Ótken aptanyng sonynda Parlament Palatalarynyng birlesken otyrysy ótip, altynshy saylanghan QR Parlamentining tórtinshi sessiyasy ayaqtaldy. Deputattar demalysqa ketti. Shynyn aitu kerek, búl joly da bizding deputattar tyng tirshilik tyndyrghan joq. Búrynghyday qalghyp-mýlgip otyryp, taghy bir jyldy ótkerip tastady.

«Júrttyng Ybyrayy-Ybyray, bizding Ybyray-súmyray» degendey ózge elding deputattary parlament edenin tepkilep otyryp, óz úsynystaryn aityp, halyqtyng sózin biylikke jetkizip jatady. Zang tarmaqtaryn talqylaghanda bir-birining bet-jýzine qaramay, әdildikting aq tuy ýshin kýresedi. Al bizding parlament palatasynda qanshan da óli tynyshtyq. Jogharyda "bir jyldy qalghyp-mýlgip otyryp ótkizdi" degendi de osy ýshin aityp otyrmyz. Bizding elde ózgeshe oilap, óz pikirin aita alatyn deputat bar ma eken osy?! Bәriniki sol «Kóp aitsa kóndi, júrt aitsa boldy...». Kez-kelgen talqylaugha qarsylyq tanytpaydy, "qosylam" dep qol kóterip otyra beredi.

Búl siz ben bizding oiymyz. Al bizding zeynetker deputattar ózderin "halyq qaharmany" sanaydy. Olardyng oiynsha, elding tiregi de, jýregi de ózderi. Búl sózimizding dәleli 5 shilde ótken sessiyanyng qorytyndy otyrsynda mәjilis spiykeri Núrlan Nyghmatulin bastap, bir jyl boyy tyndyrghan isterine tanday qagha tamsandy. Olardyng aituynsha, Parlamentting tórtinshi sessiyasy óte manyzdy jәne tarihy kezende asa qajetti zandardy qabyldaghan.

«Qay qoghamda bolsa da, qay uaqytta bolsa da zannyng orny әrqashan da erekshe. Sebebi, zang bar jerde әdildik, bostandyq jәne tynyshtyq bar. Osy jolda Parlament elimiz ýshin, halqymyz ýshin kóptegen qajetti zandardy qabyldady. Onda Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng tórtinshi sessiyanyng ashyluynda bergen tapsyrmalary men Qazaqstan halqyna Joldauy basshylyqqa alyndy», - degen Núrlan Nyghmatuliyn dәstýr boyynsha atqarylghan júmystargha esep berdi.

«Sessiya barysynda qos palatanyng 5 birlesken otyrysy, Mәjilistin  41 jәne Senattyng 26 jalpy otyrysy ótti. Onda 319 manyzdy mәsele qaraldy. Jalpy, tórtinshi sessiya bastalghan kezden 83 zang jobasy qabyldandy. Onyng ishinde 82 qújatqa Memleket basshysy qol qoyyp, olar óz kýshine endi», - dedi mәjilis tóraghasy.

«Manyzdy zang jobalarynyng qatarynda Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev Astana qalasynyng atauyn Núr-Súltan dep ózgertu jóninde bastamasyna oray, deputattar «Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna ózgerister engizu turaly» Zandy qabyldady.

Sonymen birge, Elbasynyng bastamasymen qasiyetti Týrkistan oblysy jәne Shymkent qalasynyng aldaghy damu jospary Konstitusiyalyq zanmen bekitildi», - dep jazdy mәjilisting baspasóz qyzmeti.

«Aydaghany bes eshki, ysqyryghy jer jarady» degen sóz osyndayda aitylady. Sessiya boyy asa manyzdy tarihy mәselelerdi talqylap, óte qajetti zandar qabyldadyq dep maqtanghanymen, dәlel retinde auyz toltyryp aitarlyghy osy ghana bolypty. Atalghan jobalardy qabyldauda deputattar eshqanday ról atqarghan joq. Preziydent úsyndy. Al deputattar esh talqylausyz "tórt ayaqtap" (mәjilis deputatynyng sózi) qoldady.

«Qabyldanghan әrbir zan, eng aldymen, Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng strategiyalyq jәne әleumettik bastamalaryn oryndaugha baghyttaldy», - dedi mәjilis tóraghasy. Alayda búl da esep beru ýshin aitylyp otyrghan sóz. Áytpese, 2018 jyly 5 qazandaghy Elbasy Joldauynda mindettelgen «Pedagog mәrtebesi turaly» zang әli qabyldanghan joq. Spiykerding aituynsha, búl mәsele kelesi sessiyada qaralatyn zandar qatarynda eken.

Sonymen, bir jyldyq júmystaryna nýkte qoyghan deputattar demalysqa ketti. Endi kýz ainala kelesi, besinshi sessiyanyng júmysy bastalady. Ol sessiyada da halyq qalaulylary qazirgi baghytynan taymay, ilinip-salynyp júmys istey beretinine bәs tiguge bolar edi...

Alayda, el arasynda altynshy shaqyrylymnyng ayaqtalghany turaly sóz kóp. Kóp adamnyng pikirinshe, biyl qalayda jana mәjilis saylauy ótedi. Onday bolghanda qazirgi deputattar jyly kreslosymen qoshtasyp, ornyn ózgelerge bosatady.

Mәjilistegi qazirgi 107 deputattyng ishinde zeynet jasynan asyp ketkender az emes. Anyqtap aitqanda, 33 deputat zeynetkerlik jasqa tolghan. Olardyng arasynda 81 jastaghy Vladislav Kosarev, 74 jastaghy Quanysh Súltanov, 72 jastaghy Túrghyn Syzdyqov syndy aqsaqaldar men 68 jastaghy Gýljan Qaraqúsova, 64 jastaghy Ekaterina Nikitinskaya qatarly әjeler de bar.

Al negizgi zang shygharushy organnan oryn taba alghan jastardyng sany sausaqpen sanarlyq qana. 40 jasqa tolmaghan deputattardyng sany ongha da jetpeydi. Osyghan qarap, mәjilisti naghyz "zeynetkerler ordasy" degen pikir jii aitylady.

Sonymen qatar, mәjiliste Qazaqstan halyqtyq kommunistik partiyasynyng atynan birneshe deputat otyr. Qyzyl kommunister basqarghan qyzyl imperiyadan tәuelsizdik alyp, mәngilik el boludy maqsat etken Qazaqstan Respublikasynyng zang shygharushy organynda kommunistik partiyanyng otyrghanyna kóz júma beruge endi bolmaydy.

Kommunistik partiyanyng qanday partiya ekeni, qazaq halqyna qanday nәubet әkelgenin kózi ashyq júrttyng bәri de biledi. Álemning kóptegen elderinde tyiym salynghan búl partiya elimizde erkin júmys istep, Parlamentte otyr. Kenes odaghynyng kommunistik partiyasy men Qazaqstannyng kommunistik partiyasy aitar auyzgha bólek bolghanymen, týbin qusang tym jaqyn. Búghan dәlel, әdette bar-joghy bilinbeytin bizding kommunister Kenes odaghynyng iyisi shyghatyn sharalarda belsendilik tanytyp, bastamashy bolyp jýredi.

Qazaqstan sekildi kommunistik jýieden asa auyr qysas kórgen, últtyq genosidke úshyraghan elde kommunistik partiyanyng boluy, әri biylikting qoldauyna ie ekeni baryp túrghan qatelik. Elding sayasiy-mәdeny ómirine mýlde aralaspaytyn, qogham damuyna esh paydasy joq partiyanyng el biyliginen, zang shygharushy organnan alastatylatyn uaqyty jetti.

Sóz sonynda aitpaghymyz, eger biyl shynmen parlament tarap, jana mәjilis saylauy óter bolsa, janadan saylanar deputattardyng jas ereksheligi men iydeologiyasyna mәn bergen jón. Eldegi negizgi zang shygharushy organgha zeynetkerlerdi qaptata bermey, júmys isteuge jigeri bar jastardy tartqannan esh útylmaymyz. Onyng ýstine biyl - "Jastar jyly". Sol ýshin de jastargha mýmkindik berilip, olardyng bilimi men kýsh-jigerin paydagha asyru kerek. Ekinshi mәsele, tәuelsiz Qazaqstannyng tórine endi qyzyl imperiyanyng qaldyghy kәri kommunisterdi shygharudyng qajeti qalmady dep esepteymiz.

Quanysh Qappas

Abai.kz