Júma, 22 Qarasha 2024
Ádebiyet 16629 3 pikir 1 Nauryz, 2019 saghat 13:05

Sh.Aytmatov. Moyynqúmdaghy aqyrzaman

Shynghys Aytmatovtyng «Plaha» romany 1986 jyly Mәskeude shyghatyn «Novyy miyr» jurnalynda jariyalanghan. Romannyng osy ýzindisi Serik Asylbekúlynyng audarmasymen «Jalyn» jurnalynyng 1986 jylghy 1-shi sanynda jaryq kórgen. Al keyin «Plaha» romanyn ataqty jazushy, marqúm Sherhan Múrtaza «Janpida» degen atpen audarghan.   

(«Janghyryq» («Plaha») romanynan ýzindi)

Taudyng kýngey betkeylerin sәbiyding demi sekildi jep-jenil, ótkinshi shuaghymen maujyratqan aua rayy lezde qúbyla qaldy - múzdaqtar jaqtan jel túryp, ózimen birge aldaghy qarly týnning yzgharyn bayqatpay jetkizgen ymyrt kólenkesi say-salagha úrlana kirip kele jatty.

Tónirekte qar qalyng edi. Ystyqkólding úzynnan-úzaq sozylghan qyrqalaryn osydan eki kýn búryn tabighatyng ózdiginen búrq ete qalatyn oqys apaty - qar kóshkini basyp salghan bolatyn. Oilasan, janyng týrshigedi - qar boranynyng tas týnegi beyne jaryq dýniyeni jútyp qoyghanday taudy da, kókti de mýlde kórsetpey jiberdi. Keyinirek bәri tyna qaldy, aspan shayday ashyldy. Sodan beri qar boranynan sayabyr tapqan shyndar tau-tau ýrdesinge oranyp, yzgharly tynyshtyq qúshaghynda oqshau menireyip-menireyip túr.

Tek osy bir beyuaqta Úzynshat sayynyng boyymen úshar bastary búira búlttargha malynghan Alamónkening qarly asuyna bet týzegen kóptonnalyq vertoletting sәtten sәtke zoraya týsken gýrili ghana birte-birte úlghaya berdi de, aqyry ol tek dybys pen jaryqtan basqanyng ayaghy jetpeytin qyrqalar men shyndardyn, múzdyqtardyng ýstine qalqyp shyghyp, barsha dýniyeni zor ýnimen titirentip, kók kenistigin tolyq iyelenip aldy. Jartastar men qúzdargha janghyryghyp zoraya týsken gýrilding algha jyljyghan sayyn kýsheye bastaghany sonday - endi sәlden song anadaghyday jerding silkingeni tәrizdi bir súmdyq bolatyn siyaqtanyp ketti...

Bir sәt solay boldy da - úshu baghytynyng boyyndaghy jel qaqqan jalang qúzdyng tip-tik qúlamasyndaghy azghantay ýrdesin dybys tolqynynan dir ete týsti de, kenet úiyghan qan sekildi toqtay qaldy. Shyng basyndaghy birneshe salmaqty tas susyldaq qúlamanyng boyymen tómendegen sayyn izine shang men qiyrshyq mayda tastardy ilestire qúldilap, qyzyl talmen jiyde-jiydening arasyndaghy ýrdesinderdi zenbirekting dobynsha búrq etkizgen kýii taudyng etegindegi qasqyr apanyna deyin kelip jetti.

Qanshyq qasqyr – Aqbóri - jogharydan domalanghan tastar men sauyldaghan qardan aulaghyraq yrshyp týsti de, serippe sekildi býktetile qalyp, jalyn kýdireytken kýii kekke suarylghan otty kózderi qaranghyda jarqyrap, kez kelgen sәtte aiqasa ketuge dayyn pishinmen sheginshektey berdi. Biraq ol búl joly beker qauiptenip edi. Eng qorqynyshtysy - jazyq dala ghoy: vintterding gýrili men avtomattan janbyrsha sebelegen oqtyng ysqyryqtary qúlaghyndy túndyryp, vertolet adymyndy jazdyrmay tóbene entelep tónip kelgen kezde, odan qútylu joq, sol shaqta ózinning mәngi azapqa jaratylghan bóribasyndy súghargha tesik tappaysyn.

Tauda jaghday basqasha - múnda barlyq uaqytta da qashyp qútylugha, qauip seyilgenshe tyghyla túrugha bolady. Búl jerde vertolet qaterli emes, tauda vertoletting ózine qauipti. Alayda qorqynyshtyn, onyng ýstine búryn bastan ótkergen, sanandy sansyratqan qorqynyshtyng kózi soqyr. Kóktegi vertolet jaqyndaghan sayyn qanshyq basyn ishine tyghyp, bir uys bola qaldy da, úlyp qoya berdi: qansha aitqanmen jýikesi shydamady - túla boyyn әlsizdik pen dýley qorqynysh biylegen Aqbóri beyne bir sol arqyly tipti basqany bylay qoyghanda jer silkinisi kezindegidey jogharydaghy tastardy domalatqan temir qúbyjyqty quyp tastaghysy kelip, ózining aiqasqa әzir ekenining dәleli retinde bar jan dәrmenimen tisterin kektene saqyldatty.

Qanshyghynyng ayaghy auyrlaghannan beri uaqytynyng kóbin apanda, qauipsiz kezderi qorystyng ishinde ótkizip jýrgen arlan qasqyr Tasshaynar Aqbórining әlek-shәlegi shygha qynsylaghan ýninen oyanyp ketti. Jaq sýiegining kýshtiligine baylanysty ainaladaghy qoyshylar Tasshaynar atandyryp jibergen ol serigin sabyrgha shaqyrghanday bayau yryldap qoyyp, beyne qanshyghyn denesimen qorghaghysy kelgendey bauyrymen jyljyp onyng janyna keldi. Arlangha býiirin taqap, tyghyla týsken qanshyq әlde әdiletsiz dýniyege, әlde ózining beybaq taghdyryna ma - kimge ekeni belgisiz - shaghynghanday, vertolet әldeqashan Alamónkening múz qatqan úly shyndary men búlttardy artqa tastap, ýnin óshirse de túla boyy qalshyldap, ózine-ózi kele almay qoydy.

Tau men tas gharysh әlemindegi jym-jyrttyq apany sekildenip, ayaq astynan tym-tyrys bola qalghan osy bir sәtte qanshyq kenet óz boyynan, dәlirek aitqanda, pisip jetilgen analyq qúrsaghynan tirshilik qimylyn aiqyn sezdi. Osynday kýidi Aqbóri túnghysh ret jortuylshylyq ómirining alghashqy ailarynda, bir or qoyandy bas salyp, júmarlap jatqan sәtte bayqap edi - sonda da kózge kórinbeytin osynday bir tirshilik iyesi oqys qimylymen oljasyn alansyz jәukemdegen әueyi jas qasqyrdy eriksiz selt etkizip, tang qaldyrghan-dy. Búl sezimning sonshalyqty qyzyqty, әri týsiniksiz bolghany sonday - onyng әli kózge kórinbeytin jan iyelerimen shala-jansar tyshqandy ermek etken mysyqsha oinaghysy kelip ketken-di. Mine, endi ol kýtpegen jerden tәnindegi sol bir tirshilik iyelerining kәdimgidey ýlkeyip qalghanyng anghardy - amanshylyq bolsa, olar endi birer aptadan song jaryq dýniyege shyghugha tiyis edi. Alayda qanshyq tәnining ajyramas bir bólshegin qúraytyn úrpaqtary әzirshe onyng ózinen ajyraghysyz edi, sondyqtan da enesining esin shygharghan súmdyqty osy bir sәtte olar da belgili bir dәrejede - sanasyz týrde bolsa da - óz boylarynan ótkizip jatty. Búl olardyng ózderin qataldyqpen kýtip jatqan keng dýniyemen eng alghashqy, syrttay tanysulary edi. Sondyqtan da olar enelerining qayghysyna ortaqtastyghyn bildirip, ishte jatyp-aq búlqynyp baqty. Qorqynysh bәrine de ortaq edi - ýrey tolqyny olargha enelerining qany arqyly beriletin.

Qúrsaghyndaghy ózining erkinen tys bolyp jatqan býlikke qúlaq tikken Aqbóri kәdimgidey abyrjyp qaldy. Ol tәninen jaratylghan úrpaqty beymәlim qaterden qalayda qorghap qalugha bekingen qanshyqtyng jýregi erlik otymen tútanyp, qatty dýrsildep ketti. Qazir ol kimmen bolsa da oilanbastan aiqasa ketuge әzir edi. Onyng qanynda tabighattyng úrpaq qamy dep atalatyn úly týisigi oyandy. Sonymen birge, Aqbóri ózining bolashaq súrshalaryn – eger olar qazir qasynda bolsa – bauyryna alyp alansyz aimalaghysy, úzaq-úzaq emizgisi kelip ketkenin sezdi. Búl – aldaghy baqytty kýni búryn týisinushilik sezimi edi. Sondyqtan da ol tósegindegi qos qatar, bauyrsaqtay-bauyrsaqtay iri, qyzyl qonyr emshekterining tezirek sýtke toluyn asygha kýtken sezimmen bauyryn jerge tósegen kýii olay-búlay nazdana kerilip aldy da, әbden kónili kónshigennen keyin apannyng týkpirindegi ózining sýiikti súr serisi – Tasshaynargha qaray jaqyndady. Ol terisi jyp-jyly, eren iri, enseli, әri qayratty qasqyr edi. Qanshyq jyp-jyly denesin búghan erkeley sýikep ótken sayyn qosaghynyng boyyndaghy ózgeristi, tipti onyng – qatuly qabaqty Tasshaynardyng ózi jaratylystyng tilmen aityp beruge kelmeytin bir qúpiya kýshi arqyly sezgendey boldy. Kenet ol qúlaqtaryn edireytip, shoyynday ap-auyr manghal basyn kóterip aldy da, aldan beymәlim bir quanysh nyshanyn angharghanday qara qonyr týk basqan shýnirek janary jyltyldap, ózining әrqashanda kógildir kózdi qanshyqqa mýltiksiz baghynugha, ony jan ayamay qorghaugha dayyn ekenin dәleldegendey qarlyghynqy, marghau ýnmen yryldap qoyyp, jyp-jyly, jalpaq, dymqyl tilimen Aqbaranyng basyn, әsirese onyng jarqyraghan әdemi kógildir kózderi men túmsyghyn erekshe yntaly qimylmen sýisine jalay bastady. Aqbara onyng jalaghanyn únatatyn, әsirese Tasshaynar búnymen oinaghysy kep, erkelik tanyta týsken sayyn arlannyng qúmarlyq otymen isinip, jylansha jalandap shygha kelgen tili odan sayyn órtenip, odan sayyn shapshan, odan sayyn epteyli bola týsetin, al qanshyq ondayda qosaghyn sabasyna týsiru ýshin ózine osynyng bәrining әseri joqtay óp-ótirik nemqúraydy keyipke ene qalatyn, sol kezde arlannyng tili de ózining әdettegi mayly qansoqtadan keyin bolatyn sabyrly, dymqyl, júmsaq qalpyna týsetin.

Aqbóri – búl júptyng basy, aqyly, joryqtardyng qolbasshysy edi, al arlan bolsa onyng degenin búljytpaytyn senimdi serigi, qaytpas qaysar zor qara kýshi bolatyn. Bóriler júbynyng búl zany eshqashan búzylyp kórgen emes. Tek bir ret qana búl kýtpegen, tosyn jaghday boldy, arlandardy ondaghan shaqyrymnan shaqyryp alatyn ylyqqan úyatsyz qanshyqtardyng birine úrlanyp erip ketken búnyng júbayy ýstinen bóten úrghashynyng iyisin mýnkitip, tang aldynda kelip túr.Aqbóri múnday soraqylyqty keshire almady - arlandy ars etip iyghynan bir qauyp aldy da, kópke deyin manyna jolatpay, izinen sýmendetip qoydy. Beyne Tasshaynar búghan deyin múnyng Qúday qosqan qosaghy bolmaghanday-aq, beyne onyng bar-joqtyghy búl ýshin endi manyzyn mýlde joyghanday-aq arlannyng arttan shyqqan qynsylyna da qúlaq aspaghan búl sodan qaytyp әngýdik nemeni janyna jaqyndatqan joq; al eger ol múnyng kónilin tauyp, baghyndyru ýshin jaqyndamaqqa batyly barsa, búl onymen kýsh synasugha da әzir edi. Aqbórining búl mangha basqa jaqtan auyp kelgen osy bir bóriler júbynyng – aqyly, al arlannyng bar bolghany – qara kýshi ghana bolyp jýrgeni kezdeysoqtyq emes edi.

