Júma, 22 Qarasha 2024
Alang 7140 24 pikir 24 Mamyr, 2019 saghat 12:38

Qazaq jastary endi Reseyge baryp sheruletpek pe?

Qazaqstandyq erikti jastar keler jyly Reseyde ótetin Jenisting 75 jyldyghyna arnalghan sheruge qatyspaq. Atalghan sharagha  “Jenis volonterleri” qoghamdyq qozghalysy ortalyq shtabynyng tórayymy Oliga Amelichenkova shaqyrghan kórinedi.

21-mamyr kýni  Preziydent júmysyn uaqytsha atqarushy Qasym-Jomart Toqaev Qostanaygha bardy. Sol saparynda Q.Toqaev Qazaqstan-Resey jastarynyng forumyna qatysty. Atalghan forumgha eki elding eki mynnan astam belsendi jastary jinalghan. Jiyn barysynda, Oliga hanym Resey volonterlerining júmystarymen tanystyryp, keler jyly bolatyn Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng ayaqtalghanyna 75 jyl toluyna oray ótetin birqatar sharalarmen tanystyrghan. Sonday-aq, “Bizding qoghamdyq qozghalystyng úrany - soghysty endi boldyrmau. Sol maqsatta Jenisting 75 jyldyghyna oray әr elding volonterlerin jinamaqpyz. Osy sharagha qazaqstandyq jastardy da shaqyramyz” dedi O.Amelichenkova.

Oliga hanymnyng búl úsynysyn Q.Toqaev tolyghymen qoldaytynyn aitqan. Sóitip, qazaq jastary keler jyly Mәskeude ótetin “Jenis sheruine” qatyspaq.

Birinshiden, Ekinshi dýniyejýzilik soghys – Stalin men Gitlerding ortaq qylmysy ekenin býkil әlem biledi. Demek, soghysta jenimpaz bolmaydy. Al, qazirgi Reseyding jalaulatyp jýrgen “Úly Jenis” deytin sózderi jay ghana olardyng iydeologiyalyq sayasaty.  Múny qazaq jastary týsinu kerek.

Ekinshiden, Amelichenkovanyng әleumettik jelidegi paraqshasyn qarap otyryp, bayqaghanymyz –  Reseydegi “Bessmertnyy polk” sheruining belsendi ókili. Yaghni, paraqshasynan bizge bóten “Georgiy lentasyn” taghyp, mәz bolyp jýrgen bala-shagha men jastardy, orta buyn men qarttardy kóresiz. Al, “Georgiy lentasy” turaly belgili sayasattanushy Rasul Júmaly:  "Georgiy lentasy" 9 mamyrgha esh qatysy joqtyghy bayaghydan belgili. Shyn mәnisinde ol separatizm men otarshyldyqtyng nyshany. Ony dәripteu arqyly Kremli ólgen "halyqtar týrmesin" qayta tiriltkisi keletini jasyryn emes. Endeshe búl lentany elimizde dәripteushi memlekettik qyzmetkerler jauapqa tartylu kerek. Sebebi búl - elimizding birligi men tәuelsizdigine jasalghan qastandyq”, - degen bolatyn. Demek, sol kishkentay lentanyng da astarynda ýlken sayasat jatyr degen sóz.

(Suret Oliga Amelichenkonyng әleumettik jelidegi paraqshasynan)

Ýshinshiden, jastardyng sanasyna soghysty meyram sekildi siniru dúrys emes. Shyn mәninde, ol soghystyng ashylmay jatqan qúpiyasy kóp-aq. Onyng ýstine Resey Preziydenti Ekinshi dýniyejýzilik soghys qújattaryn 2040 jylgha deyin ashpaudy qatang tapsyrghany turaly osy uaqytqa deyin de aitqan bolatynbyz.  Demek, búl soghystaghy Stalinning qylmysy Gitlerlik sayasattan artyq bolmasa esh kem bolmaghan degen sóz. Al, Putin Stalinning sol qylmysyn jasyryp otyr.

Áriyne, soghysta sheyit ketken atalargha dúgha jasap, taghzym etu paryzymyz. Biraq, shynayy jýrekten istelui tiyis sol rәsimdi nege Reseyding las iydeologiyasymen jalaulatamyz? Sol belsendi jastardy nege Alash arystaryn ardaqtap, solardyng isinen ýlgi alugha nasihattamaydy? Qazaq jastary nege sol Alashtyqtardy qasaqana qyrghan Stalindi dәripteu kerek? Jastardy úiytatyn ortaq iydeologiya joq eken dep, olar Resey iydeologiyasynyng qúrbany bola beru kerek pe? Jalpy, múnday las tehnologiyagha jastardy iyterip qoiy óte  qauipti ekenin bizding biylik nege týsinbeydi?

Týiin. Biylghy jyl elimiz ýshin resmy týrde  - “Jastar jyly”. Biraq, bes aidan beri sol jastardy últtyq iydeologiyagha biriktiretin birde-bir halyqtyq jobany bayqay almadyq. Eng bolmasa, osy memleketti qúru jolynda Stalindik repressiyanyng qúrbany bolghan Alash arystaryn jastar sanasyna dúrystap nasihattay almadyq. Nәtiyjesinde, jastardyng bir toby qyzyl qyrghyn jasaghan Kommunistik partiyanyng qúramynda jýrse, endi bir toby Resey iydeologiyasynyng qúrbany bolmaq. Sonda, búl elde jastargha shyn jany ashityn eshkim bolmaghany ma?

Núrbiyke Beksúltanqyzy 

Abai.kz

24 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5329