Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Ómirding ózi 6663 11 pikir 4 Nauryz, 2019 saghat 13:34

Naghyz qazaqqa ainalghan monghol qyz...

Yaki, naghyz monghol bolyp ketken qazaq qyz jayly hikaya dep, «ANA TILDIN» últtyng jany ekenin dәleldegen qyzyqty bir oqighany oqyrmangha bayandap bermekpin:

Osydan otyz jylday búryn perzenthanada jana tughan nәresteni óz anasynyng janyna jatqyzbaytyn-dy. Sәby shyr etip tua sala, anasy men tumanyn  bilegine birdey nómir baylap kýtip túrghan medbiyke nәresteler bólimshesine dereu alyp ketetin. Tәrtip boyynsha, sәby tuysymen  jana bosanghan anagha  balasyn kórsetip, «salmaghy sonsha, boyy múnsha, úl ya qyz» dep, aitugha tiyis edi. Ýlken qalalardaghy  perzenthanalarda bir sәtte keyde bes-altygha deyin sәbiyler qatar tuyp jatatyn qarbalas kezder de kóp bolady. Osyndayda, nәrestening salmaghyn, boyyn ólshep oraytyn besik-ýstelderde әlgi qatar tughan balalardyng bilekterine basqa ananyng nómiri auysyp taghylatyny da bolyp qalatyn.

Mine, qazirgi bayandamaq bolghan hikaya da osynday jaghdaydan bastau alghan edi... Esengeli men Shúghyla (әngimedegi barlyq esimder maghynasyna sәikes ózgertilip alyndy) túnghysh qyzdary tughanyna otyz jyl ótkende qansha úmyt bolsa da, esten ketpey jýrgen bir syrlaryn ózara ortagha salyp ekiúday bolyp qalghan-dy.

Otaghasy: «Óz tughan qyzymyzdy izdesek qaytedi?» Áyeli: «Tabyla ma? Tabylsa ol bizdi tanyy ma?  Al, tabyldy deyik, sonda myna óz qyzymyzgha ne deymiz?!» Otaghasy ol jayly oilamaghan sekildi, «Oghan eshtene aitpaymyz ghoy, óz qanymyzdan shyqqan qyzymyzdy tauyp alsaq boldy emes pe!» Áyeli: «Ibay-au, ol qyzdy biz tauyp alghanda, onyng әke-sheshesi búl jaghdaydy biledi emes pe? Olar da adam balasy ghoy, bizge auysyp ketken qyzyn izdemey qoya ma?»  Otaghasyny búl uәj oilandyryp tastady. «IYә, bәse deshi...» degennen basqa sóz aita almay taryghyp qaldy. Áyeli aldaghy bolatyn oqighany odan әri órbitti. «Myna bizding qyzymyzdyng da óz әke-sheshesi balamyzdy kóremiz dep, kelse oghan ne betimizdi aitamyz!? Sen mongholdyng qyzy bolatynsyng desek, apasy degende janyn ýzetin ol bayqústy  tiridey óltiremiz ghoy!..» Otaghasy: «Ya, bәse! Qiyn bolatyn shyghar!.. Biraq, óz qanymyzdan shyqqan qyzdy  bir izdemey, oghan ózining qazaq ekenin aitpay, myna dýniyeden ketkenim, mening kókiregimde múz bop ketetin siyaqty...»

Últshyl, qanshyl, namysshyl otaghasynyng sózi aqyry erli-zayypty ekeuining «qúpiya dialogynyn» salmaghyn basyp ketti. Aqyrghy baylam mynau boldy: Ne de bolsa, ol monghol bolyp ketken qyzdy izdeyik. Tapsaq, mandayynan bir iyiskep, qazaqtyng qyzy ekenin aityp keteyik. Qazir ol da otyzdan asqan, otbasy, balaly-shaghaly bolghan shyghar. Al, myna qazaq bop ketken óz qyzymyzdyng suretin aparyp onyng da әke-sheshesine kórseteyik. Sonymen, is tәmam bolsyn» degenge kelisti.

