinning tarmaq joldary:

«Qazaqtyn» elu, elu birinshi nómirlerinde Qyrbalasynyng «Biylik jayynan týsinikti, jatymdy qylyp jazghan sózin oqyghan kisi hýkimet qúlaghyna alsa da, almasa da aqylgha syiyp, kónilge qonarlyq sóz ekenin bilerlik. Biraq sózining ayaq jaghynda qazaq isin az da bolsa tekserude moldalar qolyna beruge de jaramaydy degen sózine dәlel qylyp, jas syqyldy qatyp qalghan sharighat joly kýnde ózgeretúghyn ómir jolyna neghyp jaraydy degen sózdi aityp otyr. Búl jenil sóz emes, payghambarymyzdan kóp keshikpey bastalyp, tap osy kýnge sheyin jýndey týtilip, ayaq astynda taptalyp kele jatqan mýskin din ua sharighat jolymen is qyludy moldalar qolyna beru, bermeudi bylay qoya túryp, eng әuel sharighat pen din arasynda aiyrma bar ma, joq pa?! Sony tekseru kerek! Qysqa sózben mysal qylyp aitqanda din әtteng baryp jetsem- au dep qalanghan bir oryn, sharighat soghan baryp jetuding joly. Kózdelgen oryngha baryp jetu ýshin jolgha shyqqan adamgha qansha aspap kerek? Mysaly, at, ton, azyq-týlik basqasha týrli nәrseler kerek bolghany syqyldy búl din jolynda da neshe týrli aspa, neshe týrli tarmaq joldardan jýruge kerek! Dinning tarmaq joldary:

Birinshi, adam balalary ózderin joqtan bar qylghan bir qúdaygha qúlshylyq qylu hәm kәpirlikten jandaryn jazalau jolyn búl jan tazalau ýshin Qúday taghalanyng búiyrghan isterin iman, namaz, oraza, basqa osynday paryz ister. Tәnirining qosqan múnday isterin qyludy bizding qazaqtyng kóbi qúlshylyq dep jýrgizedi. Arabsha «ghibadat» dep aitylady. Qúday taghalanyng jan tazalau ýshin qosqan ya tyighan isterin «ghibadat» joly dep aitugha bolady.

Ekinshi, jalghyz ghana jandy tazalap otyrumen dýniye, aqiyret baqytyna jetip bolmaydy. Dýniyede jaqsy tirshilik qylyp jәne aqiyretke kerek nәrselerdi dayarlau ýshin Qúday taghala bizge senderding paydalanushylaryng ýshin jerde bolghan nәrselerding bәrin de joqtan bar qyldym deydi. Qúdaydyng jeuge jaratqan nәrselerinen paydalanu turasynda adam balalary arasynda bir-birinen kýndesu, ozysu tuady, búdan tartys-talas tuyp ayaghynda kýshtining kýshsizge, kópting azgha qylatyn zorlyq-zombylyghy kelip tuady. Osynday әdiletsizdikti tyiyp, dúrystyqpen tóre qylu ýshin dinning jaza, ua hýkim joly bar. Arabsha «Ghahobat» delinedi.

Ýshinshi, adam balalaryn Qúday taghala daladaghy ang syqyldy bir-birinen ýrkip,  qashyp jýretúghyn qylyp jaratpaghan. Bir-birine ilesetúghyn, aralasyp tirshilik etetúghyn  qylyp jaratqan. Búl aralasudan tuatúghyn alys-beris osy syqyldy kóp ister turasynda turalyq, dúrystyqty kórsetetúghyn din joly «Maghamlat» dep aitylady. Múnan basqa da ýlken-kishi joldary bolsa da búl orynda sózdi úzartpadyq.

Dinning múnda sóilengen ýsh jolynyng bastapqy «ghibadat» joly ózgermeydi. Tas syqyldy qatyp qalghan dep aitugha siyady. Sebebi, namazdy paryzdyqtan shygharyp, myshatyptyqqa týsiruge, eki jәne tórt bas paryz namazdardyng bir basyn kemituge bolmaydy. «Ghahobat», «Maghamlat» jolyna kelsek, tastay qatqan yaky shirigen aghashtay quarghan emes, bәlky jyldy japyraq shygharyp, jasaryp túratúghyn jas aghash syqyldy dep aitugha kerek. Búl ekeui zamannyng ornyna , tirshilikting aghymyna qaray ózgerip túrady. Búghan dәleldikke payghambarymyz Múhammed ghalayssalamnyng «hakimder ornyna, zamanyna qaray ózgeredi» degen maghynada sóilegen «hadiysi» jetedi. Jәne býtin músylman ghalymdarynygh qol qoyysqan... statiyalar da bar. Sonyng ýshin tas syqyldy qatyp qalushylyqty din, sharighat ýstine audaru haqysyzdyq, din, sharighattan habarsyzdyq. Bolmasa zamanasyna qaray sharighatty jýrgizbegenderi ýshin tas syqyldy qatyp qalu jazasy zamana músylmandary hәm ghalymdary ýstine audarylugha tiyisti. Sharighat ol kemshilikten taza.

«Ayqap» jurnaly, 1915-nshi jylghy, 1-nshi sany