«Abay» saytynda jariyalanghan «Jeltoqsanda jetken oi» atty maqalamdy talqylaghan  keybir adamdardyng oi-pikirin oqyp, ózimning atalmysh shatpaghymdaghy qazaqtardyng jaghymsyz qylyqtary men bolmysy jayly kózgharasymnyng dúrystyghyna taghy da kózim jetkendey boldy. Kóptegen pikirler naqty mәlimetsiz, jýiesiz aiyptaulargha, ósek-ayangha qúrylghan. Olardyng boyyndaghy shegi kórinbeytin jekkórushilikke, aqyldan ada yzaqorlyqqa tang qalghanym da ras. Basy joq, ayaghy joq aiyptaulardy qaru etu, eshqanday negizsiz balaghattaulardy miyna toltyryp, auyzy men jazuyn ayamay qarsha boratu,  «Abay» atamyzdyng atyndaghy  saytty  ayamay aighyzdaghan «pikirshil» azamattardyng ýirenshikti isi bolsa, búl jaqsy qúbylys dey almaymyn.  Búl azamattardyng sanasynda, jigittik qasiyet  týgili  mәdeniyettin  ózi zәru  tauargha ainalghan siyaqty. Men sizderding kóbiniz siyaqty bútaq artyna tyghylyp, bireulerding atynan bos ósek pen betpaq ashudy tógetin pende emespin. Barlyq uaqytta tek qana óz atymnan sóileymin, óz sózime jauap bere alatyn jigitpin. Esimim - Serik, qújattaghy qazirgi familiyam Abas-shah (búryn Abasov) bolghanmyn. «Habar» agenttiginde júmys istegenime 7-shi  aqpan kýni biyl on tórt jyldan asty. Oryngha jabysqan týgim joq, songhy uaqytta jyl sayyn, jogharydaghylargha  qyzmetten bosatu turaly ótinishimdi aitamyn, basshymyz әzirge bosatpay jatyr.

