Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2600 0 pikir 19 Shilde, 2011 saghat 04:05

Núrlan ASANOV. Janaza dastarqany baylyqqa maqtanatyn jer emes

Jaratqan Alla adamdar iygiligine sansyz jaqsylyq nyghmetin bergen. Ol berekeni oryndy paydalanu - qúlshylyq. Qúran Kәrimning «Isra» sýresinde «Ysyrap qylushylar shaytangha tuys» delingen. Búl ayatqa qaraghanda, Alla taghala ysyrapqordy Ózine qarsy shyghyp, adamzatqa dúshpan bolghan Ibilis-shaytangha tenegen.

Jaratqan Alla adamdar iygiligine sansyz jaqsylyq nyghmetin bergen. Ol berekeni oryndy paydalanu - qúlshylyq. Qúran Kәrimning «Isra» sýresinde «Ysyrap qylushylar shaytangha tuys» delingen. Búl ayatqa qaraghanda, Alla taghala ysyrapqordy Ózine qarsy shyghyp, adamzatqa dúshpan bolghan Ibilis-shaytangha tenegen.

Kýndelikti ómirimizde adamdardyng osy bir kýnәgha eti ýirengeni sonday, istegen ysyraptaryna oilanbaytyn jaghdaygha jetken. Alla Taghalanyng nesibesin shashu - adamdardy týbinde ókinishke alyp keletin kýnәlar qatary. Babalarymyz ysyrapqa jol bermey, nan kesindisin de qadirlegen. Eng ýlken ysyrap - dýniyedegi eng qymbat uaqytyn bosqa ketiru, yaghny ol ómirdi eki dýniyege paydasyz etu. Álemdi sharpyghan daghdarys týitkili barsha dýnie memleketti qamtydy. Tipti jekelengen adamdardyng ishki dýniyesin qozghady. Memleketting tabighy resurstarymyzdy tiyimdi de ornyqty paydalanugha basa nazar audaruy - kóp jaqsylyqtyng basy. Irgemizdegi Resey memleketi elektrli ýy shyraqtaryn ýnemdi qondyrghylargha auystyrugha Preziydentining ózi mýddeli bolyp, tiyisti tapsyrmasyn berdi. Múnyng týbinde ysyrapshylyqqa jol bermeu jatyr. «Egemen Qazaqstan» gazetinde respublika kóleminde adamdy aqtyq sapargha shygharyp saluda atqarylatyn jerleu rәsimderin bir jýiege keltirgen «Janaza pәtuasy» jinaghy jaryq kórdi. Mine, sol jaqsylyq niyettegi bastama Óskemen aimaghyna da kóp paydasyn tiygizude. Mәselen, búryndy-sondy adam jóneltkende, dastarhan aghyl-tegil jayylushy edi. Jemis-jiydek, meyiz-janghaqtyn, salattyng neshe týri boldy. Býginde búlar týgeldey toqtady. Janaza dastarhany barlyqty, yaghny dýniyeni kórsete maqtanatyn meken emes! Ol - azaly da, qazaly jer. Múnda qarapayymdylyqty tanytu bolsa, bir jaghy aghyl-tegil ysyrapty tyy. «Alla razylyghy men aruaqqa sauaby tiysin» degen niyetpen emes, ataq-mansapty oilay «Bәlennen kem qalmayyn» dep, baylyghyn kórsetip (tipti nesiyege batyp) birneshe iri qara maldy shalyp, at shaptyryp, dýnie shashu dúrys emes. Marqúmdardyng bastaryna tym әshekeyli, erekshe kýmbezdi, biyik te ýlken, elden oqshaulanghan mazarlar men tam kóteru - ysyrap! Hadiste: «Orny tabylmay berilgen sadaqa - ysyrap» delingen. Qanshama aghayynnyng ishinen mún-múqtajdy tuys-tughany, jaqyn kórshileri bolsa da, syrtqa dýnie shashu, ony әrtýrli joldarmen jarnamalap, maqtanu, «Jaqsylyqty jaqynyna iste» degen ýkimge qayshy bolumen qatar týbinde ysyrapqa alyp barady. Dinimizde ysyraptyng qay týri bolsyn jaqsy emes. Osy tanda orynsyz, sebepsiz toy-tomalaqtar kóbeygen. Qazir әrbir jasqa tolu men qighash oqighany sebep etip, kól-kósir dumandatudy quanysh etse, kezinde atalarymyz «Qabir, ólimge bir qadam bolsa da jaqyndadym» dep jylap ótken.
