Astanadaghy bes birdey býldirshinning ómirin jalmaghan órt ózegimizdi órtep, qabyrghamyzdy qayystyrdy.  Esimizdi alyp, delsal kýige týsirgen aqparatty әuelde jazugha da jýreksindik. Óneshimizge óksik tyghyldy. Ón-týsimizdi aiyra almay, botasynan airylghan bayghús anamen birge aza túttyq.

Alibina, Alina, Sabina, Karina jәne Madina. Týn úiqysyn týtin túnshyqtyryp, ómirlerin órt jalmaghan balapandardyng esimderi, búl. Ýlkenderi 2006 jyly, eng kenjeleri 2018 jyly tughan, ýsh ailyq nәreste eken.

Búl sol qyrshyn ketken sәbiylerding ýii

Mynau Astanadaghy aq jaghalylargha tiyesili túrghynjaylar

Mynau deputattardyng qyzmettik pәteri

Astanadaghy Saryarqa audanyndaghy Kóktal-1 túrghyn ýy massiyvinde, bireuding bosaghasynda, pәter jaldap túratyn ata-ana sol týni júmysta bolghan. Túratyn jeri 10 sharshy metr. Bastarynda 4 birdey nesie bar eken. Qaqpaqylda qysqan qaryzy bar, bala-shaghanyng iship-jemi men pәteraqysy taghy bar, ata-ana bayghús ýsh ailyq balasyn da ýide qaldyryp, júmys isteuge mәjbýr bolghan. Ákesi kólik jóndeu ortalyghynda júmys jasaydy. Sheshesi de dekrettik demalysyn erte ýzip, bala-shagha qamymen júmysqa shyqqan. Sol týni olar týngi auysymda bolypty. Al órt aqpannyng 3-inen 4-ine qaraghan týni, 02:30 shamasynda bastalghan.

Jә, osy jerden toqtayyq. Órtting neden, qalay bolghany aqparat qúraldarynda egjey-tegjeyli jazyldy. Qaytalap jatpayyq.

Tәndi titirkentip, jandy týrshiktirgen búl oqigha aqparatta alghash jariya bolysymen, júrt jappay qazagha ortaqtasyp, kónil bildirdi. Qazanyng qara shekpenin jamylghan ata-ananyng banktik esep-shotyna qarjy jinay bastady. Áleumettik jelidegi aqparattargha sensek, qazirding ózinde  jinalghan jylu 13 million tengege juyqtaghan. Biraq, sol 13 million bes balapannyng ornyn toltyra ma? Botasynan airylyp bozingendey bozdaghan ananyng jýregin emdep jaza ma? Joq әriyne!

Qazaq qoghamy qaraly shanyraqtyng qayghysyn bóliskenimen, qúzyrly biylik qynq etpedi.  Sol turaly jazbaqpyz...

Súltanovtyng siynary basqa, sorty bóten, salty bólek pe?

Tipti, ózi basqaratyn Bas qaladaghy shetin oqigha bolghan shanyraqqa әkim Baqyt Súltanov bas súqpaghan da deydi aqparat.

Kýlli júrt aza tútqan qazagha Súltanovtyng býiregining býlk etpeui qalay? Álde, Súltanovtyng siynary basqa, salty bólek pe edi?

Búryn ministr bolghan Súltanov 2018 jyldyng 11-qyrkýieginde Astanagha әkim bolyp taghayyndalghan. Biyl Ýkimette esep berip, Astanany әri qaray qalay basqaratynyn, ne atqaratynyn aityp, esep bergen. Sol jiynda keshegi qaza bolghan Kóktem-1 yqshamaudany birinshi kezekte gazben qamtylatynyn aitqan. 3 yqshamaudandy gazdandyru ýshin 286 million tenge bólingenin aitqan. Óz josparlaryn Preziydentke de kórsetken.

Biz materialdy jazu barysynda Súltanov apparaty resmy habar taratty. Qaraly otbasygha qarjylay kómek kórsetiletinin aitypty.

«Osy jaghdaygha dushar bolghan otbasyna qayghyra kónil aitamyn. Qala basshylyghy oqigha ornynda boldy. Qaza tapqan balalardyng ata-anasymen psihologtar jәne әleumettik qyzmet mamandary júmys isteude. Zardap shekken otbasyna qalalyq әleumettik qorghau basqarmasy tarapynan materialdyq kómek kórsetiledi. «Saryarqa» audany әkimine jerleu rәsimin úiymdastyrudy jәne otbasyna uaqytsha baspana berudi, janghan ýidi tez arada qalpyna keltiru ýshin qarajat bóludi tapsyramyn», - dedi qala әkimi.

