Elbasy N.Nazarbaevqa hat!

(«Qazaqstan qajylary» diny birletigining tóraghasy B.Aynabekovtyng «Haziretke hat jazdym, qúlaghdar bol, jamaghat. «Qazaqstannyng Qúrmetti muftii R.Nysanbayúlyna Ashyq Hatyna» jauap).

Bismillahir Irahmanir Rahiym

Qúrmetti Elbasy Núrsúltan Ábishúly!

Aldymen halqynyzdyng bir auyzdan qoldap, Allanyng bergen ýlken abyroymen qayta Elbasy bolyp saylanuynyzben shyn jýregimmen qúttyqtaymyn. Siz ózinizding búl abroygha ylayyqtylyghynyzdy el egemendigin alghan uaqyttan bergi jasampaz tirliginizben, el ghana emes әlem aldynda  dәleldey bilgen qayratkersiz. Alla endigi jerde  Ózinizding col qasiyetti elinizding aldynda oryndau ýshin algha qoyyp otyrghan maqsattarynyzgha jetuge kýsh-quat bersin dep tileymin.

Elbasy N.Nazarbaevqa hat!

(«Qazaqstan qajylary» diny birletigining tóraghasy B.Aynabekovtyng «Haziretke hat jazdym, qúlaghdar bol, jamaghat. «Qazaqstannyng Qúrmetti muftii R.Nysanbayúlyna Ashyq Hatyna» jauap).

Bismillahir Irahmanir Rahiym

Qúrmetti Elbasy Núrsúltan Ábishúly!

Aldymen halqynyzdyng bir auyzdan qoldap, Allanyng bergen ýlken abyroymen qayta Elbasy bolyp saylanuynyzben shyn jýregimmen qúttyqtaymyn. Siz ózinizding búl abroygha ylayyqtylyghynyzdy el egemendigin alghan uaqyttan bergi jasampaz tirliginizben, el ghana emes әlem aldynda  dәleldey bilgen qayratkersiz. Alla endigi jerde  Ózinizding col qasiyetti elinizding aldynda oryndau ýshin algha qoyyp otyrghan maqsattarynyzgha jetuge kýsh-quat bersin dep tileymin.

Men Sizding atynyzgha búl hatty jazu ýshin kóp oilandym. Mening atyma BAQ betterinde Ashyq hat jazyp, ony Sizding nazarynyzgha salghan «Qazaqstan qajylary» diny birlestigining tóraghasy,  jazushy-jurnalist Baqtybay Aynabekov inimiz óz hatynda bylay dep jazghan eken; «...Osy jәittardy bile túrsam da, býgingi hattyng jazyluyna «Aqyldy taqtaghy emes, taghynan týsken patshadan súra.  Taghynan týsken patsha sabasyna týsip, sabyrgha keledi. Tereng oigha baryp, aqylyna aqyl qosady» degen eskilikten jetken úlaghatty әngime dәneker bolyp otyr. Qazir elimizdegi tirshilik ana sýtindey aq, ana tilegindey taza bolyp túrghan joq. Diny basqarmadan ketken  on jyl Sizge de sabaq bolghan shyghar. Onyng ýstine eldegi qazirgi dini  jaghday Sizdi de be- jay kýide qaldyra qoymas. Qazir elimizdegi ishki diny aqual el egemendigin barynsha qauipti jaghdaygha әkelip tirep otyr. Búl jaghdaydy qazir kim jónge sala alady, múnymen týpkilikti kim ainalysuy tiyis?.. Bizge dәl qazir sóz emes, naqtyly is qajet. Siz ótkizgen songhy qúryltay aldynda ózinizdi El Preziydenti N.Nazarbaev qabyldap, respublika kóleminde sheshimin tappay otyrghan diny mәseleler jayly keng kólemde jeke әngimelesip, talap-tilekterinizge qúlaq asqan bolatyn. Eldegi dinning problemalary turaly biraz ortaq pikirge toqtasqansyzdar.

