Júma, 22 Qarasha 2024
Túlgha 6504 1 pikir 28 Qantar, 2019 saghat 10:21

Múrat Aythojinning ghylymy múrasy әli de zertteudi qajet etedi

Qazaqstan Respublikasy Últtyq ghylym akademiyasynyng akademiygi Múrat Ábenúly Aythojinning tughanyna 80 jyl toldy. Ghúlama ghalymnyng ghylymi, pedagogtyq әri qoghamdyq qyzmeti elimizding tarihynda altyn әrippen jazyldy. Múrat Ábenúly Soltýstik Qazaqstan ónirinde dýniyege kelip, arman quyp Almaty shaharyna kelip, talay týlekterdi arman saparyna shygharyp salghan S.M.Kirov atyndaghy Qazaq memlekettik uniyversiytetining (qazirgi Ál-Faraby atyndaghy) biologiya – topyraqtanu fakulitetin tәmamdaydy. Alayda, enbeksýigishtik, talanttylyq, izdenimpazdyq syndy túla boyynda túnghan qasiyetterding arqasynda oquyn terendetip, Mәskeu qalasyndaghy Lomonosov atyndaghy memlekettik uniyversiytetinde de bilim aldy. 

Tanymal ghalymdar Belozerskiydin, Spirinning basshylyghymen studenttik kezenderinen bastap-aq nuklein qyshqyldary boyynsha zertteulerdi bastaugha mýmkindik berdi. «Ribonukleoza fermentining diamendermen ingiyberlenui» degen taqyrypta jazylghan kurstyq júmysy 1961 jyly Ashhabad qalasynda ótken Orta Aziya jәne Qazaqstan studentterining IV ghylymy konferensiyasynda birinshi syilyqty iyelendi. «Ribosomalardyng kórinbey degradasiyalanuy» degen taqyrypta jazghan diplom júmysynyng nәtiyjeleri «Biohimiya» jurnalynda jariyalandy.

1966 jyly  biologiya ghylymdarynyng kandidaty ghylymy dәrejesin alu ýshin «Misgurnus tossitis viunning erte embriogenezindegi ribonuklein qyshqyldary» atty dissertasiyasyn qorghady. Dissertasiyadaghy manyzdy faktorlardyng biri – januarlar kletkalarynyng sitoplazmasynda ribonukleoproteidti belshekter – informosom týrindegi aqparattyq ribonuklein qyshqyldarynyng ómir sýruining jana formasynyng ashyluy edi.

1966 jyldan bastap Aythojinning qyzmeti Últtyq Ghylym akademiyasymen tyghyz baylanysty boldy. Respublikamyzda molekulalyq biologiyany damytudaghy qajyrly enbegining nәtiyjesi Ghylym akademiyasynyng janyndaghy Botanika institutynda belok jәne nuklein qyshqyldary laborotoriyasynyng ashyluyna týrtki boldy, әri loborotoriyany ómirining sonyna  deyin basqardy. Laborotoriyada Múrat Ábenúlynyng basshylyghymen kóptegen zertteu júmystary jýrgizildi. Solardyng biri – ósimdikterde matrisalyq ribonuklein qyshqyldarynyng ózining ómir sýrui,  ribonukleoproteidti qúrylymnyng júmys isteu ereksheligi edi. Búl zertteulerding nәtiyjeleri halyqaralyq ghylymy jurnaldarda jariyalandy. 1976 jyly «lshki kletkalyq bólshekterding jana klasy - informosomanyng ashyluy» atty júmystar sikli ýshin ghalymgha Memlekettik syilyq berildi.

Múrat Ábenúly Aythojinning «Ósimdikterdegi  azot pen belok biosintezin siniruining mehanizmderi» taqyrybynda Býkilodaqtyq simpoziumdy úiymdastyryp, 1984 jyly Almaty qalasynda ótkizdi. Simpoziumgha әigili Nobeli syilyghynyng laureattary L.Polling, D.Hodjkiyn, t.b. ghalymdar qatysty. 1986 jyldan bastap Últtyq Ghylym akademiyasyna basshylyq etip, ghylymiy-úiymdastyrushylyq qyzmetining arqasynda akademiyalyq ghylymdy ghylymiy-tehnikalyq progressting qazirgi zamanghy dengeyine shygharugha júmystandy. M.Aytqojinning basshylyghymen akademiya qyzmetining halyqaralyq baylanysy nyghaya týsip, jastardy basshy, ghylymiy-úiymdastyru qyzmetine jogharylatu, ghylymy kadrlyq rezervting qalyptasuyna zor ýles qosty.

Ghalymnyng atqarghan qyzmetteri erekshe baghalanyp, memlekettik marapattardy iyelendi. Qazaqstan Respublikasynyng 2005 jylghy 3 nauryzdaghy № 200 qaulysyna sәikes Petropavl qalasyndaghy V.IY.Lenin atyndaghy № 1 orta mektep – «Múrat Aytqojin atyndaghy № 1 jalpy bilim beretin innovasiyalyq mektep» degen jana ataugha ie boldy.

«Jaqsynyng aty, ghalymnyng haty ólmeydi» deydi dana qazaq. Múrat Aythojinning ghylymy múrasy әli de zertteudi qajet etedi. Ghalymnyng esimin este qaldyru maqsatynda ghylymy konferensiyalar úiymdastyrylyp, arnayy filimder týsirilse núr ýstine núr bolar edi.

Ádilbek Ómirzaqov

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5269