Iliyas hәm «Enbekshi qazaq» gazeti turaly...
(«Enbekshi qazaq» jәne «Sosialistik Qazaqstan» gazetteri)
1921 jyldyng 7 qazanynda qazaq tilindegi ólkelik gazet «Enbekshi qazaq» jaryq kórdi. Odan keyin «Sosialdy Qazaqstan», «Sosialistik Qazaqstan» gazeti bolyp auysyp, tәuelsizdikten keyin «Egemen Qazaqstan» gazeti degen atty iyelenip, el ómirindegi eleuli oqighalardyng kóshbasshysy bolyp keledi. Áriyne, ótken ghasyrdyng jiyrmasynshy jyldary qazaq dalasynda birqatar jana basylymdar jaryqqa shyghyp, júrt tilegin tyng dýniyelermen susyndatty. Alayda, onyng kóbi óz tarihyn býgingi ómirmen jalghastyra almay qaldy. Onyng san týrli sebebi bar bolsa da, mening oiymsha ómirsheng gazeting basy qasynda qazaq jurnalistikasynyng kósh basyn bastaghan túlghalar túrdy.
Iliyas Jansýgirov Mәskeu memlekettik jurnalistika institutyn 1928 jyly bitirip qaytqannan keyin «Enbekshi qazaq» («Egemen Qazaqstan») gazetine әdeby qyzmetker bolyp ornalasyp, 1928 – 1931 jyldar aralyghynda ýsh jyl júmys istedi. Sol tústaghy «Enbekshi qazaq» gazetindegi tilshiler qosynynda arnauly jurnalistika mamandyghyn bitirgen Iliyas Jansýgirov ghana bolatyn.
Iliyastyng «Enbekshi qazaq» gazetine júmysqa kelui turaly filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Beysenbay Kenjebaev:
«Iliyas Jansýgirovti alghash ret 1928 jyly jaz aiynda, Qyzylorda da kórdim. Sol joly men Mәskeudegi býkilodaqtyq jurnalistik institutty bitirip, «Enbekshi qazaq» gazeti redaksiyasyna qyzmetke keldim. Men sol gazet redaksiyasynyng partiya túrmysy bólimining bastyghy bolyp isteushi edim.
... 1929 jyly yanvarida men Pavlodargha kettim. Onda okrugtik partiya komiytetining tili «Kenes tuy» gazetining shygharyp túrdym. 1930 jyly sentyabride Ólkelik Partiya Komiytetining qaulysy boyynsha men Almatygha, qaytadan «Enbekshi qazaq» gazetining redaksiyasyna qyzmetke keldim. Iliyaspen qayta birlesip júmys istedik», – dep jazady.
Kóp ótpey búrynghy oblystyq «Tilshi» gazetining aqyny atanghan Iliyas endi respublikalyq «Enbekshi qazaq» gazetining beldi qyzmetkeri, qalamy jýirik qalamgeri, payymy bólek jurnaliysi bolyp shygha keldi. Keyin «Enbekshi qazaqtyn» aty «Sosialistik Qazaqstan» bolyp ózgergen tústada Iliyas jurnalistik qyzmetin bir mezgil jalghastyrdy. Oghan tómendegi qújattyng kóshirmesi jauap beredi.
Iliyas «Enbekshi qazaq» gazetine kele salyp ózining jazu sheberligin birden bayqatty.
... «Redaksiyagha kelisimen Iliyas ile-shala birneshe felieton jariyalady, úly jazushy M. Gorikiyding «Men jazudy qalay ýirendim?», «Jas jazushylargha» degen maqalalaryn qazaqshagha audaryp, gazetke bastyrdy. Búlar gazetting ónin ashyp jiberdi. Bizder búryn felietonister: Beyimbet Mayliyn, Amanghaly Segizbaev, Qadyr Tayshyqov edi. Olar da qyzyqty, kelisti etip jazar edi. Al Iliyastyng felietondary Beyimbet, Amanghali, Qadyr felietondarynan biraz ózgeshe, kýshtirek, qyzyqtyraq bolyp shyqty. Dәl aitqanda Iliyas felietonnyng jana bir týrin shyghardy», – deydi Beysembay Kenjebaev.
Búl jyldar Iliyas Jansýgirov shygharmashylyghy tolysqan, jarqyrap kóringen, jadyrap býr jarghan kezeni boldy. Osyghan deyin júmys istegen «Qazaq», «Kedey erki» «Tilshi», «Aqjol», «Jas alash», taghy da basqa basylymdarda kótergen ózekti taqyryptary men jurnalistik zertteulerin janasha baghyt, sony taqyryp, sardar saraptamalar arqyly kemeldendire týsti. Óleng ólkesindegi bәsi de basym boldy. «Enbekshi qazaq» gazetinde onyng kýlli qazaqqa maqtanysh bolghan úly tuyndylary dýniyege keldi. Qoghamdy, ómirdi, sol tústaghy el arasyndaghy ekonomika men auylsharuashylyghy, taghy da basqa salada jazghan jurnalistik saraptamalary, ocherk, repartaj, aqparattyq maqala, felietondaryn gazet oqyrmandary izdep jýrip oqydy. Ony jazu sheberligi men janashyldyghyn, tilining shúrayly, oiynyng terendigin әriptesteri men qalamgerler joghary baghalady.
Ony Jiyenghaly Tleughaliyevting 1929 jyly 1 qazanda Iliyasqa Qyzylordadan jazghan hatynan da angharamyz.
Onda. «... Syrdyng suynyng dәmi meni jibermedi.
Osynda «Syr boyynda» qaldym. Osynda ornyghatyn bolghasyn, jana pәter izdep jayghasqaly jatyrmyn.
Basqarmada Mәnsur, Ábdirahman ýsheumiz sening «Jol auzynda» dep әneugi bir jazghanyndy maqtamaghanymyz joq. Ásirese, sening kim ekenindi, jýiriktigindi basqagha tanytatyn nәrse destik. Felietondaryng onsyz da birinen -biri asyp- týsedi», – delingen.
El ishindegi eleuli oqighalarmen qatar Iliyas «Enbekshi qazaq» gazetining betinde halyqaralyq jaghday men jerjýzilik oqighalargha, órshigen júmysshy qozghalysy men últ-azattyq qozghalysy taqyrybyndaghy syndarly dýniyelerdi jazumen ainalysyp, ózining әlemdik jurnalistikadaghy ornyn qalyptastyrugha qadam basty. Basqa enbekterin aitpaghannyng ózinde, 1929 jyly «Enbekshi qazaq» gazetinde shyqqan «Gimalay» atty danqty óleni Ýndistandaghy otarshyldyqqa, ezgige qarsy kýres joldary surettelgen. Sol jyly «Enbekshi qazaq» gazetinde ataqty fransuz aqyny Viktor Gugonyng «Qyrghynda» degen tónkeristik ólenin qazaqshagha audaryp bastyrdy.
Iliyas múralaryn aqtaryp otyryp, «Enbekshi qazaq» gazetining 10 jyldyq mereytoyyn asa bir qúrmetpen atap ótkeni turaly da jana aqparattargha jolyghyp qaldyq. Qanday sebepterge baylanysty ekenin bilmeymin 1029 jyly ótuge tiyisti toy 1930 jyly kóktemge qaldyrylghan. Onyng da týrli sebebi bolghan shyghar. Dese de, osy mereytoyda Iliyastyng úiymdastyrushylar qatarynan tabylyp, osy iske barynsha kónil bólgeni belgili. Búl turaly aqyn Sәdu Mashaqovtyn:
... «1930 jyldyng kóktemi. Ol kezde men Semeyde shyghatyn «Qyzyl dala» gazetining qyzmetkeri edim. Redaksiyada jurnalister Maqsyn Qordabaev, Músatay Aqynjanov, Ahmetjan Túrghanbaev, taghy basqa da 5-6 adam bar bolatyn. Bir kýni týs kezinde kensege at jaqty, ótkir kóz, qyr múryn, orta boyly adam keldi. Ol әueli redaktordyng kabiynetine kirip amandasty. Tanysyp bolghannan keyin redaktor qyzmetkerlerdi shaqyryp, bәrimizdi kelgen adammen tanystyrdy.
Búl kelgen adam aqyn Iliyas Jansýgirov, qazirde «Enbekshi qazaq» gazetinde әdebiyet bólimining mengerushisi. «Enbekshi qazaq» gazetining shygha bastaghanyna 10 jyl toluyna arnalghan merekeni Semeyde ótkizu ýshin kelgendigin aitty. Iliyas birer kýnnen keyin qalanyng ortalyghyndaghy klubta gazet oqushylarynyng jinalysynda bayandama jasady. Gazet merekesine arnalghan nómirdi Almatydan Semeyge jetkizilgen eken. Onda Iliyastyng «Enbekshi qazaq» gazetine shaghyn óleni de basylghan», – dep jazady.
Demek, Iliyas talantty jurnalist emes, «Enbekshi qazaq» gazetining erekshe sәtterinde atqa qonyp, nasihattap, júrt arasyndaghy bedelining artuyna septigi tiygen iri túlgha. Sondyqtan Iliyas Jansýgirovting portreti býgingi «Egemen Qazaqstan» gazetining eng kórnekti jerinen oryn tauyp, jarqyrap túrghany jón der edim.
Gazetting 10 jyldyq mereytoyy qarsanynda Iliyas әigili «Dala» poemasyn jazdy. 1930 jyly shyqqan gazetining bir nómirine tolyqtay basylghan «Dala» poemasy qazaq tarihyndaghy eleuli kezenderge sholu jasaydy. Ony poemanyng taqyryptarynanda kóruge bolady. «Aq taban», «Qúl kógeni», «Qúrbandyq», «Otar joryghy», «Jiydeli baysyn», «16-jyl», «Bostandyq», «Alasapyran», «Ataman oinaghy», «Álsiz dauys». Qay birin alyp qarasang da qazaq balasynyng basynan ótken qiyn jyldar, qily taghdyrlar, tartysty dýniyeler, qasiretti kezenderdi Iliyas qana osylay jaza alatyn edi. Ekinshi qyrynan, múnday tolghaqty dýniyeni, әriyne, esh qarsylyqtan iymenbey «Enbekshi qazaq» gazeti ghana jariyalay aldy.
«Dala» poemasynyng jazyluyna Iliyas Jansýgirov ghana emes, tútas redaksiya újymy óte jauapkershilikpen qaraghan. Ony sol kezde Iliyaspen birge «Enbekshi qazaq» gazetinde júmys istegen tilshilerding estelikterinen kóptep kezdestiruge bolady. Osy rette sonyng birine ghana toqtalayyq:
... «Respublika Qazaqstannyng 10 jyldyq toyyn ótkizuge dayyndalyp jatqan edi. Redaksiyagha onjyldyq jónindegi materialdar men basqaratyn «Partiya túrmysy» bólimi arqyly ótuge tiyis boldy. Osy toygha baylanysty Iliyas ózining әigili «Dala» poemasyn jazdy. Jazghanda ol әueli redaksiyagha poemanyng bas jaghyn alyp keldi. Ony biz redaktor, onyng orynbasary Raqym Sýgirov, bólim bastyghy men bәrimiz qosyp otyryp oqytyp kórdik. Josparyn tyndadyq. Ángime manyzdy mәseleden, aqyn jәne halyq degen mәseleden, erekshe ekpin, asqaq leppen, óte tartymdy bastalghan.
...Poemany birauyzdan únattyq. Kesek, tamasha shygharma dep taptyq. Gazetke týgel jariyalaymyz dep kelistik. Osy «Dala» poemasynyng jalghasyn jazyp әkelip jýrgende bayqadym: Iliyas ólendi shapshan, aghyl-tegil, borandatyp jazatyn», – deydi Beysembay Kenjebaev óz esteliginde.
Búl jerde birinshiden, Iliyastyng salmaqty shygharmalardy jazugha qalay barghanyn, nendey qadam jasaghanyn bilsek, ekinshiden, «Enbekshi qazaq» gazeti újymynyng berekeli júmysyn angharamyz. Demek, osynday birligi bar, yntymaghy jarasqan újym ghana ýlken isterdi atqara alady. Aty san ózgerse de, zatyn ózgertpegen «Egemen Qazaqstan» gazetining jýzjyldyq tarihty syndarly jolmen basyp ótkeni, óz túsyndaghy basylymdardan qara ozyp, el gazetine ainaluy osynday sabaqtastyqtyng jemisi deuge de bolady.
1936 jyly qarasha aiynda «Sosialistik Qazaqstan» gazetining birneshe nómerinde Iliyas Jansýgirovting «Qúlager» atty әigili poemasy jariyalandy. Búl aqynnyng osy gazettegi songhy jariyalanghan shygharmasy edi. Sonymen birge, «Qúlager» Iliyas shygharmashylyghyndaghy óleng óresin sharyqtatqan tuyndysy deuge de bolady. Jazylghanyna qanshama jyl ótse de qadirin joymaghan, býgingi tanda orys, nemis, aghylshyn, taghy da basqa tuysqan últtar tiline audarylyp, әlemdik әdebiyetting asyl qazynasynyng qatarynan oryn alghan úly shygharma sol kezdegi oqyrmandar arasynda da jaqsy baghalanghany belgili.
... «Sәbit auylyna túra tartyp, Petropavlgha keldik. Oblystaghy jazushy Ábdirahman Aysarin men gazet redaktory Seyilbek Ýsenov qalalyq әdebiyet keshin úiymdastyryp, qazaq әdebiyeti jóninde men sóz sóiledim de, Iliyas ózining shygharmashylyq júmysy turaly әngime aityp berdi. Sýiikti aqynyn tyndaghan halyq kóp súraq qoydy. Súraqtyng deni «Qúlager» poemasy turaly edi. Jyl búryn búl poema «Sosiaistik Qazaqstannyn» kóp nómerinde jariyalanyp, býkil respublika oqushylarynyng nazaryn audarghan-dy. Júrtshylyqtyng jәne qalamdas joldastarynyng pikirin amanda iltipatpen baghalaytyn kishipeyil aqyn búl poemany da óz ótinishimen kópting talqysyna salghany bar. Sonda bәrimiz de keremet tuyndygha qatty quana, jaqsy baghamyzdy aita otyryp, birqatar keneste aitqan edik. «Qúlager» turaly kóp súraq berilui de sondyqtan. Ilekeng óz jauabyn da qys boyy «Qúlager» poemasyn kópshilikting paydaly kenesine sәikes tolyqtyryp, óndep, jóndep baspagha bergenin aitty», – deydi Beysembay Kenjebaev.
Beysembay Kenjebaevtyng aitqanyn aqynnyng úly Sayat Jansýgirov te: «Qúlager» poemasy birneshe kýn qatarynan basylghan «Sosialistik Qazaqstan» gazetin alugha kezekke túrghan kiside esep joq boldy», – deydi kórgender. Ákem sonda boyyndaghy kýsh-jigeri tau suynday bulyqsyghan, senimi men dýniyege degen mahabbatynda shek joq 42-degi ot jýrekti aqyn edi» – dep quattaydy.
Osy tústa kókeyime: «Egemen Qazaqstan» gazeti de óz túsynda osynday baghaly enbekterdi dәl tanyp, der kezinde jariyalap, júrt yqylasyna bólengennen keyin de jýz jasap otyrghan shyghar» degen oy sap ete qaldy. Eger «Qúlager» sol tústaghy basqa bir gazette jariyalanghan bolsa, sol basylymnyng baghy ýstem bolyp keter me edi? – degen kýdikte qanjyghalady. Osy ýshin de «Egemen Qazaqstan» gazeti Iliyasqa qaryzdar desem, artyq bolyp ketpeytin shyghar.
Iliyas 1931-32 jyldary «Enbekshi qazaq» gazetining arnauly tapsyrmamen Semeyge eki ret kelip óndiris oryndarynda, Ertis su joly basqarmasynda bolyp, adamdarmen әngimelesip, ocherk, maqalalar jazady. Et-konservi kombinatyn aralap, júmys jaghdayyn kórip biledi. Tipti, sol jylghy jýk tasu jospary qalay oryndalghany turaly material jazyp, orys tilinde shyghatyn «Priirtyshskaya pravda» gazetinde jariyalaydy. Osy jerde qazaq gazetining tapsyrmasymen issapargha kelip, orys gazetine maqala dayyndaghanyn týsine almay biraz jýrdim. Búl týiin tómendegi qújatqa kezikkende sheshildi.
Sóitsek, Iliyas «Enbekshi qazaq» gazetinde istep jýrgende, bir jaghynan ROSTA (Rossiyskoe telegrafnoe agentstvo)-nyng Qazaqstandaghy tilshisi bolyp júmys atqarghan eken. Búl Iliyastyng sol tústa qazaq tildi basylymdarmen qatar, orys tildi baspasózderge de jazyp túrghanyn bildiredi. Eger Iliyastyng «Enbekshi qazaq» gazetindegi shygharmashylyghy turaly izdene bastamasaq, búl aqiqatqa da kezdespey jýre berer me edik.
Jogharyda aitylghandar el biletin dýniyeler. Osy kýnge deyin talay tekserilip, zerttelip, zerdelenip baghasyda berilip qoyylghandar. Biraq qalamger múrasyn «Enbekshi qazaq» gazetimen sabaqtastyru ýshin búl osy tarihty sholyp shyghugha túra keldi. Búdan ózge Iliyastyng qazirge deyin aty bar da, jalpy zaty býgingi oqyrmangha tolyq jetpegen gazette jariyalanghan dýniyeler kóp-aq. Eger osy gazetting sarghayghan tigindisin paraqtap otyrsanyz, oqyrmangha әli jete qoymaghan, zertteushilerding nazarynan tys qalghan, Iliyastyng jinaqtaryna enbegen, engizilgenderining deni ózgeriske úshyraghan biraz dýniyeni kezestirdik. Onyng tolyq núsqasy kóshirilip, toptastyryldy. Aldaghy uaqytta oqyrmanmen jýzdese jatar. Búl rette Iliyastyng jurnalistik qyryn zertteytin jastargha kómek bolsyn degen niyetpen solardyng taqyryby men shyqqan nómirleri turaly aita ketkendi jón kórdik.
Iliyastyng «Enbekshi qazaq» gazetinde jariyalanghan eng birinshi tuyndysy 1928 jylghy 19 qantar, beysenbi kýni shyqqan №16 nómirdegi «Gazet sózi ayaqsyz qalmasyn» degen maqala. Odan ary qaray Qazaqstan Respublikasy Últtyq akademiyalyq kitaphanasynyng siyrek kezdesetin qorlar men qoljazbalar qorynda saqtalghan «Enbekshi qazaq» gazetining 1928 – 1931 jyldar aralyghyndaghy tigindisin aqtaryp otyryp, onyng birtalay publisistikalyq maqalasyn taptyq. Búl dýniyelerdi Iliyas, Badyraq, Tanqybay, I.J, Ja-ja, Jansýgirúly Iliyas, Qosshy, Saqa siyaqty býrkenshik attarmen berilgen.
Olar mynalar: «Gazet sózi ayaqsyz qalmasyn» «1928, №16 (1043), yanvari 19, beysenbi), «Toghyz jasar qyzyn satty» (1928, №255 (1082), mart 6), seysenbi, «Tentekting ertegisi» (1928, №229(1256), oktabri 4, beysenbi), «Bet ashar» (1928, №258 (1285), 7 noyabr, sәrsenbi), «Quyrshaq» (1929 mart №55 (1384), júma), «Adyrayghan tóreshildik, tymyrayghan tóreshildik, taghy-taghy qay tóreshildik» (1929, №58 (1387), mart 12, beysenbi), «Han atbeket» (1929, №64 (1393), mart 22, júma), «Tórt joldyng toraby» (1929, №144 (3443), beysenbi. 3 may), «Shoqpardyng shoqtyghynda» (1929, № 128 (1457), beysenbi, 8 iili), «Ónsheng jauyz, qandy auyz» (1929, №171 (1500), avgust 17, seysenbi), «Jarlynyng qorghany, jaudyng qúrbany» (1929, №173 (1502)29 avgust, beysenbi), «Gazet emes, konsert» (1929, №177 (1506), 3 sentyabri, beysenbi), «Meni arqala, baq quala» (1929, №180 (1509), 9 sentyabri, dýisenbi), «Jol auzynda» (1929, №186 (1515), 16 sentyabri, dýisenbi), «Sonymen ketip baramyn» (1929 jyl, №190 (1520), 22 qyrkýiek, jeksenbi), «Teatr turaly» (1929, №198 (1527), 30 qyrkýiek, jeksenbi), «Taspen úrghandy, aspen úrady» (1929, №203 (1230), sentabri 4, seysenbi), «Alystaghy auylda I» (1929, №211 (1541), 16 oktyabri, sәrsenbi), «Alystaghy auylda II» (1929, №211 (1541), 16 oktyabri, sәrsenbi), «Biz embide edik» (1929, №228 (1557), 4 noyabri, dýisenbi), «Ivan Ivanovich» (1929, №243 (1572), 22 noyabri, júma), «Án, әnshiler jayynda» (25 qantar, 1931 jyly)...
Sózimiz dәleldi boluy ýshin osy materialdardyng keybirining túpnúsqa kóshirmesin kórsete ketsek artyq bolmas.
Kelesi kezekte,, Iliyastyng «Enbekshi qazaq» gazetinde orny, bedeli, róli qanday boldy degenge sayady. Búl súraqqa Iliyastpen úzaq jyldar әriptes bolghan, birge júmys istegen qalamger dostary men shәkirtterining estelikterin qarastyra otyryp, jauap bergendi jón kórdim. 1929 jyly 12 mausym kýni Beyimbet Maylin Iliyasqa Qyzylordadan: «... Qyzylordadan gazet shyqqaly jatyr. Birinshi sany osy iinning 20-sy kýni shyghady. Aty «Syr boyy». Jazushylary tolyp jatyr. Belsendi adamdary: Mansúr, Ábdirahman (Mústapanyn), Mәtijan. Oqshau jazushysy men.
Syrt ósegi: búl gazet «Enbekshi qazaq»-tan asyp týser desedi. Kim bilsin, qaytkende de birinshi sanyn oqyghansha asyqqanyng jón», – dep hat joldady. Ókinishke qaray, «Syr boyy» «Enbekshi qazaq»-tan asyp kete alghan joq. Sebebi, «Enbekshi qazaqtyn» alghy shebinde qalamy jýirik Iliyastar túrdy. Eger Iliyastar «Syr boyynyn» sabynda bolghan da Beyimbet aitqanday, «Kim bilsin?». Sol ýshinde býgingi egemendikter osy basylymnyng sarabdal tarihyn qalyptastyru ýshin baryn salghan Iliyasty eshqashan úmytpaghany jón. Eger Iliyas eskerilmese, ertengi úrpaq ta úmytshaq bolyp ketui әbden mýmkin.
Ol, ol ma? Iliyastyng «Enbekshi qazaq»-ta bedelining tym joghary bolghanyn da dәleldeytin derekter kóp. Tipti, «Enbekshi qazaqqa» kelgen әrbir hat Iliyas Jansýgirovting sýzgisinen ótpey basylymgha jiberilmeytin bolghan. Tipti, mýiizi qaraghayday Beyimbetting «Enbekshi qazaqqa» jibergen dýniyelerin gazetke bermes búryn aldymen Iliyastyng kenesine jýgingeni belgili. Oghan Beyimbetting 1928 jyly 18 qyrkýiekte Almatydan jazghan hatynda: «Iliyas! Myna bireulerdi «E.Q»-qa jiberdim. Jarasa basarsyn, jaramasa, saqtap qoy, ózinnen alarmyn...», – delinse, Qúlmyrza Ótepúlynyng 1928 jyly 6 jeltoqsanda Mәskeuden jazghan hatynda: ... «Múrashyl kommunasy» degen bir felieton jiberip otyrmyn. Anau kýni «Aqibattyng advokaty» degen bir felieton jiberip edim. Onyng qashan basylatyny maghan mәlimsiz. Biraq ol felietondy basqarma әdirisine jiberip edim. Mynany saghan jiberip otyrmyn. Oqyp shyghyp, týzetip, gazetterinizden oryn berersinder», – dep ótinish bildirgeni aitar oiymyzdy aighaqtaytyn dәlel dep bilemin. Tayyr Jarokovtyng da Iliyas dese jany bólek bolatyn 1929 jyly 5 sәuirde Mәskeuden jazghan hatynda: «...Iliyas osymen birge azyraq kónilge kelgen әdebiyet mәselesi turaly bir nәrse jazyp jiberip otyrmyn. Qisyghy bolsa týzetip, óndenkirep jiberuge sebep bolarsyn! Býitip tapsyrghandaghy maqsatym sen bir kóilek bolsa da búryn tozdyrdyng ghoy,..» – dep jazghanyn oqyghanda kónil tolqyp ketti. Osynday agha-inilik qasiyet bizden alystap ketti ghoy.
Sonday-aq, sol tústa gazetke tilshilerdi tandau, alu, taghy da basqa kadrlyq júmystargha Iliyastyng belsene atsalysqany da beseneden belgili. 1928 jyly 25 qyrkýiek kýni Qúlmyrza Ótepúly men Tayyr Jarokov Iliyasqa Mәskeuden jazghan hatynda tómendegidey mәtin bar.
... «Osy halymyzdy aita kelip aldyna tartayyn dep otyrghan mәselelerimiz mynalar:
1-shi. Keterinde ózine de aitqanbyz, Mәskeudegi bolyp jatqan isterden «E.Q»-qa aqpar berip otyratyn basqarmagha birer adam kerek bolar dep. Osy kýni de habar jazyp jýrgen bireu bar ghoy. Biraq onyng kim ekenin biz bilmeymiz. Bәlkim orys bolar dep shamalaymyz. Bizding oiymyzsha basqarma da bizding tәjiriybege aluymyzgha qarsy bolmas. Tәjiriybe alsyn dese, sol Mәskeudengi basqarmanyng óz tilshilik qyzmetin bizge artsa deymin. Búl turaly ózine de aitqanbyz. Taghy da aitamyz. Bylaysha da (tilshi bolmayda) jazugha bolady ghoy. Kez kelgen kisige Mәskeu mekemesi ne istep jatqanyn aita qoymaydy ghoy.
2-shi. Taghy bir týsinis retinde súraytynymyz: anda-sanda ýlken-ýlken bayandamalar tyndaymyz. Bolmasa, kósemderimizding búl jerde sóilegen sózderi gazet betine jazylyp túrady. Osylardy qazaqshagha ainaldyryp otyrsaq ol da ýlken tәjiriybe...». Osydan búlay búl azamattardyng enbekteri gazet betinen týspeytin boldy. Qazir tarih betinen týspey jýr. Enbek solardyki degenmen, sebep Iliyas tarapynan bolghanyn angharu qiyndyq tudyrmaytyn shyghar.
Iliyasqa qatysty muzey qorlarynda nemese Iliyaspen birge istegen zamandastary saqtap qalghan Iliyasqa qatysty qújattardy aqtaryp otyrghanda, onyng ishinen «Enbekshi qazaq»-qa tәn taghy biraz sarghayghan gazet paraqtaryn tauyp aldyq.
Búl «Enbekshi qazaq»-tyng 1921 jyly noyabriding 7- kýni shyqqan alghashqy sany jәne alghashqy shygharushylary Baydilda úly Ábdirahman, Asylbek úly Ábdolla, Áuez úly Múhtar, Teljan úly Temirbolat, Núrmúhamet úly Qasen.
Jogharydaghy suretter «Enbekshi qazaqtyn» 1000-shy nómeri jaryq kórgendegi arnayy nómerge berilgen suretter. «Enbekshi qazaq» gazetining redaktory Toghjan Ghabbas pen «Enbekshi qazaq» basqarmasynda júmys istegen: redaktordyq әdeby jardamshysy Dulat úly Mirjaqyp, Basqarma hatshysy Begәli úly Ghali, partiya, júmysshy bólimin basqarushy Aysary úly Ábdirahman, «Enbekshi qazaq»-qa oqshau sóz jazushy Mayly úly Beyimbet, el hattaryn basqarushy Segizbay úly Amanghali, kenes qúrylys bólimining basqarushysy Ahmet úly Iliyas, sharua bólimin basqarushy Eshmúhambet úly Merhab, telegram habarlaryn basqarushy Jýsip úly Sapa, repeter Dәuletbay úly Mәjiyt, tilshiler burosynyng hatshysy Aghaydar úly Ábdolla, zertteu burosynyng hatshysy Elshibek úly Ahmet, týngi redaktor Ylya úly Ábil, basqarma qyzmetkeri Qojahmet úly Shiyap.
Búl 1000-shy san jәne soghan oray shygharylghan merekelik nómerdegi «Auyl tili», «Leninshil jas», «Auyl», Júmysker tili», «Týrkimenstan», «Bashqúrtstan», «Qyzyl tatarstan», «Erkin too», «Qazaq tili» «Tilshi», «Kembeghallar auazy», «Qyzyl Qazaqstan», «Jana mektep», «Bostandyq tuy», «Kedey» gazetterining qúttyqtaulary.
Búl jogharyda aitylghan nómerding songhy beti. Onda: «Gazet neshe ótkelden ótedi» degen bas taqyryp ayasynda gazet basqarmasynyng qúrylymy men óndiriske deyingi jәne oqyrmangha jol tartatyn barlyq júmys barysy kórsetilgen.
IYә, Iliyastyng «Enbekshi qazaq» gazetindegi enbekterin búdan әri de taratyp aitugha bolady. Qolymyzda taghy da biraz sarghayghan gazet paraqtary túr. Olar qalamgerding jeke shygharmashylyghyna qatysty dýniyeler bolghandyqtan osy joly kýte túrghandy jón kórdik. Búl taqyryp aldaghy uaqytta kóteriledi. Dese de, jogharyda aitqandarymyz, Iliyastyng «Enbekshi qazaq» gazetining jýrisinen janylmay «Egemen Qazaqstan» bolyp, elding sózin sóilep, el gazetine ainaluyna qosqan ýlesi.
Búl jerde «Egemen Qazaqstannyn» barlyq jetistigine Iliyas Jansýgirov qana ýles qosty degennen aulaqpyn. «Egemen Qazaqstan» gazetining býgingi tanda býkil halyqtyng ýnjariyasyna ainaluy ýshin Gh. Qarash, R. Mәrsekúly, J. Aymauytúly, B. Mayliyn, S. Saduaqasov, T. Yrysqúlov, O. Jandosov, M. Áuezúly, T. Qúnanbayúly, M. Túrghanbayúly, S. Dónentayúly, A. Segizbaev, S. Múqanov, Gh. Toghjanov, M. Joldybaev, A. Arystanbekov, Gh. Mýsirepov, T. Núrtaziyn, E. Aldongharov, O. Isaev, Á. Mýsiyn, taghy da basqa qazaqtyng narqasqa jigitteri basylymnyng irgesin qalap, dinin bekitti. Tilin týzep, dilin tazartyp, tirligin nyghaytty. Sol qatarda I. Jansýgirovting esimi erekshe qúrmetpen ataluy kerek edi.
«Egemennin» biylghy ghasyrlyq toyynda Iliyastyng bas basylymnyng jarqyn keleshegine qosqan ýlesi men jurnalistik qarym-qabiletine tolyq bagha beriledi degen ýmittemin.
Aytu bizden, atqaru sizden, aghayyn!
Qajet Andas
Abai.kz