Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3913 0 pikir 21 Shilde, 2011 saghat 22:32

Darhan Beysenbekúly. Ring

Uaqyttyng ózgergeni qogham men adamnyng syrtqa tepken sanasyndaghy ózgeristen bayqalsa kerek. Ózgeris aghynynyng baghyty - boljam. Eger biz toqsanynshy jyldary HHI ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti turaly qanday әngime aitqanymyzdy, әdemi qiyalgha shomghanymyzdy eske alsaq, onda jana ghasyrdyng yaghni, tútas jýz jyldyqtyng bastauyndaghy qazaq prozasynyng bir jolaghy - Darhan Beysenbekúlynyng shygharmalary bolar dep, dәl bayaghyday ýmitting ýp etken samalyna bet búramyz. IYә, ýmitke әdebiyette de oryn bar shyghar...

«Abay-aqparat»

 


Ring

(әngime)

I-raund.

Uaqyttyng ózgergeni qogham men adamnyng syrtqa tepken sanasyndaghy ózgeristen bayqalsa kerek. Ózgeris aghynynyng baghyty - boljam. Eger biz toqsanynshy jyldary HHI ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti turaly qanday әngime aitqanymyzdy, әdemi qiyalgha shomghanymyzdy eske alsaq, onda jana ghasyrdyng yaghni, tútas jýz jyldyqtyng bastauyndaghy qazaq prozasynyng bir jolaghy - Darhan Beysenbekúlynyng shygharmalary bolar dep, dәl bayaghyday ýmitting ýp etken samalyna bet búramyz. IYә, ýmitke әdebiyette de oryn bar shyghar...

«Abay-aqparat»

 


Ring

(әngime)

I-raund.

Ringke kóterilip kele jatyp, kók búryshtaghy qarsylasyma úrlana qaradym. Joq, búrynghyday emes. Denesining shiyrshyq atyp jinala týskendigi kózge birden úryp túr. Buyltyq-buyltyq bilegi, qoladan qúighanday tyrsiyp túrghan keudesi zaldyng aiqysh-úiqysh jaryghyna erkin shomyla jaltyldap, adamnyng ýreyin úshyratyn erekshe bir serpinmen júlqynady. Rezenkeli arqannan óte bere ringke shyghar aldyndaghy jattyqtyrushymnyng songhy pysyqtap aitqan sózin esime aldym. «Al, armanyng oryndaldy. Eng bastysy, jýregine qorqynysh pen ózine degen senimsizdik úyalamasyn. Ol - auru. Boyyna bir kirip alsa qútyluyng qiyn bolady. Men sening taktikana, tehnikana min taqpaymyn. Tek ashugha berilme!». Aqyryn ghana sekirip, qol-ayaghymdy erkin silkilep aldym. Ol bolsa qolghabymen auany osqylap, ersili-qarsyly jýr. Jýrisi nyq. Senimdi. Osy túrysynyng ózi mening boyyma qorqynysh dertining dәnin seuip ketkendey edi. Qaymyghyp túrmyn. Bilemin búl jigitti. Esimi - Mahmud. Tipti jaqsy tanimyn desem de bolady. Menen bes-alty jasqa ýlkendigi bar. Últy basqa. Áyteuir, qazaq emes. Shamasy, tau últynyng birine jaqyn. Biz birinshi kursqa kelip týsken saryauyz balapan kezimizde «sport sheberi» degen ataqqa qol jetkizgen. Qazirgi baghyndyrghan biyigi de bes batpan. «Eki dýrkin әlem chempiony». Tym maqtanshaq. Adamgershilikten sәl adalau jigit. Kózim kórgen.

Qarsylasynnyng ózinnen ýstem ekenin jan-jýikenmen sezinuden asqan qorlyq joq. Ol ekeumizding bir salmaqta olimpiada jýldesine talasatynymyzdy estigende, alghashynda qatty quangham. Artynan sәl basyldym. Óitkeni, basqa salmaqtaghylarday emes, bizding salmaqta bir ghana joldama. Kim útady, ertengi olimpiada alauy astynda baghyn synau qúqyghyna sol iye. Búnyng aldynda olimpiada joldamasyn sarapqa salghan Tashkenttegi turnirge qolymdaghy jaraqatym jazylmay qatysa almay qalghan edim. Búl jolghy maydan - songhy mýmkindik.

Mening salmaghymda baq synasatyn boksshilerding aty-jóni belgili bolghanda asa qobaljy qoyghan joqpyn. Kóbi әli tәjiriybesi azdau, ýlken dodalargha endi-endi qatysyp jýrgen, esimi kópke belgili bola qoymaghan jastar edi. Ózimning de dauyl túrghyzar ataghym shamaly. Býgingi synda tóreshilerding bir auyzdan jýldeni qanjyghasyna esh kýmәnsiz baylau baqytyna ie bolghan tek  Mahmud qana. Shappay alady degen. Ataghymen at ýrkitip jýrgen onyng әzirge mereyi ýstem, salmaq ólsheuge, zalgha jattyghugha kelgende bayqap qalamyn, ózin tym joghary baghalaytyn aqsýiektik kelbetpen pang basyp jýr. Finalda basty qarsylasym boluy mýmkin degen oimen azuly boksshining sharshy alanda ótkizgen oiyndary týsirilgen taspany qarap shyqtym. Múqiyat zerttedim. Bizding elden ketkennen keyingi onyng oiyn órnekteri tipti de qúlpyra týsipti. Qimyl-qozghalysyn, taktikasyn tolyq ashyp kórsetpeydi. Birtýrli, júmbaq.

Búryndary ekeumiz bir júdyryqtasyp alghanbyz. Ringte emes. Jataqhanada. Júdyryqtasqanda... men oghan tipti qolymdy da tiygizip ýlgermegem. Ol meni kýrzi júdyryghymen bir perip, taldyryp ketken. Biraq men ol kezde búl jigitpen baylanysam degen oida emes edim, aiqasa ketuge de dayyndyghym joq-tyn. Sodan mening keudemde oghan degen kekting qara daghy qatyp qalghan. Tayaq jegenim ýshin emes. Ángime basqada...

* * *

Tóreshi ekeumizdi ortagha shaqyrdy. Jaqyndadyq. Sýzegen búqagha úqsap maghan qalyng qabaghynyng astynan janaryn qadap túr. Suyghyn-ay, kózinin! Tóreshi birnәrselerdi byldyrlady. Bizdegidey «Bir-birindi syilandar! Tyiym salynghan әdisterdi qoldanbandar! Belden tómen úrugha bolmaydy! Tartymdy oiyn ótkizinder!» degen bolar. Ekeumiz óz búryshymyzgha qaray jylystadyq. Endi taghy da qarsylasyma dúrystap qaradym. Jep jiberetindey. Gong ýni. «Boks!». Alannyng ortasyna qaray úmtyldyq. Tizginge talas. Ol erkin jýr. Shamasy, ózin men ýshin alynbaytyn qamalgha balaydy. Kórermiz, kimnin-kim ekenin! Kijinip qaldym. Andysu bastaldy. Ong qolym sәl tómenge týse berip edi, kózdi ashyp-júmghansha onyng sol jaq júdyryghy ashyq qalghan jaghyma saq ete qaldy. Tenselip kettim. Kelesi júdyryghy ekinshi jaghymdy janap ótti. 2:0. Arqangha tireldim. Dereu qorghanysqa kóshtim.

Ol mening esengiregenimdi paydalanyp, túqyrtyp almaqshy bolghan oiyn aiqyndap qayta-qayta shabuylgha kóshti. Tipti, eki-ýsh soqqysy dittegen jerine tiyip, delebesi qoza týsip edi. Ekeumiz qúshaqtasyp túryp qalghandyqtan, tóreshi bizdi ajyratyp, ortagha shaqyryp, oiyndy qayta bastaugha mýmkindik berdi.

Tynysym auyrlap bara jatyr, biraq, búl uaqytta men sanamdy serpiltip ýlgergen edim. Tipti oghan degen ashu-yzany da boyymnan quyp shyqtym da búl aiqasty jәy kýnderi ótkizetin sparring retinde qabyldadym. Onyng maghan dýrse qoya bermek oiynyng tas-talqanyn shygharyp, ong qolymmen alday otyryp, býirek túsynan auyr eki soqqy berdim. Tablogha kózim týsti: 5:2. Zaldaghy kórermenderding de shuyly bir sәtke tynshy qalghan. Endi alystan andysa bastadyq.

Resmy ringten tys kýnderi men óz zalymda kýmbirli kýiding barynsha dauysyn shygharyp qoyyp, biyley jattyghatynmyn. By yrghaghymen terbele jýrip, shapshang qimyldarmen qarsylasynnyng jýikesin sharshatugha bolady. Birde ongha, birde sol jaq túsyna shygha jýrip, alystan oraghyta soghyp ketip te ashulandyrasyn. Al ashulansa, onda onyng qorghanysy syr bere bastaydy. Kórermenderding aiqay-shuyn, qolpashtaghan, keketken sózderin sanannan sylyp tastaugha muzykanyng әseri mol.

Búl raundta ekeumiz de tolyqtay qorghanys shebinde boldyq. Tek, songhy ondaghan sekundtyng ishinde bir-birimizge eki-ekiden «sybagha» berip ýlgerdik.

Óz búryshyma kelgende jattyqtyrushym:

- Tym jaqyn qashyqtyqqa tartylma. Onyng fundamenti bizde qalanghan. Sening syryndy tolyqtay biledi, - dedi.

Iya, onyng qoly qysqa. Ishine kirip alsa, toqtausyz soqqynyng astyna alady.

Betime suyq su shashyp, oramalmen ter bolghan denemdi jelpidi, artynan moyyn túsymdy sýrtti. Sekundant.

- Alystan ústa, - dedi jattyqtyrushym. - Kýshindi kóp saryqpa! Kubalyq әdisti paydalan!

Gong.

* * *

Jataqhananyng túrmystyq bólmesinde tamaq ishken ydystarymyzdy juyp jatqam. Kezek meniki bolatyn. Saghat shamasy týngi 12-den ketken. Búl - studentter ýshin jata qoyatyn uaqyt emes. Bireulerining keshki auqattaryn endi iship jatqan, endi birining tamaq jasaudyng әuresine týsip jatqan mezgili. Kenet dәlizden qyz balanyng qúlyndaghan dauysy estildi. Tanys siyaqty. Qarsylyqty, әri shoshyna shyqqan ýn. Úzyna bitken zal ishin janghyrtyp әketti. Sanamnyng saqqúlaq týisigi әlgi ýnning Jaziranyng dauysy ekenin úqtyryp ýlgergen edi. Biraq ta ne ýshin shynghyrghanyn týsine almadym. Mýmkin bir nәrseden shoshyp ketken bolar degen oy keldi basyma. Dereu túrmystyq bólmeden jýgirip shyqqam. Shyqtym da, sileyip qatyp qaldym.

Bizding fakulitetting songhy kursynda oqityn, osydan bir apta búryn ghana ótken halyqaralyq turnirde altynnan alqa taghynyp, rektordyng qolynan marapattau qaghazyn iyemdengen jigit... Atyn esime týsire almadym. Onyng qasynda men tanymaytyn, úzyn qara sýrtigi tizesinen tómen týsken keng iyqty qara-súr jigit. Myjyq qúlaqty. Shamasy kýrespen ainalysatyn boluy kerek. Ekeui Jazirany kýshtep kóterip alghan. Niyetterining ong emestigin úqtym. Jenimpaz onyng auyzyn bir qolymen jauyp alghan. Úzyn sýrtigi tizesin soqqan jigit tynymsyz erbendegen ayaqtaryn qysa ústapty.

Jaziranyng sinilisi pedagogikalyq institutta oqityn. Qalada tuys-tughany bolmaghasyn әpkesi ekeui bizding jataqhanadaghy bir bólmeni jaldap túratyn. Jazira bolsa osyndaghy balabaqshada tәrbiyeshi. Auyldyng sýp-sýikimdi qara qyzy. Ashyp aitpaghanmen ony únatatynmyn.

Osy kýzde ghana jataqhanagha ornalasqan birinshi kurstyng studentterin týngi saghat tórtte ózimizben birge oqityn Jasúlandardyng bólmesine jinap, «obshyagtyn» jazylmaghan zandaryn ýiretken, «starshaktyn» aitqany әmanda zandy әri dúrys ekendigin birneshe mәrte juan júdyryghymen pysyqtap «týsindirgen» boksshy Mahmud biz qatarlas «saryauyzdar» túratyn 13-bólmening esigin asyghystau ashty. Demek, olardy da bólmesinen quyp jibergen boldy. Jazirany kótergen ekeui lyp berip ishke enip ketti. Ol janúshyra taghy da shynghyryp jibergen.

Taghylyq kóriniske tandana qarap, sostiyp túryp qalyppyn. Ashy aiqay dir etkizdi. Shamam jetpesin úghynghanymmen, qashan da erkekting kómegin qajet etip túratyn qyzdy qútqaru kerek degen oy sanamdy osyp ótkesin túra jýgirdim. Esikti jaba bergen Mahmud meni kórgen. Dalbalaqtap jetip barghanymda onyng ong qoly kóterile berdi de, kózimning aldy qarauytyp, uaqytsha úiqy qúshaghyna tarta jóneldi. Dauystar kýngirlep estildi. Jaghymsyz qarqyl úzaqqa sozylyp baryp, birjolata sóndi.

...Esimdi ózimning tósegimde jidym. Mandayymda sulanghan oramal.

- Múrynyng synyp ketken siyaqty.

- Tynystaghanda auyrmay ma?

Ekeui tóne qarap túr. Satay men Núrym.

Aynalama maghynasyz ghana kóz tastagham. Ne bolghany endi esime týse bastady.

- Analar qayda?

- Ketip qalghan, - dedi Satay.

- Jazira she? Jazira... Ol qayda?

- Ol... ol bólmesinde boluy kerek.

Aqyryn kóterildim. Múrynymnan bastalghan shanshu joghary kóterilip, mandayyma jetip, miyma birtindep jayylyp bara jatqanday solqyldatyp jiberdi. Tensele basyp esikke jettim. Jazira bizge qabyrghalas kórshi bólmede túratyn. Esikteri jabyq. Soqqylay bastap edim ishten: «Kim?» degen dirilge toly ayanyshty ýn shyqty.

- Jazira, Jәzók, búl men ghoy, esikti ashshy.

Ókinish pen óksik tamaghyma keptelip, kózim jasauray bastaghanday.

- Joq, ótinem senen, ketshi. Kirmeshi.

- Ash deyim!

- Ketshi... ket! - Ol jylap jatqan edi.

Vahtagha qatar ornalasqan komendant Shuhrattyng bólmesine keldim. Qyryqqa tayaghan, qatyny joq, sәnqoylau, mayysyp qalghan erkek.

Vahtanyng jaryghy sóndiruli. Shuhrattyng esigin týn týgili kýndizding ózinde bekitip alatynyn jaqsy bilemin. Jataqhanagha keshke taqyr bastar kelgende jaryghyn sóndirip, shyqpay qoyatyn әdeti bar. Qorqatyny bar nesine basqarady eken?! Zyghyrdanym qaynaghan. Ishki tәrtipke sol jauapty. Sәl shegine berip esigin ayamay teptim. Zaldyng mol jaryghy menen búryn toghandy búzyp ótken asau ózendey ishke qaray lap qoyghanda kýngirt tartqan bólmening tereze týbindegi keng kereuetinen eki adamnyng basy kórindi. Komendent atyp túrghan. Ýstinde lypasy da joq. Maghan bir, tómengi jaghyna bir qarady. Sasqalaptap, kereuet ýstindegi aq jaymany júlyp alyp әuretin japqan. Endigide onyng serigi - búira shashty, keudesin jýn basqan gruzin tektes erkek aimanday bolyp jatty.

- Ne... ne... ne boldy.., ne kerek? - Dirilge úlasqan tolqymaly dauys.

Serigi men maghan kezektese qaraghan. Esine týsken boluy kerek, dereu jýgirip keldi de esikke belindegi aq jaymany tútty.

Artyna bir búryldy da maghan:

- Eger de aityp qoysang jataqhanadan quylasyn! - dedi. - Biraq... aitpaytynyna senem... - Jәudiregen janary jalynyshqa tolyp túr.

- Ák-kendi...!  - Aynaldym da kete bardym.

Ol maghan dym da degen joq. Esigin kóterip jatqanyn sezdim.

Sol týni tang atqansha kóz ilindire almadym. Qanghybas Kýn jer betine jaryghyn molynan tóge bastaghansha jylaghan qos qyzdyng ýni jýregimdi nayzaghaysha tynymsyz osqylap shyghyp edi...

II-raund.

Ol ortanghy shenberding ishine eki-aq attap jetti. Ekeumiz taghy da andys aiqasqa kóshtik. Bir mektepten tәlim alghasyn, sharshy alanda tynnan týren salu da qiynnyng qiyny. Ashylyp kósile almaysyn.

Onyng osal túsyn tapqan siyaqtymyn. Ázirge tek dolbar. Naqty qoldanyp kórmegen song tikesinen ketuge de bolmaydy. Qyrsyq shalghanda óz qateliging óz basyna pәle bolyp jabysuy da ghajap emes. Sondyqtan onyng maghan mәlim bolyp túrghan búl túsyn әbden tekserip alghan abzal. Jattyqtyrushym meni osynday sabyrlylyqqa tәrbiyeleushi edi. Ashyq әri әlsiz tústy útymdy paydalanu bar da, onyng osy túsqa qorghanys әreketin kýsheytu arqyly kóp kýshin júmsay әlsiretu әdisi de bar.  Ornymen qoldana bilgen adam ekeuining de sәtti orayyn taba alady.

Zaldaghy kórermender shulay bastady. Bizding ashyq aiqasqa týskenimizdi qalaytyn qanshama kónilding tilek-talaby zal ishin dýrildetip alyp barady. Osyny qúptaghanday qarsylasym da qúlshyna bastady. Áueli tik soqqy jasady. Men de óz tarapymnan janama bir soqqy berip óttim. Biraq, ekeumizding de soqqylarymyz tym әlsizdeu boldy. Men  onyng joyqyn soqqynyng egesi ekenin jaqsy biletinmin.

Qarsylasymnyng oiyn taktikasyn ózgertudi qalap, bastapqy tiktúrysynan ong jaq ayaghyna auysa bergeninde ong qolymmen alday otyryp oghan sol qolymmen apperkot1 berdim. Dittegen jerine baryp tiygen sol júdyryghym ony esengiretip jibergen siyaqty. Shayqalaqtap baryp qayta qalpyna keldi. Auyr soqqydan qarsylasynyng kóz aldynyng túmandanyp ketetinin boksting әlippesin ótken kez-kelgen bylghary qolghap kiygen adam jaqsy biledi, - men de onyng janyna eki attap jettim de, taghy da sol qolmen jasqay berip, ong jaq býirekten soqqy jasadym. Qorghanystaghy qoldarynan qauip bola qoymaghasyn osy soqqyny eki mәrte qaytaladym da sol qolmen jaqtyng túsynan janamalay úrdym. Bar denemmen salmaq sala úrghandyqtan búl soqqynyng oghan jenil tiymegenin oilap ýlgergenimshe ol qúlap týsti. Qyzyghy, qúlap jatqan jerinen dereu atyp túrdy da esengirep baryp qayta sylq etip otyryp qaldy. Nokdaun! Ornynan tolyq túrghasyn maghan qayta shabuyldauyma zor mýmkindik tiygen. Tipti, onyng orynynan esengirep atyp túrghan kezinde  apperkot nemese hok2 berip ony birjolata nokautqa jiberuime de bolatyn edi. Oghan tolyq senimdi bolatynmyn. Biraq ta beyshara boksshylardyng әreketin qoldanghym kelmedi. Tóreshi onyng qasyna jetip bardy: Wan.., too.., theree.., four.., fife.., six.., seven..! Ol auyr dem ala ornynan kóterildi. Tereng tynystap aluyna ýsh-tórt sekundtyq múrsat berdim de  qolymdy qalypty kóterip, jaqynday týskenimde gong ýni estildi.

Onyng jattyqtyrushylary dereu ringke atyp shyqty da ýsti-basyn sýrte bastady.

* * *

Sol oqighadan keyin bir ay ótkesin ghana Jaziranyng sinilisi Nәzirany jataqhanadan keziktirdim. Emhanadan shyqqanyma eki aptaday uaqyt  bolghanda bólmedegi qalghan zattarymdy alyp qaytugha kelgem.

- Jatqan jeri janattyng tóri bolsyn!

Ol basyn iyzegen. Ýndemedi. Kózi jasaurady.

- Ýy ishi jaqsy ma? - Súraghymnyng orynsyz shyqqanyn kesh úqtym. Ózim de ynghaysyzdanyp qaldym.

- Áyteuir... jýr ghoy.

Ekeumiz de tómenge qaradyq. Az-kem ýnsiz, qimylsyz qaldyq.

- Eshtene jazyp qaldyrmapty ma?

- IYә. - Ol basyn iyzegen. - Jýriniz, - dedi ózining bólmesine qaray bastap.

Júpyny ghana bólme. Betine týrli surettegi saghyz oramasy japsyrylghan ainasy bar syqyrlauyq esikti eski shifoner. Búryshta súr kompiuter. Jaziranyng tósegining basynda iluli túrghan әnshi Toqtar Serikting sureti kózime ottay basyldy. Marqúm jaqsy kóretin. Ýnemi onyng әnderin ynyldap aityp jýretin. «Tabam dep әdildikti. Soghyldy tasqa manday. Aryltar auyr jýkti, Qinaldym dos taba almay...». Bizding bólmege kelgen sayyn Núrymgha osy әndi dombyramen aitqyzyp qoyyp, múngha batyp tyndaytyn.

Nәzira tósekting astynda jatqan eski chemodannyng ishki qaltasynan tórtke býktelgen qaghazdy alyp maghan úsynghan.

- Qaytys bolarynyng aldynda bәrimizge jeke-jeke hat qaldyrypty. Mynany, - ol hatty núsqady, - әkem maghan bergen. Sizge jazypty.

Qaghazdy audarystyryp qaradym. Qiyq búryshyna «Alanym» dep oilap jazypty. Aqyryn ghana ashtym. Sýiriktey tizilgen qighash qara әripter.

«Alan...

Siz menin kólenkeli ómirime núrly kýndey shuaghynyzdy janadan shasha bastaghan ediniz. Salqar sezimdi lekite jútqan jýregim bir jamandyq bolaryn sezgendey ýnemi qobalju ýstinde jýretin. Men ony sizdin ómirime engizgen janalyghynyzdyn nәtiyjesi bolar dep shatasyppyn. Átten, taghdyrym maghan ashyq aspandy jazbapty. Qayghynyn búlty qashan da seyilgen emes. Tek, songhy kezderdegi sizben kezdesuim ghana janyma jylulyq silaghan. Onyn ózin kóp kórgen siyaqty.

Meni nәpsiqúmar nemeler kýshtep kóterip әketip bara jatqanda artymnan jýgirip kele jatqan sizdi kórip qalgham. Sony kónilime medet túttym. Mine, mine, kelip qalar degen ýmitimnin ishegi ýzilip, dýn-dýniye dóngelenip sala bergende meni dýley kýshten sizdin de qútqara almaghandyghynyzdy sezdim. Biraq, sizdi kinәlaudan aulaqpyn.

Bәri ótti ghoy... Bolashaq jarynnyn tósegine taza bara almaghasyn túrmys qúrudyn ne keregi bar? Meni songhy kezderi osy oy kóp mazalady. Qabyghyn jarmaghan palaq júmyrtqaday pәstenip ómir sýrgennen, eldin azapty sózinen qútylghandy jón dep taptym. Ózekti jangha bir ólim ghoy, Alan. Ata-anam, tughandarym qayghyryp jylar. Biraq ta, uaqyt óte kele menin búl jalghanda ómir sýrgenimdi, bar bolghanymdy bәri úmytady. Týptin-týbi úmyt bolugha jaralghasyn, býginin ne, ertenin ne, bәribir emes pe.

Tauyqqa júmyrtqa tuu ýlken dәretin sanghyghanday jenil bolsa adamdargha da qylmys jasau sonshalyqty onay eken.

Alan, sizge kóp nәrse aytqym keledi, biraq uaqyt tapshy. Men sizdi jaqsy kórem, kóre de berem.! Osy sózdi janynyzda jýrgende talay mәrte aitugha oqtalgham. Biraq, aita almadym. Nege ekenin ózim de bilmeymin. Mýmkin... janym...»

Aldymda túrghan ýsteldi júdyryghymmen salyp qalghanda Nәzira selk ete týsken. Bos qalghan kese men tәrelke, qasyqtar syldyrlap sala berdi. Qúlaghyma әlsiz ghana shuyl estildi. Qúmnyng susyly siyaqty.

Búqar jyrau kóshesindegi qalyng aghash ishimen jýgirip kelem. Beyne aldymda Jazira kýtip túrghanday. Onyng ýstine jataqhanadan bir sәtke bezip ketkim kelgen. Taudy ansadym. Ayqaylap jylaghym keldi. Eki ókpem qolymda.

