( JÝSIPBEK AYMAUYTÚLYNYNG

"QARA BAQSY" ÁNGIMESI  HAQYNDA)

Sózimizdi el әngimesinen bastayyq. Erte-erte ertede emes, kýni keshe qarapayym qazaq auylynda imandy bir qariya jasapty. Onyng eludi ensergende sýigen jalghyz úly bolypty. Saghyndyryp kelgen bala erkelikke boy aldyrmay alghyr bop ósipti. Kýnderding - kýni ol óz betimen oqu izdep Almatygha ketedi. Ne kerek, sol shaharda oqyp-jetilip, sanauly jyldan keyin qanday maman bolghanyn bildirmekke әri tandaghan qalyndyghynyng basyna oramal saldyrmaqqa elge oralady. Auylda dýrkirep kelin týsiru toyy ótedi. Ertesine aqsaqal perzentin shaqyryp:  "Endi ne istemeksin? Kelin ne istemek?" dep súraydy ghoy, bayaghy. Balasy jalyndap túryp jospar-baghdaryn aitady... Shal ýndemey qalady. Toy-tomalaq qyzuy basylady, jastar qayta nәn shahargha ketedi. Sonda únjyrghasy týsken aqsaqaldan qúrdasy súraydy deydi:  "Au, balang men kelining endi ne isteydi?" dep. Oghan ashuly qart:

- Kelinim, adam soyady, balam kór qazady, - dep jauap qayyrypty. Sóitse, qamkónil qariyanyng kelini - qandauyrdy erkin iygergen hirurg, al balasy eski qorym-beyitterdi zertteuge mamandanghan arheolog eken. Shal  "әi, әttesi-ay!" dep osyghan qatty qynjylypty...

( JÝSIPBEK AYMAUYTÚLYNYNG

"QARA BAQSY" ÁNGIMESI  HAQYNDA)

Sózimizdi el әngimesinen bastayyq. Erte-erte ertede emes, kýni keshe qarapayym qazaq auylynda imandy bir qariya jasapty. Onyng eludi ensergende sýigen jalghyz úly bolypty. Saghyndyryp kelgen bala erkelikke boy aldyrmay alghyr bop ósipti. Kýnderding - kýni ol óz betimen oqu izdep Almatygha ketedi. Ne kerek, sol shaharda oqyp-jetilip, sanauly jyldan keyin qanday maman bolghanyn bildirmekke әri tandaghan qalyndyghynyng basyna oramal saldyrmaqqa elge oralady. Auylda dýrkirep kelin týsiru toyy ótedi. Ertesine aqsaqal perzentin shaqyryp:  "Endi ne istemeksin? Kelin ne istemek?" dep súraydy ghoy, bayaghy. Balasy jalyndap túryp jospar-baghdaryn aitady... Shal ýndemey qalady. Toy-tomalaq qyzuy basylady, jastar qayta nәn shahargha ketedi. Sonda únjyrghasy týsken aqsaqaldan qúrdasy súraydy deydi:  "Au, balang men kelining endi ne isteydi?" dep. Oghan ashuly qart:

- Kelinim, adam soyady, balam kór qazady, - dep jauap qayyrypty. Sóitse, qamkónil qariyanyng kelini - qandauyrdy erkin iygergen hirurg, al balasy eski qorym-beyitterdi zertteuge mamandanghan arheolog eken. Shal  "әi, әttesi-ay!" dep osyghan qatty qynjylypty...

