1

Keshken ghúmyr aldy-artyndy boljamay, -

Malmenen ten, kórseng ony oljaday:

Tektilikting tәnirisindey túlgha bar

Ár halyqta mәngi óshpes;

Ol - Qúdyret, Ol - Abay!

 

Abay-alyp, Abay-kishik - aqylman,

Abay biyik alystan da jaqynnan.

Keyde oghan óreng jetpey jatasyn,

Keyde әkeng bop aimalaydy saqtandyryp jatynnan.

 

Abay-Shyghys kýndey kýlip atatyn,

Abay-Batys oigha auyr batatyn.

Tamyryng ol tolastamay, toqtamay

Jýregindi әldiylep ap, quat berip jatatyn.

 

Abay-Samal ózindi óbip týleter,

Abay-Yzghar jandy qaryp jýdeter.

Ómiring ol qospasy joq ózgeden,

Jarqyndyqtyng júpar lebin tal boyyna ýdeter.

 

Siynatyn piring Abay, tolghaytyn,

Áruaqtyng kýn didary ol qoldaytyn.

Qydyr qonghan qúdyretti, Ol - Emshi!

Kerek dese tipti ózindi ózinnen de qorghaytyn.

 

Keshken ghúmyr aldy-artyndy boljamay, -

Malmenen ten, kórseng ony oljaday:

Tektilikting tәnirisindey túlghamyz

Marapatty maqtan tútar;

Ol - Qúdyret, Ol - Abay!

2

Keshirim joq, keyin tartyp ker ketsem,

Qanatym keng qara tanyp er jetsem;

Áppaq tanday Abay Babam aldymnan

Áruaqtay jebep shyghar eldessem.

 

Jәilardan bir kónildi әbden qaldyrghan,

 

1

Keshken ghúmyr aldy-artyndy boljamay, -

Malmenen ten, kórseng ony oljaday:

Tektilikting tәnirisindey túlgha bar

Ár halyqta mәngi óshpes;

Ol - Qúdyret, Ol - Abay!

 

Abay-alyp, Abay-kishik - aqylman,

Abay biyik alystan da jaqynnan.

Keyde oghan óreng jetpey jatasyn,

Keyde әkeng bop aimalaydy saqtandyryp jatynnan.

 

Abay-Shyghys kýndey kýlip atatyn,

Abay-Batys oigha auyr batatyn.

Tamyryng ol tolastamay, toqtamay

Jýregindi әldiylep ap, quat berip jatatyn.

 

Abay-Samal ózindi óbip týleter,

Abay-Yzghar jandy qaryp jýdeter.

Ómiring ol qospasy joq ózgeden,

Jarqyndyqtyng júpar lebin tal boyyna ýdeter.

 

Siynatyn piring Abay, tolghaytyn,

Áruaqtyng kýn didary ol qoldaytyn.

Qydyr qonghan qúdyretti, Ol - Emshi!

Kerek dese tipti ózindi ózinnen de qorghaytyn.

 

Keshken ghúmyr aldy-artyndy boljamay, -

Malmenen ten, kórseng ony oljaday:

Tektilikting tәnirisindey túlghamyz

Marapatty maqtan tútar;

Ol - Qúdyret, Ol - Abay!

2

Keshirim joq, keyin tartyp ker ketsem,

Qanatym keng qara tanyp er jetsem;

Áppaq tanday Abay Babam aldymnan

Áruaqtay jebep shyghar eldessem.

 

Jәilardan bir kónildi әbden qaldyrghan,

Múnaysam men tәlkek kórip taghdyrdan;

Abay Babam ólenimen júbatyp,

Jýredi ylghy alyp-shyghyp tandyrdan.

 

Quansam da shattyqqa bir malynyp,

Sharap iship keudemsoqqa salynyp,

Abay Babam taghy shyghar Sabyr dep

Adastyrmay ot saghymnan tabylyp.

 

Ashu qyssa qaytaratyn uyttay,

Úshsam qússha kókke bir sәt tu ústay,

Qasymda ylghy qanattasyp ýnemi

Jýrer Babam esh pәleket juytpay.

 

Ýlkenmen de, kishimen de syrlassam,

Órgen naqyl kerek dese qúrdastan,

Óz beynendi berip jatyr qút Babam

Mәngi óshpes tirliktegi jyr-dastan.