Adamnyng ómiri - Allanyng eng ýlken nyghmeti. Mine, osyny eki dýniyege paydasyz әrekettermen shúghyldanyp, beker jәne bosqa ótkizgen ómirler - ysyrap! Allanyng bergen yrzyq-nesibesin ýnemdeu sarandyqqa jatpaydy. Ony shashu - daraqylyq. Týbinde kedeylik pen toqyraugha әkelip soghatyn jaman qylyq. Elimizding kóp aimaqtaryna auyzsu baghdarlamasy boyynsha, qúbyr tartylyp, su mәselesi sheshilude. Alayda kóptegen adamdar sol Allanyng qazynasynan keletin sudy retsiz paydalanu nәtiyjesin kózimiz kórip jýr. Kól-kósir etip aghyzyp qoiy nemese sol auyz sumen tal-daraqtar men baqshalardy sugharu - ysyrapkershilikting eng ýlkeni. «Sudyng da súrauy bar» degendi halqymyz tegin aitpaghan. Ardaqty Múhammed (s.gh.s..) payghambarymyz dәret alyp jatqan bir sahabanyng sudy kóp paydalanghanyn tyidy. Álgi sahaba: «Dәrette de ysyrap bola ma?» dep tandandy. «Sen tenizding ishinde shomylsang da ysyrap bar» dedi Rasulalla (s.gh.s.).
Ysyraptyng eng kishisi - mayly qolyn jalap jemesten maylyqqa sýrtip jiberu. Bir uaqyttarda bir kiyimder sәndik ýlgiden /moda/ ketti dep kedey - kepshikke bermey órtep, laqtyrghan da bolatynbyz. IYә, ol kezenning kedeyi de kerbez edi ghoy! Dәl sol uaqyttarda qalada nan әjethanagha deyin shashylsa, dalada maldy nanmen bordaqylap, semirtken. Qúdaygha shýkir, qazir qansha qiynshylyq bolsa da toqshylyq! Barshylyqtyng qadirine jetpesek, nannyng qoqymyn izdeytin kýnining lebi bar.
Payghambarymyz (s.gh.s.) «Qoshtasu uәdagh» hútpasynda: «Tipti qúlaghy kesik, múrny púshyq, nәsili qara basshy bolsa da oghan moyynsúnyndar» dese, Qúranda Allagha, payghambargha, basshygha baghynudy búiyrghan ayat bar. Kóptegen memleketterde kezinde elin basqarghan azamattaryn sandalghan birneshe top adamdar úiymdasyp, basshysyn әuletimen el asyra qua nemese ólim jazasyna kestirip jýr. Búl - elin, jerin, tarihyn tipti namysyn jatqa satu degen sóz. Rasynda, «Ómir auysady, yrys júghysady» degendey, barlyq nәrse almasady. Alayda әrkim Allanyng aldynda ózi ghana jauap beretindigin esten shygharmau kerek. Tipti ata-ana balasy ýshin jauapty emes. Sauapty da kýnәni de adam ózining aqyl men iman dәrejesimen isteydi. Úlaghatty elimiz múny bir auyz sózben «Ótkenge salauat» dep, ótken basshynyng qiyametin Allagha, dýniyesin tarih qoynauyna jibergen. Hadisterde «Ótkenning tek jaqsylyq jaghyn ghana aitynyzdar» delingen. Qúdaydan qoryqpaghannan qorqu kerek. Halyq niyeti qanday bolsa, basshy da soghan layyqty. Býginde, biz qansha demokratiyalyq sayasatty qoldasaq ta, el tizginin ústaghan azamattardyng kemistikterin núqyp, tipti jala jauyp, basylatyn basylymdardy alyp oqu kýnә bolsa, al oghan dýnie /aqsha/ sarp etu, júmsau - ysyrap jәne haram! Sebebi hadiste «Kullu israfun haram», yaghny barsha ysyrap haram delingen. Bolar elding balalary birin-biri quattap, batyr deydi. Jasy egde tartqan, tórinen kóri jaqyn adamdar, el aqsaqaly bolyp, birlik pen yntymaqqa ýndep, jaqsylyqty qoldap, dualy auzymen jaqsy sóz sóilep, bata berip, meshitting sap-jamaghatyn toltyrudyng ornyna, ósek basylymdardy oqyp, ony basqalargha aityp, aluan týrli kýnәni boyyna jighanyn kórgende janyng kýizeledi. Múndayda Alla olargha ynsap bersin deymiz...
Ómirden bereke tapqan halde, Allanyng bergen yrzyq-nesibesin oryndy júmsap, ysyraptyng qay týri bolsa da oghan jol bermey, saliqaly ómir keshuge Alla Taghala barshamyzgha nәsip etsin! Tәuelsizdigimiz mәngilikke jalghassyn!

Núrlan qajy ASANOV,
Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng
Óskemen aimaqtyq ókil imamy

http://www.aikyn.kz/index.php?option=com_content&task=view&id=8937&Itemid=2

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475