Senbi, 23 Qarasha 2024
Jón-aq 6349 35 pikir 5 Sәuir, 2019 saghat 13:22

Qazaqqa bir Zelenskiy kerek-aq...

31-nauryz kýni Ukrainada sayasy doda ótti. 38 kandidat qatysqan búl saylauda  preziydent Poroshenkonyng basty qarsylasy - akter, shoumen, KVN-shik V.Zelenskiy boldy. Ol tipti 30 payyz dauyspen Poroshenkodan alda kele jatyr. Alayda, aqtyq saylau sәuirding 21-i kýni ótedi. Osy jaghdaydan keyin "Qazaqstanda bolatyn aldaghy saylaugha bizden de osynday shoumender týsui mýmkin be?" degen saual tuyndaydy...

Jalpy, Zelenskiyding halyq arasyndaghy sayasy bedelining artuyna bir sebep ózi basy rólde oinaytyn – “Sluga narodu” filimi. 3 mausymnan túratyn atalmysh tuyndy Ukraina sayasatynyng kólenkeli tústaryn halyqqa barynsha shynayy jetkizedi.

Al, Qazaqstanda biylikting belgisiz qyrlaryn osynday astarly әzilmen jetkizetin tuyndy bar ma? Jalpy, bizding shoumender sahnada qanday әzilder aitady? Olar sayasat taqyrybyn qozghay ma?

Eng aldymen oigha keletini - Túrsynbek Qabatov. Ázilderining basty taqyryby – erkek pen әielding arasyndaghy qarym-qatynas jóninde. Arasynda, til turaly, bilim salasyndaghy keybir jaghdaylar turaly aityp qalady. Al, sayasat taqyrybyna shorqaq dese bolady. Aytpaqshy, 2016 jylghy jer mәselesi kezinde jer satylmasyn degen halyqty oiynshyghyn bermeytin qyzghanshaq balagha tenep, biraz adamnyng synyna úshyraghan bolatyn. Áriyne, jerding taghdyry tarazyda túrghanda búlay orynsyz әzil aitudyng qajeti joq edi. Degenmen, qazir Qabatovtyng ózi de ol basqaratyn “Ázil әlemi” teatry da memlekettik arnalardan jii berilip túrady.

Odan keyingi halyq arasynda bedeli bar әzil otauy – “Aldaraspan” teatry. Teatrdyng negizgi taqyryby – qoghamda bolyp jatqan jaghdaylar. Qarttar men sәbiylerding mәselesi, jastardyng býgingi kemshin tústaryn әzilmen jetkizedi. Ázilderinen qogham kemshilikterin kórsete otyryp oy salu maqsaty bayqalady.

Al, “Óner qyrandary” teatry - diny taqyryptar men imandylyq baghytyn ústanady. Kýldirip bastap, uaghyzben ayaqtaytyn búl óner újymy sayasat taqyrybyna mýlde jolamaydy.

Kópshilikke Kýlpәsh jengeydi jaqsylap tanystyrghan “Shymkent shou” teatrynyng negizgi taqyryby – auyldyng shynayy kórinisi. Kelin týsiru, qúda kýtu siyaqty dәstýrlerdi әzil arqyly ózinshe nasihattap jýr.

Taghy bir kýlki otauy - “Shanshar” teatry. Uәliybek Ábdirayymov basqaratyn óner újymynyng el arasyndaghy bedeli barshylyq. Búl teatrdyng da kóteretin mәselesi – qoghamdaghy kelensiz jaghdaylar men otbasylyq mәseleler. Uәliybek myrza oqityn monologtar da sol taqyryptardyng tónireginde.

Aytpaqshy, Esen Eleuken tizginin ústaghan “Jaydarman” qúramyndaghy keybir toptar sayasy mәselelerdi astarlap aityp qalady. Biraq, múny jalpy halyqqa ótimdi sayasy satiragha jatqyzugha әli erte sekildi.

Al, әzil әlemining eng iri ókilderi - Tamasha teatry. 40 jyldan astam tarihy bar óner újymy bir kezde býkil halyqty әzilge úiyta alghan jalghyz újym edi. Onyng qúramyndaghy Qúdaybergen Súltanbaev, Túnghyshbay Jamanqúlov, Meyirman Núrekeev, Toqsyn Qúlybekov syndy әzil maytalmandary halyqty astarly, salmaqty әzilderimen baurap aldy. Mәselen, Qúdaybergen Súltanbaevtyng myna monology býginde manyzyn joymaghan sekildi.

;t=62s

Týiin

Ázil otaularynyng taqyryptaryn qarap otyryp týsingenimiz – halyqqa sayasy mәselelerdi әzil arqyly synap jetkizetin teatr joqtyng qasy. Oghan ne sebep? Bizde búl taqyrypta mayyn tamyzyp jazatyn mamandar joq pa, әlde, óner újymdarynyng ýstinen qaraytyn senzura qatty ma? Qalay desek te, әzil újymdary ukrainalyq әriptesteri sekildi sayasat serkelerin әzilding syn sadaghyna ilip otyrsa artyq bolmas edi...

Núrbiyke Beksúltanqyzy 

Abai.kz

35 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377