Adam týsinigi qyzyq әri tylsym ghoy. Ol bir nәrsege yntyghady, bir nәrsege tandanady, endi bir nәrseden ýreylenedi. Mysaly, beyitti alayyq. Ol bireu ýshin - ómirden ótkenderdi eske alu (tәubagha kelu) orny, nemese sarabdaldanugha, aiyghugha mýmkindik berer jer, al bireu ýshin - kәdimgi ghylymy nysan (obekt). Esterinizde me, әne bir jyldary qaraghandylyq aqsaqaldar  "Tәttimbet sýiegi qashan qaytady?" dep, gazet betinde dabyl qaqqan edi. Janylyspasaq, ishinde arheolog Noeli Shayahmetov bar, bir top ghalym kenes túsynda kýishining bas sýiegin  "zertteymiz" dep alyp ketken de, qaytarmaghan. Qazir onyng qay zerthanada, neshinshi nómirli qu bas bolyp tirkelgenin jalghyz Qúday biledi.

Astapyralla, sonda qu bas ta talasqa hәm әngimege arqau bolghany ma? Bolmaghanda she? Aytalyq, biz nege jiyrma jyldan beri sabylyp Kenesarynyng basyn izdep jýrmiz? Anau  "Qyrghyzda qaldy" dedi, mynau  "Ombyda shyghar" dedi, endi bireu  "Peterborda! Basqa esh jerde de emes" dedi. Áne bir jyly  "Ekspress K" tilshisi bir shyndyqtyng úshyn ústatqanday bolyp edi, taghy da adasyp qaldyq... Sonymen, Kenesarynyng bas sýiegi bizge ne ýshin kerek? Búl súraqqa jauap beruden búryn, alghash  "Bas ne ýshin alynady nemese Kenesarynyng basy ne ýshin alyndy?" degen saualgha jauap izdeu lazym. Otarshyl patsha ókimeti Kenesarynyng basyn alu arqyly (Maghjan aitqanday, aldaugha týsken  "sorly qyrghyzdyn" qolymen) imperiya mýddesi aldynda eshkim kese-kóldeneng túra almaydy jәne  "Beyshara qazaq, endi sening basyng joq! Biz endi saghan aqyl beremiz, jón silteymiz" degendi sezdirdi. Sorymyzgha qaray, osy oiy jýzege asty... Al, býgingi tәuelsiz Qazaqstanda ómir sýrip jatqan Kenesary úrpaghy (alash júrty) ýshin hannyng jau oljalaghan bas sýiegining rәmizdik mәni bar. Ol tabylar, ne tabylmas - bizge shyndyqty bilu qajettirek. Keyde salystyrugha kelmeytin nәrseni salystyramyz ghoy. Aytalyq, Resey federaldyq qauipsizdik qyzmetining jariya etken materialyna qaraghanda, kezinde KGB-nyng arnauly qorynda saqtalghan Gitlerding bas sýiegi (órtten qalghan) Andropovtyng búiryghymen joyylghan (joghary temperaturada qayta órtelgen). Eger Kenesarynyng bas sýiegi de osylay joyylsa, fashizm kósemi men elining azattyghyn ansaghan últ kósemine kenes ókimeti bir kózben qaraghan ba degen oigha omatylasyn. Áriyne, bәri de mýmkin...

Bas sýiek, nemese qu bas turaly Shyghys әdebiyetinde de, Batys әdebiyetinde de az jazylmaghan. Álem ruhaniyaty búl arqyly adamgha tirshilikting mәnin, mahabbat pen ghadauattyng mәngilik maydanyn, eki dýniyening jandy synar sәtin, ólining - tiri, tirining óli haqyndaghy majazii men múghayynyn jetkizudi kózdeydi. Keleshekte azat qazaq әdebiyetine Han Kenening bas sýiegi túspal beyne bolyp enui ghajap emes. Qazir onyng úshqyny da bayqaldy.