Sonymen qala basshylyghy qazaly jerge barghan. Qala basshysy she?

Aytpaqshy, osy Astana әkimdigining baspasóz hatshysy Elivira Jýrgenbaeva keshe baspasóz jiynyn ótkizdi. Qaza bolghan jerge baryp kelipti. Baspasóz jiynynda enkildep jylaghan Elviranyng jaghdayyn biz jaqsy týsinemiz...

Viyse-ministr Iliinning sózi: 5 balanyng ata-anasy jauapqa tartyluy mýmkin

Búryn jeke ministrlik bolyp, qazir Qalmúhambet Qasymov basqaratyn Ishki ister ministrligining qúramyna kirgen Tótenshe jaghdaylar departamenti jayly jazbaqshy edik. Alayda, Qalmúhambet Qasymovtyng orynbasary, QR IIM viyse-ministri Yuriy Iliinning mәlimdemesi oiymyzdy búrdy.

Janaghy Iliinning aituynsha, ata-anasynyng balalardy qarausyz qaldyruy qylmystyq is retinde qarastyrylady eken. Yaghni, sot bolady.

«Búl jaytty sotta qaraydy. Balanyng qauipsizdigine jauapty bolmaghany ýshin qaytys bolghan jaghdayda ata-anasyn jauapqa alu zany bar. Al, búl jerde bir otbasynyng bes birdey balasy qaza boldy. Sondyqtan búl mәsele tergeu men sotta tekseriledi», - dedi Yuriy Iliin Astanada ótken baspasóz mәslixatynda.

Janaózende halyqqa oq atqan, «taghy shyqsa, taghy atamyn» degen ministr Qasymovtyng orynbasary endi qazadan qan jútyp otyrghan ata-ananyng jaghasynan alghanyn adamgershilik shenberine syighyza almay dal boldyq, taghy.

Eger... Biz osy eger degen sózdi kóp qoldanatyn boldyq. «Eger solay bolghanda» keshegi býkil eldi býk týsirgen bes balanyng qazasy bolmas pa edi» dep ókinemiz...

Ábilqasymova otastavkagha ketsin!

Pәteraqyny bir, qaryz nesiyeni eki tóleuge, bala-shaghanyng iship-jemi, kiyim-keshegi, kýnkóris qamy dep dalada jýrgen jalghyz ata-ana emes, búlar. Aqshasy kóp, әshekeylengen Astanadaghy jaghdaydy kórdinizder...

Al júrt júmys izdep keletin Almatyda resmy aqpar boyynsha 600 myngha juyq «kvartirant» bar. Búl derek eskirgen de boluy mýmkin. Degenmen shamamen jaghday osy auanda.

Qazirding ózinde 5 millionnan astam qazaqstandyq ekinshi dengeyli bankterge bereshek. Olardyng 1 millionnan astamy qaryzdaryn tóley almay qanghyryp jýr.

Al QR Enbek jәne әleumettik qorghau ministri Mәdina Ábilqasymova «Altyn alqa», «Kýmis alqa» alghan analargha beriletin 16 myng tengeni kópsinip jýr. «Kóp balaly ata-analar memleketten birneshe million tenge jәrdemaqy alady, eshbir el analargha múnday jasamaghan» dep shimikrpey sóilep, shirenip jýr.

Ábilqasymova 2018 jyly Enbek jәne әleumettik qorghau ministri bolyp taghayyndalghan. Sodan beri synnyng astynda qalyp jýrgen Ábilqasymovanyng әr sózi «hiyt». Ábilqasymovanyng ministr retinde bolmysyn ashu ýshin sol «hitterdin» birnesheuin eske týsireyik...

1. Qazaq tilin bilmeydi. Ábilqasymova Qazaqstannyng memlekettik tilin, qazaqtyng tilin bilmey-aq, Qazaqstan Ýkimetining mýshesi, ministri bolyp jýrgen adam.

2. 16 myng tenge kóp. «Kóp balaly ata-analar memleketten birneshe million tenge jәrdemaqy alady, eshbir el analargha múnday jasamaghan», dep sóilep, analargha beriletin 16 myng tenge jәrdemaqynyng kóp ekenin aitty.

