2.

 

Qoghamdyq qúrylymdardy týbirimen qoparghan úly tónkerister ózining jana qayratkerlerin tarih sahnasyna әkeldi. «Áskery kommunizm» men «jana ekonomikalyq sayasattyn» arasyndaghy sayasy qysyltayang tústa qazaq ziyalylarynyng ishinen ekinshi bir alash úrandy últjandy top sýzilip shyqty. Olar últ-azattyq iydeyasynyng eng nәzik әri tauqymetti kezenine tap kelgen zamanyna layyq «tar jol, tayghaq keshudi» tandap aldy. Keyingi taghdyrlary әr qalay qalyptasqanymen de, ózining tarihy qalyptasu kezenine oray iriktelgen búl toptaghylar jana jaghdaygha baylanysty ómirding ózi tudyrghan sayasy kýresting qayratkeri dengeyine kóterildi. Óz ortalarynda ishinara pikir qayshylyghy qylang bergenimen de, týpki nysanalary bir arnagha saydy.

Sóitip, 1919-1929 jyldary arasynda ózining derbes últtyq-sayasy oilau jýiesi tolyq qalyptasqan qazaq últ ziyalylarynyng ekinshi tolqyny últ tizginin qolyna aldy. Olar qandayda bir qoghamdyq qúrylymda bolmasyn, últtyq tәuelsizdik jolyndaghy qozghalystyng qashan týpki maqsatqa jetkeninshe tolas tappaytynyn anghartty.

2.

 

Qoghamdyq qúrylymdardy týbirimen qoparghan úly tónkerister ózining jana qayratkerlerin tarih sahnasyna әkeldi. «Áskery kommunizm» men «jana ekonomikalyq sayasattyn» arasyndaghy sayasy qysyltayang tústa qazaq ziyalylarynyng ishinen ekinshi bir alash úrandy últjandy top sýzilip shyqty. Olar últ-azattyq iydeyasynyng eng nәzik әri tauqymetti kezenine tap kelgen zamanyna layyq «tar jol, tayghaq keshudi» tandap aldy. Keyingi taghdyrlary әr qalay qalyptasqanymen de, ózining tarihy qalyptasu kezenine oray iriktelgen búl toptaghylar jana jaghdaygha baylanysty ómirding ózi tudyrghan sayasy kýresting qayratkeri dengeyine kóterildi. Óz ortalarynda ishinara pikir qayshylyghy qylang bergenimen de, týpki nysanalary bir arnagha saydy.

Sóitip, 1919-1929 jyldary arasynda ózining derbes últtyq-sayasy oilau jýiesi tolyq qalyptasqan qazaq últ ziyalylarynyng ekinshi tolqyny últ tizginin qolyna aldy. Olar qandayda bir qoghamdyq qúrylymda bolmasyn, últtyq tәuelsizdik jolyndaghy qozghalystyng qashan týpki maqsatqa jetkeninshe tolas tappaytynyn anghartty.

Sol ekinshi tegeuirindi tolqynnyng qayratkerligining nәtiyjesinde qazaqtyng qoghamdyq-әleumettik oilau jýiesi órkeniyetting damu satysynyng jana dengeyine kóterildi. 1919-1927 jyldar arasyndaghy Qazaqstandaghy sayasy kýres tәjiriybesi olardy shynyqtyryp, buynyn bekitti. Internasionaldyng úiymdastyru júmysyna aralasyp, halyqaralyq bedelge ie bolghan, federasiya turaly pikirtalastarynda últtyq memleket mәselesin kóterip, Reseydegi orystan basqa halyqtardyng aldynda sayasy belsendilik tanytqan ekinshi tolqynnyng ókilderine tosqauyl qong Kremlige qiyngha soqty. Olar qandayda bir sayasi, memlekettik, ekonomikalyq, diplomatiyalyq týiini qiyn mәselelerdi sheshuge qabiletti bolatyn.

Eng bastysy - últtyq oidyng ózegi ýzilmedi. Olar partiyanyng mýshesi qatarynda qala jýrip últtyq nysananyng úiytqysyna ainaldy. Derbes qazaq memleketi qúrylyp, onyng últtyq úiytqyda damyp, órkeniyetti el qataryna qosyluyna barynsha baghyttalyp otyrdy. Áriyne, búl kezende sayasy erkindik, tolyq bostandyq turaly mәsele qozghau mýmkin emes edi.

«Alash isi» atty tergeu isindegi qújattar men jauaptargha jәne olardyng sayasy kózqarasyna qaraghanda búl top negizinen «Alashorda» ýkimetining últtyq baghytyn jetekshilikke alghan bir kezdegi «jas alashtar» edi. Kenes ókimeti kezinde memleket basyna kelgen Smaghúl Sәduaqasov, Súltanbek Qojanov, Túrar Rysqúlov, Nyghymet Núrmaqov, Jalau Mynbaev, Oraz Jandosov, Ydyrys Mústambaev ispetti qayratkerler 1921-1922 jylghy últtyq federasiya turaly pikir talasy túsynda sonday ústanymdaryn tanytty. Búlardyng kýres sahnasyna kelui zandy qúbylys edi әri jana qúrylymdaghy qayshylyqtardy sheshuge últtyq aimaqtar múqtaj da bolatyn. Negizgi ýilestirushining mindetin Qazaqstanda - Smaghúl Sәduaqasov, Týrkistanda - Túrar Rysqúlov pen Súltanbek Qojanov atqardy. Búlar 1920-1929 jyldardyng arasynda Qazaqstannyng sayasi, mәdeny ómirinde sheshushi oppozisiyalyq-últtyq nysanany maqsat etip, oi-pikirlerin memlekettik dengeyde talqygha salghan yqpaldy da quatty sayasy kýsh retindi tanyldy.

Az últtardyng arasyndaghy múnday sayasy quatty kýsh - kez-kelgen imperiyanyng qas jauy edi. Shyndyghynda da Goloshekinnin:

«Sәduaqasov degenimiz - búl jiyntyq esim, ol - «sәduaqasovshylar» degen múqym bir júldyzdardyng shoghyry... Sәduaqasovshylar degenimiz - búl partiyanyng yqpalynan shyghyp ketuge jantalasyp jýrgen kenes mekemesi... Sәduaqasovshylar degenimiz - búl proletariat diktaturasyna qojalyq etkisi keletin tútas bir últtyq mәsele!», - degen pikirinde negiz bar edi.