Mine, osy mәrtebeniz ben abyroyynyz, dәl qazir Sizge elimizdegi dinning býgingi jaghdayyna baylanysty el aldyna shyghugha da, Elbasymen jolyghyp pikirlesuge de  moralidyq qúqyq beredi.  Búghan qosymsha býgingi tanda әlemdegi diny yntymaqtastyq turaly yqpaldy júmys jasap jýrgen Elbasymyz Sizding elimizdegi Islam dinine sinirgen mol enbeginizdi jaqsy biledi jәne  qúrmetteydi. Sondyqtan endigi jerde óziniz negizin qalaghan Respublika músylmandary diny basqarmasynyng qazirgi betimen ketken jayyna,  respublikadaghy birden-bir ziyaly din qayratkeri, din hazireti retinde ózinizding tikeley aralasuynyzgha tura keledi. Eliniz ben dininizge janynyz ashysa, ýlken silkinispen qayrat jiger shaqyryp, Elbasy aldyna naqtyly úsynyspen shyghuynyz kerek...».

Óz atyna qoyylghan múnday naqtyly  súraqqa uaqtyly jauap beru әrbir músylman balasyna paryz. Maqaladaghy aitylghan osy pikirdi oqyghan son, Ózinizden bolmaghanmen, Apparat jetekshisinen bir habar bolyp qalar, hatqa sodan song da jauap jazsam da keshikpespin degen oida jýrgenmin. Osy aralyqta apay-topay Astanada respublika músylmandary diny basqarmasynyn  kezekti qúryltayy ótkenin estidik. Respublikadaghy jalghyz Qúrmetti mufty bola túra óz basym dindarlardyng bas jiynyna  shaqyrtu alghanym joq. Úiymdastyrushylardyng imany sana sezimderining jetken jeri osy bolsa oghan ne shara?!.  Qúryltaydyng búlay atýsti  ótui әriyne kópshilik arasynda әrqalay pikir tudyrdy...

Jalpy - diny basqarma ýkimettik sayasy úiym emes. Halyqtan jasyratyn eshtenesi joq. Elding diny senimin arttyratyn úiym bolghandyqtan, kezekti qúryltay ótetin kýn aldyn-ala habarlanyp, kýn tәrtibine býgingi tannyng ózekti mәseleleri qoyylyp,  jariyaly týrde ótkende kóp mәseleni  abroyly sheshken bolar edi...

Osy qúryltaydan son, maghan Ashyq hat jazghan  avtor B.Aynabekovtyn  «Elbasyna hat jazdym, qúlaghdar bol jamaghat» degen tikeley óz atynyzgha BAQ betterinde jariyalanghan Ashyq hatyna da nazarym týsti. Oigha berildim...

Men jurnalist-jazushy Baqtybay Aynabekov inimdi din janashyry retinde erteden tanimyn. Qazaq teledidarynda alghash diny habarlardy  ómirge alyp kelgen  qaysar azamat. Búlay aityp otyrghanym osy azamattyng belgili әdebiyet synshysy, Múhamedjan Qarataev aghamyzdy qatystyra otyryp menimen dayyndaghan «Ádet ghúryptyng ozyghy bar, tozyghy bar» atty bir saghattyq diny habary kezinde qylyshynan qan tamyp túrghan  QKP Ortalyq Komiytetinen bolghan segiz ret tekseruden son, bir jyl bir aidan keyin, sol kezde Ortalyq Komiytetke hatshy bolyp kelgen Ózbekәli Jәnibekov aghamyzdyng maqúldauymen ghana efirden әzer ótkeni esimde. Aynabekovten basqa jurnalist bolsa, ol kezde joghary jaqtan bolghan eskertuden song ol habargha qayta ainalyp soqpas ta edi. Qaysar azamat ózi dayyndaghan sol habardy kezinde taysalmay tabandylyqpen alyp shyqty. Qazaqstan músylmandarynyng túnghysh qúryltayyn da, odan keyingi on bes-on segiz jyl kóleminde josparly diny habarlar da osy azamattyng basshylyghymen efirden ótkenin  jaqsy bilemin. 1996 jylghy Qazaqstan qajylarynyng qajylyq sapary turaly «Sәlem, Mekke!» degen taqyryppen alghash ret alty seriyaly telefilim týsirgen de osy azamat. Búl habarlar dinge susap jýrgen halqymyzgha teledidardan jetken alghashqy búlaq kózi bolatyn. Men búl pikirdi jasym jetpiske kelgende jaramsaqtanyp,  inimizdi jalghan maqtau ýshin aityp otyrghanym joq, bolghan oqighany sol kórgen qaz qalpynda jetkizip otyrmyn...

Maghan jazylghan búl Ashyq hat  negizinen  qalyng búqara bolyp talqylaugha,  búzylghaly túrghan el tynyshtyghy men taghdyryna júrtshylyq  nazaryn audarugha niyettelinipti. Búl mәsele dәl qazir Ókimet pen Ýkimettik dәrejede qaralsa da artyqtyghy joq,  el tynyshtyghy ýshin óte qajetti  jauapty sharua.  Ashyq hatta, men basshylyqtan ketken songhy on jyl kóleminde respublika kólemindegi dәstýrli Islam dininde  oryn alyp otyrghan el birligi men qauipsizdigine qater tudyrar óreskel olqylyqtar naqtyly derektermen óte oryndy ortagha salynypty...

Qazir arab Islam әlemindegi birsypyra memleketterde tolqular men tónkerister oryn alyp otyrghanyn barsha halyq kógildir ekran arqyly kórip-bilip, kóp nәrsege kózderi jetip otyr. Dini men imany myqty elde esh uaqytta múnday jappay bas kóteruler men masqara kórinister bolmaghan...

Búl rette bizdin  elimizde de qazir  basqa diny aghymdardyng orasan zor mýmkindikke iyelik etui, әriyne el taghdyryna ýlken qater.

Osy orayda ótken jyly  «Orda-kz» (№3, 30.07.2010 j.) gazetinde jariyalanghan «Diny basqarmany taratu kerek!» degen taqyryppen   Jambyl oblysy Qorday audandyq mәslihatynyng deputaty, dәriger Birjan Álimbetovtyng jan-ayqayy súhbatyn men de taptyrtyp oqyp shyqtym.   Oqyghan adamnyng qúiqa tamyry shymyrlaytyn búl  janayqay-súhbatta, ótken jyldyng 22 mausymynda Aqtau qalasy manyndaghy qatang tәrtipti rejimdegi týrmeden qashyp shyqan 21 tútqynnyng qúqyq qorghaushylargha kórsetken qaruly qarsylyghyn, birneshe kýnge sozylghan әbigerden keyin olardyng basym bóligining qaza tapqanyn, solardyng arasynda Birjannyng óz úly Dәuren Álimbetovtyng qaydaghy bir jat din sodyrlarynyng nasihatyna erip,  qyrshyn jasynda tekten-tekke «shahiyt» bolyp, oqqa úshqandyghyn әngimege ózek etipti. Áriyne, jan týrshigerlik ayanyshty da qayghyly jәiyt...

Gazet tilshisining súraghyna oray,  qayghydan qan jútqan әke   býgingi tanda eshkimnen jasyrugha bolmaytyn kýrdeli eki mәselening basyn  ashyp kórsetipti. Birinshi, qaraly әkening sózine ilansaq, azamat balasy «Allahu akparlap» ózin-ózi jaryp jibergen. Sonda búl jigit kim ýshin, ne ýshin, qanday maqsatpen jas janyn «shahiyt» qúrbandyqqa tigip, ózin-ózi jaryp jiberip otyr? Búlardyng artynda qanday kýsh, qanday sayasat  túr?.. Ekinshi, qaraly  deputat ózi dindar bolmasa da, el ýmit artyp kelgen úiym Respublika músylmandary diny basqarmasyn taratudy talap etedi. Nege?.. Jurnalist B.Aynabekov bólip alyp súhbattaghy osy eki mәselege el nazaryn audarypty.

