Gýljan apa Qaraqúsovanyng qazir ekining biri biledi. Ár aitqan sózi internetting "hiyti" bop jýr. Zamanauy tilmen aitsaq, "haypanutaya" degen teneu dәl keledi.  Mәjilisting eng tәjirbiyeli deputattarynyng biri. 

Gýljan Qaraqúsova biyl 69 jasta. 3 bala, 8 nemere sýiip otyrghan әje.  Mәjilis deputaty. Senatta da deputat bolghan. Jalpy deputattyq qyzmetine biyl 16 jyl. Ekonmist, ghylym doktory, professor, aita berseniz ataghy kóp...Orden-medaliderin tizbelep jatpayyq. Bir basyna jetip-artylady.

Bir jyldary Astanadaghy (ol kezde bas qalanyng aty Astana edi ghoy) deputattar ýisiz qalyp, biraz uaqyt qymbat qonaq ýilerge qonystanghany esterinizde bolar.

Sol qymbat qonaq ýide budjet esebinen túryp jatqan óz әriptesterin jaqtap sóilep, jurnalisterge jekigen. "Rebyata, Kto kak soderjitsya, tot tak y rabotaet" degen-di. Búl Qaraqúsovanyng óz sózi. Dýiim júrt deputattyng búl daraqylyghyn syngha alghan. Keyin Qaraqúsova óz sózinen ainyp, aqtalghanday boldy. Jә, ony qoyshy, aita berseng deputat Qaraqúsovanyng qynyr-qisyq sózderi kóp.

Búl - "Bizding Sovet odaghy" dep sóilep, syngha qalghan Qaraqúsova.

Búl - "Qartar pansionatyn salayyq" dep sóilep, syngha qalghan Qaraqúsova.

Búl - "taza qazaqy" tilmen "bir bala jaqsy, eki bala jaqsy" dep sóilep,  syngha qalghan Qaraqúsova...

Esimizde, әleumettik jelidegi әjuadan keyin Gýljan apa "Qazaq tilin ýirene beremin. Biraq maghan qoldau kerek.  50 jyl orys tilinde sóilep, sol tilde júmys jasap, sol tilde oilanyp keldim. Qazaq tilin ýirenudi endi bastadym" degen edi. Onysyn qúptadyq jәne.

Shyny kerek, Gýljan Janpeyisqyzyn biz jeter jerine jetkizip, shymbayynan ótkizip, kóp synadyq. Zeynetkerligin de aittyq, qazaq tilinde sóilemeytinin de synadyq. Qazaqqa jat, bóten mentalittetke tәn bastamalary ýshin de sóktik. Endi býgin sóitken Qaraqúsova jón sóz aitypty. Synaudy bilgende, maqtaudy bilmeymiz be?

Ótkende Mәjiliste jiyn ótti. Últtyq qordyng basshylary kelip, deputattargha esep berdi. Budjettik kodekske sәikes, zeynetaqy qory aktivterin basqaru qúqyghy Últtyq qordy basqaru kenesine berilipti. Yaghni, kenes Últtyq qordyng da, Zeynenaqy qorynyng da aktivterin basqarady. Biz kýlki etip jýrgen Qaraqúsova deputattardyng aldyna kelgen sol qor basshylaryna shýilikti.

Qordy әri beri sýirep jýrgende, salymshylardyng jinaqtaryn joghaltyp aludan qauiptenetinin jylarmanday bolyp aitty.

"Men zeynetkermin. Mening ol jerde (qordy aitady) salymymnan góri kóz jasym jinaqtalyp jatyr. Men búl jerde óz azamattarymyzdyng jeke jinaghy turaly aityp otyrmyn. Memleket әrbir azamattyng jinaghynyng aman saqtaluyna kepil boluy kerek qoy. Ol jinaq tek aman saqtalyp qana qoymay, ol zeynetke shyqqansha jyl sayyn ósip otyrugha tiyis. Osyny úmytpaghan jón. Ol azamat jyldar boyy jinaghan aqshasyn zeynetke shyqqan song tolyq aluy kerek. Eng qúryghanda invest tabys infliyasiyadan tómen bolmauy kerek" dedi ol.

Sonday-aq, deputat Qaraqúsova qyzmetterding biriktirilui júmystyng jýiesine әser etip, mindetterding shatasuy, júmystyng jýrmey qaluyna әkelip soqtyruy mýmkin ekenin aityp:

"Últtyq qorda aqsha jetpey me? Endeshe eshqanday da tәuekelge barmay, aqshalaryn qaytaryp bereyik. Bizding Birynghay zeynetaqy qorynyng problemalary az emes qoy. Men osydan qorqamyn. Mindetterdi qalay bólisedi?" dedi.

Týiin

Qaraqúsova "Men zeynetkermin. Mening ol jerde (qordy aitady) salymymnan góri kóz jasym jinaqtalyp jatyr" deu arqyly býkil halyqtyng kóz jasy zeynetaqy qorynda jinalyp, tenizge ainalugha tayau qalghanyn aitty. Ol teniz tolqysa ne bolmaq? Sony da eskertti. Qordy әri beri sýirep jýrgender salymshylardyng jinaqtaryn joghaltyp jibere me degen qaupin de jasyrghan joq. Qazir biyliktegilerding mayly-qaltasyna ainalghan zeynetaqy qorynyng súrauy bolatynyn eske saldy. Osy ýshin Gýljan hanymgha bir alghys aityp qoyghannyng aiyby bolmas!

Jaraysyz, Qaraqúsova hanym!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz