Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3640 0 pikir 13 Mamyr, 2011 saghat 01:53

Úlarbek Dәley. Hat

Selengige sel jausa da,

Orhon boyyn oq jausa da!..

Men senderdi úmytqam joq, bauyrlar!

Ár kesh sayyn saghynyshym auyrlar...

Jýregimdi qaldy búlttar mekendep,

Kýn astynda kelem jalghyz tependep,

Dauyl jyqqan qayyndargha jýgirem,

Súlap jatqan Ghún sardary eken dep...

 

Sender kórgen týsti men de kóremin,

Sender kórgen qústy men de kóremin.

Alday-alday ketti meni uaqyt,

Aldanysh bop qaldy jalghyz Ólenim!

 

Biraq, kónil bayaghyday múnly emes,

Ynyldaydy birde erte, birde kesh.

Ormany da meyirimdi hәm janbyrly,

Qyz samaly kese ótpeydi aldyndy.

Baghyt alyp ózi úmtylghan jayyna,

Jatyr aghyp, әne, Seyhúndәriya.

Qys ketti ghoy sary ayazy gәuirlep,

Saryarqagha qonyp jatyr Sәuir kep.

Kóbelekter qarsylaydy Kóktemdi,

Men siyaqty, shirkinderde damyl joq...

 

Tek,...

Búl - qala!

Qabaghy sәl qatuly,

Qayyrymdar-meyirimder satuly...

Ony qoyshy...

Bәri ótpeli ómir - búl.

Bizding jaqqa Kókek keldi kógildir!

Ua, kógildir, kógildir!

Qosh shuaqqa bizdi tegin shomyldyr!..

 

Kimder qondy, kýlki úyalap múrtyna,

Orhon suda qalghan eski júrtyma?

Shalghyn boyyn shaldyrmasa ed oraqqa!

Sharshap jetken qústar kókke qonaqtap,

Selengige sel jausa da,

Orhon boyyn oq jausa da!..

Men senderdi úmytqam joq, bauyrlar!

Ár kesh sayyn saghynyshym auyrlar...

Jýregimdi qaldy búlttar mekendep,

Kýn astynda kelem jalghyz tependep,

Dauyl jyqqan qayyndargha jýgirem,

Súlap jatqan Ghún sardary eken dep...

 

Sender kórgen týsti men de kóremin,

Sender kórgen qústy men de kóremin.

Alday-alday ketti meni uaqyt,

Aldanysh bop qaldy jalghyz Ólenim!

 

Biraq, kónil bayaghyday múnly emes,

Ynyldaydy birde erte, birde kesh.

Ormany da meyirimdi hәm janbyrly,

Qyz samaly kese ótpeydi aldyndy.

Baghyt alyp ózi úmtylghan jayyna,

Jatyr aghyp, әne, Seyhúndәriya.

Qys ketti ghoy sary ayazy gәuirlep,

Saryarqagha qonyp jatyr Sәuir kep.

Kóbelekter qarsylaydy Kóktemdi,

Men siyaqty, shirkinderde damyl joq...

 

Tek,...

Búl - qala!

Qabaghy sәl qatuly,

Qayyrymdar-meyirimder satuly...

Ony qoyshy...

Bәri ótpeli ómir - búl.

Bizding jaqqa Kókek keldi kógildir!

Ua, kógildir, kógildir!

Qosh shuaqqa bizdi tegin shomyldyr!..

 

Kimder qondy, kýlki úyalap múrtyna,

Orhon suda qalghan eski júrtyma?

Shalghyn boyyn shaldyrmasa ed oraqqa!

Sharshap jetken qústar kókke qonaqtap,

Deregimdi joghaltsa da, senerimdi joghaltpay,

Kógenimdi joghaltsa da, Ólenimdi joghaltpay,

Qiqu salyp jatsa iygi edi,

Aralasyp bes ataly týlikpen!

Ey, Kókek aiy, jaghdaylaryn bilip kel!

Orhonymdy Oy mýjise,

Selengimdi sel mýjise,

Sergeldenimning qyzyl ótinde túryp men,

Jelden sәlem jiberermin, Jerden de auyr ýmitpen!..

.....................

«Selengini sel alghan joq,

Jau aldy!

Orhonsudy oq alghan joq,

Dau aldy!

Dәm búiyrsa qúshaghyna bir qysarsyng olardy...»..

..............

Qaytqan qústyng ghazalynan u iship...

Uata alsam jarar edi-au Anamdy...

 

Tarlan

Múhtar Maghauinge

Azaulyda agha bolghan erler kóp edi,

Áytse de Almagha at baylaghany joq edi!

- Dospambet

 

Qansoqta ghasyrlar tezinde

Materiktey múz japqan.

Minberden týsken minәjaty bar sózinde,

Jete me dauys biz jaqtan?

Qybyrsyz qarap qúbyla jaqqa,

Balqan tau asyp barghan bir.

Serkeler mýiizin demine qaqtap

Basylmay qoydy aq janbyr!

Tanbaly tastyng betinde,

Búlandy taudyng shetinde.

Kýrkesinde kýshigen jýndi oq jastap,

Arqaly topta azuyn qayrap sóz bastap.

Boza bir shópke kýnde aunap,

Bozghyltym aigha týnde aunap.

Qaraly ymyrtqa qayystyra salyp salmaghyn,

Baltaly orda manynda

Dýr silkingen tarlanym!

 

...Sere sere, sere qar,

Seskenbey baryp seng jarghan.

Shyrmauyq týstes shireli zaman torynan,

Tarihymdy jem bolghan,

Ruhymdy kóng bolghan.

Qyl mayqangha kóterip qaymyqpastan qolgha alghan.

Búz ýstine búrqyratyp ot jaghyp,

Abyzday auyr oilanghan.

Au, Qazaqy tekting qasqyrday qaysar  iyesi,

Qamkónil júrttyng qobyzday kóne kiyesi.

Ormanday elge ordaday ornyn joqtatqan,

Oylansa uaqytty oqys toqtatqan -

Tarlanym!!!

 

....Qansoqta ghasyrlar tezinde

Materiktey múz japqan.

Minberge shyqqan minәjaty bar sózinde,

Bóri dauysyn kýtemiz agha, siz jaqtan!

Kýtemiz...

 

Ansar

 

Osynau baghdarsyz ómirde,

Qay mannan tabylar jol, túraq?

Men seni kýtemin qarasha jelinde,

Bútaday qaltyrap.

 

Janyma bir núrly ot jaqty,

Sen jaqtan ermenning iyisi.

Jolaushy kezedi san tarau soqpaqty,

Keshki ókpek ketirgen kýiisin.

 

Oyynda jusandy dalasy,

Nayzaghay kemirgen hәm eski taulary.

Bóriler jatatyn talasyp,

Shilde de jauatyn qarlary.

 

Jortuyl joldary,

Synghan bir soyyldar armanda.

...Qart Altay Tәnirige sozatyn qoldaryn,

Kókjiyek kózinen qyzyl qan tamghanda...

 

Arshalar!

O, núrly jasyndar,

Qanymda qaharly sel aqqan.

Men seni kýtemin,

Gýlzarlar qasynda,

Múnlyqtar mekeni - kózinde tang atqan.

 

Ol manda bizge endi joq ólim,

Jalghyzdyq paraghy fәniyden jyrtylghan.

Men oghan sәbiydey senemin,

Sәbiydey iyirimge úmtylghan.

 

Eshqashan basylmay aptyghy,

Uaqyt shandaghy samaygha qonady.

...Ákemning joghaltqan jastyghy,

Anamnyng eskirgen jamaly...

 

...Osynau baghdarsyz ómirde,

Qay mannan tabylar jol, túraq?

Men seni kýtemin,

Qarasha jelinde,

Bútaday qaltyrap...

 

Áuen

 

Sayyna san myng aruaq jasyrynghan,

Auylym Seriliktaudyng asuynda.

...Asugha appaq qar bop qylaulaytyn,

Adasqan shaghalanyng jasy múnda.

 

Tynystap targhyl kýnder auasymen,

Qayteyin,

Qansha ýmitke jol ashyp em.

Shashymdy jelge jayyp jyljyp kelem,

Shashylghan sýiekterding arasymen.

 

Áli de úmytqam joq sol bókterdi,

Sol bókter ekeumizge sor bókterdi.

Seni qaydam,

Áyteuir, mynau ómir,

Tiridey meni kórge kómbek boldy.

 

Kómbek boldy...

Tiridey hәm kebinsiz,

Molang da joq, izing joq qal - dep ýnsiz.

Senen qalghan qasiret tanbasynday,

Ólik - dýnie óksikke toldy ózinsiz...

 

Syghalap qarasha ýiding jabyghynan,

Qalyp en,

Bizdi qimay joly búran.

Bir ghasyrgha bergisiz ótti jyldar,

Jusan iyisi búrqyrap adymynan.

 

IYesiz qyr,

Óshken eles,

Ótken zaman,

Sol әuen ókinish bop jetken maghan.

...Ózi de úshty ainalyp shaghalagha,

Shaghyrmaq búltqa ilesip ketken balan...

 

Bostandyq bershi, ei, uaqyt

 

Ghayyptyng kýshimen esh oigha týspegen,

Fәny men baqilyq saparlar ýstinde.

Men bir júmaqtay týs kórem:

Keshe, býginim, ertenim -

Jazylghan osynau qyp-qysqa ýsh kýnge.

 

...Myng jyldyng aldynda,

Taghy sol fәny men baqilyq saparlar ýstinde.

Besigin borangha terbetken tamyzda,

Qúlshylyq ilimdi qúlshyna uaghyzdap...

IYegi bozala shang bolghan sofylar,

Tylsymat ghylymmen gýldengen Otyrar.

Kóshpendi úldary saqaly qaughaday,

Ándetip ótedi týieli arbada.

Boz atan moynynda bozdaghan qonyrau,

Jibershi sol kýnge,

Bosatshy, ómir-au!

Saurannyng qúmynday taghdyrym qolymda,

Kenezem kepsinshi, Samarqand jolynda.

Bosatshy, tәuekel, jazmyshtan kóreyin,

Saqsyrym syqyrlap ordagha eneyin.

Qarahanid súluyn estushi em búrynnan,

Jibershi, oghan da jýreyin qyryndap...

Tesilgen qalqangha úya sap qúzghyndar,

Sausaghym úshynda erisin múz jyldar.

Ertektegi erlershe qanghyp bir keteyin,

Esilde es jinap, Ertisten óteyin.

Sýiegim qurasyn tósinde dalamnyn,

Obal joq,

Ol jaqqa bar depti maghan kim?!

Sol úly dalanyng danqty halqy ýshin,

Boz bie qanymen Han aldynda ant iship.

Japyraqsha jusatyp, jau shebin japyryp,

Sardaryn sastyryp, aiday aqyryp!

...Jýreyin nóserli týnderde adasyp,

Qaraqshy tobynyng jyrtayyn jaghasyn...

 

...Qiyalshang ómirim,

Ýmitshil taghdyrym,

Týk emes, ei, ómir,

Jasaghan tarlyghyn!

Oralmas qaysy bir uaqytqa elendep,

Izdegem men seni,

Izdegem ólennen...

Súrynnan qorqamyn tabyttay kónergen,

...Alty qaz taghy úshyp barady tóbemnen...

Bosatshy meni, ei, uaqyt!

 

Elubaydyng qúdyghy

 

Auyldan alys qiyrgha jeteleytin shandaq joldyng iyek astynda aq múnargha oranyp eski qúdyq túr. Ýnsizdigin kóktemnen kýzge, inirden tangha jalghaghan búl kóne qúdyqty auyl adamdary kýndiz bolmasa, týnde jii esinen shygharyp alatyn...

 

 

Ay astynda aq qyraugha maltyghyp,

Qantar jeli qarashyghyma qar tyghyp.

O, beykýnә, menireu qúdyq

Men seni,

Jer betinen izdep jýrmin sharq úryp.

 

Uaqytqa aiyrbastap barlyghyn,

Men de sendey jaralymyn, zarlymyn!

Kýn astynda kýnirene jortyp ótipti-au,

Kókterekten kókke úmtylghan taghdyrym!

 

Ýnsiz qystaq,

Oy týtini budaqtap,

Tynyshtyqta túnshyghatyn qyr da appaq...

...Tynyshtyghy týrmelengen bir aqyn,

Mezgilge endi mekenin de úrlatpaq.

 

O, qanshama ókinishti, qayghyly,

(Ol mekenning qayghysy da әigili!..)

Jalghyz qúdyq jylamsyraydy alystan,

Jalghyz ony júbatady Ay núry.

 

Qaldy artymda qateri mol qandy úshpaq,

Qayghyramyn,

Ókinishimdi qolgha ústap.

Songhy azghyn úrpaqtaryn qarghystap,

Jer ýstinen joghaluda sol qystaq.

 

Asyl ruhyn óz qolymen pyshaqtap,

Aybyndy úldar ketti mýmkin úsaqtap.

Qyl arqangha tapsyruda taghdyryn,

Qara keshte qylqobyzyn qúshaqtap!

 

Tym múnly ýnin aldyna alyp sol keshtin,

Jetim qúdyq!

Jylay-jylay sen de óshtin.

...Onda ólgen songhy adamnyng mýrdesin,

Jolgha aparyp jerlemeydi endi eshkim!

Taugha aparyp jerlemeydi endi eshkim!!

 

...Qosh bolyndar!!!

Jalghyz emen japyraghyndaghy jyr

 

Kóktemderge barar jolyn sel japqan,

Jan tórinde qaldy týnep sherli aqpan,

Ymyrt basqan qaran-qúrang súlbamdy,

Suyq lep úrady әrkez sen jaqtan.

 

Týstik jeli tynymsyz hәm azaly,

Azaly jel kýnde joqtau jazady.

Tauyn ansap taghaty úshqan bir aqyn,

Ay betinen óz qabirin qazady..

 

Qaldy shalghay qyrau qúshqan ormanyn,

Meken ansap men de sendey sorladym.

...Bizdi kýtip jatyr ma әlde qúlazyp,

Úly júng go qorghany.

 

Búl әnsheyin sapar ghoy dep basynda,

Qorqynyshymdy adamdardan jasyrgham...

Shetinen bir suyq qoldar sýirelep,

Besigimnen laqtyrdy osynda.

 

Sen de birdey - shaghalasyz kól de bir,

Men de birdey - sayasy joq bel de bir.

Kelshi, mening jýregimnen kókteshi,

Baltalylar kóp-aq mynau jerde búl...

 

Apanynan alys ketken Ay minip,

Men sekildi ansaydy eken qay jigit?

Seldir-seldir bútaghyndy sipalap,

Maskýnem shal otyr әne qayghyryp.

 

Mәngi qanbas shóli oyatqan ertemen,

(Ol qarttyng da jayy menen sәl tómen...)

Bay men bekting qan týkirtken danqynan,

Biyik mening ólendegi mәrtebem!

 

Aybarynan qalghan sonau-u-u Oghyzdyn,

Saby synyq men bir eski qobyzbyn.

Kózin ashyp keuip qalghan sol izdin,

Tandayyna jalghyz tamshy tamyzdym.

 

Syrqat emen,

Sherli shayyr,

Jetim kýn,

Men sendermen bir qalugha bekindim!

Japyraghyna jazghan anau hatymda:

«Ýsheuimizdi úmytpa!..» - dep ótindim.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5507