3. 38 auyl joyylady. Ábilqasymova soltýstik ónirlerge júmys saparymen baryp, 38 auyldy joyylatynyn habarlaghan.

4-aqpan kýni Astana qalasy Saryarqa audany Kóktal yqsham audanyndaghy «vremyankadan» órt shyghyp, bir ýidegi bes býldirshinning ómiri qiyldy. Dәl osy kýni Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Madina Ábilqasymova «Forbes» jurnalynyng múqabasyna shyghyp, qyzmet jolyndaghy «tәjiriybesimen» bólisti.

Qazir әleumettik jeli qoldanushylary jappay dәl osy ministr Ábilqasymovanyng otstavkagha ketuin talap etude.  Ministr bolyp kelgeli estigen «bәrekeldisi» joq. Senatorlar da shýilikti. Deputattar onyng zanyn týsingen de joq.  Nyghmatulinnen de tayaq jedi, sóz estidi. Mәjilis onyng halyqty júmyspen qamtu jәne kóshi-qon mәseleleri turaly zang jobasyn jyltyr esep dep baghalady. Qysqartyp aitqanda shata tildi shala ministr. Endi oghan ornyn bosatpaghanda ne qaldy?

Kosarievting kýpirligi

Astanadaghy auyr qayghygha qatysty asylyq sóz aityp, aljyp sóilegenning bireui – deputat Vladislav Kosariev. 82 jastaghy kәrisýiek kijireygen kommunist Qúdaygha kýpirlik qylghanday boldy.

«Ýsh ailyq balasyn tastap, nege júmysqa shyghyp jýr, ol ana» dedi ol.

Sony aitamyz-au, ailyq aqshasy milliongha juyqtaytyn Parlamentting darday deputattary men Ýkimetting millioner mýsheleri baqanday 16 myng tenge berip túrghanda, «qanaghatsyz» qazaqqa týn úiqysyn bólip, júmys qualaytynday ne kýn tuypty, basyna? Bәlkim, Kosariev solay oilaytyn da shyghar...

Mәjilistegi eng egde deputat Vladislav Kosarev eken. Kәri sýiek kommunist saylaudyng sanyn kórgen. Qaysybir jyly týlen týrtti me, joq týsinde kórip, shoshyp oyandy ma, әiteuir eshkim kerek qylmaghan kósemning qanqa sýiegin qazaq jerine әkelu turaly úsynys aitqan. Qazan tónkerisining 100 jyldyghynda. Mәskeuding Kremliinde jatqan proletariat kósemi Leninning mýrdesin әkeleyik degendi osy Vlad Mәjiliste kótergen.  Dәl sol jyly Duma dauryghyp, «Kremlide jatqan qanqanyng kózin qúrtayyq» dep bastama kótergende, «senderge kerek bolmasa, bizge kerek» dep ózeuregen. Keyin Mәskeu Lenindi Kremlide qaldyrdy.

Qazaq Hany Kenesarynyng bas sýiegin elge qaytaru mәselesinde «lәm-miym» demegen, keshegi Keyki batyrdyng basyn elge jetkizerde jaq ashpaghan Kosarev edi ghoy búl.

Otstavkagha ketui tiyis adamdardyng kóshin bastaytyn da osy Kosarev.

Týiin. Álemge aishyqtap aityp jýrgen әshekeylengen Astanadaghy auyr qazanyng kóp oigha jeteledi bizdi. Biz asqaq pafospen halyqaragha qaraymyz. Álemde joq Astana saldyq dep keudemizdi kókke úramyz.

Biz «EKSPO» ótkizu ýshin bes jyl boyy shabylyp, budjetten 565 milliard tenge júmsaymyz. Búl dollarmen eseptesek, 2,1 milliard bolady eken. Sol 2,1 milliardttyng 1,58 milliardy Astananyng budjetin alynghan aqsha eken, taghy.

Astananyng 20 jyldyghyn toylau ýshin qala budjetinen taghy 19 milliard tenge bólemiz.

Bir ghana Jastar jylynyng ashylu saltanatyna 250 million tenge shyghyndaymyz. 1,5 saghat maqtaymyz, maqtanamyz.

Biz myqtymyz ghoy. Al qirauyq tamnyng topyraghymen bes balany jerlegen júrttyng hәli anau... Sonda barlyghy kim ýshin? Pafos. Illuziya!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz