Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2283 0 pikir 11 Mamyr, 2011 saghat 03:05

Quandyq Shamahayúly. Adamgershilik jәne tender

(Syqaq әngime)

Mening ýstimnen Del Qúlovich shaghym týsiripti. Tender komissiyasynyng tóraghasy ony jerden jeti qoyan tapqanday úyaly telefonyma ózi qonyrau shalyp túryp, al, men ýshin beynebir soghys bastalyp ketkendey-aq taban astynda suyt jetkizdi. Dausynda tabalaudyng ba nemese «endi qúrydyng ghoy, beyshara» degendey ayaushylyqtyng ba, әiteuir, birtýrli ózgeshe nyshan bar. Tenderden ótpey qalghannan bankrotqa úshyrap qalmaspyn. Degenmen, ailap-jyldap ter tógip, jasaghan enbeginning nәtiyjesin kórseng qanday ghaniybet. Sonda da ólim emes qoy, mәni-jayyn bileyin dep tóraghanyng esigin tarttym.

Tóragha alaqanyn ysqylap jiberip, tartpasynan jiyrma bettik aryzdy suyryp alyp, múrnyma sheyin taqap ústata qoydy. Múqiyat qarap, oqyp shyqtym. Mening úsynghan jobama ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn birdemeler jazylghan. Jiyrma betten ilip alar bir derek tappadym. Aryzdyng sonynda «Mynaubay myrza - adamgershiligi tómen adam bolghandyqtan, ony tenderge qatystyrmaularynyzdy súraymyn» delingen. Biraq, adamgershiligi qalay «tómendegeni», ony nemen dәleldeuge bolatyndyghy jayynda lәm-im demegen.

- Qyzyq eken, baseke! Múnyng mening jobama ne qatysy bar? Sonda, osynday týkke túrmaytyn shimay-shatpaq ýshin meni tenderlik konkursqa jibermeyin dep otyrsyz ba?

(Syqaq әngime)

Mening ýstimnen Del Qúlovich shaghym týsiripti. Tender komissiyasynyng tóraghasy ony jerden jeti qoyan tapqanday úyaly telefonyma ózi qonyrau shalyp túryp, al, men ýshin beynebir soghys bastalyp ketkendey-aq taban astynda suyt jetkizdi. Dausynda tabalaudyng ba nemese «endi qúrydyng ghoy, beyshara» degendey ayaushylyqtyng ba, әiteuir, birtýrli ózgeshe nyshan bar. Tenderden ótpey qalghannan bankrotqa úshyrap qalmaspyn. Degenmen, ailap-jyldap ter tógip, jasaghan enbeginning nәtiyjesin kórseng qanday ghaniybet. Sonda da ólim emes qoy, mәni-jayyn bileyin dep tóraghanyng esigin tarttym.

Tóragha alaqanyn ysqylap jiberip, tartpasynan jiyrma bettik aryzdy suyryp alyp, múrnyma sheyin taqap ústata qoydy. Múqiyat qarap, oqyp shyqtym. Mening úsynghan jobama ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn birdemeler jazylghan. Jiyrma betten ilip alar bir derek tappadym. Aryzdyng sonynda «Mynaubay myrza - adamgershiligi tómen adam bolghandyqtan, ony tenderge qatystyrmaularynyzdy súraymyn» delingen. Biraq, adamgershiligi qalay «tómendegeni», ony nemen dәleldeuge bolatyndyghy jayynda lәm-im demegen.

- Qyzyq eken, baseke! Múnyng mening jobama ne qatysy bar? Sonda, osynday týkke túrmaytyn shimay-shatpaq ýshin meni tenderlik konkursqa jibermeyin dep otyrsyz ba?

- Qatysy bolghanda qanday? Shaghymnyng aty shaghym, aryzdyng artynda bildey bir adam túr. Ony týkke túrmaydy dep sóguding ózi sizding iskerliginizge kólenke týsiretin, adamgershiliginizge kýmәn tudyratyn jaghday.

- Keshiriniz, búl konkursta mening jasaghan jobamnyng qanshalyqty negizdiligi esepke alynugha tiyis qoy. Jemqorlyqtyng deregi bolmasa, isti bolyp, týrmege otyryp kelmesem, múnday bos myljynnyng jobagha ne qatysy bar?

- Qatysy bolghanda qanday. Sizding minez-qúlqynyzdyng atqaratyn róli aitarlyqtay zor. Men sizge jobanyzdy qaytaryp beremin. Myna aryz iyesimen baryp jolyghasyz. Keshirim súrap, mәmlege kelgen song shaghymdy baqylaudan alyp tastaugha bolady. Sodan keyin baryp, jobanyzdy qabylday alamyn.