Ekeui shúghyl alys jolgha qamdandy. Almatydaghy ýili-barandy bolghan úl-qyzdaryn, ózderine jaqyn tughan-tuysqandaryn óz shanyraqtaryna shaqyrdy. «Osylay da osylay, kóp jyldan beri  ayaq baspaghan jastyq  shaghymyz ótken Ulanbatyrgha saparlap kelmekshi bolyp otyrmyz. Onda eski dos-jarandar bar, kóshpey qalghan ózimizdin  birli-jarym tughan-tuystar da az emes, solargha bir sәlemdesip qaytsaq degen niyet bar...». Jiylghan әuletteri  jamyray «jón, jón!» desti. Ekeui biraq, kelisken negizgi maqsattarynan jylt shygharmady.

Esengeli arqa-jarqa bolyp dastarhanda otyrghandardy  óz qolyndaghy «S0NI» viydeokameragha jaqsylap týsirip otyrdy. Ara-arasynda: «Kәne, tuystargha sәlemderindi aityp qoyyndar!» dep, qoyady. Bәri de kezek-kezek dastarhannan bas kóterip, alysta, artta qalghan  tuystargha saghynyshty sәlemderin joldauda. Esengeldi dastarhangha qyzmet etip jýrgen ózining túnghyshy qyzyna  obektsin kóbirek  toqtatyp: «Aygerim, qyzym! Kәne, Ulanbatyrdaghy tuystargha sәlem ait!» dese, biyazy minezdi sýikimdi «qara qyzy» әdemi jymiyp: «Áketay! Ol jaqtaghy tuystardy men tipti, tanymaymyn ghoy... Sonda da, endi ne deyin...» kýlip alyp: «Almatydan sizderge kóp sәlem!  Aman bolynyzdar! Barghanda әkem men sheshemdi jaqsy qydyrtynyzdar!» dep, qoydy. Ekranda,  qyzynyng qysyqtau kelgen әdemi qaraqat kózi, jyly jýzi jaqynnan ap-ayqyn bolyp kórinip, aitqan sózi de synghyray anyq estilip túrdy.  Esengeldi otaghasy da dәl osy sәtti kýtken edi, is bitti. Bәri de esh sókettigi joq әdepki tirlikting biri bolyp, basqosu tarqady.

Esengeldi men Shúghyla Ulanbatyrgha jiyrma jylgha tayau uaqytta barghanda qalanyng qatty ózgerip ketkenine tanqaldy. Sosializm zamanynda eng biyik ýy sanalatyn on eki qabatty «Bayanghol» qonaqýiin eki-ýsh oraytyn  zәulim әinek ýiler qala ortasyna qaptap ketipti. Sýhebatyr alany dep atalatyn ortalyqtaghy búrynghy súp-súr ókimet ýii de mýlde ózgergen. Kire  beris aldynghy jaghy ýlkeytilip Shynghyshannyng taqta otyrghan  alyp mýsini, ong jәne sol jaghynda «Toghyz túghyr» dep aty shyqqan at ýstindegi ataqty toghyz uәzirding aibyndy mýsinderi kóz tartady.

Ulanbatyrdyng aldynghy jaghynan shyghystan batysqa qaray  syldyrap aghyp jatatyn Tula ózenining búryn tal-qayyng kómkerip jatatyn tabighy jaghalauyn qazir elitalyq dep atalatyn biyik ýili audandar iyelenip alghan. Odan ary qalagha qonyr samal joldap túratyn nu samyrsyn ormanyna kómilip jatqan alasa Boghda tauy, taudan bólektenip túratyn Zaysan tóbe de ózgergen. (Búghan qazaqtan shyqqan ataqty úshqysh-genaral Jaysanovtyng aty berilgen). Tóbening irgesine «Dari eh» (Áulie ana) dep atalatyn óte biyik pút-mýsin túrghyzylypty...

Shúghyla jasy jiyrmagha tolmay túnghyshyn bosanghan qalalyq perzenthana kózine ottay basyldy. Ol da ýlkeyip ózgeripti. Ondaghy arhiv bólimine kelip ózimen qatar bosanghan Sesegmanyng túraq-jayyn tabugha talpyndy. Alayda, otyz jyl tolghan qújattar joyylyp ketken eken. Amaly tausylghan Esengeli men Shúghyla otyz jyl búrynghy ótken oqighany esterine týsirdi.

