Biyl Qazaqstan Halqy Assambleyasyna 23 jyl tolady. Osy shiyrek ghasyrgha juyq uaqytta búl úiym qanday júmystar atqardy? Qazaq últynyng mýddesi ýshin demesek te, últtar arasyndaghy tatulyqty saqtaugha sep bola aldy ma? Álde, “qazaqstan – kópúltty memleket” dep úrandaudan әri asa almay otyr ma?

Biluimizshe, 2008 jyldyng 20-qantarynda Preziydent “Qazaqstan Halqy Assambleyasy turaly” Zangha qol qoydy. Sóitip, Assambleya til, mәdeniyet, ruhaniyat salasynda ghana emes, Qazaqstannyng ekonomikalyq-sayasy ómirine tolyq aralasugha qúqyq aldy. Al, 2016 jyldyng nauryz aiynda assambleya atynan Sh.U.Nurymov, R. Kiym, Yu. Timoshenko, N. Mikaelyander t.b  toghyz adam Parlament saylauyna týsip, deputattyq mandatqa ie boldy. Ayta keterligi, basqa deputattardy halyq saylasa, әlgi 9 deputatty tek assambleya mýsheleri ghana saylaghan. Sóitip, halyq  dauys bermek týgili, týrin de tanymaytyn 9 adam  el ýshin manyzdy sheshimderdi qabyldap, Zang shygharu oryndarynda otyr.

Múhtar Tayjan, sayasatker:

- Meninshe, qazirgi memlekettik sayasat týbegeyli ózgerui qajet. Sebebi, biz kóp últty memleket emespiz. IYә, ózge etnostar bar. Biraq, búl memleketti qúrghan qazaq halqy ghoy. Sondyqtan memlekettik sayasat sol últtyq baghytqa basymdyq berui kerek. Barlyq damyghan Europa memleketterin alyp qaranyz, eng әueli últtyq mýdde aldynghy qatarda túrady. Sondyqtan, barlyq etnostar búghan qúrmetpen qaraugha tiyis. Al, assambleyanyn  últtyq mýdde ýshin qanday júmystar atqaryp otyrghanyn bilmeymin. Sondyqtan, búl úiymnyng býginde eshqanday manyzy qalghan joq.

Dos Kóshim, sayasattanushy:

- Alghash Tәuelsizdik alghan tústaghy ótpeli kezeng ýshin múnday úiymnyng qúrylghany dúrys әriyne. Óitkeni, bizdegi etnostar arasyndaghy tatulyqty saqtau ýshin qajet boldy. Biraq, úiymnyng qúrylghanyna 20 jyldan asty ghoy, osy uaqyt ishinde men Assambleyanyng qoghamdyq belsendiligin bayqay almay kelemin. Ony keshegi Qaraghandy oqighasynan nemese osy uaqytqa deyingi sheshendermen, tәjiktermen bolghan qaqtyghystardan angharugha bolady. Olar sol oqighalardyng basy-qasynda bolyp, últarazdyq mәselelerdi sheshuge atsalysu qajet edi. Yaghni, búlar shyn mәninde halyqtyq úiym bolu kerek. Biraq, qazir kórip otyrghanymyzday, Assambleya tek qana biylikting tasasynda qalyp otyr. Ony bylay qoyghanda, osy uaqyt ishinde eng bolmasa bir ret qazaq tilinde jiyn ótkizgen joq. Sondyqtan, Assambleyanyng býgingi manyzy shamaly. Búlar keshegi kenestik kezdegi "últtar dostyghy" dep atalatyn sayasattyng býgingi izbasarlary ghana.

Al, osy úiymnyng atynan saylanghan 9 deputatqa kezinde men qarsy pikirimdi bildirgenmin. Sebebi, olardy halyq saylap otyrghan joq. Olar ózderin-ózderi saylap otyr. Búl әriyne, әdiletsizdik.

Týiin

Qazaqstan - kópúltty memleket degen sózding astarynda - keshegi  otarlyq sayasattyng yqpaly jatyr. Sebebi, qazaq halqy da derbestigi joq, sol kópúlttardyng biri ghana degen sayasat jýrgizuge tyrysty. Alayda, býgingi tәuelsiz kezende barlyghy da ózgerdi. Jәne qazaq  últy óz jerinde ýlken basymdyqqa ie bolap otyr. Sondyqtan, kenes kezinen qalghan taptauryn týsinikterdi búzyp, kesh te bolsa otarsyzdanu baghdarlamasyn jasaghan dúrys shyghar. Sebebi, últtyq memleket qúrudyng alghysharty - otarsyzdanu ghana...

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz