Mongholiya Respbulikasynyng Kuveyt pen Shyghanaq elderindegi tótenshe jәne ókiletti elshisi Sayran Qadyr myrza Abai.kz aqparttyq portalynyng oqyrmandary qoyghan saualdardyng alghashqy bir legine jauap berip otyr.

«Qazaq bilimdi, myqty bolmasa әr zamanda qúrbandyqqa  shalyna beredi. Búryn da solay bolyp kelgen,  ilgeride de solay bolmaq. Viyza mәselesi  tehnkalyq júmys. Sayasat dúrys bolsa, sheshimi onay tabylady. Oghan qosa qazaqtyng qazaqqa degen kónili, jýregi sәl taza bolsa, búl sheshimin tez tabatyn mәsele» deydi ol atajúrtyna jete almay jatqan qazaqtardyng basyndaghy ahualgha qatysty bir sózinde.

- Kuveyt Tayau Shyghys dýrbeleninen quystanyp otyrghan joq pa? Kuveyt halqy sonshalyqty bay ma? Asa iri baylary qanshalyqty memleketshil? Kuveytting koroli osy songhy ailarda halyq ýshin el qazynasynan ondaghan milliard dollar qarjy shyghyndap, búqarasyna jaghynyp jatyr dep estiymiz. Osy ras pa? Ne ýshin ol olay istep jatyr?

Almasbek

Mongholiya Respbulikasynyng Kuveyt pen Shyghanaq elderindegi tótenshe jәne ókiletti elshisi Sayran Qadyr myrza Abai.kz aqparttyq portalynyng oqyrmandary qoyghan saualdardyng alghashqy bir legine jauap berip otyr.

«Qazaq bilimdi, myqty bolmasa әr zamanda qúrbandyqqa  shalyna beredi. Búryn da solay bolyp kelgen,  ilgeride de solay bolmaq. Viyza mәselesi  tehnkalyq júmys. Sayasat dúrys bolsa, sheshimi onay tabylady. Oghan qosa qazaqtyng qazaqqa degen kónili, jýregi sәl taza bolsa, búl sheshimin tez tabatyn mәsele» deydi ol atajúrtyna jete almay jatqan qazaqtardyng basyndaghy ahualgha qatysty bir sózinde.

- Kuveyt Tayau Shyghys dýrbeleninen quystanyp otyrghan joq pa? Kuveyt halqy sonshalyqty bay ma? Asa iri baylary qanshalyqty memleketshil? Kuveytting koroli osy songhy ailarda halyq ýshin el qazynasynan ondaghan milliard dollar qarjy shyghyndap, búqarasyna jaghynyp jatyr dep estiymiz. Osy ras pa? Ne ýshin ol olay istep jatyr?

Almasbek

- Adamzat tarihynda búqara halyq әdiletsizdikke tózbegen kezde biylikke qarsy kelip kóteriliske shyghyp, tónkeris jasaghanyn bәrimiz bilemiz. 90-jyldary Shyghys Europa men Sovet odaghynda bolghan ózgerister býgin Soltýstik Afrika, Tayau Shyghys elderinde jalghasyn tauyp otyr. Batys sarapshylarynyng payymdauynsha, búl ýrdis Orta Aziyada da jalghasady. Kuveyt rasynda bay el, dýniyejýzindegi múnay qorynyng 6 payyzy osy kishkentay elge tiyesili. Saud Arabiyasy men Kuveyt monarhtary tynyshtyqty saqtap, tónkeriske aparatyn narazylyqtyng aldyn alu ýshin mol qarajat júmsap jatqany ras.

- Italiyagha úshyp bara jatqan úshaqtyng jolaushylaryn kepildikke alyp Liviyagha barmaq bolghan Valeriy Tolimachev turaly ne aitasyz? Kuveyt baspasózi ol turaly, bizding YuNESKO-daghy ókildigimiz turaly ne jazyp jatyr? Dәl osynday masqargha Kuveyt azamaty úshyrap qalsa, biylik qayter edi?

Ghaziyz

- Úshaqty kepildikke alu halyqaralyq zandar boyynsha ýlken qylmys, terrorizmning bir kórinisi sanalady. Qylmys jasaghan adam qay elde de sotqa tartylady.

- Týrkiyagha óziniz aparyp oqytqan jastarmen qazir baylanysynyz bar ma? Olar әsire dinishlder tobyna qosylyp ketken joq pa? Týrkiyada olar qanday oqu oryndarynda oqydy?

Aytóre

- Týrkiya jәne basqa da elderde oqyghan Mongholiyadaghy qazaq jastarynyng sany 2 mynnan asty. Aralarynda monghol jastary da bar. Kóbimen baylanysym ýzilgen joq. Qadaghalap, syrttay baqylap otyramyn. Ásire dinshilder tobyna ilesken eshkim joq. 90 payyzy diny emes, JOO-da dәriger, injener jәne taghy basqa mamandyqtarda oqydy, oqidy. Barlyghy dinnen habardar. Negizgi maqsat imandy maman dayyndau bolatyn. Qazir Qazaqstanda ómir sýrip jatqandar da bar. Bir ghana shәkirtim Qazaqstanda medresede oqyghan, sol jigit sәlәfiylerge ilesip jýr dep estiymin. Dúrys jolgha týsiten shyghar, Inshalla, dep dúgha etemin.

- Sayran qajy, Mongholiya qazaqtary  Qazaqstandaghyday týrli músylmandyq aghymdargha bóline me? Mongholdardyng ózderi de songhy kezde hristian dinine boy úra bastaghan joq pa?

Sәlemmen, Aqtay úrpaghy

- Dәl Qazaqstandaghyday bólinu joq,  Mongholiya Músylman Qoghamy (MMQ) qazaqtardyng ejelden ústap kelgen sýnnit aghymynyng ishinde Ábu-Hanifa mәzhabynyng shenberinde dinning neghúrlym taza negizin órkendetudi qolgha alghan. Uahabshyldyq, sәlәfi, sopylyqtyng qay qaysysynyng erekshe әseri joq. Songhy kezde Týrkiyadan oqyp kelgender Sýleymenshi, Núrshy, Fethullahshy bolyp aghymdargha bóline bastaghan jaghday bayqalady, meni sol alandatady.  MMQ-nyng maqsaty - demokratiyalyq qúndylyqty moyyndaytyn, tolerantty, bәsekege qabiletti, zamanauy dәstýrden ýrikpeytin, әsire dinshildikke salynbaytyn HHI ghasyrgha layyq modern músylman qauymyn tәrbiyeleu.

- Qazaqstannyng syrtqy ister ministrligine baylanysty sizding syny pikir bildiruiniz kәsiby diplomatiyanyng etikasyna jatpaytynyn bilemin. Biraq, qazaq elshiligi qazaq diasporasynyng taghdyryna salqyn qaraytynyn kórip, kónilge týiip jýrgen shygharsyz? Ne isteuge bolady? Mysaly, Qytaydan beri óte almay, viza ashtyra almay daghdaryp jýrgen qazaqqa konsuldyq qyzmet nege pәrmen tudyra almaydy dep oilaysyz?

Múrat. J

- Arghy astaryn ýlken sayasattan izdegen jón shyghar. Ospan batyr da, Dәlelhan da sol ýlken elderding ýlken sayasatynyng qúrbany boldy. «Eki týie sýikense, arasynda shybyn óledi», «Eki Pil soghyssa da, sýiisse de jerge zarar» degen maqal bar. Qazaq bilimdi, myqty bolmasa әr zamanda qúrbandyqqa  shalyna beredi. Búryn da solay bolyp kelgen,  ilgeride de solay bolmaq. Viyza mәselesi  tehnkalyq júmys. Sayasat dúrys bolsa, sheshimi onay tabylady. Oghan qosa qazaqtyng qazaqqa degen kónili, jýregi sәl taza bolsa, búl sheshimin tez tabatyn mәsele. Monghol eli Dýniyedegi bar mongholgha jәne bar qazaqqa esigi ashyq memleket.

- Mongholda tughan qazaqpyn. Mongholdar basqa dinge kirip jatyr. Kirse kire bersin. Bizge bәribir. Bayan-Ólgiydi Qazaqstangha qosyp alu kerek nemese qazaqtardy týgel kóshirip alu kerek. Al jalpy monghol bolyp ketken azdaghan aghayyndy aitapghanda monghol qazaqtarynda bólinushilik joq.

Mongholiya qazaghy.

- Shettegi bar qazaqty, sonyng ishinde Bayan-Ólgeydegi qazaqtardyng barlyghyn kóshirip alu degen mening týsinigimde býgin-ertenning isi emes. Kóshirip alatyn, kóship baratyn eki jaghy da dayyn emese. Búl shyndyq.

- Armysyz Sayran agha! Sizge kәsiby diplomat retinde birneshe saual

qoysam deymin:

1. Qazaqstan Respublikasy Syrtqy sayasatynyng teoriyalyq konsepsiyasy jasalghan ba? Jasalmasa qanday boluy qajet?

2. Ortalyq Aziya elderining integrasiyasy mәselesine kózqarasynyz qalay? Kedendik odaqtyng ómirshendigi qanshalyqty bolmaq?

3. Shanhay yntymaqtastyghy úiymynyng bolashaghy qanday? Úiymnyng Qazaqstangha ong jәne teris yqpaly qanshalyqty?

Qúrmetpen, Qazaq balasy

- 1-shi súraqty Qazaqstan SIM-nen súraghan dúrys. Monghol elining syrtqy sayasat konsepsiyasy Parlamentte bekitilgen.

2. Intergrasiya qashan da paydaly. Kedendik odaq ózi júmysyn әli tolyq bastamay jatyp onyng ómirshendigi turaly qanday bir pikir bildiruge erte dep oilaymyn. Ekonomikalyq túrghydan qarasaq, jaghymdy-jaghymsyz әserleri әli kórine qoyghan joq. Sayasy túrghydan kelsek, Qazaqstannyng demokratiyalyq, liyberaldyq qúndylyqtargha qaray beyimdeluine bolashaqta ýlken kedergi bouly mýmkin.

3. Shanhay yntymaqtastyq úiymynyng bolashaghy qalay bolady dep Monghol eli әli baqylauda. Alyp eki elding arasynda ornalasqan kishkentay elge búl úiymnyng tiygizetin ong jәne tris yqpalyn әli tolyq zerttep bile bermegendikten kýni býginge deyin baqylaushy bolyp otyr. Men búl sayasatty qoldaymyn.

- Qazaq qandastarymyz ýshin jasap jatqan júmystarynyz qayyrly bolsyn! Aman bolynyz!

Ómirbek Qabayúly,

Úlanbatyr, Mongholiya

- Áumiyn, Alla razy bolsyn!

- Sayran Qadyr myrza, siz Qúryltay ótkizu iydeyasynyng avtory bola túra alghashqy qúryltaygha shaqyrylmaghan ediniz? Nege shaqyrylmay qaldynyz? Endigi qúryltaygha kelesiz be?

Arman

- Alghashqy Qúryltaygha shaqyrmaghan sebebin bilmeymin, tektep súraghanym joq. 4-shi Qúryltaygha da shaqyrghan joq. Al onyng sebebin jaqsy bilemin. Mening demokratiya, ashyq qogham jayly ústanymdarym bireulerge únamaytyn sekildi.

- Sayran myrza, sizdi Qazaqstan tarapynan joghary qyzmetke shaqyrsa keler me ediniz? Bir bala

- Ata júrttan tysqary jýrip te qazaq ýshin qyzmet jasaugha mýmkindik zor ekenin jaqsy bilgendikten býgin-erteng Qazaqtsangha kóship baru turaly oiym joq. Mәnsap meni qyzyqtyrmaydy, kariera quatyn jastan da ótip kettik.