Shúghyla bosanyp bir aptaday uaqyttan song túnghysh bóbegimen aman-esen ýiine kelgen-di. Áke atanghan jas jigit Esengeldi de quanyshtan arqa-jarqa. Biraq, bir qyzyq boldy. Quanyshtan kózderi jaryq-júrq etip, tisteri jalt-júlt etip, qara múrty jylt-jylt etip jýrgen Esengeldi jana tughan qyzyl shaqa sәbiyding betin ashyp kóre sala: «Mynau mening balam emes qoy!» dedi. Shúghyla búl sózge alghashynda selk ete tandanyp, sonynan jigitining sózin basqa maghynada  úghyp, kózinen jasyn tógip jylay jóneldi. «Meni qyzday alyp ap,  múnday sóz aitugha dәting qalay baryp túr!» Jigiti sharasyz ýnsiz qaldy.

Sodan birneshe kýn ótken kezde ýy telefony shyryldady. Shúghyla ózimen bir sәtte qatar bosanghan Sesegmany dauysynan tany qoydy. Ol da bir qyzyq janalyq aityp kýldi: «Shúghyla, mening jigitim qyzymnyng betin ashyp kóre salyp, myna sap-sary  bala qaydan shyqqan?» dedi. Men oghan qatty renjidim, nemene sen meni bireuding balasyn tapty dep, túrsyng ba!?» dedim, ol ýndey almay qaldy» dedi. Shúghyla da ózderinde  dәl sonday jaghday bolghanyn aityp, biraz tandanysyp túrdy. Sodan, «Osy ekeuimizding balamyz auysyp ketken joq pa, ózi!?» degen kýmәndi de aitysyp qaldy. Biraq, jas bosanghan balang kelinshekter búl jaghdaylaryn kýlkige ainalyryp odan әri sóz qozghamay toqtaghan-dy.

Túmsa tughan Shúghylanyng omyrau ýrpi qiylyp bópesin emizu qiyngha soqty. Qasynda aqylyn aityp, kýtip otyrghan apa, abysyn-ajyndary da joq, olar alysta bolghandyqtan әbden qinaldy. Bayan-Ólgeydegi sheshesi búl jaghdaydan habardar bolghan son: «Áy, sen qyz andaghy balany ashtan óltiredi ekensin! Bópeni senimdi kisiden Óleyge aiyrplanmen bizge salyp jiber! Ýsh saghatta eshtene ete qoymas, tosyp alyp ózim baghayyn» dedi. Bәri  aitqanyday boldy.

Bir ay astam uaqyt ótkende Segegma taghy telefon soqty: «Shúghyla, myna mening qyzymnyng óni rasynda saghan keletin sekildi» dep, kýldi, «Perzenthanagha aparyp teksertsek qaytedi?» Shúghyla da búghan kelisip, bópesin Bayan-Ólgeyden alghyzghan son, ózi habarlasatynyn aitty. Esengeldi men Shúghyla ekeui «Solay da, solay apa! Balamyz monghol kelinshekting balasyna auysyp ketken sekildi, Aykerimdi qayta salyp jiberiniz!» deydi ghoy. Taghy birer aptada apasynan jauap keldi: «Áy, ne qyrtyp jýrsinder! Endi, bala meniki! Men de, bópe de bir-birimizge әbden bauyr basyp kettik, basymdy qatyrmandar!» depti. Kerey kempirding minezi belgili, aitty bitti, kesildi ýzildi...

Búl habardy estigen song Sesegma da qayta qauzamady. Ol da sýikimdi túnghysh bópesine bauyr basyp ketken bolu kerek...

Aldamshy kýnder de zulap ótip, bir-jarym jylda Esengeldi men Shúghyla úldy boldy. Bastan keshken qym-quyt oqighalar keshegini úmyttyryp ertenimen eltitken qyzyqty jastyq shaqtary ótip jatyr. Ekeui jaz kýnderining birinde Bayan-Ólgeydegi auyldaryna qydyryp barghanda Aykerim atty qaraqat kóz túnghysh qyzdaryn tanymay da qaldy. «Apam balasymyn! Apam balasymyn!» tyq-tyq etedi.