Kenet jerge jalp ete týstim. Neden, nege shalynghanymdy úqpadym. Onbay qúlaghanym sonshalyq, múrynymnan jyp-jyly qan sorghalady. Qasqa tisimning týbi syzdap, midaghy qan tamyrlarymdy bireu qolmen kýshtep tartyp, júlyp jatqanday. Shetki oryndyqta otyrghan bir top qyz-jigitter әi, kýlsin kelip. Qaryq boldy. Orysshalap meni mazaqtaghan. «Apannan adasyp qaldyng ba, balaqay?» dep syrany syzdyqtata iship otyrghan jiyren shashtysy keketti. Jaryq tóbesine molynan týsip túr eken. «Joq, әlde, shәkirtaqy alyp, «starshaktarynnan» qashyp jýrgen studentsing be?». Temekisi tolyq tartylyp bitpese de janynda túrghan qoqys jәshigine salugha erinip, ayaghynyng astyna tastay salghan jalpaq bet, úzyn shashty semizi de selkildey kýldi.

Yzagha bulyghyp orynymnan kóterildim de jandaryna jaqyndap bardym. Beymaral. Menen eshqanday qauip kýtip túrghan joq. Ózderin Almatynyng qojasynday sezinedi. Boyymdy biylegen ashudan sóiley almaymyn. Jaziranyng ólimine osylar kinәli siyaqty. Tayap keldim de jiyren shashtynyng qolyndaghy syra bótelkesin júlqy tarttym. Ol oryndyqtyng arqalyghyna tizesin býge qonaqtap otyrghandyqtan óz denesin ústay almay, ekpinimen shalqalay qúlap týsti. Aynala berip semiz saryny qúlaq shekeden syra bótelkesimen perdim. Shisha jerge shashylyp týsken. Synghyrlap sala berdi. Semiz eki qadam attady da tizesimen shóge qúlady. Qyzdary shynghyryp jibergen.

...Eki kýn Bostandyq audanynyng ishki ister bólimindegi izolyatorda «qúdayy qonaq» bolyp jatyp shyqqan song men jataqhanamen birjolata qoshtasyp kettim. Almatynyng shetinde túratyn alystau tuys bolyp keletin aghamnyng ýiine kóshtim de, jattyghuyma alansyz kiristim. Sodan qaytyp Nәzirany da kórmedim.

 

III raund

- Alan, Alan, saghan ne boldy. Esindi jiy!

Jattyqtyrushymnyng qorghasynday auyr alaqany oiymdy bólip jiberdi.

- Alan, songhy raund. Kubalyq әdisti paydalan, óitkeni ol әli tyn. Bizge úpay kerek. Qualama, qashqaqtay jýrip úr!

Jattyqtyrushym tynbay sóilep jatyr. Kózine qaradym.

- Saghan ne boldy? Tereng tynys alshy.

- Ring degen ómir eken ghoy, iyә, agha?

Jattyqtyrushym tanyrqap qaldy. Kózinen bayqadym.

- Kózding bolghany qanday jaqsy, agha, bәrin kóruge, aitqysy kelgenin birden úghugha bolady.

- Alan, men seni týsinbey túrmyn.

- Agha, men onyng kózinen mәngilik qorqynysh pen senimsizdikti kórdim. Onyng sporttaghy joly osy raundpen tәmam. Jәne...

- Sen meni tyndashy, Alan. Artyq eshtene jasama. Bizding mýmkindigimiz 90 payyz. Alda Olimpiada kýtip túr. Ótinem, tek shenberden shyqpashy.

- Jәne... meniki de... Keshir Jәzók...

Tóreshi rúqsatynan keyin qarsylasym birden shabuylgha kóshti. Ondy-soldy júmsaghan soqqysynan qorghana sheginshektep, arqangha tireldim. Ekpindep kelip, tosylyp qalghan sәtinde joyqyn kýshke ie sol júdyryghymdy iyegining astyna baghyttadym. Baghyttadym da Mahmudtyng osy soqqydan keyin túra almaytynyn payymdadym. Búl kezde shyqshyt túsyma tiygen qarsylasymnyng alapat kýshti ong júdyryghy mening de segiz sekundtyng ishinde esimdi jinay almaytynyma onyng senimin nyqtay týsken edi.

«Ring - ómir. Ómir eshkimdi ayaghan emes».

Songhy payymym sanama sindi de qaranghylyq qoynauyna tarta jóneldi...

 

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377