Últ jospary – Memleket basshysynyng bes institusionaldyq reformasyn jýzege asyru jónindegi 99 naqty qadamyn oryndau maqsatynda 2015 jylghy 2 qarashada Qoghamdyq kenesterding mәrtebesi men ókilettiligin anyqtaytyn «Qoghamdyq kenester turaly» Zany qabyldandy.

Osy Zang ayasynda Qoghamdyq kenester el ómirinde eleuli júmys atqaryp keledi. Osy qoghamdyq kenester arqyly Qazaqstannyng kez-kelgen azamaty memlekettik organdardyng qyzmetine qoghamdyq negizde ýn qosa alady. Yaghni, memlekettik organdardyng qanday da bir sheshimderdi qabyldauyna yqpal etedi.

El ishindegi әleumettik mәselelerdi, halyqtyng mún-múqtajyn tikeley biylik ókilderine jetkizushi mehanizmning rólin atqarady. Jogharyda atalghan Zangha sәikes qoghamdyq kenester respublikalyq jәne jergilikti dengeyde qúrylady. Osyghan baylanysty 2016 jyldyng aqpan aiynda Qazaqstan Respublikasy Ádilet ministrligining janynan da Ádilet organdary qyzmetining mәseleleri boyynsha qoghamdyq kenes qúryldy.

Qoghamdyq kenesting maqsaty men mindetteri turaly jigin ajyratyp aitatyn bolsaq-ol Ádilet ministrligining qyzmetine qatysty qoghamdyq manyzy bar mәseleler boyynsha pikirin bildiru, osy úiym qyzmetining maqsaty bolyp tabylydy.

Qyzmettik mindetine qatysty onyng auqymy - birinshiden azamattyq qoghamnyng mýddelerin bildiru, sheshimderdi talqylau men qabyldau kezinde júrshylyqtyng pikirin eskeru, ekinshiden Ádilet ministrligining azamattyq qoghammen ózara is qimyl jasauyn damytu, ýshinshiden - qoghamdyq baqylaudy jýrgizu men úiymdasytyru nәtiyjesinde Ádilet ministrligi qyzmetining tiyimdiligin, ashyqtyghyn, jәne aiqyndyghyn arttyru, qoghamdyq mýddelerdi qorghaugha baghyttalghan azamattyq bastamalardy iske asyru, osy organdardyng qyzmetine senim dengeyin arttyru, qogham men memleket arasynda qaytymdy baylanysty qamtamasyz etu, әleumettik shiyelinisterding aldyn alu jәne olardy sheshu mintetteri basshylyqqa alynghan.

Biyl aqpan aiynda ótken Qoghamdyq kenesterding ekinshi respublikalyq mәjilisi barysynda Qoghamdyq damu ministri Darxan Kәletaev atalghan úiymnyng júmysyndaghy kemshilikterdi aityp berdi.

«Qazirgi kezde elimizdegi qoghamdyq kenester aqsaqaldar jinalysy siyaqty. Sebebi 60 jastan asqandardyng ýlesi 30 payyzdan artyp jyghylady. Býginde qoghamdyq kenesterding qúramynda genderlik tepe-tendik mýlde saqtalmaghan. Búl baghytta qyzmet etip jýrgen er azamattardyng sany aitarlyqtay kóp. Búdan bólek, jastardyng ýlesi bar bolghany 5 payyzdy qúraydy. Jalpy respublika boyynsha 229 qoghamdyq kenes bar. Byltyr olar 9 myngha juyq normativtik-qúqyqtyq aktilerdi qaraghan. Alayda olardyng 10 payyzyna ghana týsinikteme jasalypty. Ministrding pikirinshe, әrbir mәseleni qarastyrugha baghyttalghan 10 kýn azdyq etedi», - dedi Kәletaev.

Al Almaty qalasy qoghamdyq kenesining mýshesi Dәuren Babamúrattyng aituynsha, IIM-ne baylanysty Almaty qalasy qoghamdyq kenesining tarapynan 20-nyng ýstinde úsynym berilgen. Aryzdanushymen keri baylanys mәselesine qatysty Qoghamdyq kenesting úsynystary bar ekenin, әri qazir osy úsynystardyng barlyghy qabyldanyp jatqanyn aitty.

Osy atqarylghan júmystargha qarap otyryp Qoghamdyq kenesterding manyzyn angharugha bolady. Búl túrghydan alghanda Qoghamdyq kenes mýshelerining tәjiriybesi men bilimin Ministrlik qyzmetining negizgi mәselelerin sheshude útymdy jәne tiyimdi paydalanu kerek. Qoghamdyq kuymdastyqtar, azamattar men zandy túlghalar býgingi memleket jýrgizip otyrghan memlekettik sayasat pen qoghamgha qatysty óz oy pikirlerin qoghamdyq kenes arqyly jetkize alady.

Abai.kz