Basqa qalalardy aitpaghannyng ózinde Almaty qalasynyng Migrasiyalyq polisiya bólimining qyzmetkerleri jyl sayyn «Migrant», «Nelegal» operasiyalary nәtiyjesinde 100-degen zansyz jýrgen týrik júmysshylaryn ústap alyp, deportasiyalap jatqandyqtary turaly BAQ arqyly habardarmyz.

Búl súraqty qatardaghy qarapayym almatylyqtar bir-birine jii qoyatyn bolyp jýr. Sebebi qalanyng kóshelerinde, bazarlarda, dýkenderde, qúrylys salynyp jatqan jerlerde týrik azamattarymen betpe-bet jii kezdesetin bolyp jýrmiz. Qayda barsang týrik, nemene osylardan basqa júmys isteytin adam tabylmay qaldy ma dep keyip, narazy bolyp jýrgen talay qarapayym júmysshy qazaq balasyn kózimiz kórdi. Almaty qalasynyng Migrasiyalyq polisiya bastyghy Aykeldi Asanovtyng mәlimdeuinshe almaatyda qazirgi tanda 134 myng júmysshy migranttar júmys istep jýr. IIM Baspasóz qyzmetining habarlauy boyynsha ýstimizdegi jyldyng 11-13 may aralyghynda ótkizilgen «Nelegal-2011» operasiyasy boyynsha 3 kýnde 12 659 zansyz jýrgen sheteldik ústalghan.

Basqa qalalardy aitpaghannyng ózinde Almaty qalasynyng Migrasiyalyq polisiya bólimining qyzmetkerleri jyl sayyn «Migrant», «Nelegal» operasiyalary nәtiyjesinde 100-degen zansyz jýrgen týrik júmysshylaryn ústap alyp, deportasiyalap jatqandyqtary turaly BAQ arqyly habardarmyz.

Búl súraqty qatardaghy qarapayym almatylyqtar bir-birine jii qoyatyn bolyp jýr. Sebebi qalanyng kóshelerinde, bazarlarda, dýkenderde, qúrylys salynyp jatqan jerlerde týrik azamattarymen betpe-bet jii kezdesetin bolyp jýrmiz. Qayda barsang týrik, nemene osylardan basqa júmys isteytin adam tabylmay qaldy ma dep keyip, narazy bolyp jýrgen talay qarapayym júmysshy qazaq balasyn kózimiz kórdi. Almaty qalasynyng Migrasiyalyq polisiya bastyghy Aykeldi Asanovtyng mәlimdeuinshe almaatyda qazirgi tanda 134 myng júmysshy migranttar júmys istep jýr. IIM Baspasóz qyzmetining habarlauy boyynsha ýstimizdegi jyldyng 11-13 may aralyghynda ótkizilgen «Nelegal-2011» operasiyasy boyynsha 3 kýnde 12 659 zansyz jýrgen sheteldik ústalghan.

Týrkiyadan kelgen zansyz júmysshylar Resey Federasiyasynyng zanyn búzyp otyr. Biyl Resey Federasiyasy men Týrkiya Respublikasy arasyndaghy memleketaralyq kelisimning negizinde vizanyng alynyp tastaluynan keyin júmyssyz qalghan týrikter Moskvagha tipti aghylyp kele bastady. Búl turaly www.turkrus.com jәne www.turkkazak.com aqparattyq sayttarynyng tilshileri osy viza alynyp tastalghannan keyingi Moskvagha alyp úshyp kelgen bir týrik otbasynyng jaghdayyn bylay bayandaydy:

-          Bizding tilshiler tanerteng Moskvadaghy 7-Rostovskiy pereuloktaghy Týrkiya elshiligining aldyna kelgende esikting aldynda shabadandarynyng ýstinde úiyqtap jatqan bir janúyanyng adamdaryn kórdi....(surettegi kisiler)

Izmirden Stambulgha peresadka jasau arqyly Moskvagha jolaushy úshaghymen úshyp kelgen bir ýiding 4 adamy: jasy 60-qa tayaghan bir keyuana, onyng 40 jastaghy jesir qyzy jәne sol әielding 19 jәne 4 jastaghy eki úl balasy. Ne bolyp qaldy, qanday jaghdaygha dushar boldynyz? - degen tilshilerding súraghyna, әlgiler adam sener-senbestey mynaday bir qyzyq bastan keshken hikayalaryn aita jóneledi.

Kýieuinen ajyrasyp ketken Sheniz Sevinch degen izmirlik әiel, Nermin Ufuk degen qart anasy jәne Mústafa (19 jasta) men Osman (4 jasar) atty eki úlymen birge «Júmys izdep, jana ómirdi  jana jerde bastau ýshin Moskvagha kelipti»!

Mústafa degen úldary kәsiptik liyseydi motorist mamandyghy boyynsha bitirgen eken, zauytta slesari bolyp júmys istep jýrgende qysqartugha ilikken. Ájesi Nermin Ufuk qarttau bolsa da, jas kezinde talaydy kórgen әkki, Germaniyadan bastap Fransiyagha deyin biraz elderde gastarbayter bolyp júmys istep qaytqan, mamandyghy boyynsha boyau sehynyng malyary eken.

Izmir qalasynda jaghdaylary nashar edi. Mústafa úly júmyssyz qalghannan song tipti jaghdaylary auyrlap ketken. Týrkidan ýmitterin ýzip, shetelge ketemiz dep sheshim qabyldaghan. Sol kezderi Reseymen aradaghy vizanyng alynyp tastalghanyn estigen. Ankaradaghy Resey elshiligine qonyrau shalyp súrasa, Resey elshligindegiler turist retinde vizasyz barugha bolady, biraq júmys isteu ýshin barar bolsanyz júmysshy vimzasyn aluynyz kerek dep eskertedi.

Biraq izmirden shyqqan búl kisiler aitqanynan qaytpady. Nege Reseyge tartyp túrghylarynyz keldi? degen súraqqa, qart ana Nermin Ufuk : - «Negizi biz eng әueli Afrika elderine barudy qaladyq. Biraq ol jerde týrik firmalary kóp emes qoy. Reseyge barsaq ondaghy týrikter bizding júmys tauyp aluymyzgha kómekteser dep oilaghanbyz... »

Sodan song vizasyz rejimdi paydalanyp Moskvagha kelip alghannan songhy basynan ótkenderin aityp berdi: «Áuejayda bir taksiyge otyrdyq. Bizdi bir qonaqýige aparynyz dedik. 50 dollar súrady. Berdik. Bizdi әuejaydyng audanynda biraz ainaldyryp alyp jýrip, aqyry sol mandaghy bir jerge әkelip tastapty. Aldanghanymyzdy bilgen song Týrik elshiligine barayyq dep oiladyq.. Sodan taghy bir taksiyge minip әupirimmen tang atar atpas osy elshilikting aldyna keldik. Shabadandarymyzdyng ýstinde úiyqtap elishilikting ashyluyn kýtip jatqan edik. Qaltamyzda 3 myng rubli (shamamen 110 dollar) ghana aqshamyz qaldy. Ne qylarymyzdy bilmeymiz. Áyteuir elshilikting jәrdemimen Izmirdegi tuysqandarymyzgha qonyrau shaldyq. Óitkeni qaytar jolgha biylet alatyn aqshamyz da joq. Biyletimizdi ala alsaq keri qaytamyz....» Oqighalardan beygham, alansyz oinap otyrghan 4 jasar úldary ghana.

Mine vizasyz Reseyding alghashqy tútqyndarynyng hikayasy osylay. «Aydalada batpan qúiryq, ol ne qylyp jatqan qúiryq?» demekshi, júmyssyz gastarbayter týrik azamattary osylaysha әlem elderine japa-tarmaghay ketip jatyr. Búl bir ghana mysal, BAQ nazaryna ilikken bir ghana jaghday. Biraq múnday  oqighalar tolyp jatyr. Qazaqstanda, onyng ishinde Almaty qalasynda jyl sayyn Migrasiyalyq polisiya bólimining esepterinde kóptegen týrik azamattarynyng vizasyz júmys istep jýrgendigi, ústalyp eline qaytarylghany jazylyp ta, aitylyp ta jýr.

Týrik azamattarynyng Qazaqstan men Reseyge top tobymen, tayly túyaghymen aghyluynyng sebebi nede? Áriyne birinshi jәne basty sebebi Týrkiyadaghy júmyssyzdyq mәselesi. Búl osy elding ýkimetining eng bir bas auyrtatyn sharuasy. Týrik Statistikalyq Komiytetining aqparatyna 2010 j. jyl sonyndaghy qortyndysy boyynsha qaraghanda búl eldegi júmyssyzdardyng sany 3 million 46 myn  adam (!), yaghny jalpy payyzdyq kórsetkishi 11,9 boldy.  Búl qayta 2009 jylghy kórsetkishke qaraghanda azayghan týri, 2009 j. qortyndysy boyynsha júmyssyzdyq 14 payyz bolghan. Eldegi onsyz da túrmysy auyr otbasylar tamaq tabu qamymen eng auyr jәne eng las júmystardy atqarugha dayyn. Júmyssyzdyq payyzy joghary elderde әleumettik jaghday tútanyp ketkeli túrghan órttey bolatyny belgili. Júmyssyzdar el ýkimetine ýmit artudan kýder ýzgen, shetelden júmys tauyp beremin degen firmalargha jaldanyp jerding týbi bolsa da Afrika men Amerikagha ketuge dayyn. Eldegi júmyssyzdyq mәselesin sheshuge Redjep Taip Erdoghan ýkimeti barlyq sharalardy qarastyruda. Búl sharalar qayta oqytu kurstaryn ashugha, jana júmysqa ornalastyrugha, sonymen birge әriyne shetelge baryp júmys istegisi keletin azamattardyng betin qaytarmaugha, qayda baramyn dese de erkine qoygha baghyttalghan. Memleketaralyq kelisimder arqyly alys-jaqyn sheteldermen vizasyz rejimderge ótu Týrkiyanyng qazirgi ýkimeti ýshin óte ynghayly. Búl bir jaghynan týrik biznesine jol ashady, ekinshi jaghynan eldegi basy artyq júmyssyzdardyng sol elderge baryp tabys tabuyna jol ashady. Erdoghan ýkimetining biylik basynda qaluy ýshin algha qoyghan maqsatynyng biri eldegi júmyssyzdyq payyzyn azaytu bolyp otyr.

«Abay-aqparat»