Belgili prozashy әri dramaturg, filologiya doktory Serik Asylbekúlynyng «Qazaq әdebiyeti» gazetining biylghy 46-sanynda jariyalanghan jurnalist Dýisenәli Álimaqynmen aradaghy «Kórkem әdebiyet adamzattyng jan dýniyesin izgilendiru ýshin jaralghan: qazaq prozasyndaghy moderndik evolusiya haqynda syr-súqbat» deytin әngime-dýkenin zeyin qoya oqyp shyqtyq. Jalpy bizde әdeby ýderis pen әdebiyettanudyng arasyndaghy aksiologiyalyq kenistik әlige deyin joyylmay saqtalyp keledi ghoy, oghan sebep — songhysynyng tym akdemizmi jәne Múhang aitqan ýirenshiktiden basqany jatyrqaghysh minezi bolsa kerek. Al әlemdik tәjiriybede olay emes: onda әlgindey boyauly aiyrmashylyq әldeqashan joyylghan, tipti bir qalamgerding kórkem shygharmashylyq pen әdeby syndy, әdebiyettanudy qatar alyp jýrui, sóitip ghalymnyng logikalyq oilau jýiesi men jazushynyng úshqyr qiyalynyng arasynan únasymdy ýlgi pishui qalypty jaghday, mysaly, kezinde proza men әdeby syndy kezek-kezek jazghan amerikan jazushysy Djon Apdayk, jay kýnderi uniyversiytette sabaq berip, demalys kýnderi filosofiyalyq romandarymen otyrghan italiyan qalamgeri Umberto Eko. Bizde de sonday ýrdis bolghan, mәselen, — ózim biletinderdi ghana aitsam, — Múhtar Áuezov pen Múhtar Maghauin proza men әdebiyettanudy, әdeby syndy qatar alyp jýrgen, al Ábish Kekilbaev jazudy әdeby synnan bastaghan, Nyghmet Ghabdulliyn, Hasen Ádibaev, Beken Ybyrayymovtar, olar da alghashqy qadamdaryn prozadan bastaghandar jәne sәtti bastaghandar, biraq sonyra «bәrekeldi» esty almay ghylymgha auysyp ketken. Al qashanda bilgenin kóp aldyna ayamay salyp otyratyn Serik Asylbekúly bolsa әdebiyettanugha prozadan keldi jәne búl rette eki salada qatar júmys isteuding әdemi ýlgisin tanytyp jýr, sodan da onyng kórkem әdebiyet turaly jazghandary ózi úzaq jyl kýzetip kele jatqan jazushylyq ýstelinen qorytylyp shyghyp otyrady. Myna súhbaty da solay: onda teoriyalyq baylamdardy tәjiriybelik mysaldarmen uәjdeu arqyly qazirgi qazaq әdeby ýderisining jalpy baghyty baghdarlanghan, solay bolghandyqtan da súhbat dombyragha tiyek taqqanday, yaghny oilasugha shaqyrghan әngime bolyp shyqqan eken. Eng bastysy, mәnmәtin әdebiyetimizding dәl qazir ýlken joldyng ekige bóliner túsynda, yaghny jolayyryqta, eki tarau joldyng qaysysyna týserin bilmey, búruynan saqtanyp, daghdyryp túrghan keypin kóz aldyna әkeledi eken. Búl qazaq qoghamy ýshin ýlken mәsele jәne kóp bolyp qolgha alyp, talqylanuy qajet asa dilger mәsele der edik. Bizding qolgha qalam alghyzghan da osy jaghday edi.

Súhbatta әlgi eki tarau joldyng attary da naqty aitylghan: biri — dәstýrli realistik әdebiyet, ekinshisi — moderndik әdebiyet. Býgingi biz ýshin, qazaq ýshin biri — alys, biri — qalys siyaqty kórinetin eki tarau dýniye. «Kórinetin siyaqty» dep otyrghanymyz, Sekeng óz súhbatynda aityp ótkenindey, búl ekeui kezinde bir joldyng ýstinde bolghan. Yaghny HH ghasyrdyng basynda dýniyege kelgen jazba prozamyz búghanasy qata sala maltasyn ezgen malmatymaqtyqtan tez qútylyp, bulyghu dәuirinsiz, birden realistik-modernistik jolgha bet alghan. Ghajap emes pe, alghashqy romanymyz «Baqytsyz Jamal» men әlgi egiz-eki jolgha bet núsqaghan «Sholpannyng kýnәsinin» arasy bar bolghany on bes-aq jyl (al, Sekeng aitqanday, modernizmning alghash әdebiyetke atalym bolyp kirui 1917 jyldan bastalghan). Múnyng syry kórkem әdebiyetting ózi siyaqty túnghiyq teren, tylsym júmbaq. Bәlkim, kóp sebebinin, eleuli sebebining biri — osy kezende qazaq halqynyng batystyq ýlgide últ bolyp úiysa bastaghandyghy da shyghar. Soghan sәikes batystyq әdebiyetten tәn alyp, Europany ashu arqyly Aziyany, yaghny ózin de tapqan bolar. Osy orayda modalidyq Shyghystyng passionatasy (ystyq qúshyry) suyqtau Batystyng salqyn aqyl boteksinen de búrynyraq belgi berui әbden mýmkin ghoy. Áyteuir, qalay dese de, qazaq әdebiyetindegi modernizm ózining ilki bastauynda batystyq úghymdaghy modern әdebiyetimen merzim jaghynan tústas bolghanymen mazmúny, әdisi jaghynan ózgesherek bolyp keledi. Onda klassikalyq modernizm anyqtamasynda aitylatyn jazmyshtyq fatalizm, ómirdi tastýnek retinde qabyldau, obektivti ómirding realizmin joqqa shygharu, ishki dýniyening ghana kýitin kýitteu bolghan emes. Mistika, Sekeng dúrys atap kórsetkendey, eki-ýsh aqynnyng ghana shygharmalarynda nyshan berdi. Prozagha alaghattanyp bolsa da aralasqan emes. Qalay aralasady, modernizmdi tudyratyn nәste dep kórsetiletin ekonomikalyq daghdarys, onyng saldary retindegi ruhany kýirektik kapitalizm satysyna endi ghana ayaq basqan qazaq qoghamynda atymen bolmasa. Qazaqtyng býtkil oi-sanasyn europalyq Aghartu dәuiri, Kontrreformasiya ynghayyndaghy revolusiyashyl, órshil jәdid janashyldardyng aghartushylyghy mendep túrsa. Sol sebepten de әdebiyetting moynyna depressiyadan shyghu joldaryn kórsetu deytin mindet artylmasa. Osy pikirge úiysaq, qazaq prozasynyng tua sala jana sipatqa birden moyyn búru faktisi shoqpar bas súrau tughyzady.

Meninshe, búl jerdegi gәp óner tabighatynyng ózining әu bastaghy ishki moderndik sipatynda jatqan siyaqty. Osy túsqa Aliber Kamudyng ónerding qúdirettiligin mәngilik kerneudegi ekiúdayylyqtan kóretin oiy neghúrlym kelinkireydi. Ekzistensialist qalamgerding jazuynsha, әlgi mәngi ekiúdayylyq qúzdyng eki erneuining — suretkerding adamy jaratylysy men shygharmashylyqqa degen qúshyrly inkәrligining aralyghynda terbetile tenselip túrmaq (men búghan jazushynyng ózi de týsinbesten әldeneni jazghysy kep, shygharmany bastaghysy kep typyrshyp ketetin qúshyrlyghyn da qosar edim). Suretker jýrip kele jatqan әlgi shynyrau erneuinde onyng әr qadamy qauipke, shytyrmangha, úly qaterlerge toly. Áytkenmen, ónerding erkindigi tek osymen, tәuekeli zor qaterlikpen ghana aiqyndalady. Biraq әlgindey erkindikke kez kelgen suretker qol jetkize bermeydi. Oghan kýshti yqpal-әseri boyyndaghy býtkil kem-ketigin bayqatpay jiberetin fundamentalidy shynayylyqqa ie suretker ghana bara almaq. Sonday túlghalar retinde men Maghjandy jәne Múhtar Áuezovty bólekshe bólip aitar edim. Búl ekeuining qalamynan qorytylyp shyqqan «Sholpannyng kýnәsinde» jәne «Qaraly súluda» ómirdi realistik túrghydan kórsetetin jәne múny psihologiyalyq taldaular, oy aghymy,  avtor-keyipkerding moderndik ishki refleksiyalarynyng kómegimen surettegen fundamentalidy shynayylyq bar. Sol shynayylyqtyng órisinde keyipkerler realistik prozagha tәn ýrdiste ózdi-ózi qaqtyghysady, sonymen birge konflikt moderndik ynghayda keyipkerding ishine týsip, ol endi ózine qarsy túlghamen emes, ózimen-ózi arpalysyp ketedi. Sekeng súhbatynda osyny, yaghny jogharydaghy Kamu kórsetken, avtordyng aqjarma shynshyldyghynan tuyndaytyn, dәp ózi siyaqty ekiúdayylyq jaghdaylaryn tap basyp aitqan eken. Osy orayda «Sholpannyng kýnәsi» men «Qaraly súludyn» fransuz neoromantizmimen bir izdi basuy tanqaldyrady. Búl eki shygharma jazylghan shaqta adam balasynyng jaqsylyq pen zúlymdyqtyn, kie men kesirding bir-birinen órbip shyghyp jatuymen ekige jarylyp túratyndyghy jayly әlgi ekúdayylyq teoriyasy endi ghana jasaqtalyp, Sharli Bodler tazalyqty, pәktikti azghyndaudan shygharatyn ólenderin endi ghana jariyalap jatqan-dy. Maghjan men Múqannyng búl batystyq neoromantizmdi bilgendigi, ne odan ýirengendigi jóninde esh mәlimet joq. Búl jerdegi mәsele jogharyda aitylghan kórkemónerding ózining ishki moderndik tylsym-stihiyasynda ma dep oilaymyz. Al endi «Aqbilekti» modernistik ynghaygha (tipti sonyng kórinisteri bar degen kýnning ózinde de) jatqyzu dәleli kem, dauly pikir siyaqtanady da túrady. Sóz joq, Jýsipbek te Maghjan men Múhang tәrizdi adam balasynyng sýrsanasynyng ar jaq, ber jaghynda búghyp jatqan kýngirt týnekti tústargha sәule týsiru arqyly aluan taghdyrlardyng qily sharpylystaryn bere otyryp, harakter somdaudyng ýzdik ýlgisin kórsetti, alayda J. Aymauytov sózdi zaman ynghayymen kóterinki lepke oray bastaghanynda suretker retinde ózi óngelerden әldeqayda jaqsyraq, terenirek biletin ómir prozasynan alshaqtap ketedi. Esesine onyng «Eles» әngimesi — T. Ábdikovtyng «Ong qolynan» da búryn belgi bergen, taza bulgakovtyq ynghaydaghy alghashqy gallusinogendik-ekzistensialdyq kórinisterding otynyng aldy, suynyng túnyghy dese layyq. Sóite túra búl әngimening de әleumettik pozisiyasy óte naqty jәne ol ishinde Maghjan men Múhang bar alghashqy kәsiby prozashylarymyzdyng ýlken kórkem shygharmanyng tabysqa jetuining kepili әleumettik belsendi kózqarasta dep týsingendigin kórsetedi. Osy jolda modernizmdi realistikke, yaghny qazaq dilger bolyp otyrghan әleumetshildikke qyzmet etkizip, boyaudy anyq jagha otyryp, shynayy ómir kórkemdik shyndyqpen kómkerilgen, jinaqtaularmen qorytylghan realistik bolmys suretterin jasau arqyly jogharydaghyday moderndik әdeby shygharmalardy sezimin retsiz jalanashtamaytyn tәmam qazaqqa oqyta aldy, sezimderin selt etkizip, oy týsirdi jәne sonysymen qazirde retti-retsiz aityla beretin «intellektualdyq әdebiyetting dosy az bolady» degen pikirding týbirimen qate ekendigin kórsetti.

Qazaq sanasyn birynghay, birbúru jolgha týsip ketuden, oqshau europalasyp ketuden saqtandyryp, janarghan qoghamgha qajet jana talghamdy ózekke qúrt týsirmey, tabighi, últtyq jolmen jasaudyng kózin kórsetti. Átten, kózderi jetken biyikke ózderi jete almay ketti. Býginde әdebiyettanushylar «neorealizm» deytin atpen baghalaghan sosrealizm әdisi janadan qarqyn alyp kele jatqan jas realistik-modernistik әdebiyetting tynysyn taryltyp, órisin kesti. Sonyng ózinde de birjolata kýirete almady.

Sebebi, kezinde enbekshi kemening eskekshileri Marshaktar qalamsappen, Ghabender qaryndashpen jazyp qaldyrghan sosrealistik múranyng barlyghyn birdey iydeologiyalyq qalypqa qatyrylyp, jattandy mashyqpen seriyaly týrde shygharylghan kәsiby tauargha jatqyzu mәselening betin shómishpen qalqyp alu bolar edi. Sosrealizmning jazushylargha kredo etip tanghan qaghidaty — ózi biletin nәrseni ómir shyndyghyna taban tirey otyryp, aghyn aq, qarasyn qara dep, boyausyz, susyz jazu talaby bolatyn. Ol eng kórkem, eng shynshyl shygharma — abstraksiyalyq әlem emes, derektilikke negizdelgen faktilik әdebiyet, yaghny ómirding ózi dep bildi. Álbette, jazushylar búl rette óz jýreginde qonaqtaghandy ghana jazu qúqynan aiyryldy, sóitsedaghy jogharydaghy talap ózderi biletin әdebiyetting klassikalyq baghytymen — realizmmen ýiles týskendikten ony kidirissiz qabyldady. Osy qalpynda sosrealizm klassikalyq orys әdebiyetining ony jana jaghdayda odan әri jalghastyrghan mirasqory edi, — «neoklassisizm» atalyp jýrgeni de sodan. Al klassikalyq orys әdebiyeti bizdi modernizmge әkelgen joldyng basy. Mәselen, Gogoli tuyndylaryndaghy búghan deyin bolyp kórmegen mýlde tosyn personajdar – jyn-periler, malghúndar, obyrlar, vurdalaktar orys oisanasynyng fantomy, soghan sәikes olar orys әdebiyetinde HH ghasyr basynda qaulay jónelgen modernistik «izmderdin» jylankóz bastauy sanalady. Gogoli bolmasa Dostoevskiy de shyqpas edi. Árberdesin Dostoevskiyding Áuezov erekshe únatqan «Karamazovtyng arynyng mandayy jez edi» deytin sóilemi – týie botalaghanday oqta-tekte oshang ete qalatyn modernistik sóilem. Býgingi bizding zamannyng paradoksy sonda – qazirgi keng kólemdi ghalamdyq megatrend ózine layyq auqymdy masshtabtaghy polotnolyq shygharmalar tughyzudyng ornyna ne nәrseden de migha salmaq salmaytyn sholtighan qysqalyqty, kliptik sanany talap etedi, al endi bar ma, býgin bar әlem jabylyp tughyza almay otyrghan dәuirlik әdebiyet minimalizmdi әueze kóretin quasi amerikanizm nasihattala bastaghan 30-shy jyldardan bastap bir alyp elding kóleminde (KSRO-nyn) jәne de tarihy asa qysqa merzimde jasaldy jәne ol әdebiyet kópshilikting sanasyna oghan iri formalarmen әser etu arqyly ghana ýzilissiz, ýzdiksiz iyelik etuge bolatynyn dәleldeumen qatar ómirdi senimdi, kýshti qolmen tereng de jan-jaqty kórsetu jaghynan, oghan qosa barlyq uaqyt-kezender ýshin, barlyq endik-boylyqtar ýshin, әrqanday tolyqqandy ómir taqyreti ýshin jalghyz ghana shyndyq bolyp tanylatyn manyzdy bir nәrse bar ekendigin úqtyrumen de endigәri qaytalanbas tәjiriybe bolyp sanada tanbalanyp qaldy. Sebebi, әrqanday shygharma, eger ol realistik shygharma bolatyn bolsa, óz qoynauyna әldene jasyryn birdeneni býgip jatady. Osynyng ózi biz «modern», «modernizm dep baghalap otyrghan qúpiya tylsymnyng silemi bolyp jýrmesin. Olay bolsa moderndik әdebiyetting qúram bólikteri realistik ynghaymen kýsh biriktirgen jerde quatty nasihattyq atqarymdar atqaryp ketui әbden mýmkin ekendigin de este ústau jón.

II

Álbette, elding birligi әdebiyetting birligin bildirmeydi, әdebiyetting birligi oghan degen kózqarastardyng birligin bildirmeydi, degenmen de dәstýrli әdebiyet pen jana zaman әdebiyetining – realizm men modernning birligine qol jetkizu qazirgidey almaghayyp kezende eldik mýddeni әdebiyet arqyly bekemdeu isine septeser edi. Ádebiyet ómir shyndyghyn obraz jasau, harakter somdau arqyly kórsetu jәne kisining janyna adamy qymbat qasiyetterding nәrin siniru arqyly qoghamdy izgilendirumen qosa-qabat kisige sol zamandaghy ómir shyndyghynyn, tarihy jaghdaydyng mәnin de ashady. Múnday әdebiyet bolashaqqa maghynaly kózben oy jiberip, ony boljap biludi mýmkin etedi, adamdy jana nәrselerge jigerlendiredi. Qazirde «alpyskerler» atalyp jýrgen jana buynnyng moynyna artylghan realistik әdebiyetting ýshmýsheli formulasy boldy, olar: zamandas kelbetin jasau; ghalamdyq dengeyde de, adamnyng jeke ómiri dengeyinde de kisini jauapkershilikke ýndeu jәne toghysharlyqqa, ruhany nigilizmge qarsy ayausyz kýres ashu, adamgershilik nәrin siniru. Sonymen qosa-qabat dәl osy kezende moderndik oidy qaghazgha týsiruding qazaq әdebiyetindegi ekinshi tyrnaqaldy tәjiriybeleri jasaldy. Biraq, búl kezendegi әdebiyetting modernistik sipaty Alash dәuirining taza tóltuma moderndik sipatynan bólek, batystyq moderndik әdebiyetting әserimen týzildi. Temir darbaza Batys semiotikasyna bәribir tosqauyl bola almady. Alayda «alpyskerlik» modernge dәl ilgergi Alash dәuirindegidey fatalizm men haos, sheksiz kýireuik sher qanday jat bolsa, ekinshi jihan soghysynan keyin etek alghan kafkalyq fantasmagoriya da soghúrlym tәn emes. «Alpyskerler» dәuir shyndyghy mәselelerin tikeley sezinudi ómir shyndyghyna ontologiyalyq taldau jasaumen astastyrdy. Álemde bolyp jatqan qúbylystargha, olardaghy synarly standarttargha, bualdyr ýmittilikke sanaly bәtuamen, realistik túrghyda túryp qarau – «jylymyq» әdebiyetining qos qanaty, mine, osynday-túghyn. Biraq ómir shyndyghyn tikeley sezinuler, solar arqyly ony kórkemdik shyndyqqa ainaldyru qaytkende de anatomiyalyq jýrekti psihologiyalyq jýrekke ainaldyrugha, sol arqyly sezimdi selkeusiz algha jaidy qamtamasyz etuge әkelui tiyis edi. Solay boldy da. Biraq múnyng ózi Batys «jalanash adam» deytin modernistik sezim jalanashtyghyn bildirmeytin. Negizinen ol sipat tildik-frazalyq qúbylystardan kórinetin. Eger HH ghasyr basyndaghy modernist jazushylarmyzgha búl jaghynan qazaq tilining ejelden qalyptasqan daghdylaryn saqtau, auyzeki әngimege tәn kósile bayandau, eskilikti til kórinisterin qoldanu, shauyp shyqqanda sózdi maghynagha baghyndyru tәn bolsa, «alpyskerlerge» oqyrmandy kidirte ústap, әr joldy nazar audara oquyn talap etetin synyq sóilemder, badyraytpay til ýshymen aityla salghanday etip jazu, ólendegi siyaqty tittey júghyndyny sәl ghana sýikey salu, oqyrmannyng obalyn oilap, bólekshe degen detalidardyng ózin ash ishektey sozyp, retsiz shúbaltpay, sol kórikti kýiinde qaldyryp ketip otyru, qol boyaugha batynqyrap keter bolsa әlgi kórkem kórinisting reni qashatynyn aghatsyz týisinu tәn bolatyn. Sezimdi, qarapayym tirshilik iyelerining ishki refleksiyasy men reminissensiyalaryn әlgindey etip óz siqyrymen beruding shyrqau ýlgisi, mәselen, Sayyn Múratbekovtyng әngime-povesterinde kórinis tapty.

Sonymen birge «alpyskerler» prozasynda әngimeshi-hikayashynyng qoparyla aitatyn telegey әngimeleri týrindegi moderndik «oy aghymy», «sana aghymy» da boy kórsetti. 70-80-shi jyldar әdebiyeti búl әdeby stiliding ýsh myqty ýlgisin berdi, olar – Ghabit Mýsirepovtyng «Kezdespey ketken bir beyne» qara sózben jazylghan poemasy, Oralhan Bókeevting «Qaydasyn, qasqa qúlynym» jәne Ábish Kekilbaevtyng «Shynyrau» povesteri. Taghy da qaytalap aitamyz, búl hikayattarda taza batystyq modernizmge tәn sezim jalanashtyghy joq, biraq batystyq moderndik әdebiyetting basty belgisi – sujettin, uaqighanyng obektivtik ómirde jýrip jatpay, subektining (adamnyn) ishine týsip, sol ishki dýniyesinde bolyp jatatyn ereksheligi, yaghny «sana aghymy» bar. Ghabenning Erkebúlany, Oralhannyng Sarqyty men Ábishting Ensepi osy órede estetikalyq iydealdy tarihy ótkennen izdeydi, sol sebepti de olar realistik shyn bolghan jaghdaygha moderndik qiyaldan qisyn qosyp, ózderining avtorlyq miftik-poetikalyq әlemin jasaydy. Bas qaharmandardy avtorlastyrady, yaghny olar aldymen avtorlyq sanany tasymaldaghyshtargha ainalady. Shygharmada sujet joq, sujet – keyipkerlerding oi-tolghanysy, ishki sezim-dolyghy. Biraq sonyng barlyghy da aqiqat dýniyede, shyndyq ómirde jýrip jatady, solay bolghandyqtan da «Anyzdyng aqyry» romanyndaghy arylu, tazaru formasy, týs kóru tәsili oqysang qúddy tabytta jatyp shyqqanday qylatyn sol kezdegi batystyq postmodernizmdegidey shimiriktirmeydi, qayta oqyrmandy aruanaday jetelep, yntyqtyryp otyrady. Búl jaghday romantikalyq kónil-kýy tudyratyn lirikalyq-epikalyq stilidik tәsilder (qaytalaular, inversiyalar, t.b.) kómegimen kýsheytiledi. Sol arqyly proza suretteushilikten góri әserlilikten, mәnerlilikten shyray tabady. Osylaysha 1960-1980 jyldardaghy qazaq әdebiyetinde miftik-poetikalyq shygharmashylyq óz aldyna moderndik stilidik ýrdis bolyp qalyptaspaghanymen, soghan juyq belgilerge ie boldy. Búl eng aldymen búrynghy dogmattyq realizmge, ondaghy estetikalyq jәne iydeologiyalyq stereotipterge kónil tolmaushylyqtan tughan jaghday edi. Jana sapadaghy qazaq prozasy osy orayda batystyq әdebiyettegi ózimen tústas neomifologiyalyq oilau jýiesinen, mifterdi zaman ynghayyna keltiru ynghayynan biraz nәrseni alghany, ýirengeni bayqalady. Ne dese de 1970-shi jyldardyng ayaghynan bastap «Inostrannaya liyteratura» jurnaly әlgindey «burjuaziyalyq» ónimderdi aragidik bolsa da jariyalap túrdy ghoy. Sebebi ol shygharmalar tútas alghanda taza modernistik ne postmodernistik emes, realizmmen shalaptalghan shygharmalar edi. Orystildi oqyrmandardy kýzgi tannyng jelindey shiryqtyrghan sonday tosyn dýniyelerding birqatary – amerikan jazushysy Djon Apdayktyng romandary. Atap aitqanda, onyng floberlik realizm dәstýrinde jazylghan ataqty «Kentavr» romanynyng («Inostrannaya liyteratura» jurnalynda 1979 jyly jaryq kórdi) shapaghatty әserin Hasen Ádibaevtyng «Otyrardyng kýireui» romanynan aiqyn angharugha bolady. «Miftik-poetikalyq sana, modernizm men realizm jetistikterinin, romantikalyq әuennin, reminissensiyalardyng sintezi», – әdebiyettanushy ghalymdar Qúralay Janúzaqova men Kýnimjan Ábdiqalyqtyng jogharydaghy shygharmagha bergen baghasy osynday. Roman «sana aghymynda», onyng assosiativtik pishiminde jazylghan, uaqighalar realdy jәne oneyriyalyq mekenshaqtar aralyghynda jýrip jatady. Bas keyipker әdettegi keyipker emes, obraz-keyipker jәne avtorlasqan kórkem beyne. Búl jaghynan әlgi tәsil kezinde Jýsipbekting «Elesi» nyshan tastap ketken postmodernistik gibridtik obrazgha kelinkireydi, sonymen birge romanda avtordyng óz Shynghyshany, Iuda Iskarioty, nazarettik Iisusy «obrazdyq shyndyq adam ýshin fenomendik shyndyq mәrtebesine ie bola alady» dep ýiretetin modernizm teoriyasymen de qabysady. Osylaysha «Otyrardyng kýireui» boyyna ýsh stilidik belgini – realizmdi, modernizmdi jәne postmodernizmdi birdey jinaqtaghan poetikalyq proza ýlgisi retinde oryndalghan. Roman osy kýiinde әdeby proseste keng kólemdi janghyryq tughyzdy dep aita almaymyz, onyng sebebi, birinshiden, Gerolid Beliger atap ótkendey, kýrdeli, elitalyq shygharma boluynda, ekinshiden, kórkem әdebiyetting has zandylyghynan biraz aua jayylyp ketip, әdeby estetizmdi publisistikamen shalaptap jiberuinen be deymiz. Qalay bolghanda da ol kezdegi qazaq oqyrmany múnday eksperiymenttik ynghaydaghy auyr intellektualdyq prozany qabyldaugha dayyn emes edi (qazir de qabyldap otyrghany shamaly). Al sol jyldary dәl sonday formadaghy, yaghny kóne grek mifteri men shyndyq ómirdi baylanystyrghan «Kentavr» Amerikada Aydy aspangha shygharyp jatty ghoy. Sebebi, avtor «Ózin jәne ózining ajalsyzdyghyn adamzat jolyna qúrbandyqqa shalghan Hiron beynesi meni qabaghat qayran qaldyrghandyqtan tughan shygharma» dep baghalaghan roman sol tústaghy «ortasha amerikandardyn» túrmys-tirshiligin mendep alghan kýikilikke óng berip, súlulyq darytqysy kelgen leytmotiyvimen, yaghny realizmimen provinsiyalyq Amerika túrghyndarynyng yqylasyn jenip alghan edi. Osynyng ózi modernizmning atasy bolyp sanalatyn aimaqtaghy jazushylardyng ózi «izmdermen» aspangha úshyp, qalyqtap ketuge bolmaytynyn, adamnyng ishki dolyghyn, miftik-poetikalyq sanasyn beru jolymen qoghamdy izgilendiru tek jerge týsip sóilesulermen, iydeyalardy «jertartqy» kómegine jýgine otyryp irmektelgen ómir shyndyghy arqyly berumen ghana tabysty bolatynyn jiti týsingendigin kórsetedi. Apdayk shygharmashylyghynyng ýlken bilgiri Dj. Outstyng «Óz geroyyn kentavrgha tendestire otyryp, jazushy keyipkerding kýndelikti kәkir-shýkir mәselelerin mәngilik taqyryptar dengeyine kóterip әketkendey bolady» degen pikiri osy jerge dәl.

H. Ádibaev siyaqty eshteneni, tipti oqyrmandy da esepke almay jazu Tólen Ábdikovtyng modernistik psihologiyalyq prozasyna da tәn. Jazushynyng Serik Asylbekúly ekzistensialistik ynghaydaghy fatalistik shygharma retinde baghalaghan «Ong qol» әngimesi, ol ghana emes, «Tozaq ottary jymyndaydy», «Aqiqat» povesteri shynynda da kýni ótip bara jatqan iydeologiyalyq estetika әdisnamasyna qarsylyqtan tughan, óz kezi ýshin naghyz batyl shygharmalar edi. Ýsheuining de motiyvi bireu – adamgershilik jaghynan azghyndaudan tuatyn ishteygi ekige jarylu, ekiúdayylyq, shyndyq ómirden bereke emes, әreke kórip, týsinbeushilikke úshyraghan jannyng tragediyalyq kýizelisi. Óz әleumettik ortasynan qol ýzgen keyipkerler ruhany tendik taba almay sandalady, jalghyzdyqqa, óz ortasymen kermarlyqqa úrynady. Avtordyng jetkizuinde osynyng barlyghy da ruhany kembaghaldyqtan. «Ong qol» әngimesinde búl motiv mistikalyq, metafizikalyq túrghydan damytylghan. Yaghni, adam balasy ózining is-әreketine jasyrghan qúpiya oilary ýshin de jauap berui kerek. Búl jaghynan «Ong qol» «Sholpannyng kýnәsimen», «Qaraly súlumen» ýndeskendey bolady, biraq búl iydeyalyq syrt úqsastyq qana, shyndyghynda Ábdikovty olardan ýlken kerte bólip jatyr, ol – Maghjan men Múhannyng moderndik elementterdi realistik shygharmagha tigisin jymdastyra engizip jiberui, al Tólenning ómirde siyrek te bolsa oryn aluy yqtimal, biraq tiptik emes psihofizikalyq oqighany motiv sujeti etip alghandyghy. Osy arqyly jazushy realistik shygharmanyng negizgi talabynan biraz alshaqtap, shartty izdeniske barady. Sol shartty tәsilding kómegimen eshkim ashugha bolmaytyn esikke – qaterli ekssentrikalyq aumaqqa bas súghady. Múnyng ózi bir esepten realdy ómirdi jazushylyq ara-daralyqtyng qúrbandyghyna shalghan sharttylyqtardyng kómegimen bizding sana-sezimimizge zorlyq-zombylyq jasau da edi. Sol sebepti kezinde әdeby syn «Ong qol» siyaqty shartty izdenisterding ghúmyrly boluy ekitalay degen úigharymgha kelgeni esimizde. Shynynda da odan keyin qazaq әdebiyetinde «Ong qol» siyaqty finaly esinnen tandyryp týsiretin dýnie jazylmady. Biraq dәl kitaptaghyday uaqighalar myna ómirde bolmaytynyn bile túrsaq ta dәmdi roman, tartymdy povesterdi bәribir oqy beretinimiz siyaqty jazushynyng daryn iondarymen qorytylyp shyqqan «Ong qoldyn» da oqyluy toqyrap kórgen emes. Osy túrghydan kelgende «Ong qoldy» Tәuelsizdik kezeninde әdebiyetting jana tolqynynyng dýmpuimen dýniyege kelgen taza postmodernistik prozamyzdyng bastau kózi, al Tólen Ábdikovty osy «novoyazdyn» atasy dese layyq.

III

Ádebiyetimiz Tәuelsizdik dәuirine osynday jaghdayda, negizinen dәstýrli proza men modernning organikalyq qosyndysy týrinde, bir jaghynan tenizge jaughan tamshyday bolyp ekzistensialistik elementter nyshan tanytqan kýide kelip jetti. Jetip túryp kýni enkeygende janymyzdyng bir bólshegi ólgendey boldy. Bala kýnimizde qiyalymyzgha qanat bitirip, keyinirek kókiregimizdi úlytyp, tipti kózimizge jas irkip, stili súlulyghymen, oy ótkirligimen, sezim shynyltyrlyghymen lәzzatqa batyrghan kitaptar edi... Áy, nesin aitasyng endi! Sózding marjanyn terip, әri olardy sap týzetip, buyndardy irgelese qondyryp, synghyr-synghyr, kýmbir-kýmbir әuezdi qylyp jәne barshasy birge kelgende әrqaysysynyng bólek túrghandaghy mәnderining qosyndysynan da asyp týsetin biyik mәnder tughyzatynday etip tizu arqyly, eshkim talasa almaytyn jeke menshik suretteri arqyly bizge naghyz kórkem әdebiyetting qúpiyasyn ashqan da qazirde shetinen alyp ketip jatqan osy shyn jazushylar edi-au. Solardyng jazu ýstelinde bir ólip, bir tirilip damylsyz otyrghandaghy tútqiyl izdenisterining úshqyr nәtiyjeleri sonyra súlulyghy men quaty uaqyttyng barsha synyna tótep berip ótken reproduktivtik magiyasy aldyn ala múqiyat oilastyrylghan nebir tuyndyndy da shang qaptyrushy edi-au. Kórkemónerding basqa da týrlerinde bolatynday әdebiyette de stili – әdebiyetke tiyesili últtyq qazyna. Endeshe 1960-1980-shy jyldardaghy realizm men moderndik qospa stiylimiz de dәl sonday últtyq qymbat nәrsemiz. Múny eshuaqytta da jadymyzdan shygharmauymyz kerek.

Al endi bar ma, osy stili, osy ýrdis ózin, ózin emes-au, tútas әdeby prosesti óz qolymen óltirdi. Batystyq әdeby syn Hemengueydi baylyqty, barlyqty jazyp ketti, sonyng kesirinen jazushylyq talantyn jetkilikti týrde paydalana almay, aqyry onysy ózine tragediya boldy dep kinә taqqanynda aldymen onyng keybir shygharmalarynda (mysaly, «Kilimandjaro – qarly tau» әngimesinde) kesek-kesegimen bólek-bólek berilgen sujetten tys tústargha nazar audarady. Aytularynsha, osy kesekter – jazushynyng jaza almay ketken jәne sonysyna ókingen bolashaq, naghyz kýshti shygharmalarynyng bólikteri. Etikalyq toltyrmasy mol, taza modernge negizdelgen jana kórkemdik әdisting nyshandary eken. Qazaq әdebiyetinde, onyng jogharyda biz sholu jasap ótken kezenderinde, Maghjannan bastap «alpyskerlerge» deyingi aralyqta sonday hemingueylik moderndik bólikter kesek-kesek kýide japyraqtalyp jatqanyn kóruge bolady. Osy ynghay jogharydaghy «Otyrardyng kýireuinde» tipti aiqyn, ol tútas kiriktirme konstruksiyalar, ramalyq mәtinder týrinde keledi. Sonymen birge osy sipat eki zaman shekarasyndaghy aiqastardy psihologiyalyq tartystar jýiesimen kórsetken Ábdijәmil Núrpeyisovting «Songhy paryz», Múhtar Maghauinnyng «Jarmaq», Tólen Ábdikovtyng «Parasat maydany» romandaryna әbden tәn jәne búdan da naqtyraq aitar bolsaq, múnyng ýsheui de dәstýrli realistik prozagha taban tiregen modernistik shygharmalar. Osynyng ózi últtyq әdebiyetting bolashaqta qay baghytta damityndyghyn kórsetip túrghan jolbaghyttauyshtar edi.