«Abay» saytynda jariyalanghan «Jeltoqsanda jetken oi» atty maqalamdy talqylaghan  keybir adamdardyng oi-pikirin oqyp, ózimning atalmysh shatpaghymdaghy qazaqtardyng jaghymsyz qylyqtary men bolmysy jayly kózgharasymnyng dúrystyghyna taghy da kózim jetkendey boldy. Kóptegen pikirler naqty mәlimetsiz, jýiesiz aiyptaulargha, ósek-ayangha qúrylghan. Olardyng boyyndaghy shegi kórinbeytin jekkórushilikke, aqyldan ada yzaqorlyqqa tang qalghanym da ras. Basy joq, ayaghy joq aiyptaulardy qaru etu, eshqanday negizsiz balaghattaulardy miyna toltyryp, auyzy men jazuyn ayamay qarsha boratu,  «Abay» atamyzdyng atyndaghy  saytty  ayamay aighyzdaghan «pikirshil» azamattardyng ýirenshikti isi bolsa, búl jaqsy qúbylys dey almaymyn.  Búl azamattardyng sanasynda, jigittik qasiyet  týgili  mәdeniyettin  ózi zәru  tauargha ainalghan siyaqty. Men sizderding kóbiniz siyaqty bútaq artyna tyghylyp, bireulerding atynan bos ósek pen betpaq ashudy tógetin pende emespin. Barlyq uaqytta tek qana óz atymnan sóileymin, óz sózime jauap bere alatyn jigitpin. Esimim - Serik, qújattaghy qazirgi familiyam Abas-shah (búryn Abasov) bolghanmyn. «Habar» agenttiginde júmys istegenime 7-shi  aqpan kýni biyl on tórt jyldan asty. Oryngha jabysqan týgim joq, songhy uaqytta jyl sayyn, jogharydaghylargha  qyzmetten bosatu turaly ótinishimdi aitamyn, basshymyz әzirge bosatpay jatyr. Ketkim kelgeni, ókpelegennen nemese «Habardan» bir qalypty tirshiliginen týnilgennen emes, óz betimshe studiya ashyp, teleserial týsirip, taralymy mol gazet shygharyp, janasha tirshilik etsem degen maqsat tútqandyqtan.  Darigha Nazarbaevanyng qaramaghynda qyzmet istegenimdi jasyrmaymyn, sol kisimen birge atalmysh telearnany qúrugha qatysqanymdy jәne ony tanymal teleshanyraq dengeyine  jetkizuge tamshyday bolsa da ýlesim bolghanyn maqtan tútamyn. El basshylyghy auysyp, qogham ózgerip jatsa da men ol kisini satpaymyn, qajet etse qasynda bolugha әzirmin. 1997-2001-shi jyldardaghy «Habar» men qazirgi «Habardy» salystyrsaq, arasy jer men kóktey ekeni ras. Ol kezde agenttikting bedeli óte biyik boldy.  Ol kezde osy elding  «men» degen lauazymdylary Darigha Núrsúltanqyzymen bas iyzep amandasqannyng ózin mәrtebe sanaytyn, mereke sayyn ol kisige Almatynyng eng qymbat gýlderin syilau ýshin «Habardyn» tar dәlizinde ótirik jymiyp kezekte túratyn. Qazir  sol kisilerding bәri «batyr», búrynghy «Habardy» kýndelikti synyna iligip ketuden ólerdey ýrketin olar, býginde kókten de, kópten de qoryqpaydy, tili basqasha «sayraydy». Kabiynetterinde jayly oryndyqqa jayghasyp otyryp alghan olar, qúryp ketpeu ýshin bәrine kónip jatqan bayghús arnagha aqylgóisip kenes beredi, jaghympazdyqtyng jana josparlarynyng ayasynda  «úsynystar» aitady.  Dәl osy jerde qazir júrttyng keybirine «jeksúryn», kózine sýiel bolyp bitken «Habardyn» tarihyna qysqasha mәlimet berip ketkim keledi. «Habar» eshqashan týgelimen jeke qolda bolghan emes.  Ol bastapqy kezde memlekettik kәsiporyn retinde júmys istedi, keyin AQ bolyp auysty. Biraq, jartylay jeke aksionerlerding qolynda bolghan kezde de qalghan jartysynyng sәl astamy memleket qolynda boldy. Biz, yaghny telejurnalister men rejisserler, produserler men redaktorlar barlyq uaqytta da ózimizdi memleketting ókili retinde sezindik, patriot azamat retinde «Habardyn» abyroyy ýshin kýrestik. 2000-shy jyldardyng basynda, telearnanyng efiyrinde biz qalamaytyn ózgerister bayqala bastaghan kezde, qarap jatpadyq. Janalyqtar qyzmetinin  shynshyldyghyn saqtap qalu ýshin aiqastyq, óndiris bólimining joghary dengeyli júmysyn saqtap qalu ýshin shyryldadyq, telearnanyng joghary  reytingin  týsirmeu ýshin jýike tozdyrdyq, televiziyanyng mindeti bir partiya nemese bir baghyt-toptyng maqsatyna qyzmet isteu emes, halyqqa júmys etu kerektigin dәleldeuge tyrystyq. Ókinishke qaray, 2001-shi jyldyng sonynan bastap shyghar, әigili Rahat Aliyevting adamdary telearnanyng basshylyq júmysyna belsene aralasa bastady. Búl tústa, jogharydaghy mәselelerdi sheshu onay sharua bolghan joq. Biz, Darighanyng komandasy bolyp tabylatyn shygharashylyq top «jeniliske úshyradyq», biraz diyrektorlar  qyzmetinen ysyryldy, sol kezende kóptegen jaqsy mamandar qyzmetten ketuge mәjbýr boldy. Dәl sol kezde, Bas produser retinde óz qyzmetimdi moralidik túrghyda oidaghyday atqaryp shyqtym dep aita alamyn. Býiregi resmy tildi ónimderge búryp túratyn basshylyqtyng qoldauy az bolghandyghyna qaramastan, qazaq tildi baghdarlamalar óndirisin sol kýiinde saqtap qalugha tyrystyq. (Qazir, «Habar», «Elarnaghy» kәsiby dengeyi joghary  rejisserler men produserlerding barlyghy derligi mening shәkirtim ekenin maqtanyshpen aita alamyn. Olardyng keybiri «Qazaqstan» arnasynda da jýr). Kerek jerde salghylastym, qajet jerde aighalastym, ne kerek, ar-úyatymnyng dengeyindegi mýddelerdi qorghau ýshin belsene «soghystym» deuge de bolady. Tipti, qazaq tildi baghdarlamalardyng  namysyn jyrtyp  ýlken kabiynette tóbeleskenim de ras. Eshkimge óz  namysymdy da, qazaqtyng namysyn da taptatqan emespin, taptatpaymyn da!  Rahat Aliyevke  «ólip-tirilip» qyzmet etken  «KTK-nyn» sol kezdegi belsendi basshylary «Habar» tizginin qoldaryna almaqshy bolyp, ghimarattyng ishinde alshang basyp jýrip, tistene búiryq bere bastaghan kezde, Aliyevtin  BAQ mәselesi boyynsha ong qoly bolyp sanalatyn qúdiretti Kleshenkovqa  (keyin marqúm bolyp ketti)  ashyq qarsy shyqqan jәne olardy resmy tilde ashyq «poslati» etken jalghyz ózim boldym. Olardy «Habardan» men quyp shyqtym dep aita almaymyn, alayda mening sotqarlyghym olargha sәl de bolsa toqtau bolghanyna senimdimin. Men búny maqtanu ýshin nemese aqtalu ýshin aityp jatqan joqpyn. Byqsytpa pikirlerdi lajsyz oqyp otyrghan kózi qaraqty oqyrmangha bolghan jәiding shetin shygharghym kelgendikten jazyp otyrmyn.

