27 aqpan Astana qalasynda «Núr Otan» partiyasynyng kezekti XVIII sezi ótti. Búl sezd partiyanyng 20 jyldyghyna oray úiymdastyryldy. Sezde partiyanyng 2030 jylgha deyingi jana baghdarlamasyn talqylau, partiya Jarghysyna ózgertuler men tolyqtyrular engizu, partiyalyq organdardyng esebin tyndau jәne partiya Sayasy kenesining qúramyn janartu qatarly mәseleler qaraldy.

Eldegi bas partiyanyng basty jinalysyna qatysu ýshin respublikamyzdyng týkpir týkpirinen 1 117-nan astam delegattar jinaldy. Sezge kelgenderding barlyghy da osynau aituly jiyngha qatysugha mýmkindik alghandaryna dən riza ekenderin sóz ete kelip, ondaghy qaralatyn məselelerding elimizding býgini men erteni ýshin óte manyzdy ekeni bәrimizge mәlim ekenin aitty.

«Núr Otan» partiyasynyng kezekti XVIII Sezinde Elbasy, partiya Tóraghasy Núrsúltan Nazarbaev birqatar naqty tapsyrmalar berdi. Ásirese el halqynyng ensesin kóterip, túrmystyq óresin kóteru maqsatynda algha qoyghan úsynystary kóp kónilinen shyqty. Atap aitqanda, kópbalaly analargha jaghday jasau maqsatynda qolgha alynghan kópbalaly otbasylardyng jәrdemaqysyn 21 myng tengege kóterudi tapsyrdy.

Elbasynyn aytuynsha, elimizde 340 mynnan astam otbasynda keminde tórt bala bar. Jyl sayyn balasy bar otbasylardy qoldaugha 500 milliard tenge bólinedi.

«Býginde elimizde shamamen 340 myng otbasyda tórt bala bar. Qazirding ózinde jyl sayyn kópbalaly otbasylargha 500 milliard tengeden astam qarjy bólinip túrady. Biraq atalghan sanattaghy otbasylardyng tabysy әrtýrli. Bireui tabysty kóp tabady, endi bireui az tabady. Sondyqtan qoldau sharalaryn jasaghanda osyny eskeru kerek. Jaqsy tabysy barlargha qoldau jasaudyng qajeti qansha. Sol sebepti eng aldymen tabysy tómen kópbalaly otbasylargha kómek bergen jón», - dedi N.Nazarbaev

Memleket  basshysy kópbalaly otbasylarda әr balagha 21 myng tenge tóleudi tapsyrdy.

«Ýkimetke әleumettik jaghynan az qamtylghan azamattardy, әsirese, kópbalaly otbasylardy qoldau sharalaryn keneytudi tapsyramyn. Atalghan kórsetkishti kýnkóris dengeyining 70 payyzyna deyin jetkizuimiz kerek. Al atauly kómek alyp otyrghan kópbalaly otbasylardyng әrbir balasyna beriletin jәrdemaqyny 21 myng tengege deyin ósirudi tapsyramyn. Atalghan kómekti barynsha jenildetu kerek. Halyq ary-beri shapqylap jýrmesin. Sosyn onday otbasylardyng tabysyn eseptegende basqa әleumettik jәrdemaqylardy sanaudy alyp tastau qajet. Áytpese, sonyng bәrin sanaghanda kópbalaly otbasylar bay azamattar bolyp shygha keledi», - dedi Nazarbaev.

Búl tapsyrma el halqynyng kónilinen shyqty. Eldegi 340 mynnan astam kópbalaly otbasy memleket tarapynan jasalghaly otyrghan osynau kómekke qol jetkizetinin estigende tóbesi kókke jetti. Kóregen sheshimge shyn quanyp, shattanghan analardyng sanynda shek joq edi.

Alayda, atalghan kómektik kimderge, qalay, qashan tólenetini jayly kópshilik arasynda keybir kýngirt mәseleler túrdy. Osy saualdardyng týiinin sheshu maqsatynda Preziydenti Ákimshiligi ishki sayasat bólimining mengerushisi Aida Balaeva kópbalaly otbasylargha atalghan jәrdemaqy qalay tólenetindigin týsindirdi.

Aida Balaeva Feysbuktegi paraqshasynda eng manyzdy әleumettik bastamalardyng osy jyldan-aq jýzege asyryla bastaytyndyghyn jazdy. Onyng aituynsha, XVIII  sezd - el damuynyng jana kezenining bastauy. Is jýzinde býgin jana әleumettik doktrina úsynyldy desek te bolady. Onyng basty basymdyqtary - búl ómir sapasyn arttyru jәne halyqtyng az qamtylghan tobyna qoldau kórsetu ekeni sózsiz. Memleket basshysynyng tapsyrmasyna sәikes, aghymdaghy jyldyng birinshi shildesinen budjet salasynyng eng tómen jalaqy alatyn qyzmetkerlerining ailyghy 30 payyzgha (Olar sanitar júmysshylar, meyirbiykeler, tehnikalyq júmysshylar jәne t.b.); atqarushy organdardyng azamattarmen tikeley júmys isteytin tómengi satydaghy qyzmetkerlerining jalaqysy ortasha eseppen 25 payyzgha  kóteriletin bolady.

«Búl maqsattargha shamamen 980 mlrd tenge bólinedi. Ákimning búrynghy orynbasary retinde búl sifrlardyng tasasynda kóptegen adamnyng әl-auqatyn jaqsartugha degen ýmiti túrghandyghyn bilemin. Memleket basshysy aitqanday, reformanyng nәtiyjelerin býginnen-aq әrbir qazaqstandyq otbasy sezinui tiyis. Degenmen, meninshe, eng bastysy balalargha arnalghan tólemdi kóteru jónindegi sheshim. Kópshilik ýshin tólem tәrtibi qalay aiqyndalatyndyghy týsinikisiz. Týsindiruge tyrysyp kóreyin. Qazirgi uaqytta atauly әleumettik kómek jan basyna shaqqandaghy tabysy bekitilgen kedeyshilik sheginen - 14,8 myng tengeden nemese kýnkóris minimumynyng 50 payyzynan tómen azamattargha kórsetiledi. Memleket basshysynyng tapsyrmasyna sәikes, kedeyshilik shegi kýnkóris minimumynyng 70 payyzyna deyin kóterildi jәne 20 800 tengeni qúraydy. Búl atauly әleumettik kómek alushylardyng әrbir balasyna 20 800 tenge audarylady degendi bildiredi. Býgingi kýni 4 jәne odan da kóp balany tәrbiyelep otyrghan otbasy kópbalaly sanalady. Eger kópbalaly otbasyda 4 bala bolsa, onda jәrdemaqynyng jalpy somasy 83 myng tenge bolady. Al eger anasy ýide otyrsa, onda onyng atauly әleumettik kómegi qosylady. Múnday otbasynyng jalpy tabysy shamamen 103 myng tenge bolady», - dedi Aida Balaeva.

Sonymen qatar ol mýgedek bala tәrbiyelep otyrghan ata-analargha, qamqorshylar men otbasylargha jәrdemaqy 30 payyzgha kóteriletindigin atap ótti.

«Az qamtylghan otbasylargha arnalghan arnayy 40 myng jaldamaly pәter qúrylysyna qatysty bastama da qatty quantty. Búghan qosa, túrghynýiqúrylysjinaq jýiesi arqyly jyldyq 2-3 payyzben túrghyn ýy zaemderin beruding jenildetilgen tetigi әzirlenetin bolady. Búl az qamtylghan otbasylardy baspanamen qamtamasyz etude problemasyn sheshudegi manyzdy qadam dep sanaymyn. Búl júmysqa ómir sapasynyng jana standarttary jaldamaly baspana salu, zamanauy jergilikti joldar jelisin damytu, gaz tartu, auyz sugha qoljetimdilik syndy jana standarttardy engize otyryp, barlyq ónir júmylady», - dedi ol.

Bólim basshysynyng atap ótuinshe, eger búryndary avtobandar men respublikalyq manyzy bar joldardyng qúrylysyna nazar audarylsa, endgi uaqytta oblysaralyq jәne audandyq dengeydegi avtomobili joldarynyng jelisi qarqyndy damytylady. Búl oblysishilik kólik qatynasynyng dengeyin jaqsartyp, azamattardyng kýndelikti saparlaryn jayly qylady.

«Qorytyndysynda búl ónirlerding ekonomikasyna da, damuyna da septigin tiygizedi. Býgin aitylghan barlyq bastamalar qazaqstandyqtardyng әl-auqatynyng artuyna aitarlyqtay ýles qosatyndyghyna senimim mol. Búl rette partiya róli - halyqpen tiyimdi ózara is-qimyldy qamtamasyz etu jәne Memleket basshysy jýktegen barlyq mindetterding jýzege asyryluyn monitoringileu», - dedi Aida Balaeva.

Osy mәselelerding qoldau tauyp, sonyng ishinde kóp balaly otbasylargha asa nazar audarylghany quantady. Kópbalaly otbasydaghy әrbir balagha tólenetin jәrdemaqynyng 21 myng tengege ósui, salynatyn 40 myng pәter, jyl sayynghy osy salagha bólinetin qarajattyng mólsheri 50 mlrd. boluy biraz mәselelerdi sheshetinine senimdimin. Óitkeni baghany ornyqtyru, jәrdemaqy men jalaqyny kóteru halyqtyng túrmysy qiyn tobyna serpin bermek. Osy orayda, әrbir kómekke múqtaj otbasynyng nazardan tys qalmauyna qala jәne oblys әkimderining qosar ýlesi zor.

Osylaysha, eldegi bas partiyanyng basty jinalysy halyq qalauynan shyqty. Eldegi ýsh jýz mynnan asa kópbalaly otbasynyng alghysyn alghan aituly jinalystyng arqasynda el ómirinde ýlken ózgeris oryn aldy. Alda el halqyna búdan ýlken qoldaular bolady degen senimimiz bar.

Abai.kz