Ol baghyttauyshtar men baghdarlauyshtar Batysta jappay aitylyp-jazylyp jatqan nәrseler әdebiyetting belgili bir standarttary boyynsha tәrbiyelengen bizder ýshin tym fantastikalyq, tipti absurdtyq bolyp kórinui mýmkin ekendigin, sonysymen de daghdyly sana-týsinik ýshin jat nәrsedey qabyldanatyndyghyn, dese de endigi jerde ómirdegi kóptegen faktilerge janasha, keng týsinikpen qarau kerek ekendigin eskertip túrghanday-tyn. Búl sóz keyinirek, zaman ózgerip, sonyng nәtiyjesinde ornaghan jana qoghamda, Serik Asylbekúly aitpaqshy, senzurasyz demokratiyalyq qoghamda ghana bolatyn modern sipatty әdebiyet órkendey bastaghan shaqta shyndyqqa ainaldy. Demek, biz qazir bastan keshirip otyrghan әdebiyet syrttan tanylghan, әkelindi nәrse emes, qazaq qoghamynyng qoynauynda talay jyl tolghatyp, әbden pisip-jetilip, aqyry ózegin jaryp shyqqan óz bel balamyz eken. Sonyng ishinde ondaghy moderndik sipat búrynghy әdebiyetimizding jalghasy, mirasqory ekendigin jәne odan qorqyp-ýrkuding esh jóni joq ekendigin aitugha yqtiyarlymyz. Osy kezende, yaghny Tәuelsizdikting birinshi dәuirinde qalam jasaqtaghan prozashylarymyz býginde orta buyn jazushylardyng sapyna kirdi, mine, búl dýrmekting shygharmashylyghy jogharydaghy ilgergi buyn negizin qalap bergen neorealistik-modernistik egiz-eki baghyttyng arnasymen aqty deu jón. Olardyng qadau-qadau ókilderin Sekeng óz súhbatynda atap túryp aitqandyqtan búl jerde qaytalap oryn almayyn. Ýsteytin bir ghana nәrse, kenestik әdebiyette qazaq sanasyndaghy týbegeyli ózgerister – dәstýrli sananyng sosialistik sanagha ózgerui surettelse, qazir de solay bolyp otyr, tek endi sosialistik sananyng naryqtyq sanagha ózgerui surettelude, biraq әlige deyin songhysynyng Mayliyni joq. Bәlkim, ózimning tanym dýniyeme syimaytynnyng bәrin olqy kóretindigimning әseri bar shyghar, osy jerde múnyng sebebin zamannan kóretinimdi aitugha tiyispin: búrynghy әdebiyet kýrdeli zamannyng әdebiyeti edi, qazirgi әdebiyet – kýiki zamannyng әdebiyeti. Tiyisinshe taqyryp kýiki, ómirlik fakti jútan, tiyisinshe biz bastan keship otyrghan kezendegi shygharmalardyng deni taqyryp jaghynan bir-birine qoyannyng kójegindey úqsas. Mine, osy jerde biz jalpy әlem әdebiyetindegi, sonyng ishinde qazaq әdebiyetindegi búrynnan bar, aldymen taqyrypty emes iydeyany tabu jәne realistik, yaghny ómirden alynghan iydeyagha modernistik kiyim kiygizip, qarshyghaday jútyndyryp beretin әdemi tәsildi iygere almay, qarqarasyn qoqyratyp, qara marjanyn shashyp alyp jýrgenimizdi ishimiz uday ashyp otyryp sezinemiz. Álgi tәsilding tamasha ýlgisin kezinde Frans Kafka belgili «Qúbylu» әngimesinde kórsetip berip edi: bir ýili jandy jalghyz asyraymyn dep ólip qala jazdap jýrgen keyipker aqyry jәndikke ainalyp, ýiding búghatyna shyghyp ketedi, sóitse әrkim múnsyz-aq tirshiligin istep, óz qonyn ózi kóterip, kýnderin kórip ketken. Osy bizding kópshiligimizding basymyzda bar jaghday. Kýndelikti kóp taqyryptyng biri. Al osy realdy jaghdaydy jazushy fantasmagoriya arqyly moderndik formagha kóshirgen. Áneu bir jyldary soltýstik oblystarymyzdyng birinde bir sheneunik jigit qorasynda asylyp qaldy. Qaptaghan tuma-tuysyn asyraymyn dep kreditti ala bergen de, qaytara almay, qorlyqqa shydamay ózine-ózi qol salghan. Al bizde osyny kórkem shygharmagha ainaldyryp kórsetken bireu bar ma? Joq. Nemese osydan ýsh jyl búrynyraq elimizding әr tarabynda kózderine qan tolyp, ýi-ishin týgel pyshaqtap, travmatikalyq qarudan atyp óltirgen ýsh birdey uaqigha tirkeldi. Dәl osynday jantalastaghy ómir kolliziyalary Filippinde oryn alghanda (malay taypalarynda kózderin qan jauyp, túmandanyp, dolylyqpen, essizdikpen ne istegenin bilmey qalatyn «amok» deytin psihikalyq syrqau bar) filippin últshyldyghynyng atasy, jazushy Hose Risali «Flibustierler» deytin roman, al Stefan Sveyg belgili «Amok» novellasyn jazghan edi. Álgi súmdyqtardy Filippinning últtyq apaty retinde baghalaghan. Jogharyda aitylghan bizdegi súmdyq uaqighalardyng túqym qualaytyn psihikalyq syrqau ma, adamnyng ishteygi tilek-yntasynyng qatqyldanuy ma, әlde kýndelikti problemalarmen úshtasqan әleumettik sebepter me, búlardy zerttep, psihikalyq syrqattardyng últtyq klassifikasiyasyn jasap otyrghan bizde eshbir mekeme joq. Múnday jaghdayda jazushy iske kiriser bolar edi. Al bizding jazushylar tilin tistegen ýnsizdikte. Hemingueyding «Tang atady, kýn batady» povesining de negizgi iydeyasy kapitalistik qoghamnyng azyp-tozyp bara jatqan tirligi, ol sony ómir deytin úly syidy paydalana almay, erte kýndi bos salpaqbay tirlikpen batyryp, pәruaysyz kýiki tirshilikpen atyryp jýrgen zaya úrpaqtyng ómirin sanaly stili tezine salyp, dәl solarday salpaqbay jazu mәnerimen bergen. Shynghys Aytmatovtyng eng myqty povesterining biri bolyp sanalatyn «Aq kemenin» iydeyasynyng da әketip ketip bara jatqan týgi joq – ózimiz kýnde kórip jýrgen auyldyng «tirandary», al sony jazushy bәrinen búryn bayqap, әlgi qúbylystyng әleumettik-qoghamdyq ýlken keselin ashu arqyly ózekti shygharma jasay aldy. Búl – oqighadan shedevr tuyndatu, al bizde romangha jýk bolarlyq uaqighalar tasada qalyp jatyr. Taghy da sol Apdayktan mysal keltirsek, onyng ýsh kitaptyq trilogiyasynyng negizgi aitpaq oiy – «ortasha amerikandar» ýshin kәdimgidey drama, keyde tipti tragediya bolyp otyrghan jauapkershilikten, qiyndyqtan qashu, sonyng saldarynan eki, ýsh әielding arasynda sendelip, jýnjip, aqyry ózin ózi joghaltu. «Súrqoyan, kәne, qash!» dep atalatyn búl shygharma amerikan qoghamynda әzirge deyin óte әspetteledi jәne ózekti dep sanalady. Al bizding qoghamda әr ýshinshi neke sәtsiz, songhy on jylda ajyrasqandardyng sany eki milliondy tónirektep túr. A biraq búl taqyryp – songhy tolqyn jazushylarymyz ýshin kýiki taqyryp.

IV

Osy orayda «Asylbekúly tizimine» kirmey qalghan Talghat Kenesbay deytin modernist jazushyny aitqym kelip otyr. Bir әngimesi «Ah, Mona!» dep atalady. Taqyryby әlbette tanys jәit – senispeu dәuirindegi erli-zayyptylar psihologiyasy. Osy әdettegi jaghdaydy avtor qosymsha bayan etuler arqyly, keyipkerding bir kýdik, bir ýmitpen qyzghanyshyn jenu ýstindegi oi-sezim arpalysy arqyly jetkizedi. Ony әlgindey jaghdaygha týsirgen basqa emes, erkekter aitqan ósek eken. Ángimeni oqyp otyrghanda kýndelikti ómirdegi osynday-osynday jaghdayattardy oigha oraltyp, aqyry solay bolghanyna ilanasyng da. Al endi osyny «Búl kýnde ósekti erkek aitady, әielderden asyryp kórkem aitady» dep bastap, qazaqy әngimemen shúbaltsan, әser-kýshi әlgindey bolmas edi. Endi sony sezimge de, ashugha da birdey tiyetindey etip, tabighaty óte variabelidy modernistik tәsilge salyp surettegen kezde qazaq psihologiyasyndaghy búl syrqau búrynnan bar ekendigi, kezinde Balqadishalarymyzdyn, Aqtoqtylarymyzdyn, Horlandarymyzdyn, Mayralarymyzdyng sonynan sóz jýgirtkender basqa emes, aldymen er adamdar ekendigi sanada shiyrshyqtalyp, kәdimgidey әleumettik keselge, problemagha ainalady. Osydan-aq kórinedi, ózegi realistik, poshymy modernistik shygharma býginde kórkem әdebiyette eng jemisti, eng ónikti tәsilderding biri bolyp otyrghandyghy. Sodan da shyghar, osy ynghay orta buyngha jatatyn jәne bir talantty jazushy Dәuren Quattyng Kafka, Djoys stiyline kelinkireytin әngimelerin sharbyday shyrmaghan.

