Sәrsenbi, 13 Qarasha 2024
«Soqyr» Femida 7597 24 pikir 6 Nauryz, 2019 saghat 15:28

Forbes-tegi kókeler bayyghan sayyn qazaq kedeylenip barady

Qazaqstandyq 5 milliarder Forbes tiziminde joghary oryngha kóterildi. Amerikalyq basylym Preziydentting qyzy men kýieu balasy Timur, Dinara Qúlybaevtardyng jyldyq tabysyn  6,4 milliard dollar dep baghalaghan.

KAZ Minerals plc kompaniyasy men “Qazaqmys” korporasiyasynyng iyesi Vladimir Kimning de Forbes-tegi tizimi aitarlyqtay jogharylap, tabysy ósken. Ol ótken jyly 766 orynda bolsa, biylghy reytingte 424-orynda túr. Kimning jyldyq tabysy jarty milliard dollargha ósip, jalpy, 4,6 milliard dollardy qúraghan. Ol әzirge Qúlybaevtardyng aldynda túr.

Al Qúlybaevtardyng Forbes-ke sәikes jiyntyq jaghdayy - 6,4 milliard dollardan ózgergen joq. Amerikalyq basylym Dinara Qúlybaevanyng kapitalyn 3,2 milliard dollargha baghalaydy, onyng kýieuining de tabysy osy dengeyde. Ótken jyly búl júp Forbes-ting milliarderler tiziminde 729-shy orynda bolghan. Al, biylghy olar 715-oryngha kóterilgen. Olardyng eng ýlken aktiyvi – ALMEKS kompaniyasy. Qúlybaevtar sol arqyly eldegi iri kommersiyalyq bankti basqarady. Olargha tiyesili “Halyq bank” eldegi jalpy bank sektory aktivterining ýshten birinen kóp bóligin qúraydy. Sonymen qatar, qúrylys industriyasyna, múnay jәne gaz únghymalaryn paydalanugha jәne qyzmet kórsetuge tartylghan investisiyalyq kompaniyalar da Qúlybaevtargha tiyesili.

Sonday-aq, Timur Qúlybaev KAZENERGY Qazaqstan múnay-gaz jәne energetikalyq kesheni úiymdarynyng qauymdastyghyna jetekshilik etedi. Jәne 2009 jyldan bastap reseylik «Gazprom» kompaniyasynyng diyrektorlar kenesinde qyzmet atqardy. Ol qazir Últtyq Olimpiada komiytetining tóraghasy jәne Aziya Olimpiada Kenesining viyse-preziydenti, Qazaqstan boks federasiyasynyng basshysy.

Al, Preziydentting qyzy Dinara Qúlybaeva býginde әkesining atyndaghy bilim beru qoryn basqarady. Ol 2017 jyly Últtyq ghylym akademiyasynyng «Pedagogika» mamandyghy boyynsha әleumettik jәne gumanitarlyq ghylymdar kafedrasynyng akademiygi boldy.

Forbes tiziminde tasy órge domalaghandardyng biri - Qazaqstan preziydentining búrynghy menedjeri Bolat Ótemúratov. Ol Forbes-te ótken jyly 924 orynda bolsa, biyl 645-shi oryngha kóterildi. Onyng kapitaly bir jyl ishinde 2,6-dan 3,5 mlrd dollargha deyin ósken. Ótemúratovtyng kәsipkerlik mýmkindigi jyljymaytyn mýlik, telekommunikasiya, BAQ jәne bank sektoryn qamtidy. Forbes-ting aituynsha, biznesmen jaqynda Forte Bank-qa 400 million dollar júmsady jәne onyng jyljymaytyn mýlik portfelin әrtaraptandyrdy.

Al, ERG tau-ken metallurgiyalyq korporasiyasynyng ortaq iyesi Alijan Ibrahimovtyng mәrtebesi ózgergen joq. Onyng tabysy 2,3 milliard dollargha ten. Qazaqstan pasporty bar Ózbekstannyng tumasy ótken jyly ol 1070-shi orynda bolsa, biyl 1008 oryngha túraqtaghan.

Al, onyng iskerlik әriptesteri Patok Shodiyev pen Aleksandr Mashkevich-te Forbes tiziminen týspeytin dókeyler. Amerikalyq basylymda Ibragimov, Shodiyev jәne Mashkevich «Eurasian trio» nemese «Eurasian troika» dep atalady - Eurasian Natural Resources Corp. (ENRC). Onyng aksiyalary Londonda 2007 jyly satyla bastady. 2013 jyly ENRC aksiyalar naryghy tómendedi.

Endi ERG tau-ken ónerkәsibi energetika, logistika salasy boyynsha 14 elde basshylyq jasaydy. Al, kompaniyany Euraziyalyq Bank basqarady. Onyng diyrektorlar kenesine Aleksandr Mashkevich pen Álijan Ibragimovtyng úly Shuhrat Álijanov kiredi.

Forbes mәlimetinshe Izraili azamaty Aleksandr Mashkeevichting jyldyq tabysy  100 mln. dollardan  2,4 mlrd.dollar aralyghynda. Al, beligiyalyq azamat Chodiyevtyng ótken jylghy tabysy 2,2 milliard bolsa, biyl 2,1 milliardty qúraghan.

Qazaqstan milliarderlerining jalpy tabysy 16,8 mlrd. AQSh dollaryn qúraydy. Al, bir jyl ishinde búl kórsetkish eki milliardtan asqan.

Týiin

Juyrda Numbeo jýiesining saraptama mamandary 71 memleketting ishinde ómir sýru sapasy boyynsha Qazaqstan 69 – orynda ekenin jariyalady. Yaghni, biz IJÓ kóleminen tek Iran men Egiypetting aldyndamyz. Al, Qazaqstandaghy júmyssyzdar sany ótken jyldyng mamyr aiynda 6,5% bolghan. Yaghni, elimizde 1 mln.nan astam júmyssyzdar bar. Demek, halyqtyng jaghdayy nasharlaghan sayyn, milliarderlerding tabysy ósip jatyr.

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

 

24 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1239
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2950
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 3320