Almat SALGhARA, ónertapqysh:

Almat SALGhARA, ónertapqysh:

– Almat Qoyshygharaúly, jaqynda óner­tapqyshtardyng «Shapaghat» atty III respublikalyq konkursynan sizding ashqan «Alash» jýieniz «Jyl óner­ta­by­sy» atalymyn iyelenip, jenimpaz atan­dynyz. Osy jýie turaly oqyr­man­gha terenirek aityp berseniz?

– «Alash» jýiesi qazirgi qoghamnyng kýn tәr­tibinde túrghan eng ózekti mәselelerining bi­ri – jol qauipsizdigin arttyrudy tiyimdi she­­shuge arnalghan joba. Ónertabystyng Qa­­zaqstandaghy patentin alghanyma eki jyl­­­dyng jýzi boldy. Jalpylama aitatyn bol­­sam, arty qayghyly jaghdaygha úlasyp ja­tatyn elimizdegi jol-kólik oqighasynyng ba­sym bóligi belgilengen tәrtipke baghyn­bastan jyl­damdyqty ýdete arttyrudan tuyndap jatatyny belgili. Múnymen ký­res­kenimizge de edәuir jyl bolyp qaldy. Jol apatynyng aldyn alu maqsatynda týrli sharalar ótki­zilip, tiyimdi sanalatyn qon­dyrghylar da qo­y­ylyp jatyr. Olar­dan keletin belgili bir dәrejedegi kómekti joq­qa shygharugha bolmas. Alayda múnyng bәri adam bas­qa­ruy­men bolatyn kólik apattaryn týpkilikti jonggha dәrmensiz. Tipti onday qondyrghylar keyde qolay­syz­dyq ta tudyryp jatady. Mәselen, eng tiyim­di dep moyyndalghan kó­shede orna­tylghan jyldamdyq ólshegish­ter­di alyp qarayyq. Astanalyq jýrgizushi onday qú­ral­dyng qay búryshta túrghanyn bes sau­saq­tay biledi. Álgi apparatqa tayan­ghan tústa jyl­damdyghyn bayaulatyp, ótip alghan song qayta zulatady. Jýrgizushi ra­dar­gha týs­peu­ding de neshe aluan әdis-tә­silderin iyge­rip alghany belgili. Osylar­dyng barlyghyn sa­ralay kelsek, jol-kólik oqiy­ghasynyng al­dyn alu maqsatynda atqar­ghan shara­lar­dan kóretin nәtiyjemiz sha­maly. Óit­ke­ni býgingi kýni jol-kólik oqighasynan zar­dap shekkender qatary jyl sanap ar­typ keledi. Tiyimdi tetikti qabyldamasa, al­daghy uaqytta kórsetkish onan sayyn óse tý­setini taghy týsinikti. Mening ózim de 2002 jy­ly kólik apatyna úshyraghan adammyn. Sonday auyr oqighadan keyin kólik apa­tynyng aldyn alu mәselesi oiymnan ketpey qoydy. Ýnemi jauap izdeumen jýr­dim. Endi osy maqsatta ózim tapqan óner­tabysqa oralayyn.

«Alash» jýiesi – avtokólikting bel­gi­lengen jyldamdyq sheginen asuyna mým­kindik bermeytin, jyldamdyqty mәj­býr­lep shekteytin, jýrgizushi qansha tyrysyp, te­mir túlparyn «tebinse de» jyldamdyq­ty shekten asyra almaytyn yryqtandyr­ghysh «qúdireti» bar qúrylghy. Yaghny jýieni en­gizu arqyly avtokólik qozghalysynyng jyl­­dam­dyghyn joldyng kez kelgen uchas­kesinde baqylauda ústaugha bolady. Qys­qasha aitatyn bolsaq, «Alash» jýiesining mә­ni mynada – kólikke ornalastyrylghan jýie­ning qadaghasy (datchiygi) mayak arqyly jyl­damdyqtyng shekten asqanyn kórsetse, kó­likting jyldamdyghy mәjbýrli týrde azaya­dy. Jyldamdyqty qansha ýdetemin de­­gennen týk shyqpaydy, kólik shekten shyq­­­paytyn búiryqqa baghynyshty bola qa­­lady. Búl jýieni belgili bir ónirdegi avto­­iyn­speksiya ortalyghy arqyly retteuge bolady. Tipti әlgi jyldamdyqqa qatysty kór­setkishti mayak arqyly tәulik sótkesine, joldyng jaghdayyna, kórinu dengeyine bay­­lanysty ózgeris engizip otyrugha da bo­lady. Mәselen, qala ishinde qalyng tú­man bolsa, búrynghy «60-pen» shekte­le­tin jyl­damdyqty «40-qa» da týsiruge bo­lady. 40-tan qansha asyramyn degenmen jýr­gi­zushining múnysynan týk shyqpaydy, tәrtipke mәjbýrli baghyndyru degen – osy. Yaghny patenttelgen jýieni av­to­kólikke qon­­dyru arqyly kólik jyl­dam­dy­ghy re­jiymin búzu qasiyetinen aiy­ry­lady. «Te­mir túl­pardyn» iyesi amalsyz tәrtipke ba­ghy­na­tyn bolady. Múnday jýie әmbebap bol­ghan­dyqtan, ony kólikting barlyq týr­le­rine ar­nap ornata beruge de bolady. Búl rette ma­shina konstruksiyasyna esh ózgeris en­gi­zil­meydi. Al bir ortalyqtan bas­qaru­dyng ózi adamy enbekti almasty­ryp, kom­piu­­ter­lik jýie­ning artyqshy­ly­ghyn payda­la­­nu­gha mýmkindik beredi. Jalpy al­ghanda, biz «Alash» jýiesi arqyly búghan deyin jyl­­­damdyqqa qatysty paydalanyp kel­gen elektrondyq ólsheuishterdi, radar­lar­­dy, antiradarlar­dy qoldanystan shy­­­­­gharyp, jyldamdyq tәrtibin naqty saq­tap, qadaghalaugha mýmkin­dik beredi. En­de­she, jol apatynan bolatyn adam shyghynyn da birneshe esege azaytugha bolady degen sóz.