Qazir Tasshaynardyng qoynynan jylylyq tauyp, azdap ózine-ózi kelgen Aqbóri basyna týsken baqytsyzdyqty birge bóliskeni ýshin, sol arqyly múnyng ózining kýshine degen senimdiligin bekite týskeni ýshin arlanyna riza edi, sondyqtan da qanshyq onyng janyn sala aimalaghanyna qarsylyq bildirmey, ózi de tatulasqanynyng belgisi retinde birer ret jalap-jalap aldy. Sonan song shýkirshilik qylyp sabasyna týsken ol qúrsaghyndaghy býlikshil bóltirikterining qylyqtaryn anyq týsine almaghan kýii túla boyy syqyrlap, birte-birte jyljyp kelip qalghan ayazdy týnning qúshaghynda qalghan apannyng týkpirine tyghyla berdi.

Qanshyqtyng ýreyin úshyrghan búl kýn osylaysha ayaqtaldy. Jaratylystyng mәngilik instiktine baghynghan ol dauyl qúlatqan aghashtar men jaqpar tastyng qalqasyndaghy it túmsyghy batpaytyn nu basqan jyqpyl saydaghy osy apandy da solar ýshin — qasqyrlar әuletining ertengi izbasarlary ýshin jer ýstinde olardyng da taban tirer túraghy boluy ýshin arlan ekeui әdeyi izdep tauyp edi ghoy.

Onyng ýstine Aqbóri men Tasshaynar búl tónirekke kirme bolatyn. Olardyng syrtqy kórinisining ózi jergilikti qonyrqay týsti aghayyndarynan ózgeshelenip túratyn. Eng birinshi aiyrmashylyq - kirmelerding tósi men shoqtyghynan basqa jerlerining dalanyng aqjal qasqyrlaryna tәn kýmisshe jyltyldaghan aqshulan týspen kómkerilgeninde edi. Ári boy-soyy jaghynan da Ystyqkól qyrqalarynyng qasqyrlaryna qaraghanda aqjaldar әldeqayda iri, enseli bolyp keletin. Eger bireu-mireu Aqbórining jaqynnan kórgendey bolsa, eriksiz tanyrqar edi - onyng kózderi múzday kógildir bolatyn, búl qasqyrlar әuletinde siyrek, tipti jalghyz-aq ret kezdesetin erekshelik boluy mýmkin. Búdan bir jyl búryn aqjaldar búl manda mýlde kezdespeytin. Olar sol kýiinshe osy arany meken etip qalyp qoydy. Alghashynda jergilikti qasqyrlardyng iyeliginen aulaq jýruge tyrysqan olar kóbine beytarap jatqan jerlerdi ghana aralap, tamaq tabu ýshin tómenge – eldi-mekenderge, sapar shegip jýrdi, biraq, әiteuir, qalay bolghanda da jergilikti qasqyrlargha jolaghan joq, óitkeni kógildir kózdi Aqbara jaratylysynan tәkappar edi, ol ózge bireulerge baghynyshty bolghandy únatpaytyn.

Bәrine tóreshi - uaqyt. Birte-birte aqjaldar bel ala bastady, qandy aiqastargha týsip jýrip olar da Ystyqkól ónirinen óz enshilerin aldy, endi búlardyng iyeligine enu ýshin basqa qasqyrlardyng ózine oilanugha tura keletin boldy. Aqjaldardyng Ystyqkól ónirindegi ómirleri osylaysha sәtti bastaldy deuge bolady, biraq onyng da óz tarihy bar edi, eger andar da ótkenin eske týsirip, talday alatyn bolsa, aqyldy, әsershil Aqbórining neni eske alatynyn kim bilsin, әiteuir, súnghyla qanshyktyng keyde kózine jas alyp, kýrsineri sózsiz edi.

Sonau kózden búlbúl úshqan jerlerde – alystaghy shetsiz-sheksiz dalada kiyikter ýiirine oiran salghan búlardyng úly joryqtarynnyng izi kaldy. Sekseuil toghaylary japqan Moyynqúm dalasyn este joq eski zamannan beri mekendep kele jatqan, ózderi de sol uaqyttyng ózindey kóne, ashatúyaqtardyng týp atasy — kiyikter, osy bir shabystan sharshaudy bilmeytin, qúbyr syqyldanghan keng tanaularynan auany erkin ótkize biletin, sondyqtan da azannan qara keshke deyin jýgirgende entikpeytin januarlar, ata jauy — qasqyrlar quyp bergende esteri shyqqan olardyng bir ýiiri ózine ekinshi ýiirdi, ekinshisi — ýshinshisin kosyp ap, Moyynqúmnyng qyrqalarynyn, jazyqtarynyn, jal-jal qúmdarynyng ýstimen tasqyn suday qaptaghanda jer jaryqtyq nóserletken búrshaqtyng astynda qalghanday guildep, sansyz túyaq seripken shang men ýiirlerding ter sasyghan iyisine bókken aua qúiynday úitqyghan jyldamdyqtardyng ruhymen tútanyp túratyn; al kiyik ýiirlerin qalayda sekseuilding týbindegi baskeser arlandar qúrghan ajal túzaghyna búrugha asyqqan qasqyrlar búl kezde bauyrlaryn jaza týsetin; tosqauyl qúryp jatqan arlandar qúrbandyqtarynyng kók jelkesine oqsha atylyp, kiyiktermen birge domalaghan kýii olardy tamaqtarynan oryp-oryp jiberetin de, qan-qan túmsyqtary  qyzaryp, qanjilik qughyngha aralasatyn; alayda kóbinese qasqyrlar tosqauylynyng qay jerde ekenin bayqap qalatyn kiyikter keyde ony ainalyp ótip ketetin; bóriler onan sayyn órshelene týsetin; bir-birinen ajyraghysyz ýlken bir shenber qúrghan qashqyndar men qughynshylar qandary basyna qútyryna shapshyp, Jaratqannyng bir ózi bolmasa, basqagha toqtau bermes ómir men ólim beldeskep úly jantalasqa boyyndaghy baryn salatyn; múnday esuas shabystyng qarqynyna tótep bere almaghan, ómir sýruding múnshalyqty qatygez týrine arnalyp jaratylmaghan qasqyrlar birte-birte alystap bara jatqan qúiyn jarystyng artynan kózin satqan kýii shang qauyp, qúlap týsetin; eger olar búdan keyin tiri qalsa, eng bolmasa kiyikter sekildi qasha da bilmeytiy tóskeyinde otar-otar qoyy órgen beytanys ólkelerge qaray qarasyn batyratyn, biraq ol jaqty ózi ómir sýrgendi jaqsy kóretin, solay bola túra basqalardyn, әsirese ózining qol astynan aulaqta, bostandyqta jýretinderding ómir sýrgenin qalamaytyndar - qoylardyng Qúdayy, sonymen birge olardish kúly - adamdar meken etetin.

Ey, adamdar, adamdar - jartyqúdaylar! Olar da Moyynqúmnyng kiyikterin aulaytyn. Áueli astaryna at minip, ýsterine teri, qoldaryna sadaq ústay kelgen olar keyinnen myltyqtaryn gýrsildetip, qiqulap, olay-búlay shapqylaytyndy shyghardy, kiyikter búl kezde búta-bútany panalap, sekseuil toghaylaryna baryp tyghylatyn. Búdan song mashinagha minudi әdet qylghan jartykúdaylar silesi qatqan aqbókenderdi qaskyrlar sekildi shep qúryp qyratyn boldy, al búdan da keyinirek vertolet deytin qúbyjyq shyqty, endi olar tónirekti әueli әueden barlap alyp, sonan song aqbókender qalayda qashyp qútylmas ýshin saghatyna jýz, tipti odan da kóp shaqyrym jyldamdyqpen ýitqyghan jerdegi mergenderge koordinattardy dәl habarlaytyn boldy. Mashinalar, vertoletter, alystan kózdeytin vintovkalar — mine, osylar – Moyynqúm tirshiligining ayaghyn aspanan keltirdi...

Qasqyrlardyng mandayyna jazghan beynetke – ang qaghu joryqtaryna aralasa bastaghan kezde kógildir kózdi Aqbóri eki qar basqan, al onyng bolashaq serigi Tasshaynar odan sәl eresekteu edi. Áueli dýbirli qughynnyng artynda qalghan jaraly kiyikterdi talap óltiruge mashyqtanghan olar kele-kele qayrat pen qajyry jaghynan ýiirdegi tәjiriybeli tarlandardys, әsirese qartamyshtardyng birazyn basyp oza bastady. Eger bәri búrynghyday jaratylystyng degenimen bola bergende búlardyng kóp úzamay ýiir bastauy anyq edi. Biraq taghdyr búlargha kýtpeghen syiyn tosty...

Jylgha jyl úqsay bermeydi, sol jyly kóktemde aqbóken ýiirleri qyrghyn tóldedi, ótken kýz kýiek kezinde kýn jyly, janbyr mol bolyp, jer eki qaytara kóktegen edi, sondyqtan da eshkilerding kópshiligi jazghytúrym egiz tapty. Tólder aldynda kiyikter Moyynqúmnyng moyny alys jatqan ishkeri qúmdaryna ýdere kóshti, búl jerlerge qar týspegen edi, oning ýstine qauipsiz - shaghylgha túyaghy ilikken kiyik qasqyrgha qarasyn da kórsetpek emes. Onyng esesine qasqyrlar ózderine tiyesili sybaghasyn kýz ben qysqa qaray artyghymen alatyn, óitkeni janaghy ósip-óngen, kóptiginen jer qayysqan ýiir-ýiir kiyikter mausymdyq kóshu kezinde qaytadan jartylay shóleyt keng jazyqtargha qaptaytyn. Mine, sol kezde qasqyrlardyng qúdayy beredi. Tipti shyjyghan shildede de qasqyrlar kiyikterge tiyispeiytin - basqalardyng jyl boyghy sharuasyn bas-ayaghy bir jazda atqarugha tiyisti balpaqtar búl kezde tynym tappay, dalada ersili-qarsyly aghylyp jatady jәne, Qúdaygha shýkir, olardy aulau da qiyn emes.

Bastaryna tóngen qauipti azdy-kópti sezgen suyrlar әuleti kypyng qaghady. Aulamay nesi bar, terer tezekting de óz kezegi bar. Balpaqty qysta taba almaysyn. Shildede qaskyrlargha әr týrli januarlar men qústar, әsirese shil, qorektikke jaray beredi, al kiyikterge jasalatyn úly joryq kýzde bastalyp, qys ayagyna deyin sozylady. Taghy da sol - terer tezekting de óz kezegi bar. Týz tabighatynyng akylgha qonymdy zany - osylay. Monynqúmnyng ózimen birge jaratylghan búl zandylyqty tek oqys apattar men adamdar ghana búza alatyn...

II

Tang aldynda týz әuesi birshama salqyn tartyp, tiri jan-januardyng tynysy keneye bastady - kýnnen-kýnge sortang dalany quyra týsken aptapty ózimen birge ilestire jaqyndap qalghan jana kýn men ótip bara jatqan qapyryq týnning ólarasy sekildengen raqaty mol bir sәt tudy. Al dalany akshyltym kógildir múnargha bólegen ay búl kezde sap-sary bop dóngelep, Moyynqúm ýstimen jyljyp bara jatty. Eshqaydan da, esh jerden de jerding sheti de, shegi de kórinbeydi, bolar-bolmas qana búlyndaghan kókjiyek júldyzdy aspanmen jigin bildirmey jymdasyp ketken. Búl óli tynyshtyq emes edi, óitkeni týzdi mekendegen jan-januarlardyng jylannan basqasy osy sәt tanghy salqynnan ólsheusiz raqat tauyp, tirshilikke úmtylyp jatqan bolatyn. Jynghylgha qonaqtaghan qústar shiqyldap, qozghala bastady, týni boyy jaghy talmay shyqqan shegirtkeler tyng kýshpen tynymsyz shyrylgha basty, manghazdana qalghan kirpiler ersili-qarsyly aghylyp, әli ózining jemin - sekseuilding shashylyp qalghan túqymyn jinaugha kirise qoymaghan, osy jana ghana oyanghan balpaqtar inderinen bastaryn qyltyndatady. Bir ýlken jalpaq bas bayghyz ben onyng temirqanat bolyp qalghan bes-alty balapany bir-birin shyqylyqtay shaqyryp, oinap jýr. Olargha tang aldyndaghy dalanyng basqa andary men jәndikteri ýn qosuda...