Bir qúshaq qújattarymdy qúshaqtap, firmagha kelgen song Del Qúlovichti izdeuge kiristim. Onyng basqaratyn shaghyn mekemesining mekenjayyn tauyp bardym. Júmystyng qaynap jatatyn uaqyty bolghan song sәl qaymyghyp túrdym da, tәuekelge basyp, esikti ashyp sәlem bere kirdim. Basymdy kóterip qarasam, kókemning ýsteli bos túr. Kabiynetting kelesi búryshynda toyghan toqtyday qaratory, tompighan eki jas әiel shay iship otyr. Sasyp qaldym. Minezderi ashyq, jaqsy jandar eken. Maghan bәrin týsindirip jatyr. Aldaryndaghy júmys kestesin kórsetip, «ol kisi bizdi basqarumen qatar jastargha imandylyq jayynda tәrbie beredi ghoy. Sәl kýtip, bizben birge shay ishiniz!» - desip, bәiek bolyp qaldy. Asyghys ekenimdi aityp zorgha qútyldym da keng dәlizdi boylap kókemdi izdeuimdi jalghastyrdym. Del Qúlovich túrmaq úshqan shybyn da kezdespedi. IYen dәlizdi boylap bezip kele jatqanmyn. Aldymdaghy bir esik bayau ashyldy da búrynghy әriptesim Jaybasar Myljynbaevich shygha keldi. «Joly bolatyn jigitting aldynan jengesi» emes túp-tura Jәkemning ózi úshyrasqany osy eken. Kabiynetine ensem, taptyrmaytyn tazym Del Qúlovich sonda otyr.

Kire bere bastyrmalatyp aityp jatyrmyn. Jobanyng qyruar kýshpen jasalghanyn, bәrinen búryn qalanyng damuyna ýlken qarqyn beretinin, jalpy jastardyng bolashaghy ýshin mening adamgershiligime ong bagha beruin súrap, jalynyp-jalpayyp jatyrmyn. Dәkeng de týsinigi keng adam ghoy. Aryzyn qaytaryp alugha uәde berdi. Tipti dereu sol jerden tóraghagha telefon soghyp ta ýlgerdik. Alayda, tóragha tas-talqan boldy. Onyng aituynsha, búl telefonmen sheshile salatyn sharua emes eken. Ol ýshin aldymen Dәkeng mening adamgershiligime jaghymdy bagha bergen minezdeme dayarlap, búrynghy pikirinen bas tartatyndyghyn jazbasha mәlimdeydi. Oghan zanger, psiholog, filosof, dintanushy, tarihshy, lingvist, medik syndy mamandardan túratyn on lauazym iyesi basshylar qol qoyady, qoldy eltanba beynelengen әr mekemening mórimen rastaydy, eng sonynda bәrining zandy ekenin notarius kuәlandyrady.

- Jaraydy! Men saghan búrynghy pikirimnen bas tartatyndyghym jayynda jazyp, «adamgershiligi joghary» degen baghamdy bergen qaghazdy erteng sәrsenbining sәtinde әkelemin. Sen biraq maghan tenderden bólinetin somanyng on payyzyna teng keletin aqshany qolma-qol әkelip bergen song ghana ony alasyn. Qalghan qol qoydyru, anau-mynau óz probleman. Al, tenderde jenimpaz bolatyndyghyna kepildikti tóragha emes men beremin, - dedi, Del Qúlovich.

Qisyngha kelmese de kelisuge mәjbýr boldym. Erteninde aitqanyn eki etpey oryndadym. Ol da uәdesinde túryp, bir japyraq qaghazdy qolyma ústatty. Osylay sәtti bastalghan isim endi qol qoydyrugha kelgende algha jyljymay-aq qoydy. Álgi qulardyng әrbirining qolyn qoydyruym ózinshe bir toy-tomalaqqa ainaldy. Aldymen olardy kezek-kezegimen meyramhanagha aparamyn, sosyn, saunalatady, týn jamyla aqyly qyzmet kórsetetin kóbelektermen kónil kóteredi. Aqsha degen qaltamnan susha syrghyp ketip jatyr. Sóitip jýrip, ol sharuany da bitirdim-au, әiteuir.

Eng sonynda notariusqa kelgende onyng kózine mening su jana kóligim ilikti de dereu qolqa saldy. Tender alsam bәri bola jatar degen oimen kólikti sol jigitting atyna «oformiti» ete saldym.

Osylaysha, it әuiremen jýrip, bir aidyng qalay ótkenin de bilmey qalyppyn. Soydaqtalyp qoyylghan qoldar men bylshityp basylghan mórlerge toly qaghazdy alyp tóraghagha jetsem ol:

- Tenderding uaqyty bitken, konkurs bayaghyda ótip, jenip shyqqan ýmitkerler qarajattaryn alyp qoyghan, - dep, qarap túr.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434