– Patentin alghanynyzgha biraz ua­qyt bo­lypty. Endeshe, tәjiriybe jý­zinde nege qoldanysqa enbey jatyr?

– IYә, qazaqstandyq patent bar. De­gen­men Dýniyejýzilik patenttik úiymnyng ba­sym­dyghy boyynsha búl ónertabystyng bi­rin­shiligi Qazaqstangha tiyesili bolady jәne men osyny basqa da úiymgha mýshe 120 el boyynsha patentteuim kerek. Búghan 30 aigha juyq uaqyt beriledi. Álgi basym­dyq­ty uystan shygharyp almau ýshin osy ua­qyt aralyghynda halyqaralyq pa­tentke ie boluym kerek. Sonymen, bir mez­gilde jý­yeni jýzege asyratyn, tәjiriybege en­gi­zetin ónir boluy kerektigi ras. Al onday mýmkindik bizde joqtyng qasy. Óitkeni qazir mynaday ónertabysty birden ón­diriske endirip ketetin jaghday joq Qazaq­standa. Qalagha, ónirdegi audan ortalyqta­ryna barsan, mәselening bәri ortalyqtyng qaulysyna kelip tirelumen ayaqtalady. Áriy­ne, múnda, negizinen, әngime ýlken qa­lalar jayynda bolyp otyr. Áytse de ózim Manghystau oblysynda jýieni synaq­tan ótkizsem be degen niyettemin. Óitkeni búl ónirde jyldamdyqtan bola­tyn apat­qa qatysty problemalar barshylyq. Onyng ýstine ónirdegi avtokólikter ary-be­ri aghylatyn halyqaralyq joldarda emes, kóbinese el ishindegi jolda qaty­naytyn kó­likter bolyp otyr. Júrtyn oilaghan әkim­­der, ónir basshylary osynday ilkimdi ja­nalyqtargha boy úrsa, osyny qoldasa dep oilaysyn. Óitkeni adamnyng ómirin saq­taudan ýlken borysh bar ma?! Asta­na­daghy 1-shi avtoparkke baryp, kelisip edim, qúptaytyn synay tanytty. Jýieni qa­la­nyng ishki jyldam­dyghyn retteu ýshin ghana emes, syrtqy av­to­magistralidargha da ornatugha bolady. Mә­selen, qauipti bú­ry­lystarda iyesi ýi­ren­shikti әdetpen ayaghyn tejegishke jý­girtpey-aq kólik avto­mat­ty týrde tejeletin bolady. Ekin­shi­den, qo­gham­dyq kólikterge ornatu mindetti týrde boluy kerek dep oilaymyn. Óitkeni «Alash» jýiesining negizgi kózdeytini – adam­nyng amandyghy.

– Sheteldikter tarapynan qy­zy­ghu­shy­­lyq bar ma?