 

Jalghan aityp qaytem sizdi búrmalap,

Ashysymen kózdi myna tyrnalap,

Ózinizben syrlasqan jan ólmeydi,

Kýiin keship quys keude qúr dalaq.

 

Ómir-Abay, Abay-ómir bilgenge,

Tútas jalghan tәtti ómirdi sýrgenge.

Kókirekke qúiylghanda sózderi,

Jaryq qylar jan saraydy kýnnen de.

3

Alystan әlem nazar salatúghyn,

Bir halyq baghasy bop qalatúghyn,

Bolady ne beyneler әruaqty

Asyl tek, altyn dingek dara túghyr.

 

Kóremin sol beyneni Abayymnan,

Elinen erek tughan aghayynnan.

Túnbasy oidyng tereng kóz jetkizbes,

Órilgen túlghasy ishki sarayynnan.

 

Jaqsygha halqym ghajap elegizgen,

Ilimin Shyghys, Batys tel emizgen.

Túnyghy Abay atty túnba bolyp,

Tórinde parasattyng kelemiz ken.

 

Aghylghan aqyl-oyy úlan-asyr,

Keng tynys jýiriktering kóne ghasyr,

Kermelep danalyqpen keremettey,

Ornattyng zәulim kýmbez "zaman aqyr".

 

Bel bolyp ber jaghyna altyn emel,

Órinde shapaq atty halqyng óner.

Ózinnen ór biyigim asu bermes,

Shadyman arnasy mol shattyq tóger.

 

Kýl-talqan bop kýni ótkenmen kýlli әmir,

Tek anau tendesi joq Týrki tәnir,

Quat bop ne zamannan kýldibadam,

Alyp shyghyp el boldyq týbi Sabyr.

 

Áleming qyzygha zer salatúghyn,

Ózinnen baghamyzdy el alatúghyn.

Beynesing әruaqty býginderi,

Mәngilik alau kýn bop janatúghyn!

4

Abay babam otqa qaqtap sanasyn,

Syrlas etken barsha elding danasyn.

Oy azyghyn ozyp alghan bayytyp,

Algha tartqan adamzattyng tobasyn.

 

Qaryn toqtyq - mal ýlesi degendey,

Aryng joqtyq beysharalyq belendey.

Tórge sýirer ruhany biyiktik,

Tózim berip belin bughan berendey.

 

Jórgeginnen sana sәule shashylyp,

Pyraq kónil bala jastan ashylyp,

Tanytqanday taghdyr ózi ózgeshe,

Ústaghanday qúpiyasyn jasyryp.

 

Sol qúpiya tylsym syrdyng týnligin,

Oy, Allam-ay, alghash ret bildi kim?!

Júmbaq әlem qansha jerden qymtansyn,

Aq sәulening týnlik japqan týrdi ýnin.

 

Tilge oralghan tabighilyq parasat

San qily oidyng maydanynda gharasat,

Adastyrmas óz órnegin bergen ghoy,

Aynalghanday myna әlemge aghash at.

 

Sol túnghiyq әlem tartqan týbine

Sapyrghanday solqyldatyp kýbige.

Kýnirenip jeke tartqan kýrsinis,

Qúlaq qoyyp tyndasanyz ýnine.

 

Ol ýn móldir taza oidyng túnbasy

Erinbeseng oqyp jәimen tyndashy,

Ne der eken túnghiyqtan syr tartqan

Ozyq oily Abay atam túlghasy?!

5. ÓZ BEYNENDI ÓZINE GhANA ÚSYNAM

Abay - babam!

Úly beyneng elge - jaryq, kýnge - aiqyn,

Túnyghynnan qanyp ishpey tynbaytyn.

Tek bizge emes, kýlli әlemge ortaqsyn,

Án sipatty aqiqatty jyrlaytyn.

 

Oylaryna saghat sayyn qanam men,

Qanamyn da, qalauymdy tabam men.

Qansha jandy qasyretten qútqardyn

Syrlas boldyn, múndas boldyng adalmen.

 

Ataq degen siqyrly bir kýi-aghyn

Jaulap alghan zamanymda qiyalym,

Álde nege әppaq kónil talpyndy

Artyq bolsa keshire gór, ziyalym.

 

Bolghanmenen elim jomart, dalam ken,

Bir sәttik búl jangha shipa bolar ma em.