"Beyit - tәubagha kelu orny" dep jogharyda biz jaydan-jay aitqanymyz joq. Álbette, bireu maydan dalasynda, endi bireu júmbaq jaghdayda (mysaly, bizdegi repressiya) kóz júmyp, úrpaghyna maghlúmsyz jerlenip jatady. Múndayda artyndaghy tughan-tuysy  "Bir uys topyraq sala almadym-au! Basyna Qúran oqy almadym-au!" dep ókinip qalady. Taghdyrgha shara bar ma! Atalarymyz  "Qúdaygha kýbiring de bir, sybyryng da bir" degendey, Alla - bәrin kórushi, estushi. Sondyqtan ótkenderding ruhyn jenildetu ýshin jaratqangha baghyshtap qay jerde oqyghan Qúranynyz bolsyn - sauap. Áriyne, adam әueli pende. Sol sebepti әzirshe joq beyitti izdep, tapsa kemi tolatynday, bary artatynday kórinedi. Pendege peyili sheksiz, synaushy Alla ony osylay oilantady, qam jegizdiredi. Zaman qiyngha ainalghan kezde, mәselen, ózbekting biyik hәm syrshyl aqyndary Fitrat pen Chulpon tobyrdyng qolynan qaza tauyp, ziraty beymaghlúm qalghan últ qayratkeri Mahmudqoja Behbudidyng beyitin izdeydi, qyrghyzdyng bekzat aqyny Qasym Tynystanov Manas kýmbezine múnyn shaghady, bizding Maghjan aqyn da Qorqyt, Kenesary, Syzdyq, Qoylybay, Bayan túlghasymen elding joghyn joqtaydy. Alash aqyny ajal, beyit, aruaq, jaratqan iye, namys, kie taqyrybyn jii qozghaydy. Qanqúily qalmaq Bayannyng basyn kesip, batyr denesi  "bir qyrda topyraq qauyp qala bergenin" jyrlar tústy Maghjan  "Arqanyng seli, jeli, shóli, beli, Erlerdi úmytpasa, el de úmytpas" dep qorytyndylaydy.

Qu bas pen adam hәm qogham taghdyry baylanysyn alashtyng dara jazushysy Jýsipbek Aymauytúly ózindik sýrenmen beyneleydi. Biz múny qalamgerdin  "Qara baqsy" atty әngimesinen kóremiz. Ol resmy baspasózding birinde ("Leninshil jas" jurnaly) 1925 jyly jariyalanghan.

Ádette kórkem shygharmanyng taqyryby men mazmúnynyng sәikestigi sóz bolyp jatady. Osy túrghydan baghamdar bolsaq, Jýsipbek әngimesi baqsy turaly emes. Áriyne, tuyndyda baqsy beynesi bar. Biraq jazushy shartty nyspalanghan әngimesinde kýrdeli qazaq shyndyghyn әri astarly, әri syrly, әri qúpiya beyneleuge talaptanady. Eger  "Qara baqsy" otandyq prozanyn, sonyng ishinde әngime janrynyng qalyptasu kezeninde tughanyn eskersek, Jýsipbekting últ kórkemsózi iiin qandyrugha az ter tókpegenin angharamyz.

Jalpy proza qanatyn keng jayghan kezde janrdyng qisynshylar týsindiretin tar shenberine syya almaydy. Búghan  "Qara baqsy" әngimesi aiqyn dәlel. Shygharmanyng ýstirt mazmúny mynanday:  Qaranghy týskende moldany qasyna alghan eki kisi beyitke keledi. Ol - "súpynyng tamy". Aysyz týn. Aynala qorqynyshty. Álgi ýsheu kórdi qazugha kelipti. Qazanshy Asqar ýrkek.  "Qasqyr mýsheli" Ábejan batyr. Osy Ábejan  "tabarakty" kýbirlegen, isting kýnә ne sauabyn anyq bilmeytin moldagha sastyratyn, qamaytyn súraqty kóp qoyady. Búlar beyitke qu basty alu ýshin kelipti. Nege? Kósherbay degen serileu jigit sal bolyp qalghan eken. Kýnderding kýni baqsy kelip, oghan sening keseling basqa shapqan, sondyqtan ony baspen (qu bas) qaghamyn degendi aitady. Myna alpystaghy Ábejan, sal bolyp túrmystan, ainalasynan qaghaju kórgen Kósherbay ýshin týnde beyitke kelipti. Álgi ekeumen. Aqyry ol qu basty etegine orap alyp shyghady. Baqsy Kósherbay keselin  "baspan soghyp kóshirdi". Ne kerek, Jýsipbek sózimen aitqanda,  "baqyrghan baqsynyng emi qondy ma, bolmasa shyn kónilmen den qoydy ma, әitpese óz boyyndaghy quaty jendi me, әiteuir ýsh kýnnen keyin" Kósherbay auruynan aiyghady...

Kórkem shygharma ómirding kóshirmesi emes, alayda myna súraq kókeyge keledi: shyn tirshilikte osylay boluy mýmkin be? Jauabymyz da әzir: kim biledi, kezdesse kezdesken shyghar. Biraq jazushy búl  "qiyal-ghajayypty" aitqysy keldi me, joq, basqany astarlady ma? Solay bolsa, ol qanday astar, nendey túspal? Nege Sәbit Múqanov әsire belsendi bop jýrgen shaghynda Jýsipbek turaly:  "Aymauytúly qosayaq deytin tyshqan syqyldy edi. Sol qosayaqqa úqsap qúiryghyn búlghandatyp otyryp  "endi ústaymyn-ay" degende, jylt berip jaltaryp otyratyn edi. Tónkeriske qarsylyq jóninde qoldanghan bir әdisi kózge shalynyp bara jatsa, basqa bir týrli kóz aldaytyn tәsil tabushy edi" deydi?

Bayqasaq, әngime zamanynda ekining birine týsinikti baqsy haqynda emes eken. Baqsy jәne onyng em-domy dilgir qazaq tirshiligi jay fon bolyp shyghady. Jazushy moldasy bilimsiz, kedey-kepshigi anghal da qorqaq, aqsaqaly ynsapsyz, jasy  "sypqyr qara súr" ortanyng tragediyasyna ýniledi.  "Nege búlay bop ketti" dep tamyryn basady. Maghjan aqynnyn  "Ómirde armanym joq Qorqytqa ersem" degenindey, jany kýizelgen Jýsipbektin  "qara baqsysy" qogham derti basqa shapqan dep týiedi. Ángimede úzaq-úzaq baqsy sarynyna (jyryna) oryn berilgen. Búl baqsy әngime jelisi boyynsha auru Kósherbaydy kóp bilmeydi. Soghan qaramay býy deydi:

Osynau jatqan Kósherbay,

Tәnirding bergen baghynda,

Bolyp bir túrghan shaghynda,

Qay qasqannan kem edi?

Aqyly mol ken edi,

Etek-jeni keng edi.

Auzynan shyqqan lebizi

Aghayyngha em edi.

Artu elmen kezdesse,

Terezesi teng edi

Er dúspanmen beldesse,

Elining qamyn jer edi,

Jatqa namys jibermes

Ekpindi tughan ór edi.

Atana nәlet su peri!

Erimdi qor etkendey,

Ónmenimnen ótkendey,

Jebirime jetkendey,

Jeti atama ketkendey.

Auzyna dәm salghyzbay,

Qolyna qyran alghyzbay,

Jauyna qarsy barghyzbay,

Qúldyqqa bola tughanday,

Túnshyqtyryp bughanday,

Órkenimdi ósirmey,

Órisimdi taryltyp,

Jýrisimnen janyltyp,

Baq-dәuletten aryltyp,

Ne aqyng bar edi erimde?

Osynsha mazaq etetin

Jetpis jeti әkennin

Basy bar ma edi jerimde?

...Basqa ornasang baspenen

Sybaghandy bereyin

Ketpegening kóreyin!

Jene almasam sen jaudy,

Ýze almasam búghaudy,

Qor bop býitip jýrgenshe,

Itshilep ómir sýrgenshe,

Qadasyn pyshaq qarnyma,

Birjolata óleyin!..

Baqsy - fon, biraq baqsy sózi fon emes. Búl - әngimening mәiegi. Jazushy nauqas mendegen qandasyn ruhty sózben emdegisi keledi.  "Basqa ornasang baspenen sybaghandy bereyin" deydi. Aruaqqa tabynbay, islam úghymynda bar  babalardyng ór isimen, ýlgi-ónegesimen qajyr-qayrat jinau mәjusiylik emes. Qu bas medet bermeydi, Alla medet beredi. Jazushy týsinigindegi bas sýiek - sózdik rәmiz. Búl - túspal. Ómirde qúlqyngha baylanghan moldany ertip sóz mәnisin týsinbegender mola qazuy әbden mýmkin. Jýsipbek te әngimede bir jaghynan kórkemónerdi jalang tútynatyndar ýshin, ekinshi jaghynan sóz maghynasyn angharmaytyndardy әjualau ýshin shartty keyipkerlerge kór qazdyrady. Olar baqsygha basty әkeledi. Bir eskerer jayt: biz ýzindi keltirgen baqsy saryny  "bas" jetkizilgenge deyin aitylady.

Shygharmada kórkem beyne jazushy iydeyasymen sabaqtasyp jatady. Bilimi kemshin moldany túqyrtudy oilaytyn, sal bop qalghan Kósherbay ýshin janúshyryp jýrgen aqsaqaldyqqa tayau Ábejan, bir qaraghanda, kisilikti jan-aq sekildi. Biraq Jeldibay moldagha qoyghan  "Perishte oinas qyla ma?",  "Saqaldyng taly sayyn perishte bolsa, qay jerge syiyp túrady?" degen siyaqty beypil súraqtaryna qarap birden tyjyrynasyn. Sonda nauqas qandasyna osynday jalang oily adam kómekke kelmekshi me? Kisini baqy dýniyege shygharyp salugha qatysty islamdyq jón-joralghylardy pendelik órede týsinetin ol kórdi ashqannan keyin moldagha:  "Betin ashady, belin sheshedi degening qayda? Borangha baratyn kisishe túmshalanyp, tyrp etpesten jatyr ghoy" deydi. Jazushy bardy bar kýiinde suretteydi. Mysaly, kórge týsken Ábejannyng pendelik kepiyeti mynau:  "Kóp ólikting ortasynda túrghan óz ómiri, bir sekónttey bolsa da bәrin kórip túrghany eng qyzyqty, eng tәtti ómirdey kórindi".

Kýnәning ne ekenin bilmeytin, dinge emes  "dýniyege, ómirge, tabighatqa senetin" (?) Ábejan aghayyngha kómek qolyn sozudyng jayyn da ózinshe týsinedi. Ghylym tilimen aitsaq, ol - materialist. Sonan song ateist. Onyng qu basty alatyn sәtin qalamger bylay suretteydi:  "- Áy, moldam-ay! Tirilgen kisi osynday bola ma? - dedi de, asyl kýrekti jalpaq tabanymen basyp qaldy. Sýiek saqúr-súqyr etti - kebindi bas doptay yrshyp, moldanyng keudesine dýrs etti. Molda qalpaqtay týsti. Malay búghyp qaldy. Qayta seripken basty qaghyp alyp, syrtqa domalata tastap, Ábejan kórden shyqty. Moldanyng auzy jybyr-jybyr. Kebinnen shyqqan, yrsighan, ýnireygen, jiydigen budyraghan qu basqa qarap Ábejan әntek oilap túryp qaldy. ... Ómir ýshin kerek bolghan son, qu basty qúrban qylmaytyn ne bar? - degen oy sap etip taghy keldi".

Ángimede molda Jeldibay, qazanshy (malay) Asqar beynesi sarang sipattalady. Múnyng da sebebi bar bolsa kerek. Sebebi - Ábejan. Mola qazudyn  "úiytqysy" - sol. Sondyqtan jazushy ony әlpetteude ayanyp qalmaydy. Ol -  "oqymaghan qarapayym ... din tútpaydy ... syqaq qylmay sóilemeydi ... tili ashy ... úyatty bilmeydi ... kóringen әielmen, erkekpen oinaydy, boghauyz soghady, myqynyn ústaydy". Sonymen birge osy Ábejan  "toqyghany kóp ... jerding domalaqtyghyn, kýn men týnning neden bolatynyn súrastyryp bilgen, baqsy-balgerge senbeydi, oqyghan dәrigerge senedi". Dәl osy tústa toqtay qalayyq. Jazushy kýrdeli etip beynelegen Ábejan  "baqsy-balgerge senbese" nege qu basty izdep jýr? Qalamger bayqausyz jazyp jiberdi me eken?.. Áriyne, joq. Yaghni, ol - baqsy fonynda ózek bolghan mәseleni kelesi qyrynan tolyqtyratyn beyne. Bar qasiyetin tarazygha tartyp jibergende, jazushynyn  "Ábejan ... kisisine myrza, jalpalamgha saran. ... Dýniyejandylyqtan eptep úrlyq ta qylyp qoyady" degen sipattamasy arasalmaqty dóp kórsetedi. Ábejan kim sonda? Ol - jiyntyq, túspal beyne. Ol - shóre-shóre bop qalghan anghal, pәny men baqidyng pәlsafasyna mәn bermeytin toghyshardyng beynesi. Ol - eski men janany jalghay almaghan almaghayyp qoghamnyng beynesi. Ábejandardy búl kýige týsirgen - tónkeriske syrttay soqtyqqan qazaq túrmysy, qazaq shyndyghy. Ángimede revolusiya turaly bir auyz da sóz aitylmaydy. Alayda әngime mazmúnynyng astary bizdi solay qaray jeteleydi... Bәlkim, Jýsipbek oilaghany otarshyldyq zardabynan tughan sanadaghy alasapyran, tónkeris shyghar. Qazaq qauymynyng san týrli sipaty, týsinik-tanymy, ústanymy bir Ábejannyng boyynan tabylady. Qalamger jazghanday, kóp nәrseni  "tәjiriybemen bilgen" ol, sóz joq, dindi týsinbeydi, al kiyelini ózinshe bayyptaydy. Sebebi,  "o dýniyege" baryp kelgen joq, al  "kisilik" pәny dýniyege qatysty jerde ghana... Ábejan tanymy osynday bop keledi. Senimdi, dәleldi aitsang ol kez-kelgen nәrsege senedi. Moldalar o  dýniyede adam tiriledi deydi, kórdi ashyp bayqady ghoy - mәiit tirilmepti. Endi ne kerek? Jazushy elding qaymanalyghyn, kórgenge ghana senip aldanatynyn osylay suretteydi. Áne Ábejandar tirshilikting mәnin, pәlsafasyn emes, syrttayghy dәlelin izdep әure. Bolishevik pe, materialist pe, joq bir qasamúrghan ba kelip, dәlelmen arbasa, ol onyng sonynan ermekshi. Óitkeni olar dýmshe Jeldibay emes. Qasiyetti Qúran-kәrim sózi oigha oralady: "Adamdardyng keyi bilimsiz, jolbasshysyz jәne sәule berushi kitaby da joq. Alla jayynda talasady. Allanyng jolynan adastyru ýshin tonmoyyndyq isteydi. ... Adamdardan Allagha nemqúraydy qúlshylyq qylatyndar bar. Eger oghan bir jaqsylyq kelse, sol sebepti kónilderi ornyghady da, eger oghan bir kesir tiyse jaltaryp, dýniye, aqiyrette ziyan tartady" (Haj sýresi).

Biz, әlbette,  "Qara baqsy" әngimesining týpki iydeyasyn diny qúndylyqpen ghana baylanystyryp qoydan aulaqpyz. Avtor últtyq ústanym men tanym-bilik ýshin qam jeydi. Shygharmagha dәl osy kónil auany ózek bolghan.

Sonymen, óz tanymymen jәne qara baqsynyng túspalyn ózinshe týsinuimen kór qazghan qaymanalar qu basty әkeldi. Kósherbay ýsh kýnde nauqasynan aiyqty. Qalay aiyqty? Dәlirek aitsaq; qazaq qauymy auruynan qalay jazyldy? Baqsynyng ruhty sózge ekpin týsirgen sarynymen be, joq әlde Ábejandargha ong jambasynan keletin bolishevizm shyndyghymen be? Sóz joq, qogham nauqasyn tarih sabaghyna taban tiregen, últty últ etetin qasiyetter sauyqtyrady. Jýregi pәk jazushy osylay bolsa dep tileydi. Biraq Kósherbaydyng qalay jazylghanyn  "bir Alla biledi" degendey, taghy túspaldap qoyady. Sóite túra әngime sonynda qalamger  "oryssha kiyingen sypqyr qara súr" Qarabekting (Kósherbay balasy) par atty tarantaspen kelip jetuin suretteumen Alash qauymyn kýtip túrghan qiyndyqty sezdirgendey bolady. Búl ishten shyqqan shúbar jylan әkesi sal bop, әldilerden qaghaju kórgende elge ayaq basa qoymaghan-dy. Qaytsin, endi  "Kósherbay úlyna qúshaghyn jaydy".

Kýrdeli, auyr qogham ahualyn әuezelegen  "Qara baqsy" әngimesin J.Aymauytúly  "Ómir qalay sәndi!" degen sóilemmen ayaqtaydy. Ádette Jýsipbek sarkazmi osylay kórinedi...

Ómir shyndyghyn qaradýrsin bayandau kórkem shygharma mindetine qayshy. Al, oidy oimen astastyru, tanym tylsymyn qarapayym úghyndyru, beyneni sәtti astarlau - әdebiyet oljasy. Jýsipbektin  "Qara baqsysy"  osy biyikten tabylghan.

*   *   *

Abaydyn  "Eskendir" poemasyndaghy myna joldar esterinizde shyghar:

Joldasy Aristoteli aqyly mol,

Laqtyrghan sýiekti alady sol.

Hangha aitty: "Qasiyet bar búl sýiekte,

Kózine kórseteyin habardar bol".

Ári qaray filosof (hakim) kóz sýiegi (qu bastyng bir bóligi ghoy) men tirshilik mәni turaly payymyn bildiredi. Oqyghandargha mәshhýr, A.Makedonskiyge qatysty osy tәmsilding týrli núsqasy bar. Tipti sýiek ornyna kishkentay tas jýretin núsqasy da mәlim. Qu sýiekte qanday qasiyet boluy mýmkin? Biz týgil, bahadýr Eskendirdi oilantqan qasiyet bar eken... Jýsipbek әngimesindegi qu bas, әriyne, әlemning birinshi ústazynyng Zúlqarnayyngha aitqan ghibraty túrghysynan týsindirilmek emes. Ol qazaq úrynghan qiyndyqty jenildetuding jolyn núsqap, qúrdymgha ketip bara jatqan soqpaqty kórsetedi. Atanyng izgi isi men qasiyeti kómekke kele me, joq qu basy kómekke kele me?.. Súraqqa jauapty Jýsipbek oqyrmannyng erkine qaldyrady.

... Balasy arheolog bolyp ketken auyl aqsaqalynyng alandauy jay emes. Ol bala qu bastardy kórden qazyp alyp tek nómirlep qana qoya ma, túlghalardyng bas sýiegin joghaltyp kýnәgha bata ma, joq әlde qanqanyng syryna ýnile me, tәndi tastap ketken jannyng azabyn, qayghy-múnyn, armanyn úgha ma?..

«Abay-aqparat»