Telearnadaghy qúldyq psihologiya hәm «Qúlminez»
Baj ete qalatyn psevdopatriottar baj ete bersin, biraq qazaq tili býginde ózining ýndiliginen, әuezdiliginen, shyrayynan airylyp orysshamen aralasyp shúbarlanghan, aralas nekeden tughan baladay bet-pishinine deyin ózgerip ketken әri súrqay, әri shorqaq tilge ainaldy. Ári súrqay, әri shorqaq degenimizge senbeseniz kóshede, qoghamdyq kólikte sóilesip túrghan qazaqtardyng sózine bir-aq minut qúlaq týrip kórinizshi. Olardyng kópshiligi bastan-ayaq oryssha sóilesip túrsa, al qazaqsha sóilesip túrghandardyng sózining teng jartysy, ne jartysynan kóbi orys sózi.
Áriyne, búl ýsh ghasyr boyy birese patshalyq, birese kenestik Reseyding tabany astynda býkil últtyq ónerimiz, mәdeniyetimiz ben әdebiyetimizdi bylay qoyghanda últtyq sanamyz, últtyq namysymyz әbden taptalyp, ózimizdi ózgeden kem, ózgeden nadan, meshel últ dep sanap, orystan ýirensek, orys ne istese sony istesek ozyq bolamyz degen qúldyq psihologiyanyn kesiri ekenine dau joq. Útyry kelgende aita keteyik, kenes ókimetining qolastynda túrghanda biz orysshany búzynqylau sóileytin ózbek, әzirbayjan, tәjik siyaqty últtargha kýlip, biz, yaghni, qazaqtar oryssha aksentsiz taza sóileymiz dep maqtanatynbyz. Tipti, Ózbekstan basshysy Sh.Rashidov oryssha aksentpen, al bizding D.Qonaev oryssha taza sóileydi dep te qoqyrayatynbyz. Sóitken Sh.Rashidov sol zamanda-aq ózbekting últtyq memleketin ornatyp ketti. Shyndyqty aitu shyryq búzu emes Qazaqstanda 700-den astam qazaq mektepteri jabylghan sol zamanda Ózbekstanda qazaq mektepteri Qazaqstandaghydan әldeqayda kóp boldy. Osymen toqtalayyq.
Al endi elimiz Reseyden Azattyq aldy deuge de jýregimiz daualamay tәuelsizdik aldyq dep jýrgen 28 jyldyng ishinde tilimiz jútandanyp, myndaghan súlu sózderimiz qoldanystan qalyp, al aman qalghany oryssha aralasqan shúbarala kýige týskeni nesi. «Óspeytin bala itkósek qazady», «Óspeytin jigit ónbeytin daudy daulaydy» deytin edi qazekem. Álde tilge baylanysty Ýkimetke, parlamentke 28 jyldan beri aityp kele jatqan janshyrylymyz da sol anqau balanyn, «itkósik qazuyna» nemese «ónbeytin daugha» ainalyp boldy ma? Eger sol ýkimet pen parlament qazaq tilin elding eng basty tiline ainaldyrugha әl-dәrmeni joq bolsa, eng bolmasa elimizdegi telearnalar men radionyng ana tilimizdi shúbarlauyna jol bermeytin qatandau bir sheshim shygharatyn uaqyty әldeqashan bolyp edi ghoy. Últtyq tilimizdi tórleteyik desek te, órleteyik desek te eng basty HHI ghasyrdyng eng quatty iydeologiyalyq qúraly televiziya men radiogha últtyq tilden, tipti qaysybir týrki tilderinen, әdebiyetten, jazu ónerinen habary bar bilikti jurnalisterdi qyzmetke alyndar dep osy sala basshylaryna pәrmen beruge Ýkimetting de, Parlamentting de «әli jetedi, kýshi keledi» ghoy.