Átten, dýniye-ay, biylik bolsa qolymda

Bar ataqty berer edim saghan men.

 

Biraq sizge qanday ataq layyq,

Qalyng elim, qazaghymnan súrayyq.

Ayamaydy halqym senen asylyn

Maqúl onda qymbatyna-aq túrayyq...

 

Úly elder bar kórshi jatqan ainala,

Solardyng bir ordenderin paydagha

Jaratsaq biz qayter edi bir sәtke

Sizge úsynyp qúrmet ýshin jәy ghana.

 

"Arystannyng beynesi" bar azuly

Aynalasy saf altynmen jazuly.

Álde mynau, aq kýmiske oranghan

Bersem be eken aiyl moyyn Arudy.

 

Danalyqqa syiym mol ghoy úsynar,

Bir boyynda san qyrannyng kýshi bar,

Men ózimshe jarasar dep oilaymyn,

Myna ordendi, "Samúryqtay" qúsy bar.

 

Men halyqpyn! Halyq tәnir bilemin,

Qimaymyn ba kóp ataqtyng bireuin.

Qimaydy emes tandaulysyn talghaymyn,

Kýlli asyldyng kórsetetin irenin.

 

Mynau dúrys pa? "Aydahary bar qos basty"

Oqpan auyz, oraq tildi ot shashty.

Nebir myqtyng ólip-óship kezinde

Ózge emes, osy ordenge toqtapty.

 

Samúryq ta, Aydahar da - tiri ólim,

Jyrlarynnyng bere almaydy jýregin.

Áttegen-ay, múnym úyat boldy-au dep,

Ómir-baqy ókinumen jýrermin.

 

Qanday ataq bersem eken endi men,

Bir ózinen kórinetin keng dýniyem.

Tapsam sony kónil kýiim tynar ed,

Emirenip eske alghanday el kilen...

 

Toqta, toqta, izdegenim tabyldy.

Qoy ataqty: altyn, kýmis, laghyldy.

Naghyz maqtan aqiqattyng ainasy

Óz beyneng ghoy aqtap túrghan arymdy.

 

Tәnirim-ay, aitugha da qysylam,

Qysylam da sóz búlbúlyn úshyram.

Qol jetpeytin jalghyz ghana ylayyq -

Óz beynendi ózine ghana úsynam!

 

6

 

Kýnge teneu izdesem qúldyratyp alamyn,

Týnge teneu izdesem búldyraydy janarym.

Ýnge teneu izdesem sanlau ornap sanama,

Tilge teneu izdesem Abay babam, naghyz ghajap balama!

 

Teneu izdep altyngha bosqa әure bolmayyn,

Teneu izdep asylgha tauyspayyn kóz mayyn;

Oygha batsam terendey bir asu bar arada,

Aqyl shyny - zanghar shyng Abay babam, týsiredi sabama!

 

Kórkin kórsem ónirding búzylmaghan qaymaghy,

Oyran-topyr dýnie oigha týser qaydaghy;

Shetsiz-sheksiz kónildi jazghyrugha bolama,

Sýrgim kelse ómirdi Abay babam, keltiredi tobama.

 

Kýnning ystyq alauyn bilmeymin men shamalap,

Aytugha til jetpeydi tolyqqandy baghalap;

Bizding halyq qyzyq qoy ainalghan bir balagha,

Qorghap qalghan jalghyz-aq Abay babam, baghalatpay shalagha!

 

Sezim degen selkeusiz jútyp qoyar tylsymdy,

Sezim nóser kerneusiz kótere almas ne syndy;

Osylardy júmarlap saqtap qalghan ózimdi,

Qanday ghajap ghalamat Abay babam, qalqan etip tózimdi.

 

Dalam keng ghoy tamsanar, dauys ta bar jar salar,

Anam sen ghoy tabighat adamzatty qarsy alar.

Bir ózinnen ainaldym bergen Abay danamdy

Pirimdey ghyp jaratqan elden erek jetim etpey sanamdy.

 

Kýnge teneu izdesem qúldyratyp alamyn,

Týnge teneu izdesem búldyraydy janarym.

Tilge teneu izdesem quanyp jar salamyn,

Abay babam ýninen tógiledi núr sәule aitar bolsam adalyn!