- Bizde joghary lauazymdy qyzmetterge oralman aghayyndy alu isi kýmәndi. Eden juugha nemese múghalimdikke  shaqyrsa, keler me ediniz. Búryndary kýzet deytin júmyctar bar bolatyn, ol da joghaldy. Siz aldap jibergen qazaqtar osy mamandyqtardyng arqasynda janbaghyp jatyr, al sizde múnday mamandyq joq emes pe!? Sondyqtan siz Qazaqstanda janbagha almay qalarsyz, kelmegeniniz dúrys. «Asyq oinaghan azar, dop oinaghan tozar, bәrinen de qoy baghyp qúiryq jegen ozar» degen sózdi HHI ghasyr qazaqtary әzir týsinbegenge úqsaydy. Sizdinshe qalay?

- Taghy da aitylmay jýrgen bir shyndyqqa kelsek, Mongholiyadan qazaqtardyng kóshuine birden bir qarsy bolghan adammyn. Ol mening eshkimnen jasyrmaghan, sanaly pozisiyam bolatyn. Sol ýshin kóp aghayyn zamanynda maghan ókpeli boldy. Sol ústanymyma bola «qazaq emes», «satqyn», «ata júrtyn qúrmettemeytin adam» degendey, taghysyn taghy kóptegen at qoyylyp, aidar taghylghan bolatyn. Sondyqtan «Siz aldap jibergen qazaqtar» degen kekesindi qabyl ala almaymyn.

Jastary 40-50 shamasyndaghy sorpa betine shyghatyn ziyalylar múnday tarihy mýmkindikti paydalanyp ata júrtqa barlyghymyz qonys audaruymyz kerek degen toqsanynshy jyldary, «birinshiden, qazaq eli bar qazaqty qarsy alugha dayyn emes, ekinshiden, múnshama halyq bir demde kóshe almaydy, sondyqtan artta qalghan aghayyngha da bas-kóz bolatyn adam kerek,  eng songhy adam bolyp men kóshemin» dep ashyq pikirimdi aitqanmyn. Ol kezde 33 jasta edim. Kóshting sony úzap ketti, dәl mening kózim tiride bitpeytin sekildi ghoy.

- Qazaq ýshin janynyzdyng auyratynyna qanyqpyn,sizge densaulyq tileymin jәne týbi otanynyzgha keletininizge kýmәnim joq. Qazaq elining syrtqy, ishki sayasatyna kóniliniz tola ma?

- Adam balasy qashan, qayda óletinin boljaugha dәrmensiz. Búl qúldyng isi emes, Rabbynyng isi. Qazaq elining ishki-syrty sayasatyna mening kónilim tolyp-tolmaghanynan kelip keteri shamaly ghoy, shynyna kelsek. Ata júrtymyz retinde, ózgelerge maqtana aitatyn jetistikteri, qúdaygha shýkir bar. Biraq qazaqtyng bir balasy retinde janyng auyryp, jýreging syzdaytyn jayttar odan da kóp.

- Qúrmetti Sayran agha, assalaumaghalaykum! Men de Qazaqstangha Qytaydan kelgen qandas bauyrynyz bolamyn. Joghary bilimim bar. 91 jyldan bastap shetelden 1 miliongha juyq qandasymyz qonys audaryp keldi. Qandastarymyzdyng arasyndaghy bilikti-tәjriybeli mamandar, dәrigerler, múghalimder men ózge de týrli kәsip iyelerining bilimdileri eki qolgha bir kýrek taba almay ala sómke kóterip, bazar jaghalap kóshe sypyryp ketti. Shetten kelgen qazaqtardyng memlekettik organdargha júmysqa túrghany bylay túrsyn, olardy eshqashan da onday jerlerge júmysqa qabyldamaydy. Tipti osynda oqyghan balalardyng ózin de týrli syltaularmen júmysqa qabyldamaydy. Myqtaghanymyz uniyversiytetting oqytushysy ghana bolyp jýrmiz. Orys tilidi, súrghylt tobyr, dýley qara kýshter jolatar emes. Eshkim de shetten kelgen qazaqtardyng mýddesin oilamaydy. Biz shynynda iyesiz, eskeksiz qayyq siyaqty dalada qalghanday kýy keship jýrmiz. Qayda barsang qorlau... «qashqynsyn», «satqynsyn», «qashyp ketkensin», «monghúlsyn», «qytaysyn», «qalpaqsyn», «ózbeksin» dep mazaq etip jatqany. Kóshi-qon turaly últtyq sayasat atymen joq. Biz ne isteuimiz kerek? Kóship keludi dogharghanymyz jón be? Myna menireu, tas kereng biylik qazaqtyng qamyn eshqashan da oilamaydy. Qúrysaq ta, joyylsaq ta shette jýrgenimiz dúrys siyaqty. Tekti, elim-jerim deytin asa bilimdi adamdy men osy elden kórmedim. Sizshe biz ne isteuimiz kerek?

- Búl súraqqa qatysty jauapty jogharyda berdim dep oilaymyn. Qanday adam da tughan elining iygiligine әlemning әr týkpirinde jýrip ýles qosa alady. Tek azamattyq sanasy bolsa bolghany.

- Sayran myrza! Siz Monghol elining kәsiby diplomaty bola túra, Qazaqstannyng ishki mәselesine aralasyp, Qazaqstannyng joghary biyligine qatysty ózinizding jeke pikirinizdi BAQ arqyly bildiruinizding sebebi nede? Búl eki el arasyndaghy diplomatiyalyq qarym- qatynasqa qanday bir salqynyn tiygizui mýmkin dep oilamaysyz ba? Qazaq qúryltayynyng avtory edim dep ózinizdi óziniz dәriptegendi qashan qoyasyz? Búnday qúryltaylardy ol jyldary tatarlar, bashqúrtttar jәne qyrghyzdar qazaqtardan búryn jasaghanyn bilersiz. Sondyqtan búl siz tapqan ýlken tapqyrlyq ne manyzdy janalyq ta emes. Sizding DQQ-na degen ókpenizding tórkini sol qauymdastyqtyng tóralqa mýsheligine ózinizdi týrli joldarmen (keyde Mәskeude birge oqyghan qazaqstandyq tanystarynyz arqyly) úsynyp ótpey qalghanynyzda emes pe? Elshi adam retinde әlemdi aralyp jýrgen jerinizde diplomatiyalyq etikany qanshylyqty saqtap jýresiz?

- DQQ-da júmystaytyn qúrmetti aghayynnyng myna altyn súraghyna myng da bir rahmet. Sizderge esh ókpem joq, aman bolynyzdar. Komsomolgha úqsas jýielerinizden arylmay sizder qanshama shyryldaghanmen esh nәtiyje shyqpaytyny «ekige ekini qossaq tórt» degendey búljymas shyndyq.

1. Barlyq qazaqqa ortaq jayttargha qatysty kózqarasyn BAQ arqyly qandastaryna jetkizu, DQQ sekildi ashyq úiymdargha bildiru - әr qazaqtyng paryzy jәne adamy qúqy. Jeke adam bostandyghyn, sonyng ishinde sóz bostandyghyn qúrmetteytin elde tuyp-óskendikten óz oy-pikirimdi býginge deyin esh býkpesiz tura aytyp kelgenmin. Sondyqtan mening búl ústanymym dos eki elding ara qatynasyna qanday bir núqsan keltirmeydi degenge senimim zor jәne de әr sózim ýshin jauap bere alamyn.

2. Eger DQQ tek Qazaqstannyng ishki isi dep eseptelse, onda shettegi qazaqtar beytarap jeke óz úiymyn qúrugha qúqyly әri oghan dayyn ekenin atap ótkim keledi. Songhy kezde osynday әngime kóp aytylyp jýr. Aqparattyq tehnologiya men Internet zamanynda, twitter, facebook dәuirinde qazaqtyn, sonyng ishinde shette ómir sýrip otyrghan qazaq diyasporasynyng tikeley taghdyryna baylanysty jana úiym Qazaqstannan tys jerde qúrylsa, qúba-qúp dep jýrgen azamattar kóp.

3. Qúryltay iydeyasynyng avtory bolghanym turaly alghash ret 20 jyldan keyin esime aldym, bolashaq úrpaqtyng esinde qalsyn degen maqsatpen. Búl mәsele tariyhqa ainalghandyqtan "tapqyrlyq ne tapqyrlyq emes, manyzdy ne manyzsyz" dep talasyp-tartysudan bas tarttym. Tarih bar adamdy, bar oqiyghany óz ornyna qoyyp beredi, eshkimdi ayamaydy.

- Jogharda qoyylghan súraqtar sizdi oilandyryp qalar. Qazaq qúryltayy, qazaq qauymdastyghy degenderding barlyghy syrttaghy anqau qazaqtardy aldau ghana ekendigin týsingen bolarsyz. Biz qazaq bolayyq dep kelip, qazaqstandyq bolyp jatyrmyz. Múnyng basqa elde túra beruden aiyrmashylyghy ne? Al til әriyne oryssha, ony bilmeseniz eden juu júmysyna da túra almaysyz. Din deysiz ghoy, ol da kókpardyng laghynday ortada qaldy. Saqaldygha ma? Dambaldygha ma? Sopysyna ma?... Qaysysyna senerindi bilmeysin. Eldi jyly ornynan jyljytyp, óziniz raqattanyp mangholdyng әrkisin iship jata beruden úyalmaysyz ba?

- Múnday súraqqa jogharyda jauap berdim dep esepteymin.

- Monghol elinde qazir qansha qazaq túrady?

- Mening esebim boyynsha shamamen 140 000 qazaq bar. Biyl Mongholiyada halyq sanaghy jýrildi, qorytyndysy shyqqan kezde naqty belgili bolady.

- Sayran bauyrym, sen biyiksin! Sebebi sen qazaqsyn! Árbir qazaq sendey-aq bolsyn. Aman bol ainalayyn. Beken

- Izgi niyetinizge rahmet, aman bolynyz!

- Assalaumaghalaykum, Sayran myrza! Áriyne, jogharydaghy aitylghan mәseleler bir kýnde sheshile qalatyn dýnie emesi anyq. Syrttan elim dep kelgen, qayran qarakóz qandastardyng býgingi jaghdayy jýrekti syzdatyp, qanshama kirshiksiz pәk kónilderge kirbing úyalatyp jatqany jasyryn emes. Oralmannyng kónilin qazir múng shertip túr, qaytpek kerek? 1. Oralmannyng býgin kim múnyn múndap, joghyn joqtaydy? 2. Áriyne Qazaq zayyrly tәuelsiz memleket bolu ýshin Qazaq últynyng sanyn molaytu zandy dýniye, múny bәrimiz jaqsy týsinemiz, sýite túra syrttan kelgen qandastargha múrynyn shýiire qaraytyndargha ne deysiz? 3. Áriyne Qazaqtyng kóshi esh qashan toqtamasyn! Rahmet aman bolynyz!

- Qazaqstan órkeniyetti el boluy ýshin qazaqtyng sanyn molaytu kerek degen týsinikke qosyla almaymyn. San emes, sapa manyzdy, búl bir. Órkeniyetti elder tandaghan liyberaldy-demokratiya qúndylyqtardy, adamy qúndylyqtardy qúrmetteytin qogham tolyghymen ornaytyn bolsa, qazqatyng sanynyng az-kóbi sheshushi faktor bola almaydy. Sapaly qazaq molayghan sayyn múrynyn shýiirgen qazaq azayady.

- Ónsheng oralman, shu-shu etip tughandaryndy kórip jetisip qapsyndar ghoy. Basqa memleketting qyzmetindegi adam bizdi esh uaqytta qaryq qylmaydy. Asyp ketkende shpion bolady, bolmasa odan da jaman.

Qazaq.

- Eski kommunistik qoghamnan qalghan qúldyq sananyng sarqynshaghy ghoy. Múndaylarmen kóp kezdeskemin.

«Abay-aqparat»

(Jalghasy bar)