– Áriyne. Kópshilik sheteldikter sa­tuym­­dy súraydy. Men sata almaymyn. Deldal bol­ghysy keletin arabtar da bol­ghan. Al sheteldikter súraghanda al­dy­men «óz elinde ómirge enui qalay?» dep bayqaydy. Sony algha tartyp, aldymen ózinnen bastasan, sonyng nәtiyjesin kórip baryp alghysy keletinder barshylyq. Al biz­de, jogharyda aitqanymday, tәjiriybege engizetin mým­kin­dik joqtyng qasy. Son­dyqtan da óz ký­shimmen jýieni jýzege asy­rudan basqa amalym joq. Osy maq­sat­ta ýkimettik emes úiym qúrdym. Ondaghy ne­gizgi múrat – qalayda «Alashty» iske qosu. Sol ýshin aldaghy uaqytta Ger­ma­niya­nyng batysyndaghy Aahen qalasynda qor­dyng filialyn ashpaq oiymyz bar. Óit­keni órkeniyetti Europagha «Alashty» jaq­sy­lap bir tanytyp alu kerek sekildi. Búghan basty sebep – rasyn aitu kerek, Europa basqa júrtqa qaraghanda adam ómirin bi­rin­shi oryngha qoyady. Ony kýndelikti isi­men de dәleldeydi. Mә­selen, Batysta kez­dey­soq oqys oqiy­gha­dan nemese óndiristik apat sal­darynan qyr­shynynan qiylghandargha qa­tysty eko­nomikalyq-materialdyq shy­­­­­ghyndy tәp­tishtep zertteydi. Sosyn kóz­deri jetken­dikten ondaydyng aldyn alugha bas qaty­rady. Rasymen, ekonomika әle­uet­ti boluy ýshin ony kóteretin adam әleuetining myghym, denining saulyghy kerek. Al bizding statistika boyynsha jyl sayyn 3 mynnan astam adam jol-kólik apatynan qaza tapsa, 40 myngha juyghy jaraqat alady. Mýgedek bolatyn­dary qanshama. De­ni sau, qol-ayaghy býtin azamat enbek etip, ekonomikagha qansha pay­da әkeletin edi. Kerisinshe, joldaghy apat­tan jaraqattanyp, mýgedek atanyp jat­qandar memleket ýshin de orasan shyghyn. Onyng ýstine, qazirgi jaghday boyyn­sha Qazaqstan jol apatynan әlemde birinshi orynda túr. Árbir mem­lekettegi adam әleuetin, elding sol әleuetti úqsatyp ýiles­tiruden alatyn paydasyn eseptep otyratyn Dýniyejýzilik bankting esebi boyynsha songhy bes jyl ishinde Qazaqstan jol-kólik apa­ty­nan bolatyn ólim boyynsha, әbden alan­daytyn den­gey­de keledi. Al bizding biylik ózge júrtty alan­datatyn múnday mәlimetti son­sha­lyqty moyyndamaydy, ol týgil, búnyng al­dyn alatyn sharalardy úiymdas­ty­rugha da sonshalyqty peyil bermeydi. Tipti sta­tiys­tikadaghy alshaqtyqty algha tar­typ, ózi­nikin úsynatyndary bar. Ras, әlemdik sta­tistika men qazaqstandyq sta­tiys­tiy­kanyng arasynda aiyrmashylyq bar­shy­lyq. Búl da – mәselening búlynghyr túsy. Óit­keni esep jýrgizuding týri әraluan. Mә­se­len, jol apaty oryn alsa, halyq­ara­lyq úiym sol apattan zardapqa týs­ken­derdi 30 kýn boyy qadaghalaydy. Sol 30 kýnning ishinde әlgi adam qaytys bolsa, sony esepke alyp, «jol apatynan qaza boldy» dep esepteydi. Al bizding esepteu apatqa týskenderdi jeti kýn boyynsha ghana esepke alady, segizinshi kýni әlgi adam alda-jal­da qaza bolsa, apattan qaytys bolghan dep sta­tiys­tiy­kada kórsetilmeydi. Mýgedek­tik­ke, mer­­ti­guge qatysty mәsele de solay. She­tel­dikter apat­tan kelgen ja­pa shegudi, adami, ma­te­rialdyq zalaldy 30 kýn boyy zerttep, so­dan keletin shyghyndy tәptishtep kórsetedi. «Ja­pa shegushi adam mertikti, sondyqtan oghan múnsha dәri, múnsha dәke ketti. Onyng aldaghy den­sau­ly­ghyn týzep túruy ýshin múnsha maman dәriger so­ny qarauy kerek, sosyn múnshama tegin dәrimen memleket qamtuy shart» dep sanap shyghady. Al keyin sol adam mý­ge­dek­tikke úrynsa, «mynau súmdyq boldy ghoy, jol apatynyng sal­darynan atpalday azamatymyz endi ýiinde memleketke ma­syl bolyp otyrady, ony memleket baghyp-qa­ghyp, soghan jәr­demaqy tóleytin boldy» dep shyghyndy ashyp kór­setedi. Sosyn múnday orynsyz, jos­par­syz shyghyndy bol­dyrmaudyng qa­myn izdeydi, aldyn alugha qatty mәn beredi. Aldyn alu sha­ra­la­­ryna qarjyny aya­may qúyady. Óitkeni olar qyruar qa­rajattyng qan­sha­lyq­ty qaytarymy bola­tynyn da eseptep qoy­ghan, biledi. Qa­ra­payym tilmen aitsaq, osy. Bizge eng jet­kiliksiz bolyp túrghan dý­nie de – sol. Al onymen salystyrghanda qa­zaqstandyq statistika jansaqtyqqa kóp baratyny birden belgili bolyp túr emes pe? Al on­day jansaqtyq, naqty kór­set­­kish­ting býr­kelui kimge opa? Memleket te sol sifr­gha qa­rap, aldanyp jýr! Jalghan kór­­set­kish­terding kesirinen búl salada jagh­day jaqsaryp kele jatyr eken dep, qa­rajatty da qymtaydy osy salagha.

– Al myna «Alash» jýiesi әlgi kór­setkishti qanshalyqty jaqsartady?

– Qazaqstanda jylyna 3,5 myng adam ólip, 40 myngha tarta azamatymyz jol ýs­tin­degi kólik apatynan jaraqat aluda. Mún­­day jaghymsyz kórsetkishting «Alash