«Allahu akparlap» ózin-ózi jaryp jiberu syrqatynyng elge enuin, óz jandaryn kózsizdikpen qúrban etken jastarymyzdyng myna «shahiyt» jarylystaryn elge qalay týsindirip, olardyn  ýreyin qalay basugha bolady? Búryn múnday «shahiyt» jarylystar shet elderde ghana oryn alyp jatatyn,  endi óz elimizde, tipti úryqsatsyz jan balasynyng ayaghy jete bermeytin qapastaghy týrmemizding tórinde oryn aluyn kim qalay  úghynady?.. Osynday jarylystyng jalghasyn endi Respublika Músylmandary diny basqarmasyna qarasty «Núr Mýbәrәk» uniyversiytetining týlegi Ruzembay IYshimbetov jetekshilik etken  dini  lankester  Almaty shaharynyng qaq ortasynda jasap, qanshama jandy qangha bógegenin  keshe telididardan kórdik.  Búlaysha «Alahu aqparlap» ózin-ózi jaryp jiberu degen ne degen súmdyq?! Elimizde búryn-sondy múnday soraqy jankeshtilik bolyp pa edi. Ómir - Allanyng adamgha bergen eng basty syilyghy. Múny әr pende qadirley bilui kerek.    Sonda, tynysh elding shyrqyn búzar múnday búzaqy  diny aghymdar kimge qajet?..  Mening biletinim elimiz  ýshin dәl qazir de, erteng de eshbir Islamy diny aghymnyng qajeti joq! Kirme diny aghymdargha zang jýzinde de, diny jolmen de jedel toqtau salghan maqúl. Islamnyng atyn jamylghan múnday jaghymsyz ekstremistik kýshtermen  qatang kýresu kerek. Búlardan da búryn ózimizding dәstýrli qazaqy Islam  ýlken kýsh retinde ózin-ózi kórsete bilui tiyis. Keybir  dýmsheler «Islam dini últqa týspegen, jalpy әlem júrtshylyghyna týsken» dep dindi últtan qashqaqtatqysy keledi. Búl sholaq pikir. Últty oilamau - eldi oilamau. Din degen -  senim. Al senimi bolmasa el birligi, últ birligi turaly, onyng irgesining myqtylyghy turaly әngime de aitugha bolmaydy. Búl pikirge  Islam da  eshuaqytta qarsy bolghan emes. Qúran da; «Ey, adam balasy! Shýbәsiz senderdi bir er, bir әielden jarattyq. Sonday-aq bir birlerindi tanularyng ýshin senderdi últtar, rular qyldyq» («Hújyrat» 49 - 13). dep eskertedi. Demek, jaratushymyz últ etip jaratqan son, onyng derbestigi men birligin saqtau әrbir últ azamatynyng ghana emes, din iyelerining de abroyly boryshy. Elde dәl qazirgi tanda oryn alyp otyrghan erteni qaterli búl mәseleni eng aldymen Respublika músylmandary diny basqarmasy kóterui tiyis. Din - Allanyng isi, sayasat - adamnyng isi. Sayasat - saghat sayyn ózgerui mýmkin, din - mәngilik. Osylardyng arqasynda búryn ýsh jýzge, rugha bólinsek, endi týrli din men aghymgha bóline bastadyq.   Din men sayasatty qosqysy kelip  jýrgenderding búl maqsaty ýrey tudyrady. Búl óte qaterli qadam, qate pikir. Qoghamgha býlik salady. Múnday qauip qaterdi kóre bile túra ýnsiz qalsaq, Alla aldynda da, Otan aldynda da qylmys bolyp sanalady. Búl rette kórshi qyrghyz, ózbek, tәjik, sheshen elderinde oryn alghan qandy qyrghyn oqighalardan sabaq aluymyz kerek.

Endi respublika músylmandary diny basqarmasy taratyluy tiyis degen odaghaylau estiler ekinshi mәselege oiysayyq. Áriyne, ózim alghash negizin qalap, keyingi kezde ózim de esiginen kire almay qalghan diny basqarmany joy turaly talapty estu maghan onay tiygen joq. Osy orayda jurnalist   2000 jylghy mausym aiynda ótkizilgen  Qúryltaydyn,  Respublika músylmandary diny basqarmasynyng 23 mamyr 1996 jyly Ádilet ministrligine tirkelgen Jarghysynyng 9 tarau 4-shi tarmaghynda kórsetilgen; «Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy, bas mufty joghary diny bilimi bar, arab tilin jetik biletin jәne din basqaru júmysynda keminde 10 jyldyq tәjiriybesi bar, densaulyghy sharighat ýkimine sәikes keletin adam boluy qajet» dep jazylghan  talabyn búzyp,   joghary diny týgili, arnayy orta bilimi de joq, diny basqaru júmysynda on jyl týgili, on kýn de júmys jasamaghan, diny ortagha beytanys, ózining kommunistigin qasaqana jasyrghan - ateyst, filolog-ghalym Á.Derbisәlinin  basqarma tóraghalghyna zansyz saylanghanyn, saylanyp bolghan song jana dinbasynyn  diny sauatsyzdyghyna ashynghan respublikanyng on eki imamy "Jana Tóragha jaghdaydy jaqsartty ma? Qazaqstan Respublikasy Preziydenti N.Á.Nazarbaev myrzagha Ashyq hat", "Qazaq Eli" №7, 2001 jyl/ degen maqala jariyalap, oryn alyp otyrghan osy olqylyqty Sizding nazarynyzgha salghanynan, qúdaydan qoryqpaghandar "qúday jolynda" qalyp, qúday degen «aryzqoy imamdar» qughyngha úshyrap, imamdyq qyzmetterimen qoshtasqanyn aityp, eng sonynda  Á. Derbisәlinin  1982 jyly "Mektep" baspasynan jaryq kórgen "Arab әdebiyeti" atty kitaby Islamgha qarsy jazylghandyghy ýshin  fәtua aituymdy talap etipti. Men osynshama úzaq saualgha jalghyz sóilemmen jauap qayyrghym kelip otyr.  Biz әlem moyyndaghan qúqyqtyq memleketpiz, zandylyqtyng saqtaluyn tiyisti zang oryndary sheshui tiyis, al Ábsattardyng Islamgha qarsy jazghan enbegine baylanysty fәtua gazet betinde emes, muftiyatta, muftiyler bas qosqan bas jiynda beriler fәtuamen sheshilui tiyis.

Jurnalist diny aghym fanattary men shetelderden kelgen missionerler júmysynyng betimen ketui turaly aita kelip, óz hatynda kezinde Keniyanyng túnghysh preziydenti Djumo Keniyata aitqan; «Missionerler Afrikagha kelgende, bizding jerimiz bar edi, al olardyng «Injili» boldy. Olar bizding kózimizdi júmyp qoyyp tabynugha kóndirdi. Aqyrynda kózimizdi ashqan kezde bizding jerimiz olardyng iyeliginde, al «Injil» bizde qaldy» degen sózin oryndy eske alypty. Qazir osy jaghday bizding de basymyzgha tónip kele jatqan siyaqty. Oghan dәlel qazirgi Din basshysynyng ózi jazghan maqalasyndaghy («Egemen Qazaqstan» 19.09.2003 j.)  deregine sensek elimizde jarty million qazaq Islam aghymdarynan basqa dinning yqpalynda ketipti. Áriyne, búl jalghan derek bolsa kerek. Alla betin aulaq qylsyn...

Qúrmetti  Elbasy!

«Danyshpannyng kózi zyndangha týsse, zyndannyng týbine kýnning sәulesi týsedi» degen maqal bar emes pe.  Osydan 20 jyl búryn Allanyng jarylqauymen elimiz óz egemendigin aldy. Sol kezde Elbasyna Siz, Dinbasyna Men keldim. Birigip el egemendigin saqtap qaluda shama-sharqymyzsha yntymaqtastyqta júmys jasadyq.  Osydan on jyl búryn Sizding úsynysynyzgha kelisim berip, men Dinbasylyq qyzmetimdi toqtattym...

Songhy 20 jylda óziniz basqarghan elimiz qanshalqty abroygha bólengenin kýni keshe Astanada 56 elding basshylary men halyqaralyq úiym ókilderining basyn qosqan Sammit tolyq kórsetti. Sizge rahmet!..