Ózimdi aralastyrghanyma keshirim ótinemin, Qazaqstanda әsirese telearnalarda qazir әdeby de, auyzeki de kórkem tilden, jurnalistikadan beyhabar kim kóringen tilshi bolyp dayyn oryssha habarlardan sózbe-sóz audaryp ózi ne aityp túrghanyna mәn bermeytinder qazaq tilin shúbarlap, býldirip barajatqanyn aityp baspasózde talay ret maqalalar jariyalaghanyma, jiyn, otyrystarda aityp kele jatqanyma talay jyldyng jýzi boldy. Sóitsem, jay qazaqtyng sózi jelge úshqan zaman bolghanyn endi ghana bildim. Ánebir jyldary mәjilistegi Halmuratov degen ózbek deputat qana. «Au, qazaqsha sóileyik te, qazaq tilin qajetsiz tilge ainaldyrmasandarshy» dep biraz shyr-pyr bolyp edi, 80-ge kelgen Kosarev әli otyr da, sol Halmuratov deputattyqtan dereu ketti.
IYә, onsyz da 28 jylda óz elining tórinde tósekkórpe tiymey túrghan qazaq tilin telearnagha jýrgizushi, tilshi bop kelgen әnshi emes әnshi, biyshi emes biyshi, qala berdi әnshining әieli, sayqymazaq әjuaqorlar odan jaman býldirip bitirip bop qaldy. Senbeseniz qaranyz:
«31»arna:
Núray Núraqay bilip kórdi
Jýregi daulamaghan jigitter
Úzyndyghy 8 shaqyrymdy qúrasa...
Kórip túrghandarynyzday kóktayghaqta jýre almay
Shyndardy baghyndyrdy
Tanymaldyghy artqan lagerige myng ótinish...
Tekseru júmystary jýrip jatyr
Túraqtylyghyna basymdyq beredi
KTK (2.HI.2018)
«Jandy dauys» dep atalatyn kórsetilimde kip-kishkentay qazaq sәbiylerine aghylshynsha óleng aitqyzyp jarystyryp jatqan jýrgizushini tyndanyz:
Óte tamasha oryndau boldy
Tәtti әserler syilaydy
Oy bólisti
Janalyqtarmen bólisti
Quanyshtarymen bólisti
Tazalyq sezimin syilady
4.HI.2018
Bas miy shayqalghan
Qorghanys ministri óz kezeginde...
Barlyq kelisimnen shyghudy algha tartty
Byltyr jәne biylghy jyldary
Oralman mәrtebesine ie adam
...jasau maqsatyn kózdegen
«31» arna 14.HII.2018
1.Uaqytyn ýnemdeu mýmkindigine ie bolyp otyr
2.Er-azamattar júbaylarymen auysady
3.1000 tengeden astam somagha
4.Kópjasar bilip kórdi
«Qazaqstan» 16.HII.2018
1.Búl pikirtalas alany jalghasyn tabady
«Euraziya-1»:
1.2 saghatqa deyin qúrghaqtyq syilaydy (sәbiyding polzunkii turaly)
2.Sýiikti isimen ainalysu baqytyna ie boldy
Óziniz aitynyzshy, óz elinde, óz jerinde, óz halqynyng qalyng ortasynda otyrghan últ eger shyn azat el ekeni ras bolsa onyng telearnalary óz tilin tap mynaday masqara tilge ainaldyrar ma edi? Mynau týrki tilderining ishindegi eng bay tilding biri qazaq tili emes orys tilining sózbe-sóz audarmasy ghoy. Múndaghy biz astyn syzyp kórsetken sózderding bәri orysshadan sol kýiinde tәrjimalanghan. Eger jýrgizushi qazaq tilinde telehabar jýrgizuge tolyq haqy bar, bilikti adam bolsa olardy sóilemge tipti kirgizbey-aq qoyar edi. Mysaly, úzyndyghy 8 metrdi qúraydy demey-aq úzyndyghy 8 metr dese naghyz qazaqsha bolar edi. Kónilinizge kelse de aitayyq, orysshadan tәrjimalanghan osy «sostavlyaet 8 metrov» degendegi «sostavlyaetti» alyp tastap «qúraydyny» aitpay-aq qoysam әldeqaytip ketuim mýmkin, odan da orysshagha tiyispeyin degen nadandyqty bylay qoyghanda qazaqtyng qanyna sinip qalghan qúldyq psihologiya, yaghni, «qúlminez» dәl osy jerde ap-anyq kórinip túr.
