Aqtóbedegi sodyrlardy qúryqtau operasiyasy ayaqtaldy delingenmen, qalyptasqan jaghday qay-qaysysymyzdy da beyqam otyrghyza qoymaydy. Qazaqty qazaqqa aidap salyp, birin-birimen qyryqpyshaq etu býgin ghana bolyp jatqan jaghday emes. On jetinshi jyly qazaq bir-birin «aq», «qyzyl» bolyp  qyryp edi, odan song «bay», «qúlaq», «batraq» bolyp qyryp edi... Oghan otyz jetining dýrbelenin qosynyz... Endi mine, aidyn, kýnning amanynda, elimiz qúldyq qamytyn kónterili moynynan sypyrghanyna  20 jyl tolu qarsanynda qazaq bir-birin «uahabi» jәne «uahaby emes» bolyp, bólinip qyra bastapty...

Aqtóbedegi sodyrlardy qúryqtau operasiyasy ayaqtaldy delingenmen, qalyptasqan jaghday qay-qaysysymyzdy da beyqam otyrghyza qoymaydy. Qazaqty qazaqqa aidap salyp, birin-birimen qyryqpyshaq etu býgin ghana bolyp jatqan jaghday emes. On jetinshi jyly qazaq bir-birin «aq», «qyzyl» bolyp  qyryp edi, odan song «bay», «qúlaq», «batraq» bolyp qyryp edi... Oghan otyz jetining dýrbelenin qosynyz... Endi mine, aidyn, kýnning amanynda, elimiz qúldyq qamytyn kónterili moynynan sypyrghanyna  20 jyl tolu qarsanynda qazaq bir-birin «uahabi» jәne «uahaby emes» bolyp, bólinip qyra bastapty...

«Uahaby emestin» qataryna ata dinin ústanghan qaymana qazaq pen onyng Ýkimeti de kiredi eken. Sol Ýkimetting jaybasarlyghynan, iydeologiya maydanyndaghy dәrmensizdiginen órimdey qazaqtyng úldary birin-biri atyp, óltirip jatyr. Eki jastyng birine kelmey, sanasy ulanyp, basqynshy teris diny iydeologiyanyng qúrbanyna ainalghan keshegi óz bauyryn, óz qandasyng ghoy... Qaytyp, «olargha sol kerek» dep qannen qapersiz otyramyz?! Keshe ghana ol dinmen de, basqamen de sharuasy joq, jastyqtyng beyqam da baqytty aulynda jýrmep pe edi?.. Keshe ghana ol jýregi elim, jerim dep soghatyn soqtalday azamat edi ghoy... Qay jerden qatelestik, qay jerden mýlt kettik?.. Nege olar az ghana jyldyng ishinde qanynan qarayyp, ata-babasy ústanghan dindi mansúqtap, qazaqtyng jauyna ainalyp shygha keldi? Din ornyna u iship, óz-ózinen jyndanyp, ainalasynan jau izdep, otqa úmtylghan jyndy kóbelektey ajalgha nege qarsy úmtylady?..

Búl sýraqtargha jauap beretin kez kelgen de siyaqty... Jazyqsyz qyrylyp jatqan órimdey qazaq jastarynyng obaly kimde? Olardyng obaly arabtyng kól-kósir múnayynan týsken tegin aqshasyna qyzyghyp, shataq imangha negizdelgen shataq dindi uaghyzdaushylarda. Tegin aqsha bolushy ma edi? Sudyng da súrauy bar, almaqtyng da salmaghy bar ekenin nege úmyttyq?  Sol aqsha endi jelkemizden shyghyp júrmesin, qazaq jamaghaty! Sol qarjynyng qúny Qazaq memletketining tynyshtyghy, qyrshynynan qiylghan jastarymyzdyng ómiri bolyp jýrmesin...

On segizinshi ghasyrda Arab týbeginde dýniyege kelip, qyryp-joiy men qorqytyp-ýrkituge  negizdelgen Uahabiylik ilimning zardabyn eng alghash tartqan sol arabtardyng ózi edi. Bir Allagha siynudan basqanyng bәrin shiyrq dep sanaghan shataq din ókilderi, óz әreketterin aradaqty payghambarymyzdyng qasyna ergen, asyl dinimizding shyraghyna ainalghan sahabalar men tabighinderdin, әuliye-әmbiyelerding mazaryn qiratudan bastady. Qyzdy-qyzdymen tipti payghambarymyzdyng ózining mazaryna kóz alartyp, ony da kýrep tastaugha әreket etkende dýiim músylman júrty óre týregelip әzer aman alyp qalghan desedi... Ardaqty payghambarymyzdyng ýmbetine miras etken sýnnetin oryndaudy ózine ar sanaytyn, eshqanday mәzhabty moyyndamaytyn, Ahmet bin Taymiyanyng әhly sýnnetke qayshy keletin kitaptaryna negizdelgen búl ilimning dýniyege kelui, Saud әuletining biylik basyna keluimen túspa-tús keldi. Ýsh jaqty kelisimning negizinde: Múhammed bin Abduluahhab pen Saud әuletining jәne Aghylshyn kolonialdyq ministrliginin  ymyralasuy nәtiyjesinde dýniyege kelgen búl ilim biylikke kelgen Saud әuletining ruhany hәm iydeologiyalyq platformasy bola bildi. Osynday jolmen osy memlekette jeniske jetken búl ilim keyinnen arab múnayynan týsken mol qarjydan kýsh alyp әlemge taray bastady.  Shәkәrim qajy shataq din atandyrghan uahabiylik lannyng dýniyege keluining qysqasha tarihy osynday...

Býkil әlemdi dýr silkindirip, jýrgen jerinde lang men soghys órtin sepken búl ilim mine býgin qazaq dalasyna da kelip jetti.  Tabighatynan beybit sýigish, meyirim men әdilettilikke, ghylym men aqiqatqa negizdelgen asyl dinimiz - Islamnyng atyna kir keltirip, ony terrorizmmen qatar ataluyna da kóbine-kóp sebepker bolghan da, osy shataq dinning biri de biregeyi - uahabiylik ilim.

«Jút jeti aghayyndy» degendey, asty-ýsti qazynagha toly, halqy anghal da beyqam, orys otarshyldyghynyng auyr kýrzisinen әli esin jiya qoymaghan, tәuelsizdik alghanmen etek-jenin jyngha múrshasy kelmey jatqan qazaq dalasyna andyzday at qoyghan shataq dinderding sany bir ghana uahabiylikpen ólshenbese kerek: olardyng qataryna biz biletin hizbut tahriyr, tablighy jamaghat, qúranitter jәne taghy da biz tanyp, bilmeytin Qazaq jerine ornyghyp ýlgergen shataq dinder jatady. Olardyng shataqtyghy da sonda, ózinikinen basqanyng bәrin jalghan jәne teris dep eseptep, ózin moyyndamaghannyng bәrin jau dep sanau. Biraq osylardyng ishindegi eng radikaldysy, qarjylyq jaghynan da, iydeologiyalyq jaghynan da eng әleuettisi - uahabiylik ilim.  Óitkeni onyng ar jaghynda әlemdegi óte bay memleketterding biri Saud Arabiyasy (uahabiylik - osy elding resmy dini), әlemdik qarjy kózderi túr. Resmy derekterge sýiensek, uahhabiylik ilimning taraluyna júmsalatyn aqshanyng jyldyq budjeti 3,4 mlrd. dollardy qúraydy eken («Obyknovennyy vahabizm» derekti filimi). Osynshama mol qarjy qúiylyp jatqan son, olar kýsheymegende kim kýsheyedi, olar jyndanbaghanda  kim jyndanady? «Bizding týbimizge jetken - kedeyshilik» degendey, ata-babasy keshegi qazan tónkerisinen keyin taqyr kedeyge ainalghan,  baylyq bólisinen shet qalghan, jarymaghan qazaq balasyna búl ilimning «sýikimdiliginin» bir sebebi de osynda.

Shataq dinderding qazaq dalasyna taraluynyng basty sebebi - halyqtyng jalpy diny sauatsyzdyghy ekenin basa aitpaqpyz. Osy diny sauattylyq otbasy, balabaqshadan bastap, orta mektep, jogharghy oqu dengeyinde memlekettik dengeyde jolgha qoyylmasa, bizge shataq dinderden qútylu joq! Jәne de keyin san soqtyryp, ókinishi ózekti órteytin, kózden qandy jas aghyzatyn jayt - ózinning belinnen shyqqan, bauyr eti balannyng shataq dinderding shyrmauyghyna shyrmaluy. Qanshama qazaqtyng ata-anasy osy shataq dinderden zardap shegip, eniregende etegi jasqa tolyp jýrgeni, bir Qúdaygha ayan! Osylay bolmas ýshin de, qazirgi qazaq ata-anasy balasynyng zayyrly bilim aluyn qamtamasyz etuimen qatar, onyng diny bilim aluyna da jaghday jasauy auaday qajet. Oghan, qúdaygha shýkir, bizding memlekette barlyq jaghdaylar jasalghan. Tek, «ózing bilme, bilgenning tilin alma!» degen onbaghan qarghystyng shylauynda ketuden bizdi bir Alla ózi saqtasyn. Jәne Qúran Kәrimde: «Bilmegendering bilgenderden súrap alyndar» degen ósiyet te bar emes pe? Onyng syrtynda dana qazaqtyn: «Aqylyng jetpese, aqyldy satyp al!» degen naqyly taghy bar...

«Tarihtyng eng negizgi sabaghy - tarihtan sabaq almau» degen de bir qisyq-qynyr  sóz osyndayda eske oralady. Qúdayym-au, tipti alysqa barmay-aq qoyayyq, keshegi Sheshenstandaghy jaghday bizge sabaq boluy kerek qoy! Uahabiylik ilimning qanshalyqty qauipti ekenin talay bozdaghynan aiyrylghan,  izgi niyeti kókke úshyp, últ azattyghy jolyndaghy asyl múraty uahabiylik langha qalay ainalyp shygha kelgenin ózderi de sezbey qalghan Sheshen júrty biledi! Álde «kórmes - týieni de kórmes» dep, ejelgi sappastyghymyzgha salyp otyra beremiz be?  Álde keshegi Shúbarshiyde tútanghan ot býkil Qazaqstandy qamtuyn kýtemiz be?

Qazaq ejelden músylman júrtymyz! Aytudyng ózi úyat, osyghan býkingi qazaq balasy senbeydi. Ásirese jastar. Shataq dinder olardyng sanasyn ulap tastaghandary sonday, ózining qazaq ekenine jiyirkenetin bir top qauym payda boldy. «Qúlan qaghynan jerise, ashtan óledi» degendey, olar shataq din iydeologtarynyng kómegimen qazaqtyng dәstýrinen, onyng ótkeninen bas tartyp, ata-babamyz adasqan, qazaqta din bolmaghan eken dep oilaydy. Óz úrpaghyna ózining ata-babasyn jamandatyp qongdan, tútas bir úrpaqtyng sanasynan últtyq nigilizmdi siniruden artyq qanday soraqylyq boluy mýmkin?!  Ózining ata-babasynan, onyng tarihy men dәstýrinen bas tartqan úrpaq, erteng basymyzgha qiyn-qystau kýn tusa kimge opa berede, kimge túlgha bolady?! «Ózi  shyghayyn dep túrghan kóz edi, týrtip qalghan son, ne sorym?» demekshi, jartysy oryssha shýldirep, orys otarshyldyghynan esin jiya almay jýrgen qazaqqa, jana otarshyldyq, diny negizde otarlanu qaupi tónip túr. Qazirgi qazaqtyng jaghdayy qysqasha osynday...

Omar JÁLELÚLY

«Halyq sózi» gazeti, №54 (94) 8 shilde, 2011 jyl.