Óitkeni «sәduaqasovshylar - tútas bir últtyq shoghyr» bolatyn. Olardyng negizgi maqsaty - «kommunistik-kolonizatorlyqqa» qarsy kýres edi. Múnday qarsylyqty tudyrghan - kenes ókimetining az últtargha qarsy baghyttalghan qastandyq is-әreketi, úlyderjavalyq óktemdigi men ýstemdik kózqarasy edi. Al úlyderjavalyq óktemdiktin:

«Jazalau jýiesining kýretamyry - shovinizm», - dep M. Tynyshbaev óte tauyp aitty.

IYә, rasynda da, M.Tynyshbaev dúrys aitqan, kapitalizmning de, sosializmning de «jazalau jýiesining kýretamyry» - últtyq, ekonomikalyq, shovinizm bolatyn. Sondyqtan da «sosializm» ornatu ýshin jiberilgen Goloshekin Qazaqstan ekonomikasyndaghy aimaqtyq erekshelikterdi, ómir sýrip, tirshilik qúrudaghy últtyq aiyrmashylyqtardy, halyqtyng tarihy dәstýrin qyzyl qaryndashpen bir-aq syzyp tastady da, jergilikti júrttyng „qolyndaghy qúryqtyng ornyna shanyshqy ústatpaq" boldy. Alayda, shanyshqymen ilip jeu ýshin de tabaqta as-dәm bolu kerektigin úmytty. Tipti arab alfaviytinen islamnyng «iyisin sezip», jedel qarip ózgertudi talap etti.

Múnyng barlyghyn kenestendirip, auylsharuashylyghyn mәdeniyettendirip, shiykizatty ónerkәsiptendirip, sosializmdi ornatu ýshin shúghyl týrde qazaq jerin reformalau arqyly qazaqtardy yghystyru jәne sol jerdi jappay europalyq últtarmen qonystandyru qajet dep tapty.

Al jer - últtyq derbes ómir sýruding basty kepili. Jersiz últ - derbes halyq retinde jer betinde ómir sýru qúqynan, últtyq qasiyetten aiyrylady. Jahandanudyng da júlynyn jep otyrghan jegi qúrt - osy jer. Álemdik geosayattyng bәri de osy jerge kelip tireledi. Jerding iyeligi sheshilmey, tәuelsizdik te, oghan ie últtyng da, ony biyleytin memleketting de mýddesi sheshilmeydi. Týptep kelgende, kapitalizm, imperalizm, sosializm degenimizding ózi de - jerdi iyelenuding bir formasy ghana. Jersiz - eshqanday imperiyanyng mýddesi jýzege aspaydy. Jerciz - eshqanday imperiyanyng halyqaralyq qauymdastyqta yqpaly jýrmeydi. Jersiz imperiya - túl imperiya. Al imperiyalyq óktemdikten bas tartqan memleket joq. Búl rette qazaqtyng taghdyry qosaqtalghan Reseyding dәmesi búryn da zor boldy, qazir de zor, erteng de óte zor bolmaq. Sondyqtan da V.IY.Leniyn:

«Reseydegi otarlau sayasaty degenimiz - jer sayasaty», - dep atap aitqan bolatyn.

Resey sol sayasattyng nәtiyjesinde 1917 jylgha deyin ghana 45 million desyatina jerdi, yaghni, kýlli qazaq jerining besten birin qara shekpendilerge tartyp әpergen edi. Endi «shyghysta kishi oktyabri» men «sosializmdi qatar ornatugha» kelgen Stalinning «әpermeni» Goloshekin qalghan jerge reforma jasap (tartyp alyp - T.J.), oghan taghy da 360 myng «tyng iygerushi» ornalastyrudy oilastyryp, qysylyp-qymtyrylmastan:

«Sәduaqasov joldas ekeumizding aramyzdaghy pikir qayshylyghy túp-tura Oktyabri (kenes ókimeti - T.J.) mәselesine qatysty. Men: auylgha kishi Oktyabri jýrgizu qajet dep eseptesem, siz Oktyabri ataulynyng barlyghyna qarsy shyghasyz. Bizding qazirgi jýrgizip jatqan jer reformamyz Oktyabri emes pe? ...Eger múny azamattyq soghys dep týsinseniz, onda biz soghys jaghyndamyz», - dep ózi basqaryp otyrghan halyqqa ózi «azamattyq soghys» jariyalady.

Búl «Qujaqtyn» qaljyny emes, shyny bolatyn. Jay qyr kórsetu emes, aldyn-ala josparlanghan joba edi. Ony Stalinning ózi:

«Goloshekin joldas! Men myna mәlimetinizde belgilengen sayasatty negizinen alghanda birden-bir dúrys dep oilaymyn» - dep jazbasha týrde maqúldap bergen bolatyn.

Óitkeni, qyzyl imperiyanyng «jer reformasynyn» jospary boyynsha, shet aimaqtaghy últtar - úly jahangerding shiykizat qoryn dayyndap beretin «erikti qúldar jasaghyn» qúruy tiyis boldy, yaghni, damyghan sosializm túsyndaghyday, ekonomikalyq basybayly aimaqqa ainaldyru kózdeldi. Egerde, últ aimaqtaryn der kezinde orystandyryp, olardy qonystandyryp almay túryp últtyq ónerkәsipti damytsa, onda qazaq últynyng ókilderi, sonyng ishinde júmysshylar da, keyinnen kirmelerge jol bermeui mýmkin edi. Ol ýshin olardy ashtyqpen esengiretti. 1922 jylghy ashtyq búl  saladaghy alghashqy «Tәjiriybe» retinde synaqtan ótti. Múqym qazaq halqyn «tabighy týrde joygha» múrshasy jetpedi. Óitkeni qazaqtyng dәstýrli kóshpeli ekonomikasy men ómir sýru tәsili oghan mýmkindik bermedi. Endi, «moyynserik», «qosshy úiymy», «kerey qostary» arqyly tiri qaludyn, kýn kórudin, jútamaudyng ghasyrlar boyy synnan ótken tәsili mansúqtaldy.

Qauipti kýsheytpes ýshin eng aldymen últ aimaqtaryna, sonyng ishinde Qazaqstangha, 360 myng europalyqtardy sinirip jiberuge tyrysty.

Jer dauy - qazaq últy ýshin búryn da óte kýrdeli әri eng talmauytty mәsele bolatyn. Sondyqtan sol tústaghy qazaq ziyalylarynyng birde-bireui jer, jer bólisi jónindegi mәskeulik jobany bekittirmeuge tyrysty. Sayasy kózqarastary men qyzmet oryndarynyng әr salany qamtyghandyghyna qaramastan, múnday «kommunistik-kolonizatorlyqqa» qarsy túrarlyq últtyq pikir qalyptasty. Qazaqstandaghy últtyq qyzmetkerlerding ishindegi eng jasy, eng ójeti, bilimdisi Smaghúl Sәduaqasov múny:

«Qazaq avtonomisyna jýrgizilgen kommunistik kolonizatorlyq» - dep atady.

Búl - qazaq qauymynyng ruhany ómirindegi eng sheshushi әri tarihy qajettilikten tughan zandy qarsylyq edi.

Múnday batyl pikirdi aitqan Smaghúl Sәduaqasov ta Qazaqstan ýshin tosyn túlgha emes. Ol respublikanyng ishindegi sayasiy-úiymdastyru, ekonomikalyq basqaru sharalaryna batyl aralasqan, ysylghan qayratker edi. Ásirese, Qazaqstan avtonomiyasynyng qúryluy, onyng territoriyasynyng mejelenui, soltýstik oblystardyng Qazaqstangha qosyluy, qazaq qyzmetkerlerin is basyna tartu, 1921-1922 jyldardaghy asharshylyqpen kýres, jer turaly zang jobasy men ekonomikalyq túrghydan tәuelsiz damu baghdaryn anyqtau, tarihiy-mәdeni, ruhany qúndylyqtardy tanu, baghalau barysynda Smaghúl ózgelerden jeke dara suyrylyp shyqty.

Ol ózin tereng de batyl oily, sheshimshil, ójet jәne últ mýddesin qorghaytyn qayratty da qyzuqandy, tәlimdi de tәjiriybeli memleket qayratkeri esebinde kórsete bildi. Smaghúl Sәduaqasovtyng jer, últtyq ónerkәsip, mәdeniyet salasyndaghy sayasy tújyrymdarynyng negizine «Alashorda» qozghalysynyng baghyt-baghdary men tújyrymdary jeli bolyp tartyldy. Sol úly maqsatty kenes ókimetining sayasatyna beyimdey otyryp, «kommunist-otarshyldargha qarsy «últtyq kommunistik» ýlgi úsyndy. Ol qazaq jeri turaly Á.Bókeyhanov ústanghan jer reformasy turaly jobany qoldap:

«Syrttan kelip otarlaudy uaqytsha toqtatu kerek; b) әueli jergilikti halyqty, sonyng ishinde bayyrghy qarashekpenderdi de qamty otyryp, olardy tolyqtay jerge ornalastyru qajet; v) ekinshi kezekte baryp tónkeris túsynda auyp kelgenderge jer beru kerek; g) sodan keyin ghana Qazaqstannyng jer jaghdayy men qúnarlylyghyn zertteumen shúghyldanyp, onyng qúnarly-qúnarsyz ekendigin, yaghny paydalanugha jaraytyn artyq jer bar ma, joq pa, sony anyqtau tiyis», - dep ýlken mәsele qoydy.

Mine, mәsele qayda jatyr! IYә, gәp - jerde. Jer - adamdy jeydi. Kózin ónmeninnen ótkize qadap, telmirtip otyrghan da sol jer, qazaqtyng jeri bolatyn. «Tyng iygeru» nauqanyn Stolypin súm ayaqtay almay ketti. Al, bolishevikter ózderi atyp óltirgen Stolypinning bastamasyn ýkimet basyna kelisimen shúghyl týrde jýzege asyrugha qúlshyndy. Biraq oghan últ kósemderi jol bermedi. Ózge sharasy qalmaghan kenes ókimeti jappay jazalau sayasatyna jýgindi. Últ kósemderin shetinen týrmege qamady. Tergedi. Qinady. Sonda da alash azamattary alghan betterinen qaytpady. Óitkeni jer mәselesi - qazaq últynyng ómiri men ólimin anyqtaytyn eng sheshushi mәsele edi.

Búl platforma keneske deyin de, kenes kezinde de, kenesten keyin de bolishevikter tarapynan jappay synaldy, «últshyldyq platforma» dep baghalandy. Aqiqatyna kóshsek, Smaghúl Sәduaqasúlynyng pikiri dúrys әri ol jalghyz ózining ghana emes, sol kezdegi alash azamattarynyng aqyldasa kelip qorytqan tújyrymdy pikiri bolatyn. Álihan, Ahmet, Mirjaqyp, Halel, Jahansha, Múhamedjan, Halel Ghabbasov, Álimhan ispetti últ kósemderine minbege kóteriluge tiym salynghandyqtan da, solardyng aqylyna sýienip, solardyng atynan sóilegen sózi edi.

Goloshekinning búl jer reformasy - qazaqtyng jartylay kóshpeli ekonomikasyn (halyq arasynda «Aq shom» dep atalghan kóshpeli ekonomika zandylyghy - T.J.) búzyp, jappay asharshylyqqa alyp keletin. 1921-1922 jyldardaghy ashtyq túsyndaghy «reformanyn» alghashqy «tәjiriybesimen» bәri de tanys edi. S.Sәduaqasov ta, S.Mendeshev te, S.Seyfullin de, O.Isaev ta, Ú.Qúlymbetov te, IY.Qúramysov ta búl asharshylyqty bastarynan keshirgen bolatyn. Alayda ótkenning qasiretti sabaghyn kommunister qaperine almady. Al tergeu isining mәlimetine jýginsek: sol tústaghy oblystyq, keyin Ólkelik partiya komiytetining ekinshi hatshysy S.Mendeshev basqarghan bir mәjiliste ashtan ólgen 1 milliongha juyq adamnyng әruaghynyng aldynda beti shimirikpesten:

«Ashtargha kómek komissiyasynyn» júmysyn kenes ókimetin qúlatugha paydalanu ýshin jәne ashtyqqa úshyraghan túrghyndardy astyrtyn úiymgha tartu ýshin Áuezov Múhtar men Ahmet Baytúrsynov Qazaqstannyng týkpir-týkpirine ýndeu joldady. Al J.Aymauytov «Alashordashylardyn» tuystaryna mal taratyp beru ýshin «Ashtargha kómek kórsetetin» komissiyanyng mýsheligine qasaqana kirgen», - dep «halyq jauyn» әshkerelepti.

Múnday «esten tandyru arqyly halyqtyng sanyn tabighy týrde azaytatyn jer reformasynyn» qasireti Goloshekin minbede:

«Besinshi partiya konferensiyasynyng júmysyna qarsy úiymdastyrylghan (yaghny ózin saylaugha - T.J.) Bókeyhanovtyn, Baytúrsynovtyn, Sәduaqasovtyn, Dosovtyng sayasiy-ekonomikalyq platformasy», - dep atalghan ekonomikalyq taldauda egjey-tegjeyli dәleldengen bolatyn.

Sol platformagha sýiengen S.Sәduaqasov Qazaqstandy ózi óndirgen shiykizattyng qúlyna ainaldyratyn jobany úsynghan «sayasy ekonomisterge» qarsy:

«Ár respublikanyng óz ishinde túiyqtalghan kәsiporyn ashu baghyty (әriyne, últshyldyq baghyt dep týsininiz) bar degen Zelinskiy joldastyng pikiri dúrys emes (múny taldaudyng ózi úyat), ekinshiden, Orta Aziyadan maqtany tasyp әketu - jaqsylyq, al dayyn matany tasu - búl túiyqtalghan sharuashylyqtyng belgisi - degen mәsele qanday teoriyadan tuyndap otyr? Búlay etuge bolmaydy, Zelinskiy joldas! Tura kerisinshe, sharuashylyqtyng mýddesine oray, ónerkәsipti shiykizattyng kózine jaqyn ornalastyru qajet», - degen pikir bildirdi.

Shyndyghynda da, jýnning bir qadaghyn qazaqtardan 15 somnan alyp, 150 somgha qayta qazaqqa satudyng qay jeri internasionaldyq? Qay jeri sosializm? Qay jeri qanday últshyldyqpen kýres? Ekonomikalyq jaghynan óte tiyimdi, ózin-ózi asyraytyn, ózining jerin ózi derbes iygeretin, ózining últtyq damu dәstýri men tarihy tanymyn saqtaytyn múnday últtyq sosializm   Goloshekinge únamady. Smaghúldyng búl sózine tura jauap bermey, Shaya-shayalyghyna salyp:

«Industriyalandyru mәselesi jónindegi ózining syryn Sәduaqasov әli ashqan joq. Ol búryn: bizde teri bar, ony Mәskeuge tasudyng qajeti joq, zavodty Qazaqstannyng ózinde salu kerek, sóitip qazaqtyng (kýlki) últtyq terisin (kýlki) ózimizde óndeuimiz kerek... Al, Mәskeu men ortalyqtaghy zavodtar toqtap qalsa, onda onyng júmysy joq kórinedi», - dep minbeden mekersindi.

Egerde qazaq últy jappay ashtan qyrylyp jatqanda sol últty basqaryp otyrghan Goloshekinning onda «eshqanday júmysy bolmasa», memleketti basqaryp otyrghan ortalyqtyng «onda júmysy bolmasa», onda óz elin ashtyqtan arashalaymyn dep qughyngha úshyraghan Smaghúldyng «Mәskeuding zavodtarynda qanday júmysy boluy» mýmkin?!. Ashtargha jóneltilgen azyq-týlikti:

«Tek qana europalyq últtardyng shoghyrlanghan jerine bólip berinder» - dep jarlyq shygharghan Mәskeu men ortalyqqa kimning qimasy qyshy qoyar eken.

Senesiz be, qazaq últynyng el basylarynyng ishinen de «qimasy qyshityndar» shyqty. Sonyng biri:

«Qazaqtyng «týieleri» sosializmge bet aldy, bet alyp qana qoyghan joq, soghan jetip qaldy. Ol ózining jalpaq tabanymen jolyna kese kóldeneng túrghan Sәduaqasovty taptap tastaydy», - dep te soqty.

Aldymen Shayanyng shayany bop Smaghúldy shaghyp, júrtyn jútatqan osynau «tenizge qarap baqyldaghan baqanyn» (óz sózi) ózin de otyz jetinshi jyly «sosializmning jalpaq taban týiesi taptap ketti».

Ózining «Kishi oktyabri» jobasymen, kópirme pikirimen kelispegen, ne qarsy shyqqan partiya, kenes qayratkerlerin Goloshekin ayausyz jazalap, olardyng arasyna qasaqana iritki saldy. Últyn asharshylyqtan saqtap, «azamattyq soghystyng orynyna azamattyq kelisimdi» úsynghan S.Sәduaqasov, N.Núrmaqov, S.Qojanov, J.Mynbaev siyaqty qyzmetkerlerdi qyryna alyp, qazaq intelliygensiyasyna qarsy jazalau nauqanynyng bastalghanyn resmy týrde mәlimdedi. «El biylegen kemelderdin» kózin jon arqyly últtyq sanany jon - aq patshadan qalghan «múra» edi.

Ol qazaq ziyalylarynyng arasyna ot tastau ýshin әueli Qazaqstandaghy jer reformasy, territoriyalyq tútastyq, qonystandyru sayasaty, ekonomika, sharuashylyq, oqu-aghartu jýiesi, últ tarihy, óner men әdebiyet, kóne múragha kózqaras turaly baspasóz betinde pikirtalastaryn jariyalatty, týrli mәjilisterde sóz sóiletti, sóitip, partiya, kenes qayratkerlerin bildirtpey bir-birine janyqtyrdy. Kezinde «Týrkkomissiyasy» men Musburonyng qúramynda bolghan jergilikti halyqtan shyqqan qayratkerlerding barlyghyn panturkist, opportunist, últshyl, jikshil dep jariyalady.

Ol jiyrmasynshy jyldardyng basynda tarihy damu jýiesi tudyrghan: últtyq federasiya, ortaq Týrkistan, respublika aralyq jer mejesi, 1921-1922 jylghy asharshylyq, 1922-1924 jyldar arasyndaghy Qazaqstan men Týrkistannyng arasyndaghy «Ýlken Týrkistan» turaly pikir bildirgen qayratkerlerding sózderin jinastyryp, olardyng әrqaysysyna „rysqúlovshina", „saduaqasovshina", „mendeshovshina", „seyfullinovshina", „qojanovshina", „tóreqúlovshina" dep mysqylday at qoyyp:

««Jalpy men, topshyldyq degende, últshyldyqty emeurin etip otyrmyn. Men sәudaqasovshylardy eske salghanda, qojanovshylardy da, rysqúlovshylardyng barlyghyn da aityp otyrmyn. Olardyng barlyghy da bir qalyptan shyqqan», - dep jer tepkilep bagha berdi.

Goloshekin «shinalardy» qaytadan sayasy sahnagha shygharu arqyly tútas últty qaq jaryp, sol kezdegi eng bedeldi ýsh túlghany - Sәduaqasovty, Qojanovty, Rysqúlovty birin-birine qarsy qoyghysy keldi. «Alash isindegi» tergeu isi de osy ýsheuin qalayda halyq jauy etip shygharugha baghyttaldy. Búl rette Zinovievtin:

„Goloshekin Qazaqstangha barysymen, jergilikti últ intelliygentteri men qayratkerlerin ózara qyrqystyryp, aqyr sonynda olardy qughyngha salyp, ýlken qiyanatqa dushar etti", - degen pikiri dúrys edi.