Biraq, songhy on jylda imany júmystaghy dәrmensizdikten atadan qalghan dәstýrli Islam dinine ene bastaghan әrtýrli aghymdar men olar әkelgen anayy tynys-tirshilik elding osy tútastyghy men yntymaghyna, el ertenine ýlken qauip tudyrar jaghdaygha jetkizip otyrghan siyaqty. Qazir óz qatarlaryn  kýsheytken  diny kirme  aghymdar  ózimen-ózi bitispes kiykiljinge týsip, jasaghan qylmystaryn bir-birine audaryp salyp, birimen-biri qyrqysyp jatqanyn da el kórip otyr. Búl tirshilik odan әri jalghasa berse, múnday  qyrqysulardyng sony el egemendigine qater bolyp tiyer qandy qyrghyngha úlasuy da bek mýmkin. Mening payymdauymyzsha búl berekesizdik, elimizdin  býgingi ónegeli de órkendi qadamyn kóre almay otyrghan dúshpandarymyzdyng qimyly. Olar  sýttey úiyghan kóp últty,  el yntymaghyn búzar  soghys otyn tútandyru ýshin eshteneden ayanbaydy. Bir últtyng әldeneshe din men sektagha bólinui asa auyr qasiret. Tariyhqa ýnilsek, múnday jaghday últtyng da, memleketting de tútastyghyn joyyp, týbine jetip tynghan... Múnday aty men zaty  belgisiz esepsiz diny aghymdardy ýkimet esh uaqytta toqtata almaydy.  Dindi -  din ghana toqtatady. Ol ýshin elimizdegi dәstýrli din Islam kýshti de, quatty boluy kerek.

Sondyqtan hatymnyn  sonynda aitarym, kezinde osy diny basqarmany Ózbekstannan bólip aluda, Almatydaghy Bas meshit qúrylysyn bastauda Siz ben marqúm Ózbekәli Jәnibekov aghamyzdyn  kóp kómekteriniz tiygen edi. Men sol kez ýshin qaryshty qadam bolyp sanalatyn búl júmysty tikeley Sizderding kómekterinizben iske asyrghanymdy esh uaqytta  halyqtan jasyra almaymyn. Sizderding kómekterinizben osy diny basqarmany jeke shanyraq etip qúrudy Alla taghala mening enshime jazghan son, sol shanyraqtyng elimizdegi Islam dinin zamanauy talaptar negizinde basqaruda óz jolynan janylmauyn әrdayym nazarda ústap otyratynym jasyryn emes. Búl orayda Qazaqstannyng Qúrmetti muftii retinde tikeley óz atyma kelip jatqan hattar men kezdesuler barysynda qoyylatyn súraqtar da az emes. Osy orayda «Qazaqstan qajylary» diny birlestigining tóraghasy, jurnalist-jazushy Baqtybay Aynabekovtyng Ashyq Hatyna Sizge jazghan osy hatymmen jauap berumen birge, avtor talap etip otyrghanday elimizdegi Islam dinining býgingi jaghdayyna baylanysty Sizding qabyldauynyzda bolyp, oy bólissem dep edim. El taghdary men din abroyy ýshin búl kezdesuding paydasy molyraq bolar edi.

Islam birligi - el birligi. Qazirgidey qazaq halqy últ bolyp birigip jatqan kezde elimizde Ádilet ministrligine tirkelip júmys jasap jatqan barlyq Islam diny birlestikteri de ózara birlikke kelip, Elbasymyz Siz ústap otyrghan elimizding bir tútastyghyn saqtap qaluda  bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp,  júmys jasaugha kýsh biriktiruleri kerek. Búl orayda bizge jyl sayyn Mekkede ótetin qajylyqtaghy әlem músylmandarynyng namazda qibylagha birigip bir kisidey sap týzep,  bet búrghan súlu yntymaqtastyghy ónege bolsa jarasar edi...

Sәlemmen, Rәtbek NYSANBAYÚLY,

Qazaqstannyng Qúrmetti muftiyi

10.05.2011 jyl