Lingvistikadaghy jana lep
Ýstimizdegi jyldyng 14 mausymyndaghy sanynda «International Herald Tribune» gazeti Amerikadaghy Chikago uniyversiytetining baspasynan osydan 2000 jyl búryn qoldanystan shyghyp, óli tilderge ainalghan bayyrghy Mesopotamiya tilderining 21 tomdyq sózdigining jaryq kórgendigi turaly әlemdi eleng etkizer aqparat taratty. Tolyqtay qúrastyryp shygharugha toqsan jyl uaqyt júmsalghan bayyrghy Mesopotamiya, Vavilon jәne Assiriya dialektilerining 21 tomdyq búl sózdigi - qyshtan jasalghan tablisalar men tas betine oiyp salghan syna jazulardy ghalymdardyng songhy eki ghasyr boyy jan-jaqty zerttep-zerdeleuining nәtiyjesinde dýniyege kelgen tuyndy. Aqparat kózining avtory Djon Uilford: "Búl tilder - b.z. búrynghy XXYI ghasyrda әlemdegi alghashqy imperiyagha biylik etken Akkad patshasy - Úly Sargon sóilegen tilder. Búl tilderdi sonymen qatar b.z. 1700 jyl búryn oilastyrylghan zang baptaryn jariya etken Hammuraby de qoldanghan. Álem әdebiyetining eng shoqtyghy biyik tuyndysy «Giligamesh» atty epikalyq shygharma da osy tilderde jazylghan. Tughan jerin saghynyp, egilgen júbayyn júbatpaq bolyp, oghan Vavilonda aspaly baqtar saldyryp beruge uәde qylghan Navuhodonsor da osy tilderde sóilegen" deydi.
Ýstimizdegi jyldyng 14 mausymyndaghy sanynda «International Herald Tribune» gazeti Amerikadaghy Chikago uniyversiytetining baspasynan osydan 2000 jyl búryn qoldanystan shyghyp, óli tilderge ainalghan bayyrghy Mesopotamiya tilderining 21 tomdyq sózdigining jaryq kórgendigi turaly әlemdi eleng etkizer aqparat taratty. Tolyqtay qúrastyryp shygharugha toqsan jyl uaqyt júmsalghan bayyrghy Mesopotamiya, Vavilon jәne Assiriya dialektilerining 21 tomdyq búl sózdigi - qyshtan jasalghan tablisalar men tas betine oiyp salghan syna jazulardy ghalymdardyng songhy eki ghasyr boyy jan-jaqty zerttep-zerdeleuining nәtiyjesinde dýniyege kelgen tuyndy. Aqparat kózining avtory Djon Uilford: "Búl tilder - b.z. búrynghy XXYI ghasyrda әlemdegi alghashqy imperiyagha biylik etken Akkad patshasy - Úly Sargon sóilegen tilder. Búl tilderdi sonymen qatar b.z. 1700 jyl búryn oilastyrylghan zang baptaryn jariya etken Hammuraby de qoldanghan. Álem әdebiyetining eng shoqtyghy biyik tuyndysy «Giligamesh» atty epikalyq shygharma da osy tilderde jazylghan. Tughan jerin saghynyp, egilgen júbayyn júbatpaq bolyp, oghan Vavilonda aspaly baqtar saldyryp beruge uәde qylghan Navuhodonsor da osy tilderde sóilegen" deydi.
Ghylymy tújyrymdargha qaraghanda, búl tilderding qoldanylu ayasy óte keng bolghan. Óndiris kәsipkerleri de, irrigasiyamen shúghyldanatyn mamandar da, óndelgen astyq ónimderin kememen tasymaldaytyn saudagerler de, tipti astrologtar da, qala berdi, shipaly dәri-dәrmekterding resepterin jazyp beretin dәrigerler de osy tilderdi paydalanghan.
Jaqynda ghana osy taqyrypqa arnalghan ghylymy konferensiyagha qatysqan tarihshylar, arheologtar jәne bayyrghy Semit tilderining mamandary atalmysh sózdikke óte joghary bagha beripti. Mәselen, Chikago uniyversiyteti Shyghystanu institutynyng diyrektory Gil Shtayn: "Búl sózdik Mesopotamiya órkeniyetin zertteumen ainalysatyn әr ghalym ýshin bagha jetpes qúral bolyp tabylady"depti. Sonday-aq taghy bir ghalym, Djonz Hopkinz uniyversiyteti Semit tilderi kafedrasynyng Qúrmetti professory әri óz zertteulerin 1960 jyldardan beri atalmysh sózdikke negizdey jýrgizip kele jatqan Djerrolid Kuper búl enbekti taptyrmaytyn qúndylyq dey kelip: "Búl sózdik b.z. 5000 jyl búryn Mesopotamiyany mekendegen shumerlerding syna jazularyn zertteuge ýlken jol ashady" dep bagha beredi.
Demek, búl lingvistikalyq tuyndy bayyrghy zamandarda Tigr men Evfrat ózenderining qoynauynda boy kótergen qala-memleketterdin, yaghny býgingi Irak jәne Siriya jerining biraz aimaghyn qamtyghan úly órkeniyetting jazu jýiesining 2000 jyldy artqa tastap, qayta týleuining basy bolmaq. 28000 sózden túratyn әri olardyng san qily maghynalary men boyaularyn tolyq ashqan atalmysh sózdik b.z. búrynghy 2500 jyldar men b.z. 100 jyldar aralyghyn qamtidy.
Biraq tereng zertteu júmysyna ózek bolghan búl sózdikting "Chikagoda basylghan Assiriya tilining sózdigi" ("Chicago Assyrian Dictionary") degen atauynda ýlken jansaqtyq bar. Óitkeni búl jobany 1921 jyly Chikago uniyversiytetining Shyghystanu institutynyng negizin qalaghan Djeyms Genry Brested (James Henry Breasted) qolgha alghan kezde jinaqtalghan jazba materialdardyng kópshiligi bayyrghy Assiriya patshalaryna tәn múra degen pikir qalyptasqan bolatyn. Onyng ýstine Bibliyada kórsetilgen keybir siltemelerde de "Assiriyalyq" degen termin bayyrghy Semit tilderining sinoniymi sekildi әser qaldyrady. Al, shyndap kelgende, әngimege arqau bolyp otyrghan eng negizgi til - bayyrghy Akkad tili.
Búl ghajayyp tuyndynyng qúramyna kiretin sózder men olardyng anyqtamasyn beretin jay ghana glossary retinde qarastyrghannan góri odan әldeqayda auqymy keng ensiklopediyalyq ghylymy enbek dep baghalaghan lazym. Búlay deuge tolyq negiz bar. Óitkeni kóp maghynaly sózderding barlyghynyng derlik semantikalyq astary mәdeniyetpen, tarihpen, әdebiyetpen, zandarmen, dinmen, sauda-sattyqpen jәne kýndelikti dәstýrli ómir saltyna qatysty naqty derektermen jan-jaqty ashylyp otyrady. Mysaly, "kýn" degen úghymdy bildiretin "umu" degen sózge 17 bet arnalypty.
Nemese basqa mysal, atalmysh aqparatta "qúl" degen úghymdy bildiretin "ardu" degen sózding maghynalyq ayasyn ashu ýshin sol bayyrghy zamanda qalyptasqan órkeniyetke tәn qúl iyelenushilik ýrdisti býge-shigesine deyin sipattaytyn óte auqymdy material keltirilgeni bayqalady. Sol dәuirdegi qogham ómirinde erekshe orny bolghan kóp maghynaly sózderding biri - "kalu" degen etistik. Búl sóz әrtýrli konteksterde әrtýrli mәnge ie bolyp, keyde "bóget bolu" (detain), keyde "keshigu" (delay), keyde "kidire túru" (hold back), keyde "tútqynda ústau" (keep in custody), keyde "sózdi bólu" (interrupt) nemese ózgeshe qúbylatyny jan-jaqty sipattalghan. "Di nu" degen sóz tirkesine qatysty jogharyda aty atalghan ghalym Kuper bylay deydi: "Keyde búl sóz "sotta qaralatyn isti" (a leagal case or lawsuit) bildirse, keyde "verdikt"(a verdict), al keyde "sheshim" (judgement), al endi birde jalpy "zan" (law) degen úghymdy bildiredi". Al Chikago uniyversiytetining Gumanitarlyq fakulitetining dekany әri osy jobamen 1979 jyldan beri ainalysyp, atalghan sózdikting jauapty redaktory retinde 1996 jyldan beri qyzmet istep kele jatqan professor Marta T. Rot (Martha T. Roth): "Árbir termin nemese әrbir sóz mәdeniyetting terezesi ispettes" dey kelip, "tolyqqandy sózdik bolashaq ghylymy júmystargha baspaldaq bolady, sondyqtan songhy nýkteni men qoydym deuge bolmaydy"degen pikir bildirgen.
Sózdik jobasy bastalghan sәtte Chikago uniyversiytetining shyghystanu fakulitetining negizin qalaghan ghalym Djems Brested búl sózdik te sol kezde basylyp jatqan aghylshyn tilining Oksford sózdigi siyaqty alty tomgha әri jiyrma-otyz jylgha jýk bolar dep oilasa kerek. Alayda naqty júmys bastalyp ketken kezde sózdikting negizin qúraytyn әri әrbir sózding maghynalyq ayasyn ashatyn kartotekalardyng úzyn sany eki millionnan asyp jyghylghan eken. Sondyqtan mashaqaty úshan-teniz búl júmysqa tek professorlar ghana emes, sonymen qatar uniyversiytetting songhy kurstarynyng studentteri de, ghylymy qyzmetkerler de, magistranttar men doktoranttar da qosa tartylady. Onyng ýstine ýzdiksiz jýrgizilip kele jatqan arheologiyalyq júmystardyng nәtiyjesinde tabylghan jana liyngvistikalyq derekter men aighaqtar da ainalymgha birden engizilip otyrghan. Bir sózben aitqanda, bir ghasyrgha juyq uaqytqa sozylghan búl alpauyt júmystyng o basta shegi joqtay bolyp kóringenmen, ýstimizdegi jyly úly jobanyng songhy nýktesi qoyylypty.
Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin sózdik jobasynyng júmysy qayta jandanyp, janasha úiymdastyrylady. Sóitip, ensiyklopediyalyq tuyndynyng birinshi tomy 1956 jyly jaryq kóredi. Alghashynda әlemge aty әigili ghalym A.L.Opengeymning pәrmendi basshylyghynyng arqasynda, keyin odan keyin basshylyq tizginin ústaghan Erika Rayner men jogharyda atalghan professor Rot jalghastyrghan iri júmys óte nәtiyjeli bolyp, bas-ayaghy 55 jyl ishinde, sózdikting jәne 20 tomy basylyp shyghady. Al qazir oqyrman qauymnyng qolyna ensiklopediyalyq tuyndynyng 21 tomdyq tolyq núsqasy úsynylyp otyr.
Birden atap aitu kerek, búl tuyndy Semit tobyna jatatyn, osydan 2000 jyl búryn ainalymda bolghan, biraq sodan song Mesopotamiya órkeniyetining kýireuimen baylanysty óli tilderge ainalyp ketken Assiriya, Akkad jәne Vavilon tilderin qayta tiriltkendey әser qaldyrady. Búl sózdikting jaryqqa shyghuy lingvistika ghylymynyng jana arnasyn ashatyny sózsiz. Sebebi osy uaqytqa deyin basy ashylmay kele jatqan: "qay til qay tilmen tamyrlas nemese tuystas?" degen jauaby әli tabylmay jýrgen súraqtyng týiinderin sheshuge búl tuyndynyng kómegi az bolmaytyny dau tughyzbaydy. Mәselen, býgingi tanda Shumer tili men týrki tilderine tәn ondaghan paralleliderdi kezdestiruge bolady:
Shumer - Týrki (Qazaq)
gadun - Hatun (qatyn)
Gik-Anu - Gok ana (Kók Ana)
tammuzi - temmuz (tamyz)
altun - altin (altyn)
tengiz - deniz (teniz)
En-gur-ra - Ankara (Ankara)
anu - ana (ana)
tavga - damga (tamgha)
me-en - men-ben (men)
agil - akil (aqyl)
bar - var (bar)
aga - aga (agha)
kes-da - kesmek (kesu)
et - et (et)
sin - sin(e) (sen)
karra - kara (qara)
bira - bira (syra) t.s.s. (ghalamtordan múnday mysaldardy kóptep keltiruge bolady.)
Endi, mine, jogharyda atalghan ensiklopediyalyq sózdikti múqiyat zerttep, sýzip shyghatyn bolsaq, býginge deyin sheshui tabylmay jýrgen kóptegen lingvistikalyq júmbaqtardyng syryn ashugha ýlken mýmkindikter tuatyny talas tudyrmasa kerek. Endeshe, «talapty erge núr jauar» demekshi, әrtýrli salanyng ghalymdary men jas talapkerleri men izdenushilerine sәttilik tileuding reti kelip-aq túr.
http://anatili.kz/?p=6798#more-6798