 

Maghan da ómir búl sәule, Sizge de ómir búl sәule,

Múrat berer bir zәude ótkizbeytin bosqa әure;

Ana tilim ol menin, Abay tili ol bizdin,

Naghyz ózi mandaydan parasatty jarqyraghan júldyzdyn!

 

7. EUROPADA ÓTKEN ABAYDYNG TÚNGhYSh BANKETI

 

Búl jazushy Qalmúqan Isabaevtyng eki halyqtyng úly aqyndaryn tabystyru jolyndaghy jemisti enbegi.

1831 jyl 28 tamyz. Ilmenau.

Gete aqynnan qalghan belgi búl bir jyl,

Talay asyl tuyndaghan nebir jyr.

Óz halqynda ar-namys bop laulaghan,

Bizge jetken búl bir syr.

 

Ilmenauda muzeyi bar Getenin,

Qalaysha men múny aitpay ketemin.

Qala ishinde "Sum Lebendey" oteli bar,

Oghan da men aqyryndap jetemin.

 

Múnday әste bolmas әsem jer qondy,

"Sum Lebende" Tughan kýnin eng songhy

Aqyn-Gete ótkizipti tamasha -

Taqta ilipti sol ýshinde eli ondy.

 

Gete jyry barsha әlemdi jaylaghan,

Ózek bopty ortalarda qaynaghan.

Lermontov Misha oryssha sóiletse

Abay ýnmen qazaqsha da sayraghan:

 

"Qaranghy týnde tau qalghyp,

Úiqygha keter balbyrap.

Dalany jym-jyrt del-sal ghyp,

Týn basady salbyrap.

 

Shang shygharmas jol-daghy,

Silkine almas japyraq,

Tynshygharsyng sen-daghy,

Sabyr qylsang azyraq." -

 

Dep Abayym әuenimen shalqytty,

Tabighattyng júparymen anqypty.

Bir jarymday ghasyr ótip arada

Óz eline oralghanda búl jyrdyn

 

Áuenimen nemis halqy balqypty.

Aqyn Gete muzeyining sәni bop,

Aramyzda qimas dostyq mәni bop,

Arqasynda Qalmúqanday aqsaqal

Núr shashypty qazaq-nemis әni bop.

 

Sol qalpymen banket bopty tamasha -

Abay toyy túnghysh ret janasha -

Europada ótip jatty dýrildep.

Daua bar ma. Allam ózi qalasa.

 

Jәne de sol "Sum Lebende" sayaly

Eng songhy ret tughan kýnin bayaghy

Ótkizgen jer qasiyetti Getenin,

Qanday ghajap sәikestik búl ayaly.

 

Búl toy ótken

1879 j. 22 shildede.

Bolyp jatqan jәy emes búl irgede.

Eki úly aqyn tabysqanda jyrmenen

Maqtan tútyp nege aitpaymyz biz nege.

 

Dәlin aitsaq aralyqta bir jarym

Ghasyrynyz ótken eken, yrzamyn.

Úlylardyng kónil-kýii toghysqan

Búl mereke boldy mening jyrlarym.

 

O, GhAJAP!

Abay babamyz tumay jatyp, yaghny odan otyz jyl búryn búl ólenge Karl Selter degen sazger әn shygharghan eken. Bir ghajaby sol әn Abay babamyzdyng shygharghan әuenimen úqsas bolyp, nemis aghayyndardy tang qaldyrghan.

Qalmúqan Isabaev

 

Karl Selter atty sazger Getenin

"Qaranghy týn..." yrghaghyna әn jazyp,

Yrza etken eli tәuba etetin

Shygharmasyn berip elge jan azyq.

 

1815-shy jyldar edi búl sonau,

30 jylday búryn tughan Abaydan.

Onaylyqpen shyqpaytúghyn túmsa dau

Tang qaldyrghan nemis halqyn - Aq aidar.

 

Eki әuen de bir qúrsaqtan shyqqanday,

Úqsas bopty kózi ashyq pir tútqanday.

Eki halyq yqylasy jarasyp

Eki úlylyq birin-biri úqqanday.

 

Kóshe atymen kómkerilip ayaghy,

Eske saldy Edil erdi (Atillany) bayaghy.

Euro-Aziya yntymaghy kýsheyip

Dostyqtary baqqa ainaldy sayaly.

O, Ghajap!

«Týrkistan» gazeti