Dәuren – prozagha realistik әdebiyet arqyly kelgenimen, modernistik әdebiyetting túnyghynan meyilinshe qanyp ishken qalamger. Onyng әngimelerining negizgi taqyryby – adamdar boyyndaghy aqshaghy tazalyq pen toq qaryn toghysharlyqtyng aiqasy, eski synyp, jana bórtip jatqan aralyq dәuirdegi ýngirlik sanaózgerister, ruhany nigilizm. Yaghny realistik motivter. Osy orayda jazushy moderndik prozagha tәn yrghaqtyq-intonasiyalyq mýmkinshilikterdi keninen paydalanady. Múnda jalghyz stilimen jazu bir dauysty kókek siyaqty tez jalyqtyratynyn týisikpen sezinu jәne kónil-kýy әuenin intonasiyalau arqyly jetkizuge tyrysushylyq bary anyq. Biraq dendep qarasa, obektivti týrde alghanda, sóilemdi, abzasty intonasiyalau, yaghny biliner-bilinbes ilezdik kidirister (nanopauza), grammatikalyq ýzilister jasau, avtorlyq punktuasiya, sóz ben sóilemderdegi búrang men búrma, yrghaq pen yrghan, syldyr men synghyr, taghy basqalary muzykagha tәn dybysjazugha әkeletinin, odan da asyp stilidik belgige ainalatynyn, odan da asyp jazushylyq mәnerge úlasyp jatatynyn bayqaymyz. Múnda әlde týisikpen, әlde arnayy maqsatpen tabylghan tvorchestvolyq mindet – sózderdin, intonasiyalaudyng kómegimen shygharmanyng oiózegine (zamysel) әldebir tylsymdyq qasiyet darytu mindeti oryndalghan. Kezinde Lev Tolstoy «Jazushynyng ónerliligi degenimiz – jalghyz ghana qajet sózderdi jalghyz ghana qajet jerge ornalastyru» dep jazghan-dy. Múnyng mәni intonasiya avtordyng aitqysy kelgen oiyn dәl bere bilui tiyis degenge kep sayady. Basqasha aitqanda, intonasiyalaudyng basy – avtorlyq oi-ózegine kerek oi, kóru-sezinu, qosalqy mәtinder ýiirimi, osy jaghdaydan jalghyz ghana qajet sózderge kerek intonasiya, intonasiyalyq jýrister, al oidyng logikalyq qisynynan sózdin, frazanyn, abzastyng birden-bir dúrys әuendik kórinistenui tuady. Álem әdebiyeti boyynsha osylaysha intonasiyalaudyng ýzdik sheberi Maksim Gorikiy bolghany belgili, biz sol ýlgini Dәurenning әdeby konkursta bәigening aldynda kelgen «Pigmalion», «Kәri soldat», sonday-aq «Tas monsha» әngimelerinen bayqadyq. Sirә, yrghaqtyq-intonasiyalyq mýmkinshilikterge búlaysha asa mәn beru avtordyng kóbinese foliklorlyq-mifologiyalyq sanamen qoyyndasyp keletin týpqazyq oiynyng ereksheligimen baylanysty boluy kerek. Olay bolsa intonasiyalyq jәne miftik-poetikalyq erekshelikter jazushy shygharmashylyghynyng anyq moderndik sipatyn núsqaydy. Osy oiymyzdy Dәuren әngimelerining ashyq strukturagha qúrylatyn ereksheligi de quattay týser edi. Mәselen, «Tas monshanyn» finaly kýtpegen jerden, bas keyipker qyzdyng qúsqa ainalyp, biyik jerden samghap úshyp ketuimen ayaqtalady. Ózi úshyp ketti me, әlde ólgesin jany úshyp ketti me, ony avtor aitpay, ashyq qaldyrady. Sirә, menzeu – aqshaghy tazalyqtyng jemitkóz toghysharlyqtan jenilip, adamdardan shyghyna bezinip ketui. Final osy kýiinde Hemingueyding «Kilimandjaro – qarly tau» әngimesining aqyryn eske salghanday: onda da bas keyipkerding ólimi anyq aitylmaydy, biraq jazushynyng sheberligi sonda, ol keyipker jany ólgen song qúsqa ainalyp, Kilimandjaronyng qarly shynyna baryp qonaqtaytynyn oqigha ótip jatqan tau baurayyn mekendeushi masay taypasynyng ghúryptyq ómir-ólim oppozisiyasy arqyly menzep qana ótedi. Sonda finaldaghy geroydy jaraly kýide alyp úshyp kele jatqan úshaqtyng әlgi anyzdaghy grifon qús ekendigin, al salonda jatqan keyipker әlgi qús Kilimandjarogha alyp bara jatqan sýlderi ekendigin aghatsyz týisine qoyasyn. Alla bergen qabilet-qarymdy kәdege jaratpay, bar ómirin kýiki tirlikting jәrmenkesinde ótkergen jannyng búl dýnie tirshiligindegi tәubege kelip jasaghan eng birinshi jәne eng songhy jaramdy qylyghy sol eken. Bәlkim, bizding modernist jazushylarymyzgha da osy tektes, realizmdi qiyal kýshi tudyratyn әsemdikpen shymyrlandyryp, keng týiinge orap, oqyghan adamdy selt etkizip oigha qaldyratyn tosyn, biraq ilanymdy ayaqtaular kerek shyghar.

Oyózegin, iydeyany miftik-poetikalyq obrazgha bóley otyryp býgingi kýnning shyndyghyna jaqyndatyp әkeluding jәne múny chehovtyq qysqalyqpen jýzege asyrudyng ózgeshe ýlgisin juyrda Ghalymbek Elubayúly deytin jas avtor tanytty. Men ýshin aty da, zaty da beymәlim búl jazushy (iya, anyq jazushy) «Aspanda tireuish joq» dep at taghylghan әngimesinen Miykelandjelo siyaqty artyq jerding bәrin sylyp alyp tastay bergen. Men búl әngimeni birneshe qaytara oqyp shyqtym. Jas avtorgha búdan artyq maqtaudyng keregi joq shyghar dep oilaymyn. Sonda da aitayynshy. Ýsh-aq betten túratyn әngimening boyynda aram et joqtyng qasy. Jalanashtanghan, shimirikken nervi ghana bar. Jalpygha birdey tanys ómir kórinisteri (bas keyipker kýndelikti tirlikte qayda barsa da, kimmen úshyrassa da, televizor kórse de estiytini «Joq! Joq!» dep auyzdy qu shóppen sýrtken joqtyq sózi) keyipker óz auylynda erterekte estigen, búlaq basynda «Joq! Joq!» dep súnqyldap jatatyn súmyray qús jayly tәmsilmen shendestiriledi. Oqyrmanyna sene almay, anyzdardy tәptishtep týsindirip, negizgi iydeyany solargha baylanystyryp anq etip aityp jiberetin birer qyltanynan aryltsa, sóitip ashyq strukturagha keltirse, әngime emes, taza moderndik tәsilde, – qúlaghynyzgha sybyrlap aitayyn, – oqta-tekte qyzghanghyng da keletin óte әserli metonimiyalyq novella bolyp shyghar edi.

Qyzyq, dәl solay bolghanyna sendirgisi keletin, oqyp otyrghanda ózing de senip qalatyn, ne senging keletin shygharmalar bolady, sol siyaqty dәl solay bolatynyna sendirgisi keletin, biraq qansha senging kelgenimen sene almaytyn, senbeytin shygharmalar da bar. Aldynghysy – búrynyraqtaghy, songhysy – keyindegi әdebiyet. Al Ghalymbek novellasy ózimiz kýnde estip jýrgen jәne qajet bolghannan da jiyirek estip jýrgen «Joq!» deytin oq tilindey sholaq bir auyz sózben jýrekti shymyr etkizip baryp, ózine aqqúla sendiredi. Qany sorghalaghan ómir shyndyghy jәne onyng qaghaz betinde kórkem shyndyqqa ainaluy degen osy shyghar. Syn aitqanda bókserip týsetin Talghat Kenesbaydyng jazushylyq kredosy – ómir shyndyghyn Maylinnin, Buninnin, Shukshinnin, Davlatovtyng stiylinde pafossyz jәne oidan ótirik qospay jazu, qazirgi qazaq әdebiyetindegi týsiniksiz tilde abstraksiyalyq shygharmalar jariyalap, oqyrmannyng talghamyn tamtyratyp jatqandardy әs kórip, әspetteu tendensiyasyn batyl mansúq etu edi. Oiymsha, Talghat osy jerde qazaq prozasynyng osydan ýsh ondyq jyl búrynghy bolashaqqa baghyt alyp kele jatqan trendin aityp ketken. Qataryna Talghattyng ózi jәne Dәuren, Ghalymbek siyaqty boylarynda Al. Blok aitqan daryn iondary bar prozashylar kiretin búl trendting atyn qazirgi qazaq әdebiyetindegi «neokonservativtik baghyt» dep týsteu oryndy bolmaq. Osynau ýzengi qaghysyp qatar kelgen jatqan «dala neokondaryna» ýlken modernist jazushylar siyaqty ózgege joydasyz eliktemeudin, týr qualamaudyng prinsipterin, solar jasaqtap ketken bayandau, qiystyru, stili, oi, teneu, ótkirlik...prinsipterin izdeu tәn der edik. Qazirgi әdeby prosess ýshin osynyng ózi asa manyzdy mәsele, sebebi, biz qansha jerden týr men taqyrypta túrghan eshtene joq, negizgi qazyqbau kórkemdikting qolynda degenimizben, oqyrmannyng oiyn, qiyalyn bytyratu jaghynan kelgende týrge (formagha) kóp nәrse baylanysty. Ásirese iydeya, oiózegi, taqyryp týrding ayasynan shyghyp, týr qualaushylyqqa (proformagha) ainalyp ketetin bolsa. Osy orayda Sekeng «modernistik poetikasy aiqyn» dep bagha bergen Mәdina Omarovanyng «Jol ýstinde» deytin әngimesi siyaqty dýniyelerge saqtyqpen qaraytynymdy jasyra almaymyn. Keyingi jas jazushylardyng kópshiligining qalamynyng ótkir úshy, – sirә, tәjiriybening azdyghynan, – dittegen jerine tayyp baryp tiyip, júmysty býldirinkirep alatyny bar ghoy, al Mәdinanyng qoltanbasy olay emes: әbden bastyqqan, qalyptasqan, tәjiriybeli qalam. Tek osynday qalammen ózining ólgendigin týsinuge óresi jetpey qoyghan adamnyng ruh týrindegi elesin nege jazyp otyr eken dep oilaysyn. Ne ómirdi, ne ólimdi jaz, al osynyng ekeuining aralyghyn әueze etip, adam sanasyn kýldey kýngirt  mistikamen aualandyrugha tyrysu әrberdesin jogharydaghy ashugha bolmaytyn esikke bas súqtyrghan shartty izdenis qana emes, eng aldymen taza týr qualaushylyq. Kezinde marqúm Talasbek Ásemqúlov oryndy eskertkenindey, alynyp otyrghan oqigha kisini sendirmeydi, ómirde tórkini bar uaqigha ekendigine kýmәn keltiresin. Sodan kelip osy bizding keybir jas jazushylarymyz qúrghaq qiyalgha aqqúla bas aldyryp, postmodernizmdi jazu ýstelinde týgi qalmay, jýz payyz janyp ketu dep týsinetindikten beyshara qaghazgha ne bolsa sony shimaylap, osy bytyqy-shytyqysyn әlemde sәnge asyp túrghan andegraund shygharmalar qatarynda úsynatyn synaylary bar.

