«Aq jol» parlamenttik fraksiyasy Ýkimetke investisiyalyq jobalardy qúru kezinde eshbir negizsiz jerdi tartyp aludan biznesti qorghaudy jәne múnday jer uchaskelerin iygeruding naqty kriyteriylerin bekitudi úsyndy – búl turaly Mәjilisting keshegi ótken otyrysynda Azat Peruashev mәlimdedi.

«Investisiyalyq tartymdylyqqa jәne biznesting qauipsizdigine әser etetin manyzdy faktorlardyng biri - jobany iske asyrugha bólingen jer telimderin qaytaryp alu mәselelerinde memlekettik sayasattyng ashyqtyghy men negizdiligi. Birde-bir investisiyalyq jobany tiyisti ghimarattar men qúrylystardy salusyz jýzege asyru mýmkin emes. Qiyaldaghy әsem saraylar ghana aspanda iluli bola alady, al industriyalandyru ýshin salynghan ghimarattar jer betinde berik túru kerek», - dep aitylghan ýkimetting atyna joldanghan deputattyq saualda.

Kәsipkerler sheneunikterding dau tudyratyn jәne keyde bopsalaugha deyin baratyn negizsiz sheshimderine talap-aryzdaryn bildirip, shaghym týsirude. Alayda, múnday mәsele tuyndaghanda sottar әdettegidey kәsipkerlerding barlyq qajetti rәsimderden ótip, jobany әzirlep, saraptaugha júmsaghan uaqyty men qarajatyna qaramastan memlekettik organdardyng talaptaryn qoldaydy.

Búl orayda, Azat Peruashev «Aq jol» fraksiyasynyng búdan búryn da Jogharghy sot tóraghasy Jaqyp Asanovtyng atyna ótinishpen jýginip, memleketting ekonomikalyq damuy men kәsipkerlerding zandy qúqyghyn qorghau mýddesine negizdelgen amal-tәsilderdi әzirleuin súraghanyn jetkizdi. Osy maqsatta Jogharghy sotta arnayy júmys toby qúrylyp, atalmysh salany retteudegi eleuli olqylyqtardy anyqtaghan bolatyn.

Sonymen, Jer kodeksinde eger uchaske iygerilmegen bolsa nemese tiyisti maqsatta paydalanylmasa jer telimin mәjbýrli týrde alyp qoydy kózdeydi. Alayda, iygeruge qoyylatyn kriyteriylerding anyqtalmaghan. Búl sheneunikterge jer uchaskelerin óz qalauy boyynsha tartyp alugha mýmkindik berip, ony kәsipkerlerge qarsy teris paydalanugha jaghday jasap otyr.

Deputat býginde shaghyn jәne orta biznes jer telimderin iygeru kezinde kedergilerge jii tap bolatynyn mәlimdedi. Mәselen, injenerlik toraptyng bolmauy, memlekettik organdardyng rúqsattama qújattamalaryn keshiktirui. Al, onsyz jobalyq saraptamanyng qorytyndysyn alu jәne qúrylysqa kirisu mýmkin emes.

Áriden son, shaghyn jәne orta biznes ýshin kommunikasiyalardy óz esebinen jýrgizu – ony shyghyngha úshyratady. Al, sheneunikterding qarama-qarsy әreketterin fors-majorgha teneuge bolady. Óitkeni, búl, shyn mәninde, kәsipkerler ýshin beyne bir «boy bermeytin kýshke» ainaldy.

Oghan dәlel bolarlyq mysaldar jetip artylady. Memlekettik organdar birde bas jospardy, birde qúrylysty túrghyzatyn audannyng egjey-tegjeyli josparlauyna ózgerister engizip, tipti kommunikasiya jýrgizuding merzimin keyinge shegeredi. Osy uaqyt aralyghynda kәsipkerge berilgen jerdi iygeru merzimi de ayaqtalady. Ázirlenip, tólemi jasalghan qújattargha qaramastan sottar jer uchaskesin tartyp alady. Osylaysha, investisiyalyq jana bastamalardyng bolashaghyna balta shabady.

«Ekonomikanyng drayveri dәl osy shaghyn jәne orta biznes emes pe edi?! Jana tehnologiyalardy engizetin de, azamattardy jappay júmyspen qamtugha jol ashatyn sektor da osy edi. Degenmen, sheneunikter zandy syltau etip jandanyp kele jatqan biznesten jerdi tartyp alyp, kәsipkerlik bastamanyng damuyna tosqauyl qoyady. «Aq jol» partiyasynyng poshtasyna kelip týsken múnday mysaldar jeterlik», - dep atap ótti Azat Peruashev.

Osyghan baylanysty «Aq jol» fraksiyasy qúrylys mausymynyng bastaluyn eskere otyryp, Ýkimetke jer telimderin iygeruding birynghay kriyteriylerin әzirleudi, sonday-aq injenerlik jelilerdi qosu jәne basqa da obektivti jaghdaylardy eskere otyryp, shaghyn jәne orta biznes ýshin jer uchaskelerin iygeru merzimin eseptep shygharudy úsyndy.

«Aq jol» QDP jәne onyng parlamenttik fraksiyasy saylaualdy baghdarlamany iske asyru jәne biznes mýddesin qorghau boyynsha júmystardy jalghastyruda.

Abai.kz