Biyl ótui tiyis Halyq sanaghy bir jylgha shegerildi dep habarlaydy Sputnik sayty. Qazir osy mәselege baylanysty memlekettik organdar men әkimdikter ýkimet qaulysyn qarastyryp jatqan kórinedi. Eger, qauly qabyldansa, halyq sanaghy 2020 jyly 5 aqpan men 5 nauryz aralyghynda ótedi.

Tәuelsizdik alghan jyldardan beri Qazaqstanda halyq sanaghy eki ret ótken. Alghash 1999 jyly bolghan halyq sanaghynda qala jәne auyl túrghyndarynyng sany 14 981 900 adamdy qúraghan. Al, osy sanaqty jýrgizu ýshin memleket qazynasynan 1 mlrd tenge kóleminde qarjy júmsalypty.

Ekinshi sanaq 2009 jyldyng aqpan-nauryz ailarynda jýrgizildi. Ol kezdegi nәtiyje boyynsha Qazaqstan Respublikasyndaghy halyqtyng sany 17 200 000 adam bolghan. On jyl búrynghy sanaqty jýrgizuge budjetten 6 mlrd tenge bólingen.

Al, biyl ótui tiyis sanaqqa memleket qazynasynan 8,8 milliard tenge bólingen bolatyn. Últtyq ekonomika ministri Timur Sýleymenov búl sanaqtyng elektrondy formatta ótetinin de mәlimdegen edi. Alayda, ministrlikke qarasty statistika komiyteti “Últtyq sanaqqa dayyndalu men jýrgizu júmystaryna baylanysty birqatar úiymdastyrushylyq jәne núsqamalyq jaghdaylardy eskere kele, Qazaqstan halqynyng sanaghyn 2020 jyldyng basynda ótkizu sheshimi qabyldandy",-  dep mәlimdedi.

Ázimbay Ghali, sayasattanushy-demograf:

Sanaqtyng ne ýshin shegerilgenin bilmeydi ekenmin. Biraq, qashan ótse de búl sanaqta aldynghy qatelikter qaytalanbauy kerek.

Birinshiden, sanaqqa bólingen aqsha úrlanbasa. Osynyng aldyndaghy sanaqtyng aqshasy úrlanghanyn bilemiz. Sonyng saldarynan sanaq sәtti bolyp shyqqan joq.

Ekinshiden, sanaqtyng nәtiyjesi sayasy maqsattarmen búrmalanbau kerek. Sebebi, qazir bizge naqty derek qajet. Jәne, últtyq iydentifikasiya, assimilasiya ýrdisteri tolyq qamtylsa degen oiym bar.

Áriyne, halyq sany turaly statistika komiytetining naqty derekteri bar ghoy. Biraq, esigindi ashyp, hal-jaghdayyndy súrap, tek qana sanaqtyng emes, sol otbasynyng әleumettik jaghdayy turaly da tiyanaqty esep alynsa dúrys bolady. Óitkeni aldynghy esep ótirik bolghan. On jylda ne ózgergeni turaly naqty derekter alynuy kerek.

Dos Kóshim, sayasatker:

Sanaqtyng qay kezde ótetini asa manyzdy emes. Mәsele, qanday maqsatpen shegerilgeninde dep oilaymyn. Ol sonday bir ýlken júmys emes. Sondyqtan búghan aldyn-ala dayyndaluymyz kerek degendi onsha týsinbeymin.

Áriyne keybir azamattar búl kezekten tys saylaugha baylanysty shegerildi dep oilauy mýmkin. Alayda, kezekten tys saylaudyng bolmaytynyn Preziydentting ózi aitty. Sondyqtan múnyng astarynda basqa dýnie jatuy mýmkin. Jalpy, búl mәselege naqty birdene aitu qiyn.

Týiin.

Halyq sanaghy qay uaqytta, qalay ótse de, qazaq halqynyng sany sayasy maqsattarmen búrmalanbauy tiyis. Jәne, Qazaqstandaghy ózge últ ókilderinin  de sany naqty kórsetilui qajet. Sonday-aq, shettegi qandastardyng da Otangha oraluyna barynsha jaghday jasalsa deymiz. Eng bastysy, elimizdegi demografiyalyq ahualdyng jaqsaruyna ýles qosyp otyrghan kópbalaly analardyng jaghdayyna bey-jay qaraugha bolmaytynyn týsinuge tiyispiz.

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz