Tәuelsizdik alghanymyzgha 20 jyl bolsa da, ýlken sportta qazaq balalarynyng sany kóbeymey otyr. «Bayaghy jartas - bir jartas» degendey, Kenes Odaghy túsyndaghy osy bir kemshiligimiz - әli sol kýiinde. Taban tiresken dýley dodada el namysyn qorghaytyn qyz-jigitterimizding basym kópshiligi - ózge últ ókilderi (odan qalsa, syrttan shaqyrtylghan kelimsekter).

Tәuelsizdik alghanymyzgha 20 jyl bolsa da, ýlken sportta qazaq balalarynyng sany kóbeymey otyr. «Bayaghy jartas - bir jartas» degendey, Kenes Odaghy túsyndaghy osy bir kemshiligimiz - әli sol kýiinde. Taban tiresken dýley dodada el namysyn qorghaytyn qyz-jigitterimizding basym kópshiligi - ózge últ ókilderi (odan qalsa, syrttan shaqyrtylghan kelimsekter).

Apyr-au, sportta nege qazaq az, osy? Aragidik sýie­gi­mizge tanba bolghan osy mәselening týiinin izdep, osy sú­raqtyng jauabyn qazbalap qoyatynymyz da bar. On­dayda әrtýrli sebepteri aitylady. Biraq osy mәselening terende jatqan týiini til mәselesi ekendigi әli ashylmay otyr. Bәri til mәselesine kelip tirelip túrmaghanymen, ne­gizgi kinәraty - osy. Óitkeni sonau zamannan beri biz­de­gi bapkerlerding basym kópshiligi - orystildi m­a­mandar. Auyldan kelgen qazaq balalary olardyng ai­typ túrghandaryn týsinbey, birte-birte shetke qaray yghy­sa beredi. Ózining týsindirgenin úqpaytyn sportshyny qay bapker jaqtyrsyn?! Osylay bapker men shәkirt ara­sy suy beredi, suy beredi.

Qazaq sportynyng qara shanyraghy bolghan «Sport» gazetinde tabany kýrektey 49 jyl qyzmet etken Sayyn Túrsynov aghamyz: «Ózim sporttyng ishinde jýrgendikten, balalarymdy kishkentaylarynan sport seksiyalaryna berdim. Biraq bapkerlerding bәri - orystildi mamandar. Qazaq balasyn eshqaysysy mandayynan sipamaydy eken. Kóbine syrttaghy dodalargha shyqpaydy, ózgeler barady. Osylay olar sportty tastap ketti», - dep kýiingen edi.

Mysal retinde aitayyq, qazaqtyng ataqty baluany, tórt­kil dýniyege joyqyn qara kýshimen tanylghan tar­la­ny Ábilseyit Ayhanov Jetisudan Almatygha keledi.

1957 jyly Dene tәrbiyesi institutynyng ký­res bólimine týspek bolady. Sonda kóp­shi­likke tanymal bilikti bapker, marqúm Petr Matushak orys tilinde «búryn kýresip pe edin, razryadyng bar ma» dep súraydy. Qazaq­tyng sayyn dalasynan shyqqan, sek­seuil­dey sidighan jas jigit orys tilinde jauap bere almay, qara terge týsedi. Uaqyt bolsa ótip barady. Aqyry «borusi» deydi. Talapkerlerden emtihan qabyldap otyr­ghan bapker kenkildep kýledi. Sol kezde mar­qúm Qabden Baydosov aghamyz sózge ara­lasyp, ekeuining sózderin bir-birine audaryp beredi.

Basqa-basqa, biraq qazaghy kóp bokstyng ózin­de mynanday bir jaghday bolghan. Kýrzi júdyryqty qaysar jigitterimizding biri, Olimpiada chempiony Ermahan Ibraimov ta Almatygha kelip, bokspen shúghyldanyp jýrgeninde, bireu oghan «ty chto, levsha?» deydi. Qos júdyryghyn kezenui solaqay IYb­raimov atymdy súrap túr eken dep oilap, «net, ya Ermahan» depti...

Mine, til bilmey qazaq balalary osy­lay opyq jegen. Osylay kýlkige qalghan. El­ding bәri Ábilseyit agha men Ermahan emes. Tabighatynan sýiekterine singen úyandyq pen úyalshaqtyqtyng kesirinen qanshamasy sport­ty tastap ketken de bolar. Oghan ký­mәn keltire almaymyz. Múnday qiyn­dyq­ty tek Ábilseyit agha men Ermahan siyaqty tabandy tarlandar ghana jene aldy.

Al sol dәuirde solaqay sayasatty ús­tan­ghan ózge últ ókilderi búl problemany ke­zinde op-onay «sheship bergen». «Sizder, qazaq­tar, kýres pen boksqa bapan­day­syz­dar. Kýres pen boks sizderding bol­mys­ta­ry­­nyzgha, minez-qúlyqtarynyzgha jaqyn. Sondyqtan sizder osynday sport týrlerine beyimsizder. Újymdyq sport týrlerine sizder kelinkiremeysizder. Jaraty­lys­ta­ry­nyz solay» dep auzymyzgha qúm qúighan-dy.

Al biz soghan mәz boldyq. «Oybay, biz boks pen kýreske bolmasa, qalghanyna joq­pyz», - ghoy dep, ilip әkettik. Ári búl pәl­sapany týrlendirip, týletip te jiberdik. Maqtanysh kórdik. Bir ghasyr bolmasa da, mine 60 jyl­dan asyp ketti, osy pәlsapagha imanday ilanyp jýrmiz.

Ou, sonda Alla taghala, Jaratushy kýsh әr sport týrin әl últtyng mandayyna, peshe­ne­sine jazyp qoyyp pa? Álde qazaq dop tebudi bilmey me? El qatarly jýgire almay ma? Mergendigimiz qayda qalady? Qay­sar­ly­ghymyz ben qajyrlylyghymyzdy nege kәdege jaratpaymyz? Álde qazaqtyng neshe jyl­dyq tarihynda újymdyq sport týr­le­ri bolmaghan ba? Bolghanda qanday! Qazaq­tyng últtyq oiyndarynyng ishinde kók­par degen sayys bar. Bilmesenizder, bilip qoyynyzdar, kókpar - újymdyq oiyn. Osynday últtyq oiyny bar qazaqty újymdyq oiyngha jolatpauymyz qalay? Álde KSRO túsynda bizdi «minez-qúlyqtary qyzba» dep sanaushylar boldy ma eken? Aytynyzdarshy, bizden de qyzba Argentina futboldy qalay oinaydy? Qyzuqandy Britan elderi men Kavkaz halyqtaryna újymdyq oiyngha barugha bolady da, bizge bolmay ma?

Joq, múnyng bәri - túzy taty­may­tyn, dәieksiz pikirler. Tilimiz ben dilimizding da­muyna kesirin tiy­giz­gen múnday sózderdi qo­ghamnan sy­lyp alyp tastau kerek. Sport­ta qazaq balalary kóbeysin desek, mem­­le­ket­tik tildi mamandar sanyn kóbeytip, ana tilimizding mәrtebesin kó­teruimiz kerek. Qazaq tilining be­de­lin ósiru kerek. Tilding qúdireti men kiyesining asqaqtyghyn týsinetin kez bayaghyda keldi.

Avtor: Núrghazy Sasaev

Abay OMAROV (kollaj)

http://alashainasy.kz/main/24747/