Orystar midy «golovnoy mozg», júlyndy «spinnoy mozg» deydi. Ári sauatsyz, әri oryssha «golovnoy» degendi alyp tastasam bir bәlege úshyrap ketermin dep qorqatyn qúlminez jýrgizushi ony sol «bas miy» dep laghyp túr. Al «bólisti» degeni orystan «podelilsyasyn» qazaqtyng kórgen, estigen janalyqtaryn aitty, olarda birge quanyp jatty degen shúrayly da shyrayly sózderin búl jerde orystyng osy bir ghana «podelilsyasy» qyldy arqyly tas-talqan Teledidardan aitylghan әr sóz adamnyng miyna tikeley, birden әser etedi. Qazir sol telearnalardan aitylyp jatqan «bólisti», «dep kýtilude», «quanysh syilady», «óz kezeginde», «ie boldy» degen siyaqty nebir súrqay sózderdi dap-darday ýlken kisiler de qoldanatynyn kórip jýrmiz. Teledidar birden migha әser etetinin sodan-aq bile beriniz. Orystar sózding kelejaghynda «v svong ocheredi on skazal», «on v svong ocheredi...» dep aita beredi. Jogharydaghy «qorghanys ministri óz kezeginde» degen de sol «v svoi ocheredi» degennen tәrjimalatyp qoyghan da sol qúldyq minezding kesiri. Keyingi kezde «ne boldy» degen sóz de. IYә, kezinde bir elding otary bolyp ózi qúldyqqa týsken elding sózi de qúldyqqa týsip, qojayynynyng tilining kóshirmesine ainalady eken. Sony «31» arna tilshisining «uaqytyn ýnemdeu mýmkindigine ie bolyp otyr» (14.12.2018), KTK tilshisining «Oralman mәrtebesine ie adam» degen oisyz, paryq-parasatsyz sóileminen-aq bayqadyq. Búlar da orystyng әiymeet vozmojnosti», «iymeiyshiy status oralmana» degen sózderinen qúldyq sanamen audarylghan sózder. «Óte tamasha oryndau boldy» (prekrasnoe ispolneniye) «kórip túrghandarynyzday» (kak vidiyte), «shyndardy baghyndyrdy («pokaril vershiny»)! Mine, qazaq tilin orystyng tili joyyp bituge jaqyn qalghanyn osydan-aq kóruge bolady. Al «er-azamattar júbaylarymen auysady» degennen ótken nadandyq telearna tilshilerinen basqa da bar ma, joq pa, bir Alla biledi. Nege óz tilimizdi ózimizdi osynday jeksúryn kýige týsirip boldyq, a? Osy arada mynany aita ketsek te artyq bolmas. Qazaqta da, ózge týrki tildesterde de «erli-zayypty», «er-hatynly» degen bar. Demek, zayyby degenimiz әieli. Al júbayy, bayy, kýieui degenimiz eri. Júbay degen er adamnyng esimi. Al jogharydaghy «er-azamattar júbaylarymen auysty» degen laqpagha jol bolsyn? Álde telearna tilshisi aityp túrghan «er-azamattardyng júbaylary» qazirgi tilmen aitqanda kileng «goluboylar» ma?
Nebir ersi qylyq, ersi qylua osy kýni qazaqtan shyghuda. Qazir qazaqtyng erkegi әielin, әieli erkegin «joldasym» deytin boldy. Búdan ótken «órkeniyettilik», búdan ótken «mәdeniyettilik» qazaqtan basqa dini músylman esh elde joq. Telearnagha býginde qyzmetke kelip jatqan kelimsek tilshilerding kesiri býkil qazaqtyng sóileu mәnerin osylay bylghap, býldirip barady. Júrt telearna qalay aitsa, sony qaytalaydy. Sebebin әlginde aittyq. Yaghni, televiziya habarlary kózge kórsetip otyryp beriletindikten olar birden adamnyng miyna úrady. Demek, ony estip lastanghan my sanany lastaydy.
Sening tilinde sóilegisi kelmeytin últ ózindi de mensinbeytinin ol últ senen ózin ýstem sanaytynyn qazaq bayghús әli de týsinbey-aq keledi. Olar seni mensinbegeni bylay túrsyn, seni qorlaudyng qalt etken sәtin qúr jibermeydi. Mysaly, teleekranda qazaqsha jazylghan suday aghyp baratqan titr, yaghni, jýgirtpe jol da qazaqsha habar dep esepteletin boldy. Búl qorlau emes pe? Búl til-qúlaghy joq mylqaulargha ghana qoldanylatyn әdis qoy! Búl qazaqtyng tilin de, ózin de ne mensinbeytin, ne qazaqqa qany qarayghan dúshpan bireulerding oilap tapqany ghoy!
IYә, 21-shi ghasyrda qay halyqtyng da tilin, salt-dәstýrin, dinin joyylyp ketuden aman saqtaytyn eng quatty qúral – televiziya. Al tili, salt-dәstýri joyylghan ne ózgeriske úshyrap shúbarlanghan últ ózinen-ózi joyylyp bitedi. Bajyldasanyz taghy da bajyldanyz, biraq býgingi qazaqtyng kóshede bir-birimen sóilesip túrghan tilin qazaq tili degennen góri orysshamen shúbarlanghan qoyyrtpaq dese de bolady. Ony saf kýiine qayta keltiruding eng tiyimdi qúraly – televiziya. Sondyqtan qazaq televiziyasyna últtyq tilden, últtyq әdebiyetten mol habary bar jәne qolynan jazu keletin jurnalister tipti, aqyn-jazushylardy iriktep aludy bastamasaq myna týrimizben telearnalar tilimizdi qúrdymgha ketiruge jaqyndap-aq qaldy.
Útyry kelgende aita keteyik býgingi qazaqsha telehabarlarda dúrys basshylyqtyng joqtyghynyng kesirinen kórgensizdik kósemdikke, kóbiksóz-sheshendikke ainaldy. Tipti, ekrangha shygharda kórermenmen amandasudyng da, habar ayaqtalghasyn qoshtasudynda әlmisaqtan, yqylym zamannan qalyptasqan ýrdisterin búzyp, әrkim ózinshe amandasu, ózinshe qoshtasu týrlerin shygharyp aldy. Mysaly, «31» arnada Erqanat Kópjasar degen jýrgizushi habardy jýrgizer aldynda «Amansyzdar ma?» dep súraq qoyyp alady da, habardy jýrgizgen Kópjasar, kóp jasayyq» dep qoshtasady. «Amansyzdar ma» degen sóz eki týrli jaghdayda – birinshiden adamdar bir-birimen sәlem-sauqattasyp bolghasyn sóz arasynda ghana «iyә,amansyzdar», «iyә, aman-sau barsyndar ma» dep jaybaraqat jaghdayda aitylsa, ekinshiden әldebir qauip-qaterli, oqys uaqigha bolyp jatqanda mysaly ýy órtengende, kólik apaty bolghanda jýgirip kelgender «ózdering amansyndar ma?», «amanshylyq pa?» degen ýreyli rayda aitylady. Al «31» arnadaghy... Kópjasardyng ekrangha shygha sala «Amansyzdar ma?» dep súraq qoyyp aluy ony osynyng aldynda ghana әldebir qorqynyshty habar estip kelip túrghanday әser etedi eken. Al onyng habar ayaqtalghasyn "kóp jasayyq" dep qoshtasuy tipti kýlkili. Álde búlar ata-babamyzdan ghasyrlar qoynauynan qalghan "Assalaumaghaleykum" dese terrorist, ekstremist atanyp ketermin dep qorqa ma eken? Kórshiles tili, dini, salt-dәstýri úqsas ózbek, tәjik, әzirbayjan telearnalaryndaghy jýrgizushiler «Assalamualeykum» dep-aq ústalyp ketpey aman-sau jýr ghoy! Al Aman Tasyghan degen jýrgizushining qoshtasuy Tasyghan degen әlde әkesinin, әlde atasynyng esimimen ayaqtaluy da kýlmeske amalyndy qaldyrmaydy eken. Mine, biz telearnalarda tilimizdi shúbarlaghanymyzben túrmay, ata-babadan qalghan últtyq, dәstýrli amandasu, qayyr-qosh aitysularymyzdy da osylay baldyr-batpaqqa ainaldyrdyq. Osynyng bәri telearnalardy jaylap alghan bassyzdyq demeske de amalyndy qaldyrmaydy eken. Qaytalap aitar bolsaq, telearnalarda últtyq, memlekettik tilimizge jasalyp otyrghan búl qasiretter turaly baspasóz betinde aityp kele jatqanymyzgha talay jyldyng jýzi boldy. Biraq sonyng bәrine ne qoldanylyp jatqan shara, ne sizding aityp otyrghandarynyz dúrys emes degen bir auyz jauap berilgen emes.
Myrzan Kenjebay
Abai.kz