Memleket basshysy N.Nazarbaevtyng “Preziydentting bes әleumettik bastamasy” atty halyqqa ýndeui – halyqtyng әl-auqatyn jaqsartugha baghyttalghan biregey bastama. Ýndeuding besinshi bastamasy - «Eldi gazben qamtamasyz etudi jalghastyru» dep atalady.

Qazaqstan ýkimeti elimizdi 2015-2030 jyldargha deyin gazdandyrudyng bas shemasyn 2014 jyly bekitti. Qazirge deyin gaz tartu jobasynyng tehnikalyq ekonomikalyq negizdemesi ghana jasalypty. Ekonomikagha әseri de jalpylama eseptelgen. Negizdemege sәikes tórt kezendegi jobanyng jalpy qúny – 370 mlrd tenge. Al, Astanagha deyingi qúbyrdy tartugha birinshi kezende shamamen 267,3 mlrd tenge júmsalady. Bir kónilge qonymdysy, memlekettik saraptama "Astanany gazben qamtamasyz etetin bolsaq, útylmaymyz" degen qorytyndy shyghardy.

Endi PSD sheshimi mausym aiyna deyin boluy kerek. Týsindire ketsek, PSD – gaz qúbyry qanday auyldardan ótedi, qanday qashyqtyqta tartylatyny jóninde dayyndalatyn egjey-tegjeyli esep. Qúrylystan bólek, әrbir ýige gaz kelu ýshin 670 mlrd tenge ketui mýmkin. Sonda trilliongha juyq aqsha kerek. Al, búl qújatty "QazTransGaz" kompaniyasy әzirlep jatyr. Ministrlik odan keyingi kezekte memlekettik saraptamanyng qorytyndysy ong bolatyna senip otyr.

Odan keyin qaghazdaghy jobany is jýzine asyru ýshin halyqaralyq qarjy instituttary tartyluy kerek. Europa qayta qúru jәne damu banki, Euraziyalyq damu banki, sonday-aq Qazaqstannyng Damu banki siyaqty úiymdardan qarajatty alu boyynsha kelisimder dayyndalyp jatyr. Mausym aiyna deyin naqty jauaby berilui kerek. Qarjy tartugha jauapty – "Bәiterek" kompaniyasy. Demeu Seyitjanovtyng aituynsha, qarjy mәselesi sheshilse, gaz qúbyryn 2019 jyldyng ayaghyna deyin әp-sәtte tartugha bolady.

Býginde "Qaraózek" kompressorlyq stansasy dayyn túr. Endi pәrmen berilse, Astanagha deyin gaz qúbyry tartylatyn bolady. Qyzylorda oblysyndaghy "Qaraózek" stansasy "Beyneu – Bozoy – Shymkent" gaz qúbyrynan 944 shaqyrymda ornalasqan.

QazTransGaz "Qaraózekti" salu merzimin josparlanghanynan jarty jyl erte ayaqtady. Stansa qúrylysy Astanany jәne soltýstik ónirlerdi aldaghy gazdandyrudy esepke ala otyryp josparlanghan. Búl maqsatty oryndaugha stansanyng quaty tolyghymen jetedi.Múqtajdyghy basym auyldargha gaz birinshi keledi. PSD qújatta qanday auyldargha gaz baratyny jóninde jazylghanymen onyng tartyluy basqa faktorlargha da baylanysty. Mәselen, túrghyndargha gazgha qaraghanda kómirdi tútynu tiyimdi. Onday jayttar da úshyrasyp jatady. Keybir auyldargha gaz qúbyryn jýrgizu qymbatqa týsedi. Sebebi, auyl tym shalghay, it arqasy qiyanda jatuy mýmkin. Qomaqty qarajatty bóleyin dese, auyl túrghyndarynyng sany az.

Múnday jaghdaylar da kezdesedi. Sondyqtan, әkimshilik gaz qúbyry ótetin jerge jaqyn ornalasqan, túrghyny kóp auyldy gazben qamtamasyz etken dúrysyraq dep sheshim shygharady. Sonda bayqap qarasanyz, tandau erki berilgende qaysysy múqtaj, sol auylgha basymdyq beriledi.

Abai.kz