Senbi, 23 Qarasha 2024
Talqy 5159 3 pikir 16 Qyrkýiek, 2019 saghat 10:35

Elu jyldan keyingi el iyesi - býgingi birinshi synyptyng balalary...

Mektep tabaldyryghyn attaghan kezde eng alghash qolgha alatyn "Álippe" oqulyghy barlyghymyz ýshin kózge ystyq. "Álippeni" alghash qolgha alyp, paraqtaghanymyz da, alghashqy ústazymyz da esimizde. 3-4 saghat oqyp kelip, eki-ýsh dәpter men bir-eki kitap salynghan sómkeni atyp úryp, alansyz oiyngha ketetin edik. Biraq ol kezde biz kóretin teledidar keyde týrli-týsti (onday teledidarlary barlar óte auqatty jandar sanalatyn) nemese aq-qara ekrandy bolatyn. Telekanaldy auystyratyn jeri synyp qalsa, garajdan әkemiz әkelip qoyghan tisteuik temirmen ondy-soldy búrap, kórsetpey qalsa, ýiding shatyryna shyghyp, "bylay búra, solgha búra" dep tómennen kenes berip túratyn ata-әjelerimizding aitqanyn oryndap, keshki saghat onda kórsetiletin "bai-bay"dan keyin pysyldap úiqygha ketetin edik.

Búl - kenes dәuirinde tuyp, oktyabryat, pioner, komsomol bolghan agha buyn emes, tәuelsizdik alghan jyldary dýniyege kelip, erkindik dәuirinde kózin ashqan tәuelsizdik qúrdastarynyng "әlippe dәuiri", balalyq shaghy edi.

Odan beri ondaghan jyldar ótipti. Tarih tolqynymen eseptesek, az uaqyt bolghanymen, gharyshtyq jyldamdyqta, tehnologiyalyq dәuirde býgingi úrpaqtyng balalyq shaghynan biraz artta qalghan jayymyz bar eken. Ol kezde bauyrlarymyz syldyrmaqpen uansa, qazirgi sәbiyler telefonnyng әuenimen jylaghanyn qoyatyn zaman boldy. Kompiuterding ózi túrmaq, baghdarlamalarynyng jyl ótken sayyn jana versiyalary, smartfondardyng týr-týri, tipti robottardyng san aluan týrleri shyghyp, qoldanysqa enip jatqan búl dәuir jana dәuir, jana uaqyt.

Ótken jyldary evreyding belgili ghalymy Roya Tsezananyng "Bolashaqqa baghdar" kitabyn tapjylmay otyryp, aghylshyn tilinen qazaq tiline eki aida audaryp shyqtym. Audaryp bitkenshe, tynym tappadym. Kiybernetika men aqparat janalyqtarynan túratyn búl kitaptyng әr paraghyn paraqtaghan sayyn boyymda ýrey boldy. Ol ýrey "bizding qazaqtyng balalary osydan keyingi jiyrma-elu jylda qalay bolar eken, qanday intellektualdy jetistikke jete alar eken" degen saual edi. Osy saual әli de oiymnan bir sәt ketken emes...

Búl - kosmostyq dәuirdegi adamzat balasynyng órkeniyetti qoghamdaghy ornyn anyqtaytyn birden bir saual. Sebebi, janaghy kitapta aqparattyq sauattylyq óz aldyna, 3 D printerden shyryn shygharu, 7D lazerlik sәulelermen adam beynesining kóshirmesin jasau siyaqty ghylymy janalyqtar jan-jaqty bayandalady. Búl dәuirding ereksheligi: adamnyng týsingeni, bilgeni - jetkiliksiz, eng bastysy, týsinip-bilgeninen oy qorytyp, aita bilui, oqyghanynan kez kelgen salada, óndiriste jana iydeyalar, jana tehnologiya jasay alu qabileti mindetti sanalady.

Qosh. "Kónil - jýirik dónen" degendey, sózben jyljyp otyryp, osydan keyingi elu jylday aldygha kettim, bilemin. Degenmen "elu jylda - el jana" dep, oimen aldygha jyljysaq, búl elu jyldan keyingi elimizding bolashaghy turaly sóz eken. Elu jyldan keyingi elimizding iyesi, qylshyldaghan qyryqtaghy jigit aghalary - býgingi birinshi synyptyng balalary. Al, kerek bolsa.

Sózimiz "Álippemen " bastaldy, "Álippemen", "Sauat ashudyn" ereksheligimen jalghastyrayyn.

Men "kózim ashylghannan bastap" "kitap-qaghaz" kórip, "ústazdar dinastiyasy" atalatyn otbasynda óstim. Býgingi kýni osy bilim salasynyng mamany retinde kózim anyq jetip otyrghan jaytty ortagha salamyn. Demek, men siyaqty qogham mýshelerine bilim beru salasy etene tanys.

Ár pәndi oqytudyng óz ereksheligi bar. Múny biz metodika deymiz. Ár ústaz óz pәnining ghana metodiysi. Ol óz pәnin qalay oqytu kerektigi jóninde ghana pikir bildire aluy mýmkin. Basqa pәnderdi mazmúny men oqytu ereksheligi turaly sóz aitu - ilude bireu sanalatyn ústazdyng ghana qolynan keledi. Búl sózim kópshilikke oy salaryna, sol kópshilikting búl pikirmen keliserine bek senemin. Al sabaq berip jýrgen múghalimning ózi abaylap basatyn baspaldaqtardy attap ótu - ózge mamandyq iyelerine ýlken syn bolmaq. Óz basym bilim salasynan ózge, qosymsha mamandyqtardy osy salalar boyynsha iygerip, joghary diplomym bolsa da, qarjy, ekonomika, zang siyaqty salalargha jaq ashudan aulaqpyn. Búl salalarda mening alghan qosymsha bilimim - tek týsinik qana. Joq, búl syn aitpanyz degen sóz emes. Desek te, bayybyna barmay, baybalam shygharmaq kimge payda?.

"Álippeni" qolgha alghanda "әlippege deyingi kezen", "әlippe kezeni", "әlippeden keyingi kezen" degen ózining oqytylu tәrtibi bar bolatyn.

"Álippege deyingi kezende" bala sóileuge, qorshaghan orta men mekteppen tanysugha t.b. ýirenedi, til damytu, sózdik qorlaryn damytu júmystary jýrgiziledi. Jazu mashyqtary (qol ýiretu jattyghulary) ýiretiledi.

Al "әlippe kezeninde" әrip elementterin jazumen, syzudan bastaydy.

"Álippeden keyingi kezende " óz betinshe jazu jazady, berilgen tapsyrmalardy (ertegi, әngime t.b) oqy bastaydy. Demek búl kezende bala ózderi jazady, ertegi, әngime, júmbaq, janyltpash t.b. ózi oqidy

"Sauat ashuda" da dәl osy metodika saqtalghan. Sauat ashugha deyingi kezen, sauat ashu kezeni, sauat ashudan keyingi kezen.

"Álippe" kezeninde de, "sauat ashu kezeninde"de bala Aa, Tt, Pp, Ss әripteri men dybystarymen tanysady. Osy dybystar arqyly bala buyn qúraydy, buynnan sóz qúraydy. Odan keyin buyndap, sóz qúrap ýirene bastaydy. Ahmet Baytúrsynov metodikasynan bastap búl qaghida qalyptasqan. Metodikada әripterdi Aa, Áә, Bb dep alfavit retimen oqytu búryn-sondy bolmaghan. Búlay oqytu oqu metodikasy talaptaryna say emes.

Búryn "Álippeni" oqyghan son, "Álippemen qoshtasu" ertengiligi ótetin mektepterde. Odan keyin ekinshi jarty jyldyqta "Ana tili" pәnin oqu bastalatyn.

Al qazirgi "Sauat ashu" pәni mazmúnynda "Álippe" men "Ana tili" mazmúny qatar qamtylghan: "Sauat ashu -1" bóliminde "Álippe" mazmúnyn oqidy, "Sauat ashu-2" bóliminde búrynghy "Ana tili" mazmúnyn oqidy.

Endi "Álippe" men "Sauat ashu"dyng bir-birinen ne aiyrmashylyghy bar degen saualgha kelsek, oqulyqtyng kólemi jәne atauy ghana. Býgingi kýni talaptargha say Bilim ministrligi búl mәselemen egjey-tegjeyli júmys jýrgizip keledi.

Orta mektepterge engizilip otyrghan baghdarlamanyng atauy da - jana buyn baghdarlamasy. Jana buyn degenimiz - elu jyldan keyingi elding iyeleri. Ertengi elding iyeleri alatyn bilimdi keyde jaryq joq, keyde otyn joq bolyp, ayaghymyzdan endi túryp jatqan tәuelsizdik alghan alghashqy kezendegi ózimizding bilim beru jýiesining qalpyna salugha tyrysu aqylgha qonymsyz kórinedi eken. Búl aqylgha qonymsyz bolsa, kenestik kezendegi jýiening birizdigin aitu tipti. orynsyz. Bala ózindik oiyn kóp jetkizu kerek, sóileu daghdysyn kóbirek qalyptastyryp, damytuy kerek.

"Álippenin" atauy da qayta oralar, "Ana tili" de birge oralar sol "Álippemen". Búl - bilim salasyndaghy mamandardyng qúzirettiliginde.

Bizding mindetimiz: baldyrghandarymyz ben balausa bóbekterimizge jan-jaqty, tereng tәrbie beru. Ózimizdi zaman talabyna say ózgeristerge ýiretu. Balalardyng boyyna "jusa, ketpeytin, shapsa, kesilmeytin etip", ata-baba qúndylyghyn "siniruding " jolyn oilastyru.

Býgingi kýni Europanyng әrbir túrghynynyng ýiine dendep engen ýy sharuashylyghyn atqaratyn robottardyng qazaqy týrin, "myng ólip, myng tirilip" qalghan elding ruhy men dilin saqtap qalatyn úrpaq - býgingi birinshi synyp oqushylary. Eng birinshiden, búl oqushylargha sóileu daghdysyn qalyptastyryp, óz oiyn erkin aitqyzyp, iydeyalaryn ortagha salyp ýiretuimiz kerek.

Tolqynnan tolqyn tusa - iygi, ata jolyn qusa - iygi.  Búl últtyq tәrbiye, eng aldymen,  "qútty oryn sanalatyn" mektepting enshisinde emes, eng aldymen, balany ómirge әkelgen ata-ananyng negizgi paryzy.

Aray Qanapiya,

Filosofiya doktory, qauymdastyrylghan professor,
Shәkәrim uniyversiyteti,Shәkәrim uniyversiyteti, Gumanitarlyq ghylymdar kafedrasynyng mengerushisi.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5476