Al, endi ózim syrtynan jaqsy syilaytyn Qasym Amanjolovtyng  sayt betinde belsene talqylanyp jatqan súhbaty men  «Habar»  efiyrinde kórsetilgen «Aqiqat» filimi jayly taqyrypqa  kelsek, búghan da jauap beruge tyrysayyn.

1. «Aqiqat» filiminde  beyneleri kóringen Qasym Amanjolov, Rahat Mamyrbekov jәne Bolat Mýrsәlim sekildi azamattardy efirde de, ssenariy mәtininde eshkim zikirshi dep ataghan joq. Ol jerde filimning basty keyipkerlerining (yaghni, zikirshilerdin) respublikalyq arnadaghy keybir baghdarlamalar arqyly júrtqa әser etuge tyrysqany turaly aitylady.  Jogharydaghy jigitterding «Habargha» kelgeni jәne maghan jolyqqany ras. Men osy kezde Almatyda is-saparmen jýrgen edim. Olar renishterin bildirdi. Men olargha týsinistikpen qaradym. Ynghaysyz jaghday, әriyne. Olar maghan eki-ýsh súraq qoydy, men de olargha bir súraq qoydym. Jauap alystyq. Biraq, keybir súraq-jauaptar sol jerde qalady dep keliskendikten jәne Rahat pen Bolat búl turaly syrtqa eshtene demegendikten, men de bәrin ashyp  aytqym kelmeydi. Al, endi Qasym Amanjolovtyn  meni «Rahat Aliyevting qylmystyq tobyna, sonyng aqparattyq resurstaryna qatysty sybaylas etip jiberu» turaly súraghyna kelsek, men ony estigen joqpyn. Mýmkin, ony Qasym ishinen nemese saualdyng dybystalu dengeyin óte tómendetip aitqan bolar, bayqamadym? Qayta, mening ózim olargha, «men» «Asardyn» belsendisi bolmasam da, Darigha Núrsúltanqyzynyng manynda jýrgendikten atalmysh partiyanyng әrtýrli sharalaryna  tilektes retinde qatysyp jýrip, suretke nemese beynetaspagha týstim. Keyin oghan da qatysty bireu súraq qoyy mýmkin ghoy, men oghan ashulanbaymyn, bas tartpaymyn, saualdy dúrys qabyldaymyn, oghan jauabym dayyn», dep oy tastadym. Qaseken, mening osy sózimdi ózininki dep oilap qalyp, tek «Asar» men Rahattyng ornyn auystyryp, basqa «súraqqa» ainaldyrghany qyzyq boldy. Onyng ýstine, Qasym myrzanyng Rahat Aliyevting «aqparattyq resurstaryna» degen «jekkórinishti» sezimin onsha týsine almadym. Eger, sonshalyqty prinsipshil bolsa, 2007-shi jyly Aliyevting «qazaqsha kózi men qúlaghy» bolyp jýrgen Qadyrjan Zabih «EL arnagha» diyrektor bolyp taghayyndalghan kezde, Qasym myrza nege «Habar» jaghalap jýrdi eken degen oryndy saual tuady? Dәl sol kezde Rahattyng «erlikteri» kýn sayyn basylym betterinde oryn ala bastaghan shaq bolatyn. Áriyne, qaryn ashqan kezde keybir arnany «qylmystyq topqa» baylanystyrudy úmytyp ketetinimiz bar. Aytpaqshy, Rahat Aliyev kete salysymen Qadyrjan Zabih ornynan alyndy,  al sizding týsiriluge jetpey qalghan jobanyzgha dayyndalghan dekorasiyany basqa baghdarlamagha paydalandyq. Menimen birge «sybaylas» bolyp ketpegeniniz qanday jaqsy bolghan?Áytpese, siz de «qylmystyq toptyn» «aqparat resursynda» basqasha «shynnyng jýzin» aityp, «jýzip» jýrer ediniz.  Áriyne, júrttyng jappay talqylauyna týsken filimnen son, olardyng eshqaysysyna onay emes. Aytpaqshy, Qasym «múnday oqighadan son, bizben qanday telearna júmys isteydi» dep súraghan kezde, Oghan men isteymin dep jauap berdim. Rasynda da, maghan shygharmashylyq adamynyng týr-týsi, ru-jýzi,  jeke kózgharasy,  imandylyghynyng ólshemi eshqanday әser etpeydi. Tek, óz júmysyn kәsiby dengeyde eng bastysy әdil istese bolghany. Men «saqalynyzgha» da, «zikirinizge» de qarsy emespin. Biraq, «saqal» men «zikir» jurnalistikany qarugha, halyqty sayasy qúralgha ainaldyratyn bolsa, men oghan ýzildi-kesildi qarsymyn. Taghy bir jәit, kezinde respublikalyq gazetterding birinde jýrgende Júldyz Ábdildә siyaqty daryndy jas jurnalistermen birge osy Qasym Amanjolovty da eng alghash televiziya salasyna ózim shaqyrghan edim. Biraq, ol kezde belgili bir sebeptermen júmys bastap kete almadyq.

2. «Aqiqat» filimine mening eshqanday qatysym joq dep aitsam, eshkim senbes edi. Qatysym bar. Óitkeni, osy filim dayyndalghan telearnanyng bas produserimin. Atyp tastasanyzdar da, shauyp tastasanyzdar da osy. Búl ýshin QÚDAYDAN basqa eshkimnen qoryqpaymyn. Ózim ýshin jauap bere alamyn. Filim sonynda ony jasaushylardyng aty-jóni nege kórsetilmegen saualdarynyzgha jauabyn aitayyn. Týsiru kezinde shygharmashylyq toptyng artynan andular boldy, telefon arqyly ýrkitu eskertpeleri de jasaldy. Sondyqtan, jeke qauipsizdigin saqtau maqsatynda olardyng kim ekendigin jariyalamadyq.

3. Filim jasalu barysynda shygharmashylyq toptyn  qolynda kóptegen materialdar boldy. Onyng ishinde naghyz shyndyqty kórsetetin  (keybiri adam shoshyrlyq) beynetaspalar jetkilikti. Kóbisi paydalanylghan joq. Kórmegenderiniz sizderge da jaqsy shyghar, әitpese, maqtap-madaqtap jatqan azamattarynyz ben taqsyrlarynyz turaly әdemi týsinikteriniz mýldem ózgeru de mýmkin.

4. Bireuler jazypty, atalmysh filim «saqaldylar» tapsyrys bergen song jasalghan shyghar dep? Olay emes, qúday qalasa, sol «saqaldylardyn» ózderi  turaly da filim jasaytyn shygharmyz. Biz ýshin olardyng kim ekeni, qanday lauazymda otyrghany nemese kimning tuysqany ekeni eshqanday roli atqarmaydy. Biz qazaqty bóletinderding bәrimen ayanbay kýresemiz. Halyqtyng kózin ashu kerek.

5. Ismatulla myrzagha da, Sayat myrzagha da jәne basqalargha da mening eshqanday teris kózqarasym joq. Olar da qazaqtyng atpal azamattary. Olar da óz kózqarastaryn dúrys dep sanaugha qúqy bar. Biraq, kez-kelgen kózqaras tek beybit jolmen ghana kýsh-qúralsyz  jýzege asuy kerek. Men ol kisilerding tez arada bostandyqqa shyghyp, óz otbasylaryna oraluyn shyn jýrekpen tileymin.

6. «Shymkenttik» ekenim ras. Aynalasy tolghan shymkenttik dep eshkim aiyptay almaydy. Búl jayly, mende júmys jasaytyn (jaghyrapiyalyq jaghynan әraluan bolyp keletin) shygharmashylyq toptyng mýshelerinen súrap bilulerinizge bolady. Al, shymkenttikter turaly jazghan әzil shatpaqtarymdy teris týsinip jatqandargha artyq eshtene aita almaymyn. Mening jazghandarym bayau oilaytyndar men pәle oilaytyndargha arnalmaghan.

7. «Habar» arnasy biylikke qyzmet etedi. Ol biylikting nasihatshysy. Istegen júmysymyzgha dәn rizamyn dep aita almaymyn. «Habardyn» reytingin kóteru kerek dep kýresip jýrgen pendelerding birimin. Ózgertkim keledi, ózgergim keledi. Biraq, onyng bәri bizge qatysty emes, ony ózderiniz de biletin shygharsyzdar.

8. Júmys óte kóp. Senbi, jeksenbi kýnderi de júmys isteymin. Sizdermen salghylasyp jatugha uaqytym joq. «Abay» saytyna anda-sanda shymshyma shumaqtar jazyp túratynmyn. Biraq, júrttyng talqylaularyn oqymaytynmyn. Endi oqydym. Masqara! Búdan keyin eshqashan, eshqanday talqylaudy oqymaugha sheshim qabyldadym.