Taghy da ailar auysyp, jyldar jyljydy. Ataqty toqsanynshy jyl kelip jetti. Mongholiyada jetpis jyl ýstemdik etken «Sosializm» degen tot basqan ruhany shynjyrdy «Demokratiya» degen jylpos qayshy kelip, qiyp-qiyp shashyp jiberdi. Alghashqy demokratiyalyq saylaudan son-aq, «Adam qúqy, emrgasiyalyq erkindik» degen zang kýshine endi. Mongholiyadaghy etnikalyq qazaqtardan tәrbiyelenip shyqqan ruhy myqty últshyl ziyalylar dýniyeni dýrliktirip Qazaqstangha alghashqy kóshti bastap ta jiberdi.  Ulanbatyrda túratyn Esengeldi men Shúghyla da elden qalmay kóshti. Bayan-Ólgeydegi apasynyng qolynda ósip, on bes-on altygha tolyp boyjetip kele jatqan Aykerimdi de erte ketti. Bir jyl búryn apasy baqilyq bolghan-dy. Qazaqstangha kelgen song apa tәrbiyesin kórip әrbir nәrsege alghyr ósken qyz mektepte ýzdik oqyp, jogharghy bilim aldy. Qazaqshasy apasynyn  sóz әueninen aumaydy, tógildirip sóileydi. Auyl әdebi boyyna әbden singen, óte әdepti, úyan-inabatty, minezi de әdemi.

Jasy kelgen kezde әke-sheshesi ózine layyqty jigitke úzatyp, toy-tomalaghyn da jasady. Aykerim de az jylda balaly-shaghaly bolyp, ómir aghynymen bir qalypty kele jatqanda, mynanday oilamaghan búralan-búrylys aldynan shyghar dep kýtpegen edi...

Shúghyla bir palatadan jatqan kezden bastap Sesegmanyng aty-jónin, qaladaghy túrghylyqty jerin esine jaqsy saqtap qalghan bolatyn. Endi, sol bayaghydaghy manaydan baryp, sholyp, izdestire bastady. Ol kezdegi eski qúrlystar atymen joq, ylghy jana ýiler. Ekeui kýni boyy ózderi qúralptas egdeleu adamdardan Sesegma men onyng kýieuining atyn atap jalyqpay súrastyrdy. Bәri de, «Ýgýi, medehgýi» (joq, bilmeymiz) dep, qysqa qayyrady. Múnday sholaq jauap ýmitterin ýze bastady. Ábden keshke taman endi jatqan ýileri jaqqa ketuge qamdana bastaghanda, qarsy jolyqqan jaydary minezdi qariya adam: «A, olardyng menshik dýkenderi bar, anau manda!» dep, jón siltegende  ekeui dýniyede qymbat qazyna tapqannan beter  quandy.

Shúghyla jýregi qobaljyy әlgi dýkenning tabaldyryghyn attaghanda, elulerdi enserip qalghan otyz jyl búrynghy  monghol kelinshektin  meyirimdi kelgen qonyr kózderin Shúghyla jazbay tanydy. «Sesegma!» dep, quana aiqaylap jiberdi. Sesegma da: «O, Shúghyla, kókten týsting be?!» dep, quanysh pen tandanys aralas dauyspen jauap qatyp, qúshaqtasa amandasty.

Kelesi sәtte Shúghyla: «Álgi, qyzyng aman-ese be?» dedi. Sesegma: «IYә, mening qyzymnyng týri jas kezindegi senen aumaydy, eki balasy bar» dedi de: «IYә, sening qyzyng da aman-sau ma?» dedi, kózinde jas móldirep.  Shúghyla da dauysy dirildey: «IYә, mening qyzym da aman-sau, onyng da eki balasy bar. Ol da ekeumiz bosanyp jatqan kezdegi sening jas kýninnen týri aumaydy!» dedi.

Sodan dereu qoldarynda alyp jýrgen viydeokamerany ashyp, Aykerimning sәlem jolaghan  sәtin Sesegmagha kórsetti. Ol ózi týsinbeytin mýlde bóten tilde sóilep túrghan, jas shaghyndaghy ózin kórgende bir kýldi, bir kemsendep jylady...

Shúghyla búiymtayyn aitty: «Ósirgen qyzdarymyz endi ózimizdiki bolsa da, bir-birimizding qyzymyzda óz-ózimizding qanymyz bar ghoy, Sesegma. Bir kórip, mandayynan iyiskep, tanysyp keteyik dep keldik.» dedi. Sesegma tyghyryqqa tirelgendey oilanyp qaldy. «Oghan qalay aitsam eken?! Ol әli kýnge  eshtene de sezbeydi ghoy... býgin ýiine baryp jolyghayyn, keshke ózim senderge ne bolghanyn aitarmyn...» dedi. Uәde osy boldy.

Shúghylagha keshke soghylatyn telfondy kýtken bir kýni bir jylay  kórindi,  әbden týnge qaray Sesegma habarlasty, aldymen júmsaq kýlip aldy. «Shúghyla, Naragha bәrin aittym. Ol kózderi dóngelenip qatty tandandy. Eje, sen maghan kinoserial aityp otyrghan joqsyng ba, dedi. Senetin emes. Sodan senderding jatqan ýilerinning әdresin berdim. Qyzym, ne bolsa sol Qazaqstannan jýrgen adamdarmen jolyghyp qayt, dedim. Nara menen, ol kisiler aghylshyn tilin bile me, menimen qanday tilde sóilesedi, dep súrady. Joq, ol kisiler mongholsha jaqsy biledi, dep edim, odan sayyn tandanyp qaldy. Erteng keshke júmystan song Nara ózi baryp qalar, kýtinder!» dedi.

Myna habardan keyin, san-sapalaq oimen erli-zayypty ekeui kórer tandy kózimen atyrdy. Kelesi kýni  tannan keshke deyin jatqan ýilerining divanynda Esengeldi men Shúghyla otyrghyzyp qoyghan jandy mýsindey esik jaqqa elendeumen jazdyng úzaq kýnin  әren-әreng enserip, kýn úyasyna tayay bere, batys terezeden týsken kýnning qyzyghylt shapaghy úiqyqashty jýzderine  týsken kezde, dyz-dyz etken  qonyraumen jarysa túrghan ekeui bir-birimen soghylysyp esikke úmtyldy. Ekeui talasa jýrip sasqalaqtay ashqan esikten jýzinde qatty tandanys shyrayy aiqyn bayqalghan, shashyn әdemilep qyryqqan, qalalyq ýlgide kiyingen biday óndi jas kelinshek kirip kele jatty.

Erli-zayypty ekeuining kókireginde otyz jyl boyy úmyt bolyp, endi ghana saghynyshqa ainalghan qyzyq sezimderi bir sәtte basylyp qalghanday boldy. Ózderine mýle beytanys kózben qarap túrghan qyzdaryn, aldynda oilaghandarynday jylap-syqtap bas salyp qúshaqtay almady. «Sayn uu, ohin mini!» (Sәlemet pe, qyzym!) dep, әdeppen mandayynan iyiskep qana amandasty. Kelgen qyz da sheteldik adamdarmen amandasqanday salqyn sәlemdesip, búryshtaghy kreslogha tize býkti.

Nara óz әke-sheshesining jas shamasyndaghy sheteldik eki kisining mongholsha mýltiksiz taza sóiley bastaghanyna ishi jylyghanday ilezde mongholdardyng ashyq-jarqyn minezine kóshti. Birden, keshe sheshesi ózine aitqan «kinoseriyal» hikayasy turaly súraghyn qoydy. Esengeldi men Shúghanyng aitqany, óz sheshesining aitqanyna aina-qatesiz bolghanyna amalsyz ilanghanday, ilansa da búghan kóne almaytynday, kónse de eshqanday mәni joq sekildi sezimde otyrdy. «Jana әke-sheshesinin» әngimesine әbden qanyghyp bolghan kezde ghana, kýle otyryp: «Ózim de ata-ana bolyp otyzgha kelgen kezde, Búrhan (Qúday) maghan taghy bir ata-ana syilap jatsa, oghan quanbasam, renjimeymin ghoy!» degen shynayy sózin aitty...

Esengeli men Shúghyla jana tapqan qyzdaryn Almatygha qonaqqa shaqyryp, oigha alghan isteri sәtti bolyp ýilerine qaytyp kelse de, endi Aykerimge búl hikayany aitu  eng qiyn boldy. Aytpasa da bolar edi, biraq Sesegma «Men de tughan qyzymdy kórip qaytayyn, oghan aitarsyndar!» degen amanat sózin, eskerusiz qaldyrugha bolmaytyn edi...

Aqyry, alys sapardan aman-esen kelgen Esengeldi men Shúghyla taghy da bala-shagha, aghayyn-tuysty jiyp, bazarlyqtaryn tarata otyryp, әngimelerin shertti. Otyz jyl búryn auysyp ketken qyzdaryn tauyp alghandaryn aitty. Duyldap otyrghan tuystary múny estigende auyzdaryn ashyp, tanyrqap qaldy. Kelesi kezekte bәri birauyzdan «Ol qay qyz auysqan!?» dep, aitpasqa bolmaytyn, tyghyryqqa tiregen súraqty qoydy. Bәri birine-biri qarady. Úldary qyzdaryna, qyzdary úldaryna kóz tikti. Bәrining kókeyinde «Ol monghol qyz kim!?» degen ghajap súraq.

Esengeldi túnghysh qyzy Aykerim jaqqa bet búryp: «Qyzym!» dedi, dauysy dirildep, «Keshir, ainalayyn! Sen bizding qyzymyzsyng ghoy! Biraq...» ary aitugha jýregi daualamay toqtap qaldy. Sol sәtte Aykerimning kózi sharasynan shyqty! Bir uaqytta, qazir birge otyrghan ózining eng jaqyn әuletining jýregin jaryp jibererdey shynghyra jylap jiberdi: «Ne, dep otyrsyndar! Meni mongholdyng qyzy dep otyrsyndar ma!? Apa! Apa! Apa! Sen ólgen son, mynalar meni basynyp mongholdyng qyzysyng dep jatyr! Apa...a... a...a...!» dep, enirep jylady. Aykerimning zarly jylauy otyrghan tuystarynyng bәrning kózinen jas sorghalatty...

Alayda, qu taghyr kimdi kóndirmegen deysin! Auysyp ketken Ulanbatyrlyq Nara Almatygha qydyra kelip, jana tuystarymen tanysyp, bótensimey ýiir bolyp ketti. Óitkeni, onyng qazaqstandyq jana tuystary týgel mongholsha biletindikten, til tabysu, tanysu ýirenisu qiyngha soqpady.

Al, Aykerim shaqyrsa da Ulanbatyrgha barmaytyny belgili  edi. Óitkeni, ol qany monghol bolsa da, jany naghyz qazaqqa ainalghan qyz edi. Onyng ýstine kerey qazaqtarynyng salty bolyp ketken «Apasynyng balasy, әjesining qyzy» degen «dәstýrli statusy» onyng janynan da qymbat bolatyn.

Degenmen, Ulanbatyrdan tughan sheshesi Sesegma Almatygha izep kelgende sәl júmsarghanday boldy. Ózine bóten anagha shataq shygharmay әdeptilik saqtady. Mandayynan iyisketti, kýtip qúrmetti qonaq etti. Biraq, etene til tabysa almady. Óitkeni, Sesegma qazaqsha da, oryssha da bilmeytin. Al, Aykerim óz tapqan sheshesimen  tek, mongholsha biletin ózining jaqyn adamdarynyng kómegimen audarmashy arqyly sóilesuge tura keldi...

«Auysqan qyzdar» hikayasyn osylay tәmamdasaq ta jetetin siyaqty. Al, osy naqty oqighany oqyrmangha bayandaghan jurnalist retinde ózimning bir qortyndy pikirimdi qosa ketsem, aiyp bolmas deymin.

Últtyng ruhy, jandýniyesi, dili yaghny býkil bolmysy tek ANA  TILIN-de  degen aksiomany  aituday-aq aittyq. Alayda, «sovettik internasionalizm» iydeologiyasy orys tilin kýsheytip, basqa tildi azdyru sayasaty ekenin kózben kórsek te, oghan eng qatty úshyraghany qazaq tili ekenin  bilsek te «Últtar assosasiyasy» degen, әlgi «iynernasionaldan» da jәdigóy úiym qúryp alyp tәuelsizdiktin  talay jylyn «Qazaq tilining qadiri qashty» degen jel sózdi búrqyratyp aitudan jalyqpay әli jeldirtip kelemiz. Nәtiyjede, әlgi bizding elde qamqorlyqta túryp jatqan diasporalar óz ana tilinde de sóilemey, bir auyz sóz qazaqsha da bilmey oryssha zuyldap jýrgenine kuә boldyq. Biz de olardyng kóniline qaraghanymyz sonsha, olardyng aldynda qazaqsha sóileudi kinә, qylmys sanap, óz ana tilimizdi ayaqqa taptap japay oryssha sóileuge qadam basyp, qaryshtap baramyz!

Biraq, mine, myna móltek әngimeden  bóten elden tek ózining ANA  TILI ýshin kóship kelgen qazaq qandastarymyz eshqashan óz ana tilin sata almaytynyn bayqaysyzdar, múnday myndaghan mysal aitar edim, oqyrmandy jalyqtyrmayyn dedim.

Abay Mauqara

Abai.kz

 

 

11 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019