Qastanshyqpaghyr maqsatyna jetu ýshin ol ózining iydeologtary men tarihshylaryna 1921-1927 jyldardyng aralyghynda ótken barlyq jinalystar men konferensiyalardyn, dikussiyalardyng materialdaryn jinattyrdy. Sonda qabyldanghan qaulylar men kóterilgen mәselelerdi qoryta tújyrymdap, múny «shinalardyn» keneske qarsy platformalary dep jariyalady.

Búl mәseleler jalpyqazaqtyq sypat alyp, ýlken pikirtalastar tughyzghan edi. Sonyng ishinde asa batyl pikirlerimen ereksheletin Súltanbek Qojanovtyng ústanymdary onyng Qazaq ólkelik partiya komiytetining atyna jazghan hatynda tolyq bayandaldy. Sonyng ishinde ony «últshyl, topshyl, alashordashyl» etip shygharghan S.Qojanovtyn pikirleri mynaday:

«Qazaqtar óz respublikasynda az sandy últ bolyp esepteletin kýlkili kórinisti toqtau kerek. Qazaq intelliygentterin Orynbor siyaqty ortalyqta tútqynda ústap otyryp proletarlyq basshylyqty jýzege asyrghansha, olardy qalyng búqaranyng ishine jaqyn ústap, iske qyzu aralastyru qajet. Orys sharualaryn qazaq arasyna qonystandyryp, olardyng sanyn kóbeytumen proletarlyq basshylyq jenildep ketpeydi, kerisinshe, dәstýrli últ arazdyghynyng shiyelenisuine әkep soqtyrady, orystyq últshyl óktemdikting kýshengi proletariat turaly teris kózqaras qalyptastyrady. Proletarlyq basshylyq «túiyq» toqyraumen emes, sharuashylyq pen qoghamdyq ómirdegi jariya júmyspen baghalanady.

...Qazaq últtyq respublikasynyng kompartiyasy syrttay qaraghanda tónkerisshil bop kórinetin búrynghy qazaq tәrjimashylarynyng qas-qabaghyna qarap emes, qazaq búqarasynyng ishine terendep kirip, solardyng talap-tilegin eskere otyryp qyzmet isteui kerek. Búl ýshin qazaqtardyng hal-jaghdayyn ishten bilip otyratyn, talaptaryn ghana qanaghattandyryp qoymay, qajetsiz keritartpa minezderin joygha peyildi etetin qanday da bir qoghamdyq orta boluy kerek. Áytpese, qazaq kommunisteri osy uaqytqa deyin sýiegi bayaghyda qurap qalghan «Alashordany» qarghap, óli dúshpanmen kýresip, «tanghajayyp erlik kórsetuden» jalyghar emes. 7 jyldyng ishinde ne atqaryldy, «Alashordanyn» keneske qarsy kýresining ornyn ne almastyrdy, ol neden bayqalady - ol turaly eshkim eshtene bilmeydi, bilu qajet dep te eseptemeydi. Qazaq qauymynyng ishine terendep enip, qazaqtyq qany bar partiyalyq qoghamdyq pikir qalyptastyru kerek, qajet jaghdayda tek qana bastyqtardy ghana emes, búqarany da tәrtipke shaqyryp otyru kerek.

1. Qalay sanasanda Qazaqstanda evropalyq túrghyndar basym (orystar - 54 %, qazaqtar - 46%).

2. Qazaqstannyng RKP(b) úiymdaryndaghy qazaqtar 6% (568 adam) ghana. Onyng ýstine qazaq kommunisteri bytyranqy, derbes qazaq úiymdary joq...

Qazaqstandaghy jaghday meni mynaghan sendiredi: partiya-kenes mamandarynyng búdan әri qaray qojyrauyn toqtatyp, týbirli ózgeris jasau ýshin toqyraudy toqtatyp, RKP(b) Ortalyq komiytetining ózi tikeley partiyalyq rejim ornatyp, múnday jaghdaydan shyghu ýshin tótenshe shara qoldanugha deyin baruy tiyis, tómennen kórsetiletin qarsylyqqa qaramastan toqyraudyng túiyghynan shyghudyng jolyn izdestiru kerek. Osy baghytta Ortalyq komiytetke mynaday úsynys jasaymyn:

Qazaq obkomyn taratyp, bir jyl merzimge BKP(b) OK-ning uaqytsha burosyn qúru qajet, oghan Qazaqstandaghy partiya qúrylysy men ony úiymdastyrudy ayaqtau mindeti tapsyrylady.

Tez arada Qazaq respublikasynyng ortalyghyn Shymkent qalasyna auystyru kerek, basqaru túrghysynan alghanda Qazaq respublikasyn ýsh: shyghys, batys jәne ontýstik әkimshilik-sharuashylyq oblystaryna bólu qajet...».

Ol 1924 jyly 29 jeltoqsanda jazylghan búl úsynysty Týrkistan men Qazaqstannyng arasyndaghy mejeleu júmystary janadan jýrgizilip jatqan kezde Stalinge joldaghan. Al Goloshekin múny 1927 jyly «jana pikir» retinde jariyalap, halyqtyng nazaryn ózine audardy. Búl ýsh jyldyng ishinde ol mәselelerding birazy kýshin joyyp, birazy ishinara sheshilip, birazy eskirip ketken bolatyn. Qazaq obkomy Qazaq ólkelik ortalyq partiya komiyteti bop ózgerdi. Astana Qyzylordagha, odan Almatygha auysty. Biraqta Rysqúlov pen Qojanovtyng arasyndaghy talasty Goloshekin baqtalastyqqa kóterip, oghan últshyldyq sypat berdi. Qújattargha qaraghanda ekeui de bir-birin ondyrmay sýrindirgen. Shyndap kelse, múnyng astarynda talay-talay «shylyqqa» malynghan qoya jatyr edi (Biz tek tergeuge qatysty pikirlerdi ghana iriktep úsynghanymyzdy eskerte ketemiz).

Áriyne, tarihy oqighalardy óreskel búrmalap aitu Qujaq ýshin de, Qujaqtyng núsqauyna beyimdelgen tergeushiler ýshin de pәlendey qiyndyqqa soqqan joq. Árbir әshkereleushi maqala jariyalanghan sayyn:

«Biz óz jaularymyzdyng kózin tek kýshpen ghana joymaymyz, kerisinshe, iydeyamyz arqyly kóbirek jaulap alamyz», - dep «jasasyndatyp» (M.Áuezov) týsinikteme berdi.

Al «iydeologiyagha negizdelgen qogham... ózining kózdegenimen ýilespeytin kózqarastyng barlyghyn «dúshpandyq әreket» (Yaspers) dep baghalady. Búl jóninen alghanda kenes ókimeti kez-kelgen tirannan asyp týsti.

Múnday qastandyq psihologiyasyn Yaspers «tek qana moyyndamaugha (otrisaniye) qúrylghan ómir» dep bagha berdi. Onyng payymdauynsha:

«Ómirge qúshtarlyqtyng negizi - senim ekendiginen bas tartqan kezden bastap tonmoyyn moyynsynbau bastaldy. Ózine-ózinning kóniling tolmaghan sәtten bastap-aq ózgeni kinәlaysyn, әiteuir senen ózge bireu kinәli bolugha tiyisti, sony izdeysin. Eger týkke týsinbeytin keshe kisi bolsa, onda bәrine qarsy shyghady. Barlyq pәle - jalany әiteuir bir nәrseden - tarihy qúrylymnan, tolyq tanylmaghan teoriyalyq zandylyqtan kóredi: bәrine kinәli - kapitalizm, liyberalizm, marksizm, hristian dini jәne taghy da basqa aghymdar, - dep týsinedi, qarsylyq kórsete almaghandardyng ishinde belgili bir toptar boluy mýmkin, solar soqyrtekening kýiin keshedi - aqyry bәrine - evreyler, nemister nemese sol siyaqty taghy bir toptar kinәli bolyp shygha keledi».

Stalin de, onyng jandayshaby Goloshekin de, sonday «eshteneni moyynsúnbaytyn tonmoyyn», «ózining kónili tolmaghannyng bәrine qarsy shyghatyn», «pәle-jalany» әueli «kapitalizmnen», «imperalizmnen», burjuaziyadan, liyberalizmnen, keyinnen últshyldyqtan, tap jauynan, intelliygensiyadan, aqyr sonynda bolishevikterding ishinen shyqqan halyq jaularynan kórgen «soqyr tekeler» edi. Aymaqtaghy bolishevikter de tura osynday qaskýnem psihologiyanyng tolyqqandy moyynsúnbas mojantopaylaryna ainaldy.

Tútas últty qaq jaryp, birin-birine qyrghyzdy. Taptyq sanamen taptatty. Oghan az últtardy jeliktirip, aqyry jerine jetti. Endi ózderi qanqúily etip kózi qantalaghan jarymjan últ ókilderining ózin mәngýrttenugen mәjbýr etti. Basty maqsat: olardyng sanasyndaghy derbes últ degen úghymdy mýldem óshiruge kiristi.

Goloshekinning sol jyldardaghy jappay jazalau sayasaty tikeley osynday adamdardyng dayyndaghan әshkereleushi qújattary men bayandamalary, mәlimetteri men kenesteri arqyly jýzege asty. Sonyng nәtiyjesinde bir jyldyng ishinde últtyq intelliygensiyagha degen erekshe óshpendilik sezimdi qalyptasty.

Qazaq tilin bilmeytin, astanadaghy ýkimet ýiinen attap shyqpaghan, qazaq mәdeniyeti men tarihynan, ghylymynan, sayasy ekonomikasynan maqúrym shayan Shayanyng tiline intelliygentterge qarsy «iydeologiyalyq u» jinap bergen osy dәbirler edi. Olar:

«Úly is - úly qúrbandyqty qajet etedi», - degen qazaqstandyq teoriyany oilap tapty.

Sóitip, búrynghy últshyl degen sayasy jeleu jayyna qaldy.

Endi tikeley últtyng ózine shabuylgha kóshti. Basty maqsat: olardyng sanasyndaghy derbes últ degen úghymdy mýldem óshiruge, «el biylegen kemelderdin» kózin jon arqyly Últtyq sanany jongha shaqyrdy. Sayasattyng aghash Atyna teris mingen Goloshekin ózining «shalghan qúrbandyghyna» ózi masattanyp:

«Topshyldargha jaghday jasau pighyly әli toqtaghan joq, olardyng kәri kósemderi әli de tiri, olardy әli de jer kóterip túr... Endi kez-kelgen toptyng kósemi ólkelik komiytetke qarsy sóilep kórsinshi, olar bir jetining ishinde jermen-jeksen etiletin bolady», - dep atoy saldy.

Demek, sol kezde tiri jýrgen «qazaqtyng últshyl-burjuaziyashyl intelliygensiyasynan» Stalin sekem alghan, al Goloshekin tikeley qauiptengen.

Sonda bolishevikterding qauiptenip otyrghan eng basty mәselesi ne? On jyldan keyin de Stalin úmytpaytynday, әli de qauiptenetindey kenes ókimeti men «Alashorda» ýkimetining arasynda sheshilmegen qanday mәsele bar?

Ol - «Rossiya halyqtary pravolarynyng deklarasiyasy» men túlghalardyng azamattyq ústanymy bolatyn. Sol Deklarasiyagha kenes ókimeti atynan qol qoyghan Stalin de, «Alashorda» ýkimetining atynan qol qoyghan «qazaqtyng últshyl-burjuaziyasynyng ókili» Ahmet Baytúrsynov ta búl kezde tiri edi. Stalin «federasiya mәselesi - demokratiyanyng mýddesin qanaghattandyrmaydy» dep bas tartty, al Baytúrsynov búghan moyynsúnbay ýkimet qúramynan otstavkagha ketti. Goloshekiyn: «olardyng kәri kósemderi әli de tiri, olardy әli de jer kóterip túr», - dep ókine ses kórsetken eki «últshyl-burjuaziyashyl intelliygensiyanyn» biri - A.Baytúrsynov, ekinshisi Á. Bókeyhanov edi.

Al jogharyda atalghan «qúrbandyqtar», yaghni, Goloshekin aitqan «әli de jer basyp jýrgen últshylardyng kәri kósemderi» - Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Jaqyp Aqbaev, Halel Ghabbasov, Halel jәne Jahansha Dosmúhamedovter, Múhamedjan Tynyshbaev edi. Olardyng kenes ókimeti men qazaq últynyng has dúshpany ekendigin әshkerelep, jeksúryn etip kórsetudi Oraz Isaev óz mindetine aldy. Ol sol tústaghy aimaqtyq komiytetting Bochagov, Martynenko, Shafiro, Braynin ispetti iydeologtary men tarihshylaryna shúghyl týrde tapsyrma berdi.

Derekteri búrmalaghan, key tústary qasaqana qate audarylghan, tek qana әshkereleushi qújattar ghana jinaqtalghan «Alashorda» atty ýsh kitap birinen song biri jaryq kórdi. Kitapty «óndep», alghy sózin jazghan - Oraz Isaevting ózi edi. Múny Bochagovting esteligi tolyq rastaydy. Osy ýsh jinaqtaghy qújattar „Alash" partiyasy men „Alashorda" ýkimetining mýshelerine basty aiyptau aighaghy әri beyresmy núsqau-ýkim retinde basshylyqqa alyndy.

Tergeu oryndary ózining is-әreketining baghyt-baghdaryn anyqtap, tiyisti núsqau alghan son, endi qalayda sol aiypty dәleldep shyghu ýshin jantalasty. Búl orayda baspasóz basty әshkereleushi qúralgha, tynshylyqqa negizdelgen ókimetting «qúlaghy men kózine» ainaldy. Gazetter men jurnaldarda, kitapshalarda:

«Últshyl kommunister men partiyada joq últshyldardyn:

«aqgvardiyashyl kazaktarmen, kontrrevolusiyashyl general Kolchaktyng armiyasymen birigip kenes ókimetine qarsy ashyq kýresken túsyndaghy mәlimetter,

keyinnen kontrrevolusiyalyq armiya men ýkimetke keshirim jasalghannan song da kontrrevolusiyalyq úiymnyng úiytqysy bolghan kezindegi maghlúmattar;

1921-1922 jyldary Orynbor men Tashkentte kenes ókimetin qúlatu ýshin qúrylghan astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiymnyng hattamalary;

Qazaqstan kenes qyzmetkerlerining Orynbor qalasynda ótken II - sezinde jeke ótkizgen «Otarlaushylardyng shabuyly jәne onymen kýresuding әdis-tәsilderi» turaly mәjilisining mәjilis haty;

partiyanyng 12 - sezin óz mýddelerin jýzege asyru ýshin Bókeyhanov, Baytúrsynov, Sәduaqasov Smaghúl, Dosov qol qoyghan «Últtyq-mәdeny avtonomiyany» talap etken Ýndeuding mәtinderi;

ayyptalushy Áuezov Múhtardyng osy ýndeudegi baghyt-baghdardy qolday otyryp, Qazaqstannyng partiya jәne kenes mekemelerindegi otarlaushylyq pighyldarmen kýreske shaqyrghan sózining mazmúny;

astyrtyn úiymnyng mýshesi Sәduaqasovqa aiyptalushy Áuezovting oghan Tashkentke baryp, sodan әri qaray Ferghanadaghy basmashylargha ótip ketudi úsynuynyng jay-japsary turaly tynshylyq aqparattar;

astyrtyn úiymnyng mýshelerining kenes apparatynyng baghytyn ózgertip, kontrrevolusiyalyq úiymnyng talap-tilegin qanaghattandyru maqsatyn kózdegen qújattar» - degen mazmúndaghy maqalalar danghazalyqpen nasihattaldy.

Búl jariyalanymdar  ortalyq partiya komiytetining bólimderi arqyly tergeu isine aighaq retinde tirkelip jatty.

Sóitip, alashordashylardy tútqyndaugha mýmkindik beretin alghy sharttardyng barlyghy da jasalyp bitken song Goloshekin - «Qujaq» «ekinshi bir kontrrevolusiyalyq-últshyl astyrtyn úiymnyn» qastandyghy ashylghany turaly saltanatty týrde jariyalady. Sóitip, «Úly qúrbandyq» shalyndy. Múny Goloshekin «Partiya qúrylymynyng 10 jyldyghy» atty bayandamasynda maqtanyshpen mәlimdep:

«Joldastar, mening sizderge jariyalayyn dep otyrghan derekterim - qazir kózi joyylghan «Baytúrsynovtyng kontrrevolusiyalyq úiymynyn» tergeuinde últshyldardyng ózi bergen kuәligi», - dep úzaq uaqyt ekilene sóilep, tergeu jauaptarynan ýzindilerdi erekshe rahattanghan sezimmen oqydy.

Búl "quanyshty habardy" O.Isaev, Ú.Qúlymbetov, I.Qúramysov, E.Ernazarov ispetti dәbirlerding ymdauymen mәjilistegi júrt «úzaqqa sozylghan du qol shapalaqtaumen» qarsy aldy. Shabyttanyp ketken O.Isaev tebirene tolqyp, jogharydaghy aty-jóni atalghan joldastarynyng atynan:

«...Almaty qalasynda ashylugha tiyisti kommunistik uniyversiytet - "Goloshekin atyndaghy qazaq kommunistik uniyversiyteti" dep atalsyn» - degen úsynys aitty (Du qol shapalaqtau).

Qyza-qyza kele olar:

«Halyqaralyq proletariattyng mýddesi ýshin qazaq halqyn da qúrbandyqqa shalamyz», - dep janyn qasym ghyp ant berdi.

Osynday yzaly kýlki tudyratyn maghynasyz formulirovkagha memlekettik, últtyq túrghydan oilay biletin Ydyrys Mústambaev qana qarsy shygha aldy. Ol sol minbede túryp:

«...Ýnemi Goloshekinning kópirme sózine sene beruge de bolmaydy, Goloshekinning qolymen Qazaqstanda kommunizm ornata almaysyn!», - dep Qujaqtyng betine aitty.

Ókinishke oray, Y.Mústambaevty eshkim de qostamady, memlekettik, últtyq túrghydan oilay biletin ójet túlgha tabylmady. Olardyng orynyn M.Áuezov «zaman erkeleri» dep mysqyldap aitqan jaltaq ta jaramsaq, ózindik pikiri joq, biraq ta birinshi basshynyng kónilin tabudyng jolyn biletin Oraz Isaev, Eltay Ernazarov, Úzaqbay Qúlymbetov, Izmúhan Qúramysov, Ghabbas Toghjanov ispetti dýbara jandar almastyrdy. Olardyng deni bilimi tayaz, túraqty memlekettik-qoghamdyq kózqarasy qalyptaspaghan, dauyl shayqaghan kezde tolqynnyng betine shyqqan jelqabyq jandar-tyn.

Elge úsynar nysanasy joq, qondyrghy sayasattyng qolshoqparlary bolghan búl top ózderining istep otyrghan is-әreketterining týpki zalaly men zaualyn jete sezinbedi, sezinuge bilim jeteleri jetpedi. Eger kózderi jetse, qanday taqqúmar, taqua bolsa da, múqym últty ashtyqtyng aranyna aidap salmas edi. Zamannyng auany men zaualyna, ertengi ómirge kóz jibermey, kýndelikti jalang úrannyng jeteginde ketti.

