Keshe Almaty qalasyndaghy Últtyq kitaphanada aqyn, Qazaqstannyng YuNESKO-daghy túraqty ókili Oljas Sýleymenovting 75 jasqa toluyna oray kezdesu ótti. Bardyq. Kórdik. Bir eki auyz tildesip, súraq qoyyp, súraghymyzgha oray aqynyng auzynan kelte jauap alyp qayttyq.

Kezdesudi jýrgizgen Múrat Áuezov Oljas Sýleymenovting úly aqyn, qazaqty әlemge tanytyp jýrgen túlgha ekenine toqtaldy. Oljas bolsa, әr taqyryptyng basyn bir shalyp, әngime aitty. Sóitip otyrghanda «Alash ainasy» gazetining bólim redaktory, aqyn Almat Isadil Oljastyng orys tilinen audarghan ólenin oqyp berdi. Álem qazaq dep tanidy deytin túlgha óz shygharmasyn ana tilinde audarma arqyly tyndady. Týsindi, týsinbedi ony bile almadyq. Kópting súrauymen ózi de ortagha shyghyp, orys tilinde bir-eki ólenin oqyp berdi. Oljas aqyngha kókeyde jýrgen kóp saualdy qoyar uaqytty kýtip otyrghanymyzda súraqty kóp ishinen bir adam qoydy. «Sizding atynyzgha aitylyp jatatyn syngha qalay qaraysyz?» degen saualgha Oljas: «Abaygha da, Shoqangha da qarsy bolghan. Maghan da qarsy. Biraq, men synbaymyn!» dep jauap qatty. Júrt mәz bolysty. Du qol shapalaq. Múrat Áuezovting mәdeniyetti qarsylyghyna qaramastan elding әr týkpirinen keldik degen adamdar Oljastyng sureti beynelengen kartinalardy tartu etti. Kezdesu kezinde zaldan súraqtar kelip týsip jatty. Saualdardy Oljekene úsynyp otyrghan Múrat Áuezov: «Ómirimde túnghysh ret senzor bolyp otyrmyn» dedi.

Keshe Almaty qalasyndaghy Últtyq kitaphanada aqyn, Qazaqstannyng YuNESKO-daghy túraqty ókili Oljas Sýleymenovting 75 jasqa toluyna oray kezdesu ótti. Bardyq. Kórdik. Bir eki auyz tildesip, súraq qoyyp, súraghymyzgha oray aqynyng auzynan kelte jauap alyp qayttyq.

Kezdesudi jýrgizgen Múrat Áuezov Oljas Sýleymenovting úly aqyn, qazaqty әlemge tanytyp jýrgen túlgha ekenine toqtaldy. Oljas bolsa, әr taqyryptyng basyn bir shalyp, әngime aitty. Sóitip otyrghanda «Alash ainasy» gazetining bólim redaktory, aqyn Almat Isadil Oljastyng orys tilinen audarghan ólenin oqyp berdi. Álem qazaq dep tanidy deytin túlgha óz shygharmasyn ana tilinde audarma arqyly tyndady. Týsindi, týsinbedi ony bile almadyq. Kópting súrauymen ózi de ortagha shyghyp, orys tilinde bir-eki ólenin oqyp berdi. Oljas aqyngha kókeyde jýrgen kóp saualdy qoyar uaqytty kýtip otyrghanymyzda súraqty kóp ishinen bir adam qoydy. «Sizding atynyzgha aitylyp jatatyn syngha qalay qaraysyz?» degen saualgha Oljas: «Abaygha da, Shoqangha da qarsy bolghan. Maghan da qarsy. Biraq, men synbaymyn!» dep jauap qatty. Júrt mәz bolysty. Du qol shapalaq. Múrat Áuezovting mәdeniyetti qarsylyghyna qaramastan elding әr týkpirinen keldik degen adamdar Oljastyng sureti beynelengen kartinalardy tartu etti. Kezdesu kezinde zaldan súraqtar kelip týsip jatty. Saualdardy Oljekene úsynyp otyrghan Múrat Áuezov: «Ómirimde túnghysh ret senzor bolyp otyrmyn» dedi.

Saualdardyng arasynda Valeriy Tolmachev turaly da súraq boldy. Oljekeng Valeriy Tolmachev dosynyng úly ekenin, onyng Mәskeude halyqaralyq jurnalistika fakulitetinde oqyghanyn, diplomatiya salasynda, YuNESKO- da kóptegen júmystar atqarghanyn, toq eteri Tolmachevting enbegi erekshe dep baghalaytynyn aita kelip, qazir ol Italiyanyng týrmesindegi psihikalyq aurulargha arnalghan bólimde jatqanyn, onyng isimen ózi, elshilik ainalysyp bastaghanyn aitty.

Kezdesu sonyna taman Oljastyng sureti beynelip, 75 degen jazuy bar ilinip túrghan plakat sart etip әp-sәtte shiyrshyqtalyp jinalyp qaldy. Múny birden bayqaghan Múrat Áuezov: «Jamandyqqa jorymanyzdar», dep bәiek boldy. Aqyry kesh te bitti. Oljas Sýleymenovke  saual qoyar sәtke de jetip, tómendegidey az-kem súhbattasyp qaldyq.

- Oljas agha,  «Mamyr» degen ay atauynan nege at-tonynyzdy ala qashyp jýrsiz?

- «Mamyr» degen arabsha «remont» degen sóz. Maygha qanday qatysy bar onyn?! Al, maydy әzirbayjansha da, týrikshe de «may» dep aitady. Jeltoqsan dep jýrmiz. Al, bayaghyda búl aidy «soghym ai» dep ataghan. Qazir búl sóz Polshida ghana qalghan, qaraayymdardyn  tilinde ghana saqtalghan. Al, biz «Jeltoqsan» deymiz. Nege jetpis, seksen emes.

- Baspasózdegi ózinizge qatysty syndargha ne deysiz?

- Týsinbeytin jigitter bar ghoy. Men ne deymin. Jazghandarymdy oqysyn! Sonda bәri aitylghan.

- «Nevada-Semey» qozghalysyn basqardynyz ghoy. Qazaqstanda AES salugha qalay qaraysyz?

- Qazaqstanda AES salugha bolmaydy.

«Abay-aqparat»