V

Múndaylar jazushylyq ónerding kiyeliliginen, oqyrman aldyndaghy jauapkershiliginen, sonday-aq jazushylyqtyng mamandyq emes, kәsip әri keseldi kәsip ekendiginen maqúrym boluy kerek. Solardyng birqatary eseyip kele jatqan shaghynda iyektep alyp, aldamshy jolmen dindegi, imandaghy ruhany otanyn ada qylghan intellektualizm syrqauyna shaldyqqandar ma degen de kýdik bar. Kóbinese shoshqa baghushynyng patsha qyzyna ghashyq boluymen shendestiriletin, Batys mәdeniyetine degen kiriptar inkәrlikten tuatyn osy ziyatkershilikting qaqpany búl taraptaghy jastardy bir sýrleuge, – búrynnan salynyp qoyylghan últtyq sýrleuge, – týsip alyp, bir izden auytqymaudyng ornyna әr jaqqa qarap elendeuden shygharmay otyrsa ózi bilsin. Ótip ketken dәuirdi, – ol dúrys bolghan kýnning ózinde de, – qalpyna keltiru talabyn búlaysha, «qúdiretke ainalyp ketken úghymdar» retinde ishtey de, syrttay da ólermendikpen qabyldamau bir esepten kýshiginde talanbaghan úrpaqtyng kózdi júmyp jiberetin artyq bir minezining saldary, ekinshi jaghynan kelgende, kompiuter dәuiri qalammen jazylghandy autentti oqy almaytyn innovativtik auytqudyng tym shúghyl, kýshti әri birden tolyqtay oryn alghandyghynyng da saldary boluy kerek. Osydan kelip taqyryptary, stilideri, tili jaghynan ekining biri, egizding synarynday bir-birine óte úqsas shygharmalardy mendep alghan pitnәghalamnyng erkin qúlyqtylyq taqyryptary (jezókshelik, «bomjdar», sutenerlik, saudagershildik, reketirlik, әdebiyetting naryqtyq baghasynyng basqa da túraqty shamalary), jasandy júmbaqtaular, bayaghynyng jyn-perileri siyaqty alyp ketip, әketip-tastap otyratyn, tabytqa jatqyzyp, tәltirektetip túrghyzatyn transtyq qúbylystar, eger prosess osylay kete beretin bolsa, endi az jylda kórkem әdebiyetting bet-beynesin mýldem basqasha eter týri bar. Negizinde búl shatqalang shalys oilargha qúrylghan shygharmalardyng obektivtik aqtaushysy boluy әbden mýmkin. Ol – biz bastan keshirip otyrghan dәuirding týsiniksiz auyrlyghy, adam aitqysyz azghyndauy. IYә, qazir búryn bolmaghan shygharmashylyq erkindik bar, sonymen birge býgingi jas jәne orta buyn jazushylardyng jaghdayy qazir materialdyq jaghdayy jaghynan óte qiyn. Túrmys auyrtpalyghynan kónilderi jabyghyp jýrgen jazushylargha tek jýrekti jaryqtandyratyn, shuaq syilaytyn nәrseni ghana jaz, әleumettik qyjylyndy qoya túr deuge de bolmaydy. Ómirdi bar bolmysymen kórsetu kerek, sonyng ishinde jogharyda aitylghan, naryqpen birge kelgen jaghymsyz qúbylystardy da kórsetu jón. Búl jerdegi mәsele dozany ústauda, ómir shyndyghyn qaz-qalpynda beremin dep naturalizmge úrynyp, qazbalap, ejiktep ketpeude. Juyrda bolyp ótken «Qazaq pen qala» әdeby konkursy osynday bir jaghdaydy kórsetti. Eger sol bayqaugha týsken jýzge tarta shygharmany taqyryp boyynsha iriktep alyp, Milorad Pavichting izimen әrqaysysyn bir tarau etip ornalastyryp, roman-antologiya qúrastyrsa, ony oqyghan sheteldik oqyrman «Sonda qaladaghy qazirgi qazaqtyng beynesi osy bolghany ma?!» dep oigha keter edi. Mynaday bir kórinisti kóz aldynyzgha әkelinizshi: siz atasyz, әjesiz, ne әke-sheshesiz, ýiinizde otyrsyz, bir mezgilde nemereniz (úlynyz) kirip keldi de, әi-shәy joq: «Predkiy!» deydi. «Tanysyp qoyyndar, mynau mening әielim, tek ol robot-androiyd» deydi. Osyny estigen postmodernist jas jazushy alaqanyn týshirkene uqalap, dereu «kompyna» otyrady. Solay bolaryna senbeysiz be? Al men senemin. Senuge mәjbýr qylatyn bir jaghdaylar bar.

Mine, mynau Temirlan Qylyshbek deytin postmodernist jas avtordyng «Lift» dep atalatyn úzaqtau әngimesi (bizding últtyq ekzistensialisterde kliptik sana bolghanymen, kliptik shimay azdau bolady). «Eskiden ekeu bolghansha, janadan bireu bolsayshy» dep ýlken ýmittilikpen oqy bastaysyn. Liftide kezdeysoq jolyghyp tanysqan eki jas. Odan әri ekeuining jәne dostarynyng ersili-qarsyly sandalbay jýristeri, restoranda, pәterde ótip jatatyn maghynasyz, mәnsiz sóilesuler, jatqan-túrghanyn, ishken-jegenin tizbeleytin beyәdeby elementter, jastardyng kasuel stiylindegi kiyim-keshegi men aksessuarlaryn, týrli elitalyq ishkilikterdi aghylshynsha translitpen tizbeleu kisini qaraday jalyqtyryp jiberedi. Saghattar boyy bolmaytyn birdenelerdi әueze etetin búl jazu mәnerining týk aqtaushysy da joq. Ádebiyette obrazdyng úzaqtyghy deytin úghym bar. Osy úzaqtyqty anyqtau ýshin kiynematograf әdisimen әlgi әngimening sujetin «ishki ekranda», yaghny kónil kózimen jayyp jiberer bolsa, «Liftiden» kýnúzaq kórip otyrugha bolatyn «sabyn kópirshigi» serial shyghar edi. Basqany qaydam, al mening oiyma birden Hemengueyding «Tang atady, kýn batadysy» oraldy. Onda da burjuaziyalyq orta tap ókilderi – jastardyng úzaqtykýngi, úzaqtytýngi ityrghyljyng tirligi dәl osylaysha tәptishtele surettelip otyrady ghoy. Biraq onda múnyng barshasy oqyrmannyng nazaryn negizgi iydeyagha – ómirdi tekke ótkizip jýrgen tútas buyngha audaru ýshin әdeyi, maqsatty týrde jasalady. Endi myna әngimede de sonday bir iydeya bolar dep odan әri ketesin. Shayylyp túrghany bolmasa, negizinde sonday birdene bar eken, ol – jezóksheler ómirin jazbaqshy bolyp material jinap jýrgen keyipker jurnalist qyz ben sutener jigitting arasyndaghy egesti konflikt. Biraq әlgi leytmotivting negizinde taqyrypty damytu tym shúbalanqy, sebebi shygharmada negizgi әngimeni әr jaqqa әketip jatatyn týrli kóldeneng taramdar, bútaqtar óte kóp bolghandyqtan sujet damymay, bir orynda tapjylmay jatyp alady. Ómir shyndyghy fragmentter arqyly bólinip-bólinip týsken. Múnday tәsildi negizinde Heminguey de qoldanghan, biraq onyng jogharydaghy  «Kilimandjarosynda» shyndyq ómirding miniaturalary bas qúray kelip, long short story atalatyn stilidik belgige ainalady. Sonday-aq «Lift» әngimesining finaly da tym tez, tym oqys, sonysymen de sendirmeydi: jurnalist qyz biyik ýidegi bólmeden ayaq astynan ghayyp bolyp ketedi, qayda, qalay joq bolyp ketkeni belgisiz, avtordyng menzeuinshe sodan biraz búryn sutenerler óltirip ketken jezókshe qyzdyng jany jurnalist Ayselge baryp qonghan. Búdan avtordyng әngimeni qalay ayaqtaryn bilmey qinalghanyp, mistikamen, numerologiyamen, reinkarnasiyamen boyalghan fenteziyge baryp úrynghany kórinip túr. Ádebiyette final keyipkerding kýtpegen jerden qorqynyshty qazagha úshyrauymen ayaqtalatyn jaghday az emes, tipti onday-ondaylarmen birqatar oqyrman kelispey de jatady, alayda ýlken shygharmalarda finaldyq motivirovkanyng óte zandy bolyp keletini sonday (mysaly, D. Londonnyng «Martin IYdeninde»), әlgi tragediyalyq ólim kórinisin qayta-qayta oqugha mәjbýrlenesin. Al myna әngime finaly ghana emes, tútas túrqymen bir kórgen kino siyaqty esten shyghyp ketedi jәne adamnyng boyynda layly depressivtik kónil-auanymen auyr әser qaldyrady.