Kiyikterdi quuda ózderining qayratyn anyq tanytyp, Moyynkúmnyng eng azuly kókjaldarynyng birine ainalghan kógildir kóz Aqbóri men Tasshaynardyng júptyq ómirining eng alghashqy jazy bastaldy. Ózderining baqyttaryna qaray, - andardyng da talaylysy, ne talaysyzy bolady dep úghu kerek, - olardyng ekeuin de, Aqbórini de, Tasshaynardy da tabighat ang qaghu kezinde aldaghyny boljaghyshtyq, bylayynsha aitqanda, tiyimdi tәsilqoylyq, eren qayrattylyq, nayzaghayday shapshandylyq sekildi Moyynkúm týzining jyrtqyshtary ýshin taptyrmas qasiyettermen syilaghan edi. Osynyng bәri búl júptyng aldynda qiyndyghy da, qyzyghy da mol, jaratylystyng tek jyrtqyshtargha ghana kózi qiyatyn syiy - asau ómir kýtip túrghandyghyn dәleldeytin. Ázirshe olardyn  Moyynqúm dalasynyng birden bir tolyq patshasy boluyna eshtene kedergi bolghan joq, óitkeni búl ólkege adamdardyng kelui kezdeysoqtyq sipatqa qana ie bolatyn, sondyqtan da búlar әli ekiayaqtylarmen betpe-bet qalyp kórmep edi. Olar onday oqighagha sәl keyinirek kezdesedi. Sonymen birge qasqyrlardyng eger jaratylystan alghan erekshe syiy deu artyq bolsa, taghy bir ereksheligi bar-dy. Ol - búlardyng da barlyq basqa jan-januar sekildi aldaghy kýnderding qamyn oilap, bosqa bas qatyrmaytyndyghy edi. Barlyghyn da kýni búryn ólshep-pishken dana tabighat o basta jan-januardy uakyttyng múnday artyq  beynetinen mýlde azat etip jaratqan ghoy! Alayda keyinirek  Moyynkúm túrghyndarynyng basyna tónetin súmdyq tragediyanyng týp sebebi osynda jatqan bolatyn. Olardyng eshqaysysynyn  mandayyna búl súmdyqty kýni búryn boljau jazylmady. Moyynqúm týzindegi tirshilik sonshalyqty mamyrajay, ómirsheng bolyp kóringenimen aziyalyq subkontiynent beldeuine ornalasqan, geografiyalyq kartada shynashaqtay ghana sary qonyr boyaumen belgilengen osy bir kishkentay araldy jyldan-jylgha tynnan jyrtylghan egis alqaptary men jana jayylymdardy iygeru maqsatymen qazylyp jatqan artezian qúdyqtardyng sonyna ergen otar-otar mal, týzding shekarasymen jýrip bara jatqan dýniyedegi eng iri gaz qúbyrlarynyng birining janynan salynyp jatqan kanal men ýlken jol jan-jaghynan birte-birte qusyryp kele jatqan. Búl - adamdardyng tehnikamen, radiobaylanyspen búrynghygha qaraghanda әldeqayda jaqsy qarulanyp alyp, dóngelekti motorlarmen basqa da shól, jartylay shóleyt aimaqtar sekildi Moyynqúm qoynauyna da kýn ótken sayyn terendep enip bara jatqanyn dәleldeytin jәne búnyng ózi qazir erligin ózinen keyingi úrpaghy maqtanysh tútatyn qaharman sayahatshylar ashqan geografiyalyq janalyq emes, kәdimgi kim bolsa sonyng qolynan keletin qarapayym enbek jaghdayyna ainalghany olardyng – Moyynqúm savannasy jan-januarlarynyng - eshqaysysynyng miyna kirip shyqpaytyn. Biregey jaratylghan Moyynqúm týzining jan-januarlary sonymen  birge adamzat qoghamyna ýirenshikti qúbylystardyng bәrining de jer ýstindegi meyirimdilik pen zúlymdyq ataulynyng qaynar kózi bolyp tabylatynyn, sonyng bәrin qalay búru - jaqsylyqqa ma, jamanshylyqqa ma - ol da solardyng erkinde ekenin mýlde týsinbeytin. Al adamdar oilaudy ýirenip, ózderin ózderi tanugha talap qylghannan beri basyn qatyryp, biraq sonda da sheshuin taba almaumen kele jatqan mәngilik súraq - nelikten әrqashan derlik zúlymdyqtyng mýmkinshiligi meyirimdilikten basym týse beredi degen saual - Moyynqúmdy qonystanghan tertayaqtylar men basqa da jәndikter ýshin bolsa-bolmasyn qaranghy edi...

Adamdar ghana bas qatyrugha layyq múnday nәrseler logika boyynsha Moyynqúm jan-januarlaryn mazalay almaydy, óitkeni olardyng boyyndaghy instinkt te, tәjiriybe de mýlde basqa әreketterge arnalyp jaratylghan. Shólge tózimdi jynghyl men arsa-arsa, tastay qatty bútaqtary arqansha shiratylghan jartylay aghash, jartylay búta qúm sekseuil, әr týrli qatqyl shóp, odan da góri arasyndaghy túrqy itpen shamalastyng bәri túnyq qara sudaghy sekildi tónirekke týgel kórinetin, ózi de ainalany týgel shola alatyn, kýn men ay astynda kýmisshe jyltyldap, shól dalada búlyndap túratyn shy toghaylary jii úshyrasatyn osy bir baytaq dalanyng shetsiz-sheksiz jazyqtary men qyrqalarynyng este jok eski zamandardan beri qalyptasqan tirshiligin jalpy alghanda әzirshe eshkim mazalay qoyghan joq edi.

Osy ólkede Aqbóri men Tasshaynardyng әsirese andar ýshin asa manyzdy bolyp esepteletin júptyq ómiri bastaldy. Sol bir este qalghan Moyynqúm kókteminde janyndaghy súrshalaryn oinatugha alyp shyghuga ynghayly jartylay quraghan jynghyl toghayy bar jyqpyl saydyng ishindegi sekseuil tomarynyng týbindegi sol bir apanda Akbóri búlardyng túnghyshtaryn - ýsh birdey bóltirikti dýniyege әkep edi. Árqaysysy óz qylyghyn shyghara bastaghan bóltirikter oiyn kezinde úmytyp ketkenderimen birte-birte qúlaqtaryn qasqyrsha tik ústaudy, tórt ayaghymen nyq túrudy ýirenip kele jatty. Kóp úzamay olar da úlyly-kishili joryqtar kezinde ata-enesine eretindi shyghardy. Sonday joryqtardyng biri qasqyrlar ýship qayghyly oqighamen ayaqtala jazdady.

Sol kýni Aqbóri bóltirikterin әsirese su shayghan jyralar men jyqpyl-jyqpyl qolattaryn iyisi eriksiz bas ainaldyratyn qoi shóp basqan Moyynqúm dalasynyng eng bir moyny qashyq jatqan qiyanyna bastap shyqty. Eger әlgi biyik shabyndyqtyng júparyn simirgen kýii biraz jýgirsen, әueli jer basyp jýru degenning zor baqyt ekenin sezgen deneng óz-ózinen shirap sala berer edi de, sonan song maujyrap, úikyng keletin. Aqbóri búl mandy kýshik kezinen biletin, jyl sayyn әlgi iyisi eriksiz bas ainaldyratyn sasyq menduana gýldegen kezde bir kelip qaytatyn. Jol-jónekey dalanyng tyshqanyn aulap, jýgirip-jýgirip denesin qyzdyryp alghan ol sodan keyin menduananyng iyisine shala mas bolghan kýii qalyng shalghynnyng arasyna aunay ketip, raqattana maujyraghandy únatatyn.

Búl joly olar jalghyz emes edi, ózderimen birge izderine ertken úzyn siraqtary qolaysyzdau erbiygen ýsh bóltirigi bar. Olardy qorshaghan ortany, óz iyeligin tanyp biluge, zertteuge osy bastan ýirete beru kerek edi. Tanystyru maqsatymen enesi bastap kelgen búl ara qasqyrlar iyeligining shekarasy edi, әri qaray bórilerge qas, jat dýnie bastalady, ol jaqta adamdar bar, keyde sol jaqtan kýzding úzaq úlityn yzghyryq jeli sekildengen parovoz gudoktary estiletin. Aqbóri búlardy solay qaray bastap kele jatty.

Aqbórining izimen Tasshaynar býlkildeydi, al kýshteri boyyna syimaghan erke bóltirikterding keyde aryndap ilgeri ozyp ketetini bar, biraq soqpaqtyng aldyna ózinen búryn eshkimning týspeuin qatang baqylap otyratyn qanshyq kasqyr olardyng múnday basbúzarlyghyna jol bermeydi...

Sekseuil men týz jusany japqan dala tausylar emes, әdettegidey Moyynqúm aua rayynyng býgin de ashyq, yssy bolaryn anghartqan kýn birte-birte tas tóbege kóterilip keledi. Úyalas qasqyrlar namazdyger shamasynda mejeli jerge kelip te jetti. Naghyz der shaq — kýn әli jaryq. Biyl bitik, óskeleng shyqqan shóp eresek qasqyrlardyng shoqtyghynan keledi. Ystyq kýnge shyjyghan menduananyng kóriksiz gýlderining iyisi әsirese shóp bitik ósken kalyndyq-qalyndyqtyng arasynan erekshe bilinedi. Qasqyrlar úzaq joldan song osy aragha - kishkentay saygha kelip sәl tynys aldy. Alayda tynymsyz bóltirikterding dem alghannan góri beytanys jerdegi kózge kóringenning bәrin iyiskelep, timiskilep olay-búlay jýgirui kóp boldy. Jolshybay birneshe semiz balpaq pen qoyan ústap jep, talay qús úyasyn búzghan, jyradaghy búlaqtan әbden shólin qandyrghan qarny toq, susyny qanyq bóriler tobynyng osy aragha týnep shyghatyn týrleri bar edi, biraq oqys kiylikken tótenshe bir okigha olargha búl arany shúghyl tastap, aldy-artyna qaramastan alysta qalghan apandaryna túra qashugha mәjbýr etti. Olar sol kýni týnimen jortty.

Kýn batar aldynda sasyq menduananyng iyisine shala mas bop, bútanyng kólenkesine qisaya ketken Aqbóri men Tasshaynar kenet jaqyn mannan adam ýnin esitti. Adamdy әueli saydyng joghary jaghynda asyr salyp jýrgen bóltirikter kórgen edi. Olar búl aragha ghayyptan payda bola qalghan búl tiri jannyng adam ekenin angharghan da, úqqan da joq. Bútyndaghy lypasy men basyndaghy bir kezdegi aq, al qazir edәuir kir basqandyqtan týsin de ajyratu qiyndap ketken panamasy men jalang ayaghyna súgha salghan kedasynan basqa dәnenesi joq tyrday jalanash bireu әlgi shópterding ýstimen jýgirip kele jatty. Jýgirgeni de qyzyq – sodan bir erekshe lәzzat tapqanday, әdeyi biyik bútalardy tandap-tandap sekirgen ol birese algha, birese artqa kezek-kezek sekendeydi. Bóltirikter әueli ne isterin bilmey auyzdary anqaydy da qaldy – búndaydy olardyng túnghysh kórui edi. Al adam bolsa jyndanyp ketkendey әli sekekteumen jýr. Birte-birte batyldana bastaghan bóltirikterdi әuesqoylyq jene bastady – olardyng búryn ózderi eshqashan kezdestirmegen myna sekektegen tyr jalanash eki ayaqty anmen oinaghysy kep ketti. Eng qyzyghy – әlgining bóltirikterdi kórip, kenetten búl aragha qasqyrlar qaydan payda bola ketti dep qauiptenuding ornyna búlargha erkelete qolyn sozyp, jaqynday týsui boldy.

– OHo, mynany qara! – dep aiqaylap jiberdi  entige dem alghan ol mandayynyng terin sýrtip. – Bóltirikter ghoy mynau! Álde mening basym ainalyp túr ma? Joq, ózderi ýsheu, kәdimgidey ýlkeyip, qaraqúlaqtanyp qalghan. Ah, mening kishkentay ghana súrshalarym! Sender múnda qaydan jýrsinder? Ne istep jýrsinder? Meni múnda taghdyr aidap keldi, al senderding myna qarghys atqyr menduana basqan aidalada nelering bar? Al, kәne, kәne, maghan kele qoyyndar, qoryqpandar! Ah, mening kishkentay ghana aqymaq súrshalarym!

Esi kire qoymaghan bóltirikter, shynynda, onyng erkeletkenine elige bastady. Adammen jarysyp oinaghysy kelip ketken olar qúiryqtaryn búlghandatyp, solay qaray jer bauyrlay jyljy bastaghan, kenet Aqbóri saydan atylyp shyqty. Qanshyq qas qaghym sәtte jaghdaydyng qaterli ekenin anghara qoyghan edi. Yzalana yryldaghan ol batyp bara jatqan kýnning qan qyzyl shapaghyna malynghan tyr jalanash adamgha qaray úmtyldy. Sol ekpinimen әlgining tamaghyn, ne ishin azu tisimen oryp jiberuding eshqanday qiyndyghy joq edi. Al ózine qaray doldana úmtylghan qasqyrdy kózi shalyp qalghan adam bolsa, osy sәt  qoryqqannan ne isterin bilmey, qolymen basyn qorghalaghan kýii jerge otyra ketti. Ony qútqarghan da osynysy boldy. Onyng otyra qalghanyn bayqap qalghan Aqbóri sheshimin dereu ózgertip jiberdi. Ol bir-aq soghyp, sharuasyn tyndyrugha bolatyn tyr jalanash, qorghansyz beysharanyn  ýstimen qúiyndata sekirip ótip bara jatyp, onyng bet-jýzin, qoryqqannan sharasynan  shyghyp bara jatqan kózin bayqap qaldy, sonymen birge adam iyisin de sezdi , jalt búrylyp, endi qarsy jaqqa qaray ýstinen taghy bir sekirip týsti. Sonan song sol zymyraghan kýii bóltirikterge qaray úmtylghan  Aqbóri olardy qúiryqtarynyng týbinen auyrta tistelep, saygha qaray dýrkirete quyp berdi, jolshybay adamdy kórip, jalyn dýrdiytip shygha kelgen Tasshaynardy da bir qauyp týsip, bәri úmar-júmar bop, kózdi ashyp-júmghansha saygha týsip kórinbey ketti...

Búny bayqap qalghan әlgi tyr jalanash dәrmensiz beyshara da qasqyrlardan túra qashty. Qoryqqannan artyna qaraugha da shamasy kelmegen ol ókpesi óshkenshe jýgire berdi, jýgire berdi...

Búl – Aqbóri men onyng ýiirining adamzatpen túnghysh kezdesui edi. Ol kezde búl kezdesuding keyinirek taghy da qaytalanaryn kim bilipti...

Jerding tanertennen beri jighan mol ystyghy betine qayta teuip, kýn kókjiyekke enkeye bastady. Kýn  men dala – eng alghashqy ólshemder, mine, osylar: kýnge qarap dalany, dalagha qarap kýndi ólsheydi. Al dala aspanynyng biyiktigin kóktegi qaraqús ólsheydi. Sol bir namazdyger shaqta kók jýzinde Moyynqúm dalasyn ainalyp bir top qaraqús úshyp jýrdi. Sol bir әrqashan salqyn sabat bolyp túratyn búltsyz kók jýzin әri-beri sharlap jýrgen olar ózderin ózderi úmytqanday raqattana qalyqtaydy. Birine biri túmsyq týiistirip, shenber qúra qalyqtaghan olar mynau aspan men jerding birligin , mәngiligin isharalap, aighaqtap bara jatqanday edi. Qaraqústar eshqanday dybys shygharmaydy, tek jerde ne bolyp jatqanyn qalt jibermey baqylap, tómenge kóz tigedi. Ózderining eshteneni qalt jibermeytin ótkir kózderining arqasynda (esitu qabileti olarda ekinshi orynda) týz taghylarynyng bәrinin  әmirshisi bolyp alghan osy bir aqsýiek, tekti qústar mynau kýnәhar jerge tek qorektenu jәne týneu ýshin ghana qonatyn.

Shynyrau kók jýzindegi olardyng osy sәtte ýstin qadau-qadau jynghyl men aq seleudey jyltyraghan shy kómkergen kishkentay qyratqa ayaldaghan qanshyq pen arlandy, onyn  ýsh bóltirigin alaqandaghyday ap-ayqyn kórui әbden mýmkin edi. Ystyqtan tilderi salaqtap ketken bóriler toby búl kezde ózderin  aspannan kók qyrandary baqylap jýrgenderi qaperine de kirmesten qyrattyng ýstinde alansyz dem alyp jatqan bolatyn. Basyn kótergen kýii aldynghy ayaqtaryn aiqastaryp alghan Tasshaynar basqalardan sýiegining iriligimen, denesining kesektigimen, kýdireygen jalymen erekshelenetin. Onyng qasynda qúiryghyn eki bútynyng arasyna qysyp ap, shoqiya qalghan jas qanshyq Aqbóri qoladan qúighan mýsinshe qalshiyady. Qanshyqtyng serpindi, sinirli aldynghy ayaqtary sirese qalghan. Onyng agharandaghan keudesi men әli tartyla qoymaghan, biraq búrynghyday isinip, salpyldap ta ketpegen eki qatar emshekti syptay ishi belining myqtylyghyn, denesining jaraulyghyn anghartady. Al ýsh bóltirik sol manda asyr saluda. Olardyng tynymsyzdyghy, erkeligi, mazasyzdyghy ata-enesining qaperine de kirip shyghar emes. Arlan da, qanshyq ta olargha meyli, oinay týssin degendey nemqúraydy ghana kóz tastaydy...

Al batar kýnning shapaghyna malynghan Moyynqúm dalasyn salqyn ghana baqylaghan qaraqústar bolsa әli de qalyqtaudan jalyghar emes. Bóriler tobynan sәl ghana qiystau jatqan jynghyldy toghaydyng arasynda  kiyikter jayylyp jýr. Ózderi birshama. Kiyikterding búlardan da kóp bir ýiiri әrirekte edi. Eger qaraqústar aqbókendi aulaytyn bolsa, onda kókten o sheti men bú sheti ondaghan shaqyrym alqapty baqylay alatyn olar kiyikter ýshin taptyrmaytyn qonys bolyp esepteletin osy bir jartylay shóleyt aimaqta týzding eng bayyrghy túrghyndarynyng jýzdep, tipti myndap órip jýretinin angharar edi. Keshki aptap basylyp, qaranghylyq әbden qonlanghan kezde kiyikter týzde siyrek kezdesetin alystaghy suattargha qaray betteytin. Keybir ýiirler qazirding ózinde solay qaray qaptay bastady. Olardy alda úzaq jol kýtip jatty.

Kiyikterding bir ýiirining qasqyrlar jatqan qyratty jaqynnan janay ótkeni sonshalyq – agharandaghan shiylerding arasynan olardyng búlt-búlt etken býiirleri men arqasy basyn jerge salghan keybir tekelerding mýiizderi qyltyldap kórinip bara jatty. Auanyng qarsylyghyn onay jenu ýshin  bastaryn tómen salyp jýretin olar kez kelgen sәtte atyla ketuge dayyn túrady. Qauip ataulynyng qay-qaysynan da qashyp qana qútyla alatyn kiyikterdi tabighattyng ózi osylay jaratqan. Kóptigining ózimen-aq ýlken kýshke ainalghan aqbókender eshteneden ýrikpegenning ózinde talmastan birqalypty tekirekteumen otyrady, sondyqtan da qasqyrdan ózgege des bere qoymaydy...

Qazir olar ózderimen birge ýiirdi ruhtandyrghan jel men úiytqyghan shandy ilestirip, bútanyng tasasyndaghy Aqbóri bastaghan bóriler tobynyng janynan ótip bara jatty. Boyyndaghy soqyr týisikteri oyanyp, qandary basyna shapshyp shygha kelgen bóltirikter óz-ózderinen birtýrli shamyrqanyp ketkendey boldy. Ýsheui de túmsyqtarymen aua tartyp, dýrligip shygha keldi – nege ekenin ózderi de týsinbese de olardyng shiy-shiyding arasymen deneleri jylt-jylt etip, aghyzyp bara jatqan úly dýrmekke qaray bas salyp, túra shapqysy kelip ketti. Alayda arlan qasqyr Tasshaynar da, qanshyq qasqyr Aqbóri de jandarynan ótip bara jatqan ýiirge eki-aq qarghyp jetuge, sóitip jer men kókti shyr kóbelek ainaldyryp, ómir men ólim beldesken úly bәigening qúiynday úiytqyghan bir búrylysynda úshyp baryp olardyng eki-ýsheuin jer jastandyrugha shamalary kelse de, qimylsyz qaldy, tipti oryndarynan selt etken joq. Solay boluy әbden mýmkin edi, biraq sәti týspese quyp jetip ala almay qalulary da ghajap emes-tin – onday ondaylar da bolghan. Sondyqtan da Aqbóri men Tasshaynardyng qua jóneler týrleri kórinbedi, al shyndyghynda, tegin oljanyng orayy kelip-aq túrdy: kiyikter ýiiri búlardan bar bolghany tayaq tastam jerden ótip bara jatqan-dy. Biraq búnyng da óz sebebi bar – olar sol kýni toq bolatyn, әri osynday janyp túrghan ystyqta jelden jýirik bókenderdi toq kýide qualau qasqyrlar ýshin ólimmen teng edi. Al tipti eng bastysy múnday úly qughangha bóltirikter әli dayyn emes bolatyn. Kiyikterge jete almay demi bitip, dymy qúryghan olardyng birjola saghy synyp qalulary mýmkin edi, onday jaghdayda olardyng endi qaytip qughyngha zauqy soqpay, jýni jyghylyp qaluy ghajap emes. Qysqa qaray, ýlken qughyn kezinde sóz basqa, ol kezde ýiine jetip, jondanyp qalghan bóltirikterding óz kýshterine kózderin jetkizuge, sóitip ortaq iske aralastyrugha bolady, al әzirshe oiyndy bastamay qoya túrghan abzal. Esesine keyin qanday mereke bolady desenshi!

Anshylyq qúmarlyghyna berilip, tyqyrshyghan bóltirikterinen yghyr bolghan Aqbóri әrmenirek sekirip týsti de, kýmistey qúbylghan shiylerding arasymen uyldyryq shashu ýshin ózen boyymen órge jýzgen balyqtar sekildi býiirleri búltyldap , suatqa qaray aghyzyp bara jatqan kiyikterding әrbir qimylyn qalt jibermegen kýii shoqiyp otyryp qaldy. Aqbórining da dýniyege degen óz kózqarasy bar. Qazir onyn  kózderinde  kiyikter әzirshe kete bersin, týpkiliginde týzdegining bәri týzde qalady, әrnәrsening ózining sәti bar degen jazu túr edi. Bóltirikter búl kezde týnergen Tasshaynardy qalayda sergituge tyrysyp, әkesining mazasyn alyp jatqan bolatyn.

Al Aqbóri kenetten kóz aldyna qar jamylghan qysqy baytaq dalany elestetti – Tәnirining bir sәtti kýni tang aldynda tónirekti basyp salyp, bir, ne jarty tәulikten song erip ketetin alghashqy úlpa qar ýlken qughynnyng jaqyndap qalghanynyng belgisi bolatyn. Sol kýnnen bastap kiyikterdi quu qasqyrlardyng eng basty isine ainalady. Bir kýni sol sәt te tuady! Múnayghan aq shiyler men bastary salbyraghan jynghyldardyng qong bútalaryn qyrau kómkergen, tómendep túman aqqan qystyng sol bir búlynghyr kýnin qanshyqtyng kóz aldyna ap-ayqyn elestetkeni sonday – ol beyne ózin, shynynda da, ayazdy auany qúshyrlana simirgendey, beyne tabanyndaghy qap-qatty kópshikteri qar betine júldyz shoghyrynsha dóngelene qalghan izderdi jana ghana týsirip ótkendey, búrynghygha qaraghanda deneleri jondanyp, ayaqtarynyng sinirleri taramystana týsken bótirikterining izderin jәne olarmen qatarlasa tyrnaqtary qús túmsyghynday ótkir, basqan jeri orlanyp, bәrinen de tereng oiylghan Tasshaynardyng izin kórip túrghanday sezinip ketti. IYә, ol – Tasshaynar – ýiirding kýshi, qahary, jarqyldaghan aq almasy, sondyqtan da ol quyp jetken kiyik aq qardy ózining qyzyl qanymen boyaydy, búl jerge tórelik jýrmeydi, bas qasha boluy da mýmkin emes – búl arada kýnәhar da, beykýnә da joq, sebebi tabighattyng ózi osy bir súr teri jamylghan tirshilik iyelerin basqalardyng qanyn ishu ýshin jaratqan, әitpese búlar tirshilik ete almaydy, kýnәhardy izdeseng bireuding qanyn bireuge ishkizetin etip qoyghan Jaratqannyng ózinen izde. (Tek nandy da, etti de óz enbegimen tabatyn ózine ózi qoja bolyp jaratylghan adamdardyng jóni ghana bir basqa).

Moyynqúmnyng alghashqy qansonarynyng boyymen josylghan gýl shoghyry sekildengen irili-úsaqty sol izder jeli yzyndaghan alqaptaghy bútalardyng tasasyna baryp toqtaydy – qasqyrlar osy arada jan-jaghyn biraz bayyrqalap alghannan keyin shepte qalatyndardy tastap ketedi...

Mine, yndyndy qúrtqan sol saghat ta tuady – qardyng betimen múzdaq qatqan shópterge bauyryn tósey, jermen-jeksen bop erkeley úrlana jyljyghan Aqbóri alansyz jayylyp jýrgen kiyikterge qol sozymday jerge deyin jaqyndap barady da, kólenkeshe kólbeng etip, atylyp kep ketedi, әne, sonda qasqyrlardyng qúdayy berdi dey ber! Aqbórining bóltirikterin alghash ret angha qosatyn sol bir sәtti aiqyn elestetkeni sonday – ózin-ózi әzer tejegen ol eriksiz qynsylap-qynsylap jiberdi.

Oyhoy, týzdegi alghashqy qansonar qanday! Aq qardyng ýstindegi qyzyl qonyr daq sekildengen kiyikter órtten ýrikkendey aldy-artyna qaramastan zymyraghan kezde olardy óksheley qughan qasqyrlardyng aldynda Aqbóri, odan sәl keyinirek osyday qughyngha bola jaratylghan onyng ýsh túnghyshy, al bir qaptalynda sharshau-shaldyghu degendi bilmeytin, kiyikterdi shepte qalghan qasqyrlargha qayyra quyp tyghyp, sol arqyly bóltirikterin anshylyqqa baulityn qaytpas qaysar Tasshaynar aghyzyp kele jatady. IYә, búl shabysty eshkim de toqtata almaydy. Qughan kezinde Aqbórini qyzyqtyratyn olja ghana emes, keng dalamen súr qanatty qústay úshqan bóriler әuletining anshylyqty sәtti ayaqtap, әbden qúmardan shyghuy da... Qasqyrlar ómirining bar mәn-maghynasy osynda jatyr...

Búl – qanshyqtyng armany, onyng jany men tәnin qaq jaryp sharyqtaghan qiyaly edi, keyin ol osy bir sәtter onyng týsine kiretin, jýregin qansyray shymyrlap ansatatyn bolady... Áli ol talay sol armandardyng tóleui retinde eniz-tenizi shyghyp anyraydy. Barlyq armandar da osy tektes emes pe – әueli olar eles retinde payda bolady, sonan song sananda tamyrsyz býr jarugha batyly barghan aghash sekildi gýldeydi. Barlyq armandar da osyghan úqsas...

III

Qys Moyynqúm qoynauyna da kelip jetti. Birde búl aranyng quang tabighatyna ýilese qoymaytyn o sheti men bú shetine kóz jetpeytin qar múhity sol bir tanertengilikke bildirmey ilesip keldi de, býtkil týzdi aghartyp, basyp saldy: shól men taqyrlar boyyna ylghal tartyp, júmsardy, jel men qanbaqqa kenistik tauyp bergen appaq dala alystan tolqyndana múnartyp, Moyynqúmdy shetsiz-sheksiz gharyshta ghana bolatyn úly tynyshtyq basty... Al osynyng aldynda alystaghy beymәlim tenizder men ózenderden sapar shekken ýiir-ýiir qazdar Moyynqúm týzining ýstimen biyik samghap, qanqyldap úshyp ótti, shamasy, olar jyly  jaqtaghy sulargha bet alsa kerek, eger týzdegi andargha qanat bitse, olar da qazdardyng qonyrauday nәzik ýnine ilesip, kózden búlbúl úshar edi. Alayda әrbir tirshilikting attap ketuge bolmaytyn óz shenberi bar... Sondyqtan kókte qalyqtaghan týz qaraqústary olargha ermey qala berdi...

Al qysqa qaray Aqbórining balandyqtan qol ýze bastaghan túnghyshtary kәdimgidey eseyip, әrqaysysy ózine tәn minezderimen erekshelene bastady. Áriyne, Jaratqannyng qúdiretinen asyp eshqayda bara almaysyng – Aqbóri olargha adamdar sekildi at qoya alghan joq, esesine olardy iyisine jәne basqa erekshe belgilerine qarap, bir-birinen onay ajyrata biletin ol bóltirikterin kez kelgen kezde shaqyryp alatyn. Mysaly, Tasshaynar sekildi mandayly bóltirikti Qazanbas dep ataugha bolatyn, basqalary sekildi iri deneli ortanshysy siraqty edi, onyng keyin myqty qughanshy bolatyny osy kezde-aq belgili bola bastaghan, sondyqtan da ony Jelayaq dese bolghanday, al Aqbóriden soyyp qaptap qoyghanday ainymay qalghan aq tóbel, úyalastardyng kógildir kózdi tentegi – eng kenjesi enesining sanasynda Erkesh degen esimdi әldeqashan iyelengen-di. Amanshylyq bolsa, mahabbat mausymy tuysymen arlandardyng ol ýshin jan ayamay qyrqysary sózsiz-di...

Týnde bayqatpay basyp qalghan sol bir ertengiliktegi aqsha qar búlar ýshin kýtpegen mereke boldy. Áueli apannyng ainalasyn kómip salghan beymәlim zattyng týr-týsi men iyisi bóltirikterdi edәuir abyrjytyp tastaghan, biraq kóp úzamay súp-suyq nәrsening únaghany sonday – birin-biri quyp, qargha bir-bir sýngip shyqqan olar pysqyrynyp-týshkirinip, әbden qúmardan shyqqansha asyr saldy.  Mausymnyng ayaghyna qaray әrqaysysy ómirin óz betimen bastau ýshin ata men eneden, bir-birimen airylysugha tiyisti sol bir qys bóltirikter ýshin osylay bastalyp edi.

Keshke qaray qar taghy da jaudy, al kelesi kýni elen-alang shaqtyng ózinde dala kýndizgidey jap-jaryq bolyp túrdy. Aynalany jym-jyrt tynyshtyq basty, qaryn ashqandyghy bayqaldy. Qasqyrlar toby tónirekke qúlaq týre bastady – angha shyghar mezgil de tayalghan edi. Aqbóri kiyikterdi shep qúryp, qamalap ústau ýshin basqa sybaylastar izdey bastady. Ázir eshkim belgi berer emes. Bәri de sol belgini yntygha kýtude. Mine, alda qanday qiyndyqtar kýtip túrghanyn anyq elestete almay túrghan Qazanbas bir ornynda otyra almay typyrshidy, Jelayaq bolsa bәrine dayyn siyaqty, al Erkesh enesining kógildir kózderine sheksiz berilgendikpen batyl qaraydy, onyng janynda ýiirding әkesi – Tasshaynar ersili-qarsyly kezip jýr. Bәri de Aqbórining búiryghyn tosuda. Alayda odan da ýlken patsha – Ashtyq tәnirisi patsha-Qúlqyn bar edi. Aqbóri ornynan túrdy da, býlkildey jóneldi, búdan әri kýte beruge bolmaytyn. Qalghandary da onyng izinen erdi.

Bәri de qanshyqtyng armandaghanynday boldy. Mine, kópten kýtken sol sәt – qughyn sәti de tudy. Arada taghy da biraz uaqyt ótedi – mine, sol kezde suyq pen ashtyq qysqan salt bastylardyng bәri qasqyrlar «arteline» birigedi de, qys ótkenshe tize qosyp qimyldaydy. Búl kezde Aqbóri men Tasshaynar ózderining túnghyshtaryn kiyikter qughynyna salyp, alghashqy synaqtan ótkizip alady.

Keybir bútaly jerlerge kelgende býkendep, keybir jerlerden kólenkeshe kólbendep óte shyghatyn qasqyrlar beykýnә aqsha qargha qaharly kýsh pen myzghymas tútastyqtyng belgisindey gýl shoghyry ispettes izderin qaldyryp, birese ayanmen, birese tekirekpen jymyn bildirmey tartyp keledi.

Aqbóri kenet tónirekti bayyrqalau ýshin bir tóbeshikting basyna shauyp shyqty da, auadan iyis tartyp, kógildir kózin alysqa qadaghan kýii qalt túra qaldy. Seldir túmanmen múnartqan úly týzden esken qyr jeli qysqa qaray jeke bólinip shyghyp, jana otarlargha birikken bir jasar tekeshikter men tushalar ýiirining iyisin әkelip túrdy. Sol jyly kiyikter mol tóldegen bolatyn, búl – qasqyrlar ýshin bóten emes edi.

Sol shiyli tóbege qanshyq әdettegidey kóbirek ayaldap qaldy, shamasy, anshylyqty sәtti ayaqtau ýshin shabuyldy qay jerden bastaghannyng qolayly bolatynyn jelge qarap dәl anyqtau qajet bolsa kerek. Mine, dәl osy sәtte kókten de, jerden de nóser aldyndaghy nayzaghay dýrsiline de , basqagha da úqsamaytyn bir ghajayyp ýn dalany kýnirente jóneldi. Osy bir beytanys ýnning birte-birte kýsheye týskeni sonday – Tasshaynar shyday almay tóbening basyna atyp shyqty da, janyna qanshyghyn ertip, keyin shegine berdi, aspangha birdene kórindi bilem, kók jýzinen túmsyghyn tómen iyip, jambastay úshqan, búryn búlar eshqashan kezdestirmegen, dausy qúlaqty jaratyn bir qúbyjyq temir qús kórindi, onyng sonynan taghy da sol tәrizdi shombal birdene erip kele jatqan sekildendi. Sәlden keyin olar birte-birte úzap ketti de, shuyl basyldy. Búl – vertoletter edi.

Sonymen jýzgen kezde artyna iz qaldyrmaytyn balyqtar sekildengen eki vertolet Moyynqúm aspanyn kóktep ótti. Alayda eger búnyng әue barlaushylary ekenin, osy sәtte úshqyshtardyng jerden ne kórip, ne bilgenin, Moyynqúmgha endep kiruge tiyisti vezdehodtar men tirkemeli jýk mashinalarynyng qay kvadrattarmen qozghalugha tiyisti ekendikterin qúlaqtandyrghan ashyq teksti radiohabardyng efirge shyqqanyn eseptemegende, olardyng payda bolghanynan kókte de, jerde de eshtene ózgergen joq edi...

Al aldaghyny boljay biludi Qúdayy qosh kórmegen qasqyr bayghústardan ne súraysyn, bir sәttik qana abyrjudy bastan keshirgen olar izinshe-aq vertoletterdi mýlde esterinen shygharyp, týz taghylarynyng basshasynan keshesine deyin nysanagha alynyp ýlgerilgenin, olardyng kartagha, nómirlengen sharshylargha týskenin, birazdan song bәrining de oqqa baylanatynyn, qysqasy, aldyn ala josparlanyp, koordinasiyalanyp qoyylghan búl jappay qyrghynnyn  bolmay qoymaytynyn, kóp úzamay kýllisining qazirding ózinde-aq osylay qaray bet alghan motorlar men dóngelekterge tiyelip, ana dýniyege attanatyndaryn sezbegen kýii keng dalamen kiyikter jayylymyna qaray josyltyp bara jatty.

Ata-babasynan beri negizgi qoregi bolyp kele jatqan kiyikterding et josparyn toltyru ýshin qajet bolghanyn, oblystyng «besjyldyqtan shygha almay jatqanyn», sondyqtan da ol jaqta mazasyz ahual qalyptasqandyghyn, sondyqtan da oblystyq auyl sharuashylyghy basqarmasyndaghy jany qysylghan bireuding Moyynqúmnyng et resurstaryn tolyq iygeru jóninde jana strategiya oilap tapqanyn, múnyng ózi tek et josparyn oryndap qana qoymay, halyq pen jogharydaghy talap etushi oryndardyng aldynda oblys abyroyyn da saqtap qalatyndyghyn olar – qasqyrlar – qaydan bilsin. Olar – týz taghylary ortalyqtan oblysqa: «jerden qazsandar da et josparyn oryndaysyndar, osy sozghandaryng da jeter, besjyldyqtyng qorytyndylaushy jyly halyqqa ne betimizdi aitamyz, jospar qayda, et qayda, mindetteme qayda?» degen sekildi qatang qonyraular týsip jatqanyn qaydan bilsin.

«Jospardy osy toqsanda qaytsek te oryndaymyz, –dep jatty oblystyq basqarmadaghylar. – Qosymsha rezervter bar, jergilikti jerdegilerdi qysamyz, talap etemiz...»

Al oilarynda  dәnene joq qasqyrlar búl kezde bayaghy sol Aqbórining bastauymen úrlana jyljyp, kózdegen mejelerine jetkennen keyin júmsaq qardyng ýstimen ayaqtaryn saqtana basqan kýileri shabuyl aldyndaghy eng aqyrghy tosqauylgha – biyik ósken shy toghayyna kelip, búta-bútanyng týbindegi qonyrayghan tómpeshikter sekildenip, búqpantaylay qaldy. Búl aradan tónirek alaqangha salghanday aiqyn kórinetin edi. Býiirleri agharandaghan qyzyl qonyr kiyikterding jer qayysqan ýlken toby eshqanday qauip-qaterdi sezbegen kýileri túyaqtarynyng astyndaghy jas qarmen jentektelgen jusandy byrt-byrt ýzip, jynghyldy alqapta alansyz jayylyp jýr. Shabuyl aldynda aruaqtanyp, jasyrynghan jerlerinen bәri bir mezgilde oqsha atylu ýshin – odan keyin ne bolatynyn quyghynnyng ózi kórsetedi – әli de tosa túru kerek bolatyn, sondyqtan da Aqbóri kýtip jatty. Tózimi tausylghan jas bóriler qúiryqtaryn shydamsyzdana qimyndatyp, qúlaqtaryn jymyryp aldy, auzyn aigha bilegen ústamdy Tasshaynardyng da qany basyna shapty, biraq kózindegi otyn әrige jasyrghan Aqbóri әzir belgi bergen joq – týz taghylarynyng ishinde jyldamdyq jaghynan aldyna jan salmaytyn kiyikterdi quyp jetu onay sharua emes. Sondyqtan da eng bir qolayly sәtti kýtpey bolmaytyn edi.

Kenet kókten týsken nayzaghay sekildenip, taghy da aspanda vertoletter payda bola ketti. Búl joly búrynghysynan әldeqayda jyldam, әri tómen úshqan olar ә degennen ayaq astynan abyr-sabyry shyghyp, myna temir qúbyjyqtan jantalasa dýrkirey qashqan kiyikterding izinen saldy. Aspandaghy qughynnyng súmdyq tez, әri kenetten bastalghandyghy sonday – kósh bastar kósemderinen de airylghan jan úshyrghan kiyikterdi shәt-shәlekeyi shyghyp, esterinen tandy, qaytkende de osy bir beykýnә januarlardyng kókten tóngen tehnikagha qarsy qoyar esh dәrmeni joq edi. Vertoletterge de keregi osy edi – dýrkiregen ýiirdi jerge tyqsyra týsip, basyp ozghan olar kiyikterding bir tobyn kórshiles jatqan ekinshi topqa qosqan kýii Moyynqúm aqyrzamanyna sandaghan jana ýiirlerdi aidap tyghyp, onsyz da degbirlerinen adasyp jan úshyra zyrqyraghan, búghan deyin súmdyqtyng múnday ayausyz týrinen mýlde beyhabar jatqan týz taghylaryn odan sayyn esterinen tandyrdy. Búl kýige týsken tek qana asha túyaqtylar ghana emes edi, mol dýrmekting ortasynda olardyng ata jauy – qasqyrlar da bar bolatyn.

Vertoletterding osy bir jan týrshigerlik shabuylyna kuә bolghan Aqbóri men onyng ýiiri әueli de qoryqqandarynan shiy-shiyding týbine kirip ketken, biraq kópke shydamdary jetpegen olar da ile-shala osy bir qarghys atqan mekennen qasha jónelgen edi. Qasqyrlargha basqa bir qauipsizdeu jaqqa zym-ziya joghalu kerek bolatyn, alayda taghdyr oghan jazbapty. Sәl úzay bergenderi sol edi, kenet arttarynan jerdi guildetken sansyz túyaqtyng dýsiri estildi – vertoletten zәre-qúty qalmay qashqan kiyikter qúiynday qútyrynyp, kóz ilespeytin súmdyq jyldamdyqpen búlardyng izinen salghan eken. Qasqyrlar artyna búrylyp ta, kelesi bir túsqa sytylyp ta ýlgere almady, óitkeni jolyndaghyny tiridey jaypap, qara búlt sekildi týiilgen mol tasqyn búlargha entelep jetip-aq qalghan eken. Ózderin-ózderi biyleuden әldeqashan qalghan kiyikterding topan susha qaptaghan tobynyng tyghyzdyghy sonday – eger endi bir ghana sekundqa keshikkenning ózinde olardyng olardyng myng san túyaqqa taptalyp, mylja-myljasy shyghatyny aidan anyq edi. Qasqyrlar tek sondyqtan da jyldamdyqtaryn bәsendetpey, kerisinshe, zәreleri úshqannan bar jandәrmenin salyp, ólermendikpen tym-tyraqay qasha bergenning arqasynda ghana aman qaldy. Mine, olar úly jarystyng tútqynynda. Eshbir aqylgha qonbaytyn-aq jaghday: qasqyrlar ózderi osydan sanauly-aq minuttar búryn bútyn-bút, qolyn-qol qylyp pәrshe-pәrshesin shygharmaqshy bolghan qúrbandyqtarymen birge qashyp keledi, bir-birimen iyin tiresken olardyng endigi oiy – myna ortaq apattan qalayda aman qalu, endi olar ayausyz taghdyrdyng aldynda bir-birimen ten. Múndaydy – qasqyrlar men kiyikterding bir-birimen iyin tiresip qashqanyn – Moyynqúm týzi býgin túnghysh kórdi, tipti daladaghy ýlken órt kezderinde de búghan úqsas birdene bolghan emes.

Aqbóri birneshe ret toptan sytylmaq bop atylyp ketuge niyettenip edi, biraq búdan jan-jaghyn qaumalay zymyrap kele jatqan jýzdegen kiyikterding túyaghynyng astynda myjylyp qalghannan basqany kóre almady. Osy br jan úshyrghan dýley jarystyn  ishinde qasqyrlar toby әzirshe júptaryn jazar emes. Aqbóri olardy kózining qiyghymen bolsa da baqylap qoyady – әne, olar kósile jýitkip, bir-birine qúiryq tistese keledi: zәresi úshqannan kózderi sharasynan shyghyp ketken Qazanbas, onan sәl keyinirek Jelayaq, al eng artynda kýshi kemip, әlsirey bastaghan ayauly Erkeshi, onan sәl qiystau shabysqa boyyndaghy baryn salghan Moyynqúm nayzaghayy – onyng Tasshaynary. Quudyng ornyna – qughyngha týsu, kiyikterdi quudyng ornyna solardyng yrqyna qúl bolu – kógildir kózdi qanshyqtyng armandaghany osy ma edi?.. Alghashqy qúrbandyq Erkesh boldy. Jyghylyp týsip, jalghyz-aq ret qanq etuge shamasy kelgen ol myndaghan túyaqtardyng astynda myljalanyp qala berdi...

Al dýrmekti eki qaptalynan qysa týsken qughynshy vertoletter bir-birimen rasiya arqyly habarlasyp, kiyikter jan-jaqqa bytyray qashpas ýshin jyldamdyqty odan sayyn ýdetu arqyly onsyz da jany múryndarynyng úshyna tyghylghan januarlardyng ýreyin úshyra týsedi. Shlemofonnan qughynshylardyn: «Jiyrmasynshy, jiyrmasynshy, estip túrmysyn! Tyqsyra týs! Álde de basa týs!» degen әngirlegen qyryldaq dauystary estiledi. Úshqyshtargha jogharydan bәri alaqandaghyday aiqyn kórinedi – aq qardyng ýstimen seng búzghan dariyaday alas úrghan qap-qara ózen doldana jýitkip barady. Naushnikpen әlgilerge jauap qatqan kóterinki dauys estildi: «Qúp bolady! Basamyz!.. Ha-ha-ha, anany qara, qasqyrlar da solarmen birge zytyp barady. Mine, qyzyq, súr serilerding ózi kelip qaqpangha týsti! Endi sharualaryng bitti, aghayyndar! Búl jerge «Nu, pogodiy!»jýrmeydi».

Aldyn ala múqiyat josparlanghanday olar kiyikter dýrmegin osylaysha tityqtata bastady. Dauyldatqan kiyikter ýlken jazyqqa kelip qúiylghanda olardy – vertoletter tanertennen beri solar ýshin tyrysyp baqqan edi – anshylar, al dәlirek aitqanda, ólim sebushiler qarsy aldy. Tóbesi ashyq vezdehod «Uazikterge» mingen ólim sebushiler kiyikterdi kózdep әure bolmay-aq, beyne shabyndyqtan shóp shauyp jýrgendey bauday týsirgen kýii ýiirlerdi odan әri qua jóneldi. Olardyng artynan tirkemeli jýk mashinalary ilesti – tegin oljagha belshesinen batqan adamdar oqqa úshqandardy mashina qorabyna tiey bastady. Qaydaghy bir saydyng tasynday iriktelgen әluetti nemelerding jana sharuagha tez beyimdelip alghandary sonday – jaraly kiyikterdi quyp jýrip týirep, oqqa úshqandardyng qan-qan úshasyn siraqtarynan ústaghan kýii yrghap-yrghap jiberip, birinen song birin borttyng ýstine laqtyra bastady! Moyynqúm týzi Qúdayyn qúrbandyqpen ayamay-aq jarylqady – mashina qoraptarynda kiyikterding úshasy tau-tau bolyp ýiilip qaldy.

Al qyryp-joi toqtalghan joq. Dәrmeni qúryp, әlsirey bastaghan kiyikterge mashinamen kiyip-jaryp jetip barghan atqyshtar olardyng onyn-onyna, solyn-solyna jaypap salyp, ýiir-ýiir bókenderdi odan sayyn esterinen tandyrdy. Jappay ýreyding sharyqtau shynyna shyghyp, aqyrzamandyq dәrejege kóterilgendigi sonshalyq – atystan qúlaghy bitip qalghan Aqbórige beyne kýlli әlem menireu bolyp qalghanday, beyne býtkil dýnie bir-aq kýnde kýirep, ayaghy aspannan kelgendey kóktegi kýnning ózi búlarmen birge qughyngha týsip, ýreyi úshqan kiyiktershe ózine jantalasa pana izdegendey, byt-shyty shyghyp qirap, jan-jaqqa myndaghan synyq sәule bop shashyrap týskendey, tipti qúdiretti vertoletterding ózi endi bar dausynan júrday bop, alyp qaraqústar sekildi shetsiz-sheksiz aspan kenistigine ýn-týnsiz baylanyp qalghanday kórinip ketti... Al «Uazikterdin» borttaryna ne bir tizerlep otyryp, ne tórt taghandap jatyp alghan atqyshtar qara jerding ýstimen ýn-týsiz qúiynday úitqyp  jýrgendey, esteri shygha elirgen bókender bolsa kózdi ashyp-júmghansha qyzyl qangha boyalyp shygha kelip, avtomashinalardan úshqan oqtardan  ýn-týnsiz omaqasa týsip jatqanday... Osy bir menireu ýnsiz әlemning ortasynan Aqbóri kenet adamnyng bet-jýzin kórdi. Qanshyqtyng onyng bet-jýzin sonshalyqty jaqynnan, sonshalyqty aiqyn, dәl kórgeni sonday ýreyi úshqan ol dóngelekting astyna týsuge az-aq qaldy. «Uaziyk» dәl qasynan janap óte berdi. Onyng bortynan keudesine deyin ghana kórinip bara jatqan adam mashinanyng aldynghy jaghynda otyr. Basynda jel qaghar әinek kireukesi bar, jel men jýitkigen jyldamdyqtan bet-jýzi dolyryp ketken onyng qolyndaghy býtkil dalany basyna kótergen megafony auyq-auyq sekirip ketedi. Shamasy, ol komanda berip jatsa kerek, eger Aqbóri sol sәtte ainaladaghy aiqay-shudy esite alsa, eger oghan ayaq astynan adam tilin týsinetin qabilet darysa, onda ol búiyrushynyn: «Eki qaptaldy atyndar! Qaptaldy atyndar deyim! Ortany atpandar, janyshtap ketedi. Janyshtap ketedi deymin, saytan alghyrlar!» – dep, sambyrlap bara jatqanyn úqqan bolar edi.

Kenet әlgi qolyna megafon ústaghan adam kiyiktermen birge qasqyrdyn, onyng artynan olardyn  taghy birnesheuining qol sozym jerde qaptaldasa shauyp kele jatqanyn bayqap qaldy. Ol dereu qarlygha, әldenege óshige aiqaylaghan boyy qolyndaghy megafondy  tastay salyp, tómennen bir vintovkany suyryp aldy da, ony jalma-jan bilegine asyryp, oqtay bastady. Aqbórining eshtenege múrshasy kelip ýlgermedi, әinek kireukeli adam ózin kózdey bastaghanda da ol eshtenege týsingen joq, týsingen kýnning ózinde mol dýrmekting qalyng ortasynda kele jatqan ol toqtay da, eshqayda jaltaryp qútyla da almas edi, al ol bolsa múny úzaq kózdep túryp aldy, Aqbórini qútqarghan da sol edi. Ayaghyn birdene osyp ketkendey bolghan qanshyq domalap týsti de, túyaqtargha taptalyp qalmas ýshin ornynan jalma-jan atyp túrdy. Onyng sonan song kórgeni – túnghyshtarynyng ishindegi eng irisi Qazanbastyng kenet әuege atylyp týsip, qyzyl qangha boyalghan denesin bayau qalyqtatyp, rabaysyz sozylyp ketken ayaqtary búlghandap, jambastay qúlap bara jatqany edi. Bәlkim, ol qúlap bara jatyp jan úshyra yshqynghan shyghar, bәlkim, ol óler aldynda aiday әlemge aitar eng songhy nazasyn bildirip jar salghan bolar, Aqbóri onyng eshbirin estigen joq, tek әinek kireukeli adamnyng vintovkasyn basynan asyra búlghaqtatyp, sekirip-sekirip týskenin  bayqap qaldy, sonyng artynsha ózi de Qazanbastyng óligining ýstinen yrghyghan kýii qashyp bara jatty, mine, dәl osy sәtte sansyraghan sanasyna syrtqy dýniyening qym-quyt shuynyng qaytadan dauylday lap bergenin týisindi: ol – qughynnyng qúlaq jarghan aiqay-shuy, tynymsyz atqylanghan oqtardyng ysqyryqtary, avtomashinalardyng ashy, jabayy signaldary, adamdardyng aiqayy, bókenderding jan tәsilim eter aldyndaghy qyryly, tóbeden tóngen vertoletterding guili edi. Ábden dinkesi qúryghan kiyikterding kópshiligi búdan әrige shamasy kelmey, túyaqtaryn dәrmensiz seripken kýileri jýrekteri qanasyna syimay atqaqtap, alqynyp qúlap týsip jatyr.  Jinaushylar  olardy jatqan-jatqan jerinde qúlashtay bauyzdap, deneleri dir-dir etken jartylay ólik, jartylay tiri úshalardy siraqtarynan alghan kýileri yrghap-yrghap , qorapqa laqtyruda. Ýsterindegi kiyimderi bastarynan ayaqtaryna deyin qangha malynghan búl jandargha qaraudyng ózi qorqynyshty edi...

Eger kókte jerdegining bәrin baqylap otyratyn kóz bolsa, Moyynqúm týzining astan-kestenin shygharghan osy oqighanyng kuәsi bolar edi, biraq ol búdan keyin ne bolaryn , taghy da nemeneler josparlanyp jatqanyn bәribir bile almaytyn.

Moyynqúm qughyny qashushylar da, quushylar da әbden tityqtap, ymyrt týsken kezde ayaqtaldy. Kelesi kýni tanerteng vertoletterding qayta oralatynyn, qughynnyng qayta jalghasugha tiyistiligi, búl júmystyng taghy da eki-ýsh kýnge, tipti odan da kópke sozyluy mýmkin ekendigi, óitkeni әueden jasalghan barlaudyng derekterine qaraghanda Moyynqúm týzining batys qoynaularynda aqbókenderding alansyz jatqan ýiirlerining moldyghy kýnibúryn esepke alynyp, josparlanyp qoyylghan-dy. Sondyqtan resmy tilmen aitqanda, ólkening iygerilmey jatqan rezervteri dep atalatyn búl baylyqty tezirek iygerip, jospar ainalymyna qosu kerek bolatyn. Keybir resmy kisilerding Moyynqúm mәselesine kózqarasy osylay edi. Biraq әrqashan kez kelgen resmy sheshimderding artynda tarihy damu núsqaghan ómirlik jaghdaylar jatady. Al ómirlik jaghday degenimizding ózi – sayyp kelgende, adamdar, olardyng talghamy men  talaby, kemshilikteri men jetistikteri aldyn ala anyqtaugha kelmeytin armandary, boyyndaghy ruhany qayshylyqtary ghoy. Mәselege osy túrghydan kelgende Moyynqúm tragediyasy da erekshe, tosyn qúbylys emes edi. Sol kýni Moyynqúm týzine osy bir taghylyqqa erkimen aralasqandar da, eriksiz qosylghandar da týnep shyqty.

Al býtkil ýiirden tiri qalghan Aqbóri men Tasshaynar qaytken kýnde de qandy qyrghynnan qashyghyraq ketip, qarasyn batyru ýshin qaranghy dalamen býlkektep bara jatty. Biraq terileri qaryn jýninen bastap qúimyshaghyna deyin ter men balshyqqa battasqan olargha qozghalu da onay bolyp jatqan joq. Jaralanghan ayaqtary kýiip qalghanday tyzyldap, tabandary jerge tiygen sayyn auyryp, jandaryn qinaydy. Bәrinen búryn olar ózderining ýirenshikti apanyna jetudi, sóitip býgingi bastaryna tóngen bәleni úmytyp, qaterden birjola qútyludy oilap keledi.

Biraq olardyng taghy da joly bolmady. Apangha jaqyndap qalghanda aldarynan adamdar kiylikti. Saydaghy jynghyl toghayynyng bir shetinde әnkiygen nәn jýk mashinasy túr. Jýk mashinasynyng janynan adamdardyng dauystary estiledi. Qasqyrlar sәl-pәl ayaldap túrdy da, búrylyp alyp qúla týzge qaray ýn-týnsiz qayta tartty. Nege ekeni belgisiz, dәl osy kezde qara týndi qaq jaryp, mashinanyng shamdary parlap qoya berdi, jaryq qarama-qarsy jaqqa týsti, alayda osynyng ózi-aq jetkilikti edi. Qasqyrlar basy aughan jaghyna qaray bar pәrmenimen zyta jóneldi. Ásirese Aqbórining ýreyi úshty...Áli qúryghan ayaqtaryn suytu ýshin oghan tanertengi qardyng júqanaqtaryn qualay jýruge tura keldi...Qanshyqtyng qarda qalghan úipalaqtaghan izderi tym ayanyshty edi. Bóltirikter óldi. Artta endi qaytyp oralugha bolmaytyn apany qalyp barady. Ol jaq endi adamdardyng iyeliginde...

Bir-birine taghdyr aidap qosqan olar jýrgizushi Kepany qosa eseptegende altau edi, bәri de ólgen andardy jinaushylar bolatyn. Paydaly-aq júmys – әr bókenning basyna elu tiynnan tóleydi, sondyqtan keshe jaryqta jinalyp ýlgere almaghan úshalardy tanerteng erterek jóneltip jiberu ýshin olar týzge qonyp qaldy. Keshe qayqayghan ýsh mashina jóneltti. Ertengilik qalghandaryn tiyep, ýstine kenep jabylghan tirkemeli transporttarmen Moyynqúmnan әri asyrylyp jiberilui qajet.

Sol týni ala qanat qar japqan dalanyng basty kórkine ainalghan on besinen tolghan ay tónirekti solghyn sәulesimen múnarlandyryp, erte qorghalady. Ay sәulesi ainaladaghy búta-bútany, say-jyralardy aiqyn keyiptep, qúla týzdi múnly saltanatqa bólep túrdy. Alayda kózge bir týrli oghash shalynatyn aidaladaghy әnkiygen jýk mashinasy qasqyrlardyng әbden ýreyin úshyrdy – arttaryna qaraghan sayyn qúiryqtaryn bútynyng arasyna qysa týsken olar odan әri empendey týsedi. Degenmen auyq-auyq toqtap, adamdardyng ne sebepti búlardyng apandarynyng janyna kelip toqtaghanyn, myna zәreni úshyrghan nәn mashinanyng búl arada әli qanshalyqty ayaldamaqshy oiy bar ekenin bilgisi kelgendey arttaryna qadala qaraydy. Aytpaqshy, búl bylaysha aitqanda qyrtys-qyrtys  dәu  donghalaqtary jýz jylda da tozyp bolmaytynday kórinetin, ýstin keneppen japqan, әskery tapsyrmalardy oryndaugha arnalghan MAZ markaly mashina edi. Erteng jóneltilgeli túrghan qoraptyng ishindegi ondaghan kiyik úshalarynyng arasynda tútqyngha týsken kisishe eki qoly artyna baylauly bir adam úshalardyng múzdap ,aghashsha qaqiya týskenin denesimen sezedi. Degenmen ony suyqtan qorghap jatqan da sol kiyikterding terisi, әitpese olay-búlay qozghalugha shamasy joq kisining hali búdan da mýshkil bolar edi. Ol qoraptyng ýstin japqan kenepting tesik-tesiginen kóringen on besinene tughan aigha maghynasyz týrmen melshie qaraydy, týri qúp-qu, әri súmdyq ayanyshty.

Onyng endigi taghdyry ózimen birge basqalar sekildi Moyynqúmagha payda tabu ýshin kelgen seriktesterining yrqynda bolmaq...

Adam ómiri degen úghymnyng maghynasyn ashu qiyn-aq. Áyteuir, tausylmaytyn adamdyq qatynastar kombinasiyasyn, tirshilikte boluy mýmkin san aluan minezder qaqtyghystarynyng kýrdeliligi sonshama – osy zamandyq kompiuterlik jýiening eshqaysysy eng qarapayym degen adamdyq jaratylystyng ózining jalpy súlbasyn integrasiyalap bere almas edi. Osy altauy, al dәlirek aitqanda, beseui – óitkeni Kepa vezdehodtyng shopyry bolatyn, onyng ýstine búlardyng ishindegi ýili-barandy jalghyz sol edi, alaya qúlqy jaghynan ol da analardan ainymaytyn – osyghan, yaghny Qúday jolynyng qúpiyalylyghyna, adamdyq qatynastardy integrasiyalaudyng mýmkin emestigine aiqyn mysal bolar edi. Búlar bir gýlding shoghyry sekildi bir-birine óte úqsas adamdar bolatyn, demek, Jaratqan olardy o basta solay bolugha jazghan da...

Eng aldymen, әriyne, Kepadan basqasy, úsharyn jel, qonaryn say bilgen ýi-kýisiz adamdar edi, olardyng ýsheuin әr qily sebepterge baylanysty әielderi tastap ketken bolatyn, qalghandarynyng da ózderin ómirden joly bolmaghandardyng qataryna qosugha dәlelder jetkilikti-tin, sondyqtan da olar dýniyege qatygezdikpen ashyna qaraytyn. Olardyng ishinde qalghandarynan ózgeshe bir-aq jan bar-dy, onyng jasy bәrinen kishi, esimi Avdiy edi – erterekte osynday bir әulie bolypty-mys – ózi Pskov jaqtaghy bir diyakonnyng balasy bolatyn, әkesi ólgen song shirkeu qyzmetin jalghastyru ýshin ata jolyn quyp, diny seminariyagha týsipti de, eki jyldan song dinnen bezgen ýshin odan quylypty. Mine,endi ol, Oberdin  tilimen aitaqanda, kemede býlik shygharghany ýshin eki qoly artyna baylanyp, taghdyryna moyyn úsynghan kýiinde MAZ-dyng qorabynda jatyr.

Olardyng bәri baryp túrghan nemese ózderining tilimen aitqanda, mamandanghan maskýnemder edi. Tek taghy da Kepanyng jóni bólekteu edi, qalay bolghanda da oghan shopyrlyq  kuәligin saqtau kerek qoy – әitpese әieli әldeqashan sazayyn bergen bolar edi – alayda sol týni ol da basqalardan qalyspay, basyp ishti. Taghy da shy shygharghan Avdiy – Avduha boldy, bylaysha qaraghanda qay jaqtaghy bir qanghybas qoy, ishe salsa qaytedi, joq tartynyp bolmaydy, búl Oberding oghan degen jek kórushiligi men óshpendiligin qozdyra týsti.

Ober – aitugha ynghayly bolu ýshin, aqbóken úshalaryn jinaushylargha ol ózin osylay ataudy talap etti – búl sóz shenning ýlkendegin bildiretin, al ol, shynynda da, júmysynan shyghyp qalghangha deyin әskery qylmystylardy qayta tәrbiyeleu qyzmetining agha leytenanty bolyp istegen edi. Ony qyzmetten bosatqanda Oberding janashyrlary bayghús bosqa kýiip ketti, júmysqa janyn salatyn dep ah úrdy, bastyqtardyng әdiletsizdigine kýiingen onyng ózi de búl jayly solay oilaytyn, biraq ishinen әskerden quyluynyng jariya qylmaudy jón kóretin. IYә, ótken isti qazbalaudyng qajeti ne. Al Oberding shyn familiyasy Qandalov bolatyn, ony o basta Handalovtan shyghuy da mýmkin, alayda búl jayynda bas auyrtyp jatqan eshkim joq – Ober degen atqa ol әbden layyq edi.

Olar ózderining komandasyn «Hunta» dep ataugha úighardy, búl ataugha әlsizdeu qarsylyq bildirgen bir kezderdegi әrtis Gamlet – Galkiyn: «Jigitter, men osy sózdi únatpaymyn, «huntasy» qúrysynshy. Biz safaragha attanyp bara jatqan joqpyz ba, endeshe safara-aq bolsyn!» dep  edi, búl úsynysty eshkim qolday qoymady, shamasy, dýley «huntanyn» qasynda oinaqy safara әlsiz kórinse kerek. Mine, osy «huntanyn» ekinshi túlghasy Mishka – Shabashniyk, nemese qysqartyp aitqanda, Mishash edi, qataldyghy jaghynan ol Oberding ózinen asyp ketpese, kem týspeytin. Onyng qit etse auzynan týspeytin sózi «blya» edi. Avdiydi qolyn baylap, mashinanyng kuzovyna tastau jónindegi taptyrmas iydeyany úsynushy da sol bolatyn, «Hunta» búl iydeyany búljytpay oryndady.

«Huntanyn» eleusizdeu mýshesi Gamlet – Galkin búryn bir oblystyq drama teatrynda әrtis bolypty, keyin iship ketkendikten sahnadan quylghan ol búl kýnderi kezdeysoq tabystarmen kýn kóretin, mine, endi sonday bir onay oljanyng reti kelip túr – qaydaghy bir kiyikti me, aqbókendi me, bәribir ghoy, siraqtarynan ústap mashinanyng ýstine ata beresin, sol ýshin ay boyy júmys istegende tabatyn jalaqy alasyng jәne Oberding ýsteme syilyghy taghy bar: jalpy paydanyng esebinen bólingen bir jәshik araq bәrine ortaq. Aqyrynda olardyng ishindegi eng juasy, til alghyshy Moyynqúmnyng jergilikti túrghyny, aboriygen Ýzikbaydy auyzgha alghan jón bolar edi. Ne aitsang da qúraq úshyp túratyn, bir shólmek ýshin Soltýstik poluske aidasang da jýre beruge dayyn aboriygen Ýzikbaydyng boyyndaghy tamasha qasiyeti – kisilikten, ózin-ózi syilaudan mýlde maqúrym bolatyn. Aboriygen Ýzikbaydyng qysqasha tarihy mynaday. Áueli traktorshy bolghan ol keyinnen iship ketedi de, bir kýni onyng úly joldyng boyyna iyesiz tastap ketken traktoryna mashina kelip soghady, adam óledi, Ýzikbay eki jyl otyryp shyghady, búl kezde әieli balalarymen ketip qalady, al búl bolsa basy artyq júmys kýshi retinde qaladan bir-aq shyghady, azyq-týlik dýkenderine jýkshi bop kirip, podezderde iship jýrgen jerinen osy Ober tauyp alady, artyna qaraylaytyn eshtenesi joq búl onyng sonyna eredi... Ober-Kandalovtyng qúryghynan qútylu qiyn bolatyn – ol shynynda da óte iyisshil edi.

Mine, Ober – Kandalov bastaghan top bir-birimen osylaysha tabysyp, Moyynqúm týzinen bir-aq shyqqan-dy...

Eger keyinnen jana bir oqighalardyng sebepshisi bolatyn taghdyrlar әr qily ómirlik jaghdaylar jayynda aitsaq, Qúday kuә ghoy, seminarist Avdiy oquyn tastamay, tiyisti qyzmetine ornalassa, Ober-Kandalovtyng onymen mýlde isi bolmas edi. Ayta ketu kerek, Avdiyding seminariyada túz-dәmdes bolghan joldastary mektepte jýrgende barlyq oqushylar sekildi oisyz, qamsyz balalar bolghandarymen qalap alghan ómir jolyna týskenen keyin diyakon marqúmnyng úlyna qaraghanda beriktik, eng bastysy iykemdilik tanytty, sóitip alghan diny bilimderi boyynsha shirkeu qyzmetining baspaldaqtarymen joghary qaray tabysty órlep kele jatty. Eger qazir olardyng qatarynda Avdiy de bolghanda – al ol alghashqy kezde basqalardan asa qabilettiligimen erekshelenip, әuliye-әkelerding sýiispenshiligine bólene bastaghan-dy, – basqany bylay qoyghanda eng bolmasa әuesqoylyqpen bolsa da shirkeuding tabaldyryghyn attap kórmegen jәne kóru oiynda da joq, poptardy uaqyttyng jiberip alghan qateligi dep úghatyn Ober-Kandalovtyng onymen kezdese qongy ekitalay edi.

Alayda búlay bolaryn kim bilipti. Eger aldyn ala bilse ghoy... Ózimen birge  payda tabu ýshin bir-aq ret saparlas bolugha kóndirgen adamnan kim resmy anketa súrap, basyn auyrtyp jatady. Búl da kollektivpen birge kartop qazugha baryp qaytu sekildi nәrse. Tek kartoptyng ornyna ólgen andardyng úshasyn jinau kerek bolatyn... Eger osy bir is arqyly ózining ótkenin aqtap alugha bar qabiletin júmsaghan Ober-Kandalovqa vokzalda Avdiy atty qaydaghy bir esalan, naqúrys tip kezdesip, bitkeli túrghan júmystyng shyrqyn ketirmegende, ol Moyynqúm shaghyldarynyng arasyna kelgennen keyin ósitip basyn qatyryp túrar ma edi. Osyny oilaghanda qara niyetke joldy aiqara ashyp tastau ýshin staqandardyng birinen song birin toghytyp, sylqita ishkisi, ózi jaqsy mengergen tәsilge salyp naqúrys nemening kókesin kózine kórsetkisi, sóitip onyng aqylyn endirgisi kelip ketti... Biraq ol dәl osydan qoryqty, óitkeni múnyng artynyng qanshalyqty qiyn bolatynyn jaqsy biletin...

Osy bir Avdiy degen neme oiyna qaydan týsti! Eger taghy da keyinnen jana bir oqighalardyn  sebepshisi bolatyn taghdyrlar men ómirlik jaghdaylar jayynda sóz qozghasaq, onda múnyng bәri búdan әldeqayda búryn, búdan әldeqayda alys bir jerlerde tamyr jayyp edi...

Dinnen bezgeni ýshin seminariyadan quylghan Avdiy ol kezde oblystyq komsomol gazetining shtattan tys qyzmetkeri bolatyn. Gazet redaksiyasy ýshin oqylatyn taqyryptardy jap-jaqsy tauyp jaza alatyn búl – kerek adam bolyp shyqty. Dinnen quylghan jas jigit dinge qarsy nasihatqa taptyrmaytyn kórneki qúral edi. Al joly bolmaghan seminarist te baspasóz betinde ózining janyna jaqyn adamgershilik, moralidyq taqyryptargha jazylghan maqalalarymen kórinuge mýddeli-tin. Gazet betterindegi onyng әdetten tys oilau jýiesine qúrylghan maqalalary, sóz joq, tek jastardyng ghana emes, oblystyq baspasózdi jaulap alghan ish pystyratyn, qúrghaq didaktikalyq ýndeuler men әleumettik aiyptaulardan mezi bolghan eresek oqushylardyng da qyzyghushylyghyn tughyzdy. Ázirshe eki jaq ta mýddeliligin joymay, birin-biri tolyqtyryp túrghanymen búl diny mansabynan erte airylghan jas jigitting kókeyinde ne jatqanyn jan balasy, al dәlirek aitsaq, bir adamnan basqa eshkim bilmeytin. Avdiy gazettegi bedeli túraqtanghannan keyin, әiteuir, bir kezderi, ózining oiynsha, asa kókeykesti, ómirlik manyzy zor mәseleni – búrynghy qatyp-semip qalghan diny postulattargha qarsy baghyttalghan ózining osy zamandyq adamnyng Qúdaygha qatynasy turaly janashyl kózqarastaryn tiyimdi formalar arqyly baspasóz betine ótkizip jiberuden ýmittenetin. Onyng búl dәrmensiz, kýlkili oiynyng aldynda bir-birine mýlde kereghar asu bermes eki zor qamal bar edi: onyng biri – Qúday jolynyng tazalyghyn kez kelgen, tipti eng niyeti týzu degen jana iliiynen jan sala qorghaytyn, uaqytqa baghynbaytyn, myndaghan jyldyq tarihy bar diny apalogetika da, ekinshisi – din ataulynyng qay-qaysysyn da týbirimen joqqa shygharatyn ghylymy ateizmning qúdiretti logikasy bolatyn. Al Avdiy beyshara bolsa búl eki alyptyng qasynda shybyn qúrly ghana edi. Alayda onyng da óz sengeni bar-dy. «Adamzattyng tarihy prosesting damuyna baylanysty Qúdaygha degen kózqarasynyng damyp, jetilip otyruy» degen óz oiynan shygharghan jana iydeyamen shabyttanghan dinsiz Avdiy Kalistratov erte me, kesh pe, әiteuir taghdyr oghan júrttyng óz oiyn ózine qaytara ashyp beruge mýmkindik tughyzady dep dәmelenetin, óitkeni, onyng oiynsha, industriyalyq dәuirding adamdary damudyng asa bir synshyl dәrejesine jetken kezde ózderining Qúdaygha degen kózqarasyn qayta qarap, dәlirek anyqtay týsuge úmtylady-mys. Avdiyding búl oilary әli ilim retinde ornyqpaghan, dauly mәsele edi, alayda resmy din sonyng ózin keshire almady – ózining jana iliminen bas tartpaghany ýshin ony diny seminariyadan quyp jiberdi.

Avdiy Kalistratov biyik aq mandayly, ózining kóptegen zamandastary sekildi shashy iyghyna týsken, qalyng jiyren saqaly bet-jýzine keremet jarasyp túrmasa da, ýilesimdi jas jigit edi. IYesine ólsheusiz quanysh syilaghan, sonymen birge ainalasyndaghy júrtqa jaqsylyq istemek bop qansha qúlshynghanmen, olardan kóp jәbir shekken onyng tynymsyz oilary men ruhyna layyq adyrayghan qoy kózderi oinaqshy jaltyldap túratyn...

Avdiy kóbinese kerege kóz kóilek, sviyter, djinsy, al suyq týse kónetoz palito men әkesinen qalghan saqtiyan qúlaqshyndy kiyip jýretin. Moyynqúm týzine de ol osy kýiinde keldi.

Ózining qorapta dәrmensiz kýide baylauly jatuy ony sol sәtte әr qily ókinishti oilargha jeteledi. Alayda bir shyghys aqynynyn  jalghyzdyq jayly aitqan: «Jalghyzsyng mynmen birge jýrsen-daghy, ózinmen ózing qalsang tipti jaman» degen úmyt bop bara jatqan qanatty sózin esine týsirgen onyng janyna búl joly bәrinen de osy jalghyzdyq qatty batyp jatty. Osy sәtte ol birazdan beri jýregining bólshegine ainalyp ketken, jatsa-túrsa oiynan ketpeytin sol bir qymbat jangha ishtey bolsa da til qatpay, ózining syry men múnyn soghan ghana baghyshtamay qala almaytyn edi, eger kónilderi asa jaqyn adamdardyn  arasynda asa bir qiyn jaghdaylarda erekshe sezimtal telepatiyalyq baylanystyng iske qosylatyny ras bolsa, sol týni әiteuir bireuding jamanatty sezgen jýregi ózinen-ózi órekpip, ruhy janshylyp jatugha tiyis edi..

Aqyrynda endi ol sol bir shyghys aqynynyng óz janyn ózi keleke etken qarama-qayshylyqqa toly pikirining – qyzyq, osyny auzy baryp qalay aitty eken, – týpki mәnin úqqanday boldy: «Shyn sýyge yntyqqannyn, mahabbatta joly bolmasyn..» Búl ne sandyraq! Ol ýn-týnsiz jylap jatyp, eger sol bir jannyng jer basyp jýrgenin bilmese, eger ony jan tәsilim aldyndaghy adamnyng ómirdi bar ynty-shyntyghymen sýigeni sekildi sýimese, onda janynyng býitip qinalmasyn, býitip saghynyshtan sarghaymasyn, túla boyyn qazir ornyna úshyp túryp, úzynnan-úzaq shúbatylghan úly temir joldyng boyyndaghy sol meken etken Jalpaqsaz stansiyasyna qaray keng dalany kóktey ótip jýgire jónelgisi, sóitip baytaq týzding qiyan shetindegi kishkentay auruhananyng esigining aldynan bir-aq shyqqysy, sol ýiding aldynda tym bolmasa jarty saghat ayaldaghysy kelgen sekildi aqylgha qonbaytyn, esirik sezim biylemesin sezip jatty... Biraq búnyng qolynan kelmesin týsingen Avdiy boyyndaghy, bәlkim, oghan eshqanday da qajeti joq sheksiz berilgendik sezimi ýshin ózin-ózi qarghady, óitkeni ol osy bir aziyalyq qiyan shetke – Moyynqúmgha ekinshi ret sol ýshin qayta oralmap pa edi endi, mine, sonyng kesirinen osynday qorlyqqa tap boldy. Alayda janyn jalghyzdyq jabyrqatqan sayyn sol bir jandy búrynghydan da sýie týsken, saghyna týsken ol qazir ózin Qúdaymen tuysyp ketkendey baqytty sezinip jatty jәne ol sol sәt Qúdaydyng adamgha mahabbat arqyly keletinin, sol arqyly pendesin mol raqymgha bóleytinin, búl jaghynan  onyng meyirimining kendigine eshtenening teng kelmeytinin, sonymen birge mahabbat sezimi әrkimning jýregine әrqily jolmen kelip jabysatynyn týsindi. «Jaratqan aman bolghay! – dep sybyrlady aspandaghy aigha qaraghan ol. Sonan song – «Jýregine mahabbat kep jabysqanda Qúdaydyng raqymynda shek bolmaytynyn ol da týsinse ghoy...» – dep arman etti.

Osy kezde mashinanyng janynan tyqyr estildi de, bireu qaqyrynyp-týkirinip qorapqa asyla berdi. Búl – Mishash edi, onyng artynan Kepanyng basy qyltidy. Shamasy, olar biraz tastap ýlgergen bolu kerek, araq iyisi mýnk ete týsti.

– Al, neghyp jatyrsyn, blya? Kәne, týregel, silimtik pop, Ober seni kilemge shaqyryp jatyr, qayta tәrbiyelemekke, – dedi mashinanyng ýstindegi kiyik úshalaryn apandaghy aiysha qorbanday attap kele jatqan Mishash.

Orys tilinen audarghan  Serik Asylbekúly

Abai.kz

 

 

 

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5333