Bergen antty «bolisheviktik aq jýrekpen» oryndau ýshin «úly qúrbandyq shalugha» jantalasa janyqty. Búl sheshender, aragha on jyl salyp baryp, yaghni, otyz jetinshi jyly birin-biri «qúrbandyqqa shaldy».

Jýikesi tozghan «kәnigi kәri bolisheviyk» alash azamattaryna jegi qúrttay qadalyp:

«Sonday-aq, dәl osy kýnderi Tynyshbaevtin, Ermekov pen Dosmúhamedovterding taghy da bir kontrrevolusiyalyq-últshyl úiymynyng tamyryna balta shabyluda», - dep kezekti bir „qúrbandyghynyn" batasyn qayyrdy.

Osydan keyin tura ýsh kýnnen son:

«1921-1922 jylghy Orynbordaghy nemese Tashkenttegi kontrrevolusiyalyq astyrtyn úiymgha qatysty» delinip taghy da 40 adam tútqyngha alyndy., Betpaqdaladaghy jәne Torghaydaghy astyrtyn qaruly kóterilisti „dayyndaghan" 32 adamnan 2 jyl boyy ilgerindi-keyindi eki jýzden astam ret jauapqa tartty. Búdan búryn jýrgizilgen Á.Bókeyhanovtyn, E.Omarovtyn, H.Ghabbasovtyng tergeulerin osy iske әkep qosyp, jogharydaghy kórsetindilerge sýiene otyryp olardyng bәrine ortaq: 1. «Ashtargha kómek komissiyasynyn» júmysyn kenes ókimetin qúlatugha paydalalanu ýshin jәne ashtyqqa úshyraghan túrghyndardy astyrtyn úiymgha tartu ýshin 2. Orta Aziyadaghy basmashylardyng qozghalysyna qatysqan, әskery jasaq qúrugha úmtylghan, sóitip, qaruly kóterilis arqyly Qazaqstandy Reseyding qúramynan bólip әketpek bolghany ýshin. 4. Baylardy tәrgileuge qarsy ýgit jýrgizip, olardy qaruly kóterilis jasaugha baghyttaghany ýshin. 5. Angliyamen astyrtyn baylanysyp, aghylshyn әskeri Qazaqstangha basyp kire qalghan jaghdayda, qyrda kóterilis úiymdastyrudy josparlaghany ýshin. 6. Qazaq Ólkelik komiytetining hatshysy Goloshekin joldasqa qastandyq jasap, atyp óltirmek bolghany ýshin» - degen aiyp taqty.

Al tergeudegi jauap alu tәsilining qalay jýrgizilgenine T.Rysqúlovtyn:

«Meni: qaydaghy bir últshyl úiymgha mýshe boldy-mys delinetin týrli qauesetterding barlyghy da jala. Meni әldeqanday bir topshyldyqtyng qataryna qosyp, jazghyru búryn da bolghan. Mysaly, 1920 jyly Týrkistan maydanynyng erekshe bólimining bastyghy jold. Bokiy bolyp túrghan kezde arandatushy Semenovty jәne birneshe adamdy atty, olar meni - qazaq handyghyn qúrghaly jýr dep «Týrkkomissiyasymen» aramyzdy óshiktiruge tyrysty. Topqa bólinu túsynda bir toptyng ekinshi toptyng ýstinen material jinauy әdetke ainaldy. Sonday materialdar bir kezde Tashkentte jýrgende mening de ýstimnen jinaldy. Mysaly, Almatyda Goloshekinning túsynda onyng rúqsatymen tútqyngha alynghan alashordashylargha: mening ýstimnen aryz jazsandar, onda senderdi bosatamyz - dep mәjbýrlegen. Keybireuleri jalghan kórsetindi berdi, keybiri bergen joq... Mysaly, Jalysbaevting tergeui soghan dәlel... Oghan: Rysqúlov kontrrevolusiyalyq úiymgha tartylghan, Qazaqstandaghy asyra silteushilikter mening núsqauymmen jýrgizildi dep ait, әitpese, atu jazasyna kesilesing - degen. Jalysbaev ózining aryna qarsy iske barudan bas tartyp, ózin-ózi óltirmek bolghan...», - degen mәlimeti tolyq maghlúmdar ete alady.

Túrar Rysqúlov tergeu isine tikeley tartylmasa da, jogharydaghy qamtylghan súraqtar barlyq tútqyndargha qoyylghan. Sonymen:

«Qúrbandyghyndy aldyn-ala belgilep, barlyq qastandyghyndy dayyndap ap, jauyndy taban astynda ayausyz jayratqannan songhy úiqydan asqan rahat joq»,- degen Stalindi...

...osynshama «rahatqa» bóleytindey, sol jyldary qazaqtyng «últshyl-burjuaziyashyl intelliygensiyasy:

«Qazaqstandy Reseyding qúramynan bólip әketetindey» quat-kýshke ie me edi?

Sonday-aq: «kenes ókimetin qúlatyp, qúryltay jinalysyn ótkizu arqyly qazaqtyng últshyl-demokratiyalyq respublikasyn qúrugha» úmtylghany» ras pa?

Sonymen, Qazaqstandy Reseyding qúramynan bólip әketuding mýmkindigi boldy ma? Qazaqtyng últshyl-demokratiyalyq respublikasyn qúru maqsaty nege jýzege aspady?

Qazaq halqyna tarih onday mýmkindikti HH ghasyrdyng basynda beripti.

Sol mýmkindikti nege paydalana almady? «Rossiya halyqtary pravolarynyng deklarasiyasy» nege bir uys qaghaz bolyp qaldy?

«Alashordashylardy» tútqyngha alghan tergeushiler nege dәl osy súraqty bәrine mindetti týrde birinshi etip qoyghan?

 

3.

Áriyne, jogharydaghy «qol shapalaqtaular» saltanatty saraydyng syrtyna jetpedi. Halyqtyng qúlaghy «shapalaqtyng janghyryghyn» emes, syrttaghy ashtardyng ynyrsuyn estidi.

Búl shapalaqtyng naqty qúnynyng qanshalyqty qasiretpen ólshenetinin syrttaghylar da, týrmedegi túlghalar da bildi. Biraq olardyng eline arasha týsuge eshqanday da mýmkindigi de, múrshasy da joq edi. Olargha búiyrghan sybagha - aghash eden, suyq kamera, shiyki nan, súghanaq tergeushi ... ózin de, ózgeni de әshkereleu qúqyghy jәne ... tózim, tózim jәne tózim bolatyn.

Áriyne, múnyng barlyghy oryny tolmas qasiret әkeldi.

(Jalghasy bar)