«Liftinin» tili telegraf tilin eske salady. Múnyng ózi shygharmany qoldan onaylatu niyetinen tughan siyaqty. Mysaly, dialogtarda tolymsyz sóilem qoldanu. Biraq shyn mәninde әngimening tili mýlde týsiniksiz, qoyyrtpaq birdene bolyp shyqqan. Qarapayym emes, qarabayyr. «Absurd» teatrynyng tili búdan týsiniktirek jәne onda qalay bolghanda da qalyptasqan sóileu tilining zandylyqtary saqtalady ghoy. Al myna әngime qazaq tilining býkil zandylyqtaryn belden bir-aq basqan. Qazirde búrynghy әdeby tilimiz eskirinkirep qaldy degen әngime aitylyp jýr. Osy orayda myna eki sóilemdi qatar qoyyp kóreyik: «Qyzdyng shyt kóilegi denesining oi-shúnqyryn týgel jaylapty» – «Qyzyl shúbar sitsa kóilek qúlyn mýsheli qyz denesine jabysa bastady». Aldynghy sóilem sóz bolyp otyrghan «Lift» әngimesinen, songhy sóilem Ghabit Mýsirepovtyng «Kezdespey ketken bir beyne» povesinen alyndy. Ekeuining arasyn attay alpys jyl bólip jatyr. Sóitse de ózgeris shamaly. Endeshe әdeby tilimizde qatty ózgergen eshtene joq. Osylay jaza beruge bolady eken. Soghan qaramastan «Liftinin» avtory til jaghynan dalagha laghady. Myna bir sóilem: «Kýlsalghyshqa temekining jantәsilim etken shoghyn jerledi». Búl da eshtene emes, odan әri oqysang otyrghyshtan sypyrylyp týse jazdaysyn: «...búira shashy jelkesin jalmaghan»; «...qolang shashyn qúiqagha sermy qarqylday kýldi»; «artynsha qúiqa túsyn týkirigimen jasqady»; «...jýzin túmshalaugha qúlyq tanytqan búira shashynyng әuselesin qayyrdy». Búdan keyin «Lifti toqtap, esigi aiqara (?) ashyldy» degen sóilemmen jylap kórisedi ekensin. Jas avtordyng mektep kórmegeni, aldymen ýlken, úly kitaptardy, odan song klassikany, sosyn qazirgi sapaly әdebiyetti oqymaghandyghy, qalamdy qolyna aramshóp siyaqty óz betimen ósip kelip ústaghandyghy kórinip túr. Sodan da jazushy boludy tolyq erkindik, oiyna ne kelse sony jazu dep týsinedi. Sonyng saldarynan oqyrmannyng sezimin qorlap, betke soghady. Osy  jaghday jalghyz «Liftige» emes, keyingi kezde jazugha aralasyp jýrgen kóptegen jastarymyzgha tәn. Olardyng tarapynan úrpaghynnyng úrpaghyna keter ainalayyn ana tilimizdi kópe-kórineu ózimbilemdikpen búzyp qoldanu joydasyz etek alyp barady jәne eng súmdyghy – osyghan kópshilikting eti ólip, kónip te qalghan siyaqty. Búghan birqatar baspalardyng redaktor ústamauy, sayt-portaldardyng kórkem shygharmalardy jazylghan kýiinde ornalastyra saluy da oiday mýmkindik berip otyr. Álbette, til de jandy organizm siyaqty, ýnemi damyp, ózgerip otyrady. Búl rette kórkem tuyndyda sózdi maghynagha baghyndyru, ne mәtinning uәzinine qaray ózgertip paydalanugha jol berilui kerek dep oilaymyn (mysaly, «jol jýrip» – «jol alyp», «jalbyr shash» – «jalbaq shash, «nazar saldy» – «nazar jyqty» t.b.), alayda qalyptasqan, sinisken sózderdi, sóz tirkesterin, sóilem qúrylysyn búzyp jazugha tipti de bolmaydy. Ádeby til normasy – birneshe úrpaqtyng úzaq jyldar boyghy qajyrly enbeginin, ijdaghatty izdenisterining nәtiyjesinde qol jetken kәmeletimiz. Ony búzugha eshkimning de haqysy joq. Qúrylys materialy bolmasa qúrylys salynbaydy, ne onysy kelispese, qúlap qalady. Sol siyaqty til – kórkem әdebiyetting qúrylys materialy. Kórkem shygharmada eng bastysy – til. Jazushygha tildi óte jaqsy bilu kerek deytinimiz de sodan. Osy orayda Reseyde әdeby konkurstar orys tilin әlem әdebiyetining biregey qúbylysy retinde saqtap qalu, odan әri damytu maqsatyn kózdep te úiymdastyrylady. Al bizde qaytedi: әlgi «Lift», әngime dep aitugha da kelmeytin osy bayandau juyrda «Jas alash» gazeti bastap ótkizgen «Qazaq pen qala» әdeby bayqauynda birinshi oryn aldy. Endi odan da ótken súmdyqty qaranyz – jogharydaghy «Aspanda tireuish joq» novellasy kómbege jetpek týgili, oghan kótermeleu syilyghy da búiyrghan joq. Konkurs ótip jatqanda mynaday jaghday boldy: songhy novella «Jas alash» saytyna qoyylghannan keyin eki-ýsh kýnnen song sayt betinen joghalyp ketti (múny redaksiyadaghylar «saytqa hakerlik shabuyl jasaldy» dep uәjdedi). Shynynda da birneshe kýn ótkesin qayyra ilindi, biraq osy eki arada jýzdegen qarauy (prosmotr) jәne «únaydy» deytin ondaghan layky kýiip ketti. Sonyng ózinde de Ghalymbek shygharmasy bayqau ayaqtalghangha deyin eng kóp qaralu (oqylu) mólsherlerining birin jinap ýlgerdi jәne oghan basylghan layk ta ózgelerden edәuir mol boldy. Taleyran aitty deytin bir sóz bar, ónin taydyryp, әrin qashyrmas ýshin orysshagha audarylghan týrinde keltireyik: «Gusy ne tak uj glupy, chem te, kotorye pishut ih periyamiy». Halyqty alday almaysyn. Marqúm Rahymjan Otarbaev jii aitatyn «Bizde bәri bar – bizde bәri joq» deytin sózding shyndyghyn kópshilik kórip otyr.

Negizinde әdebiyet Áuezovterden ghana túrmaydy, onyng «әbulaqaptary» da bolady. Bozqaraghan tamyryn batpaqqa da, shalshyqqa da salady ghoy, biraq qanday әdemi gýldeydi. Sol tәrizdi kórkem ónerde de daraqtar qara shirindining ýstinde túryp kógeredi. Biraq qara shirik daraqtyng tóbesine shyqpauy kerek. Dәl sol siyaqty әdebiyette de jabylar jýirikterding aldyna týspeui tiyis.

Konkurs ýlkenderge, jastargha posobie ýlestiretin keng saba emes, konkurs – әdebiyetting bәigesi. Ádeby prosesti dúrys jolgha baghyttaudyng bir tәsili. Bizding qoghamymyzdyng aldynda alda kele jatqan syn-synaqtan ótu ýshin halyqty iydeyalyq jaghynan biriktiru mindeti túr. Álemde birqatar elderding әdebiyeti qauyrt órkendep kele jatqan betinde ózgening eskisin kiymek bolyp, aqyry últtyq daralyqtarynan aiyrylyp qalyp otyrghany belgili (mysaly, japon әdebiyeti). Endeshe memleket qarjysymen úiymdastyrylghan bәigening memleketshildik mýddesin belden basyp, nashar shygharmasymaqty tórge shygharuy qalay? Úyat qayda, juri? «Et shirise túz sebesin, túz shirise ne sebesin?!».

Jas ta úlghayynqyrap qaldy. Qazirde birdene jazudan búryn basqa birdeneni – jan tynyshtyghyn kóbirek oilap otyrasyn. Alayda qolgha qalam alghyzbasqa qoymaytyn jaghdaylar bar. Sonyng bireui – tughan әdebiyetimizding jolayyryqqa kelip, eki tarau joldyng qaysysyna týserin bilmey, oilanynqyrap túrghan qalpy. Biri – aghalar salyp ketken, últtyq ýrdispen damudyng etene qaq joly. Salystyryp aitqanda, Dimashtyng beyrelevantty tehnikaly arhimikst әn salu óneri tәrizdi dәstýrli proza men jana prozanyng qosyndysynan týzilgen, zamanauy әdeby әdis-tәsilderdi qabyldau mәselesin sәtti sheshken últtyq әdeby integrativtik modeli. Ekinshisi – robot-android kelinder taqyryby jaqqa aparatyn joldyng basy. IYtere salsan, ekeuining bireuine búrylyp týsip, jónep bergeli túr.

Azamat, oilanynyz! Erteng kesh bolyp jýrmesin...

Maqsat Tәj-Múrat,
filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz