«Qara jorgha» tәuelsiz Qazaqstan mәdeniyetinde qaytadan janghyrghan jәne halyqtyng kókeyinen shyqqan by bolyp qalyptasyp keledi.

«Qara jorgha» - jay qara jorgha emes, ol - qazaqtyng jәne últ tarihynyng beynesi.

«Qara jorgha» - últymyzdyng kónil-kýii, taghdyry, múny men sezimi.

Qúdaygha shýkir, qazir «Qara jorghany» enkeygen shaldan enbektegen balagha deyin biyleytin boldy. Tipti «KTK» arnasy búl biyding kópshilikke baghyttalghan tetigin tauyp, san últty biyletip, tannan osy yrghaqpen eldi jattyqtyratyn boldy. Búghan quanu kerek, maqtanu kerek.

Biraq, basqagha qaydam, bizge osy qoldanylymdaghy «Qara jorgha» mәtininde eldik ruh bәsendeu, toy-tomalaqtyng ruhy jogharylau kórinedi de túrady. Osyny sezinip, bir jyldan beri tanys aqyndarymyzgha «Osy әuenge sóz jazyndarshy!» dep ótinumen boldyq. Búl ótinishimizdi bireu tyndady, bireu tyndamady. Bireu selqos jazdy, bireu yqylaspen jazdy. Qolymyzdaghy mәtinderding ishinde әriptesterimizge qatty únaghany - tanymal aqyn, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent, mahambettanushy, "Túmar" jurnaly bas redaktorynyng orynbasary Onaygýl Túrjannyng núsqasy.

«Qara jorgha» tәuelsiz Qazaqstan mәdeniyetinde qaytadan janghyrghan jәne halyqtyng kókeyinen shyqqan by bolyp qalyptasyp keledi.

«Qara jorgha» - jay qara jorgha emes, ol - qazaqtyng jәne últ tarihynyng beynesi.

«Qara jorgha» - últymyzdyng kónil-kýii, taghdyry, múny men sezimi.

Qúdaygha shýkir, qazir «Qara jorghany» enkeygen shaldan enbektegen balagha deyin biyleytin boldy. Tipti «KTK» arnasy búl biyding kópshilikke baghyttalghan tetigin tauyp, san últty biyletip, tannan osy yrghaqpen eldi jattyqtyratyn boldy. Búghan quanu kerek, maqtanu kerek.

Biraq, basqagha qaydam, bizge osy qoldanylymdaghy «Qara jorgha» mәtininde eldik ruh bәsendeu, toy-tomalaqtyng ruhy jogharylau kórinedi de túrady. Osyny sezinip, bir jyldan beri tanys aqyndarymyzgha «Osy әuenge sóz jazyndarshy!» dep ótinumen boldyq. Búl ótinishimizdi bireu tyndady, bireu tyndamady. Bireu selqos jazdy, bireu yqylaspen jazdy. Qolymyzdaghy mәtinderding ishinde әriptesterimizge qatty únaghany - tanymal aqyn, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent, mahambettanushy, "Túmar" jurnaly bas redaktorynyng orynbasary Onaygýl Túrjannyng núsqasy.

Negizi, Onaygýl hanym әnge sóz jazatyn avtorlardyng qataryna jatpaydy. Ol - qoltanbasy bólek, dara aqyn. Sondyqtan bizding ótinishimizge «Búl qalay bolady eken?» dep qarapayymdylyq tanytqany da ras. Biraq aqyn keyinirek: «Búryn mәn bermeydi ekenbiz. Halyq qara jorghany keninen qoldap jatqanyn bayqadym. Alayda sózi, shynynda, jay toy-tomalaqtyng ayasynda ketipti. Al, qazir júrt eldikting ruhyn, eldikting sózin saghynyp jýr. Sondyqtan men sol ruhty jetkizuge tyrystym. Sizderge rahmet, oy salyp, sezimimdi qozghadynyzdar!» dedi.

Sonymen, qazaqtyng әnsýier, ónersýier qauymyna «Qara jorgha» biyining әuenine jazylghan jana әn mәtinin úsynamyz. Múny әnshi, biyshi әleumet jyly qabyldaydy ghoy dep esepteymiz.

Biraq búl búrynghy mәtini týkke alghysyz degen sóz emes, dәstýrli qazaq әn-kýileri birneshe núsqada qatar nasihattala beretinin uaqyttyng ózi kórsetip otyr.

Ánuarbek Eraly,

Astana qalasy

«Til jәne mәdeniyet» qoghamynyng tóraghasy

QARA JORGhA

Áni:  halyqtiki
Sózi: Onaygýl Túrjanniki

Qara jorgha, dýbirle,
Perishtedey kýbirle.
Úrandaghan qazaqtyn,
Demi jatsyn ýninde.

Súlu qara jorghanyn,
Yrghaghyna salghanym.
Biylep shyqty, mineki,
Halqym – qara ormanym.

Saryarqanyng dalasy,
Sonau Jayyq jaghasy,
Qaratau da qol búlghap,
biylep túr ghoy qarashy.

Alash-júrtym – aibarlym,
Qazynaly, qaynarlym.
Qorghap qalghan búl jerdi,
Babalardan ainaldym.

Aq jýrekti, jaydarlym,
Qazaqtyqtan ainaldym, 
Mýmkin etken barlyghyn,
Azattyqtan ainaldym.

Has ónerdi sýigender,
Dombyra alyp, kýimen kel.
Tolqynynday Kaspiydin,
Tolqyp-tolqyp biylender.

Jetisu men Zaysany,
Syrdyng boyy – jaysany,
Qara jorgha terbelip,
Sәlem alyp qaytady.

Orta tolsyn, aghayyn!
Orta tolsyn, aghayyn!
Kóreyinshi jýzinnen,
Atqan tannyng arayyn.

Erekshe ghoy ýn býgin, 
Biyleytúghyn kýn býgin.
Osy biymen halqymnyn, 
Kórseteyik birligin.

Baghasynday altynnyn, 
Kórseteyik saltyn myn.
Jarqyraghan minezin, 
Kórseteyik halqymnyn.

Qara jorgha, dýbirle,
Perishtedey kýbirle.
Úrandaghan qazaqtyn,
Demi jatsyn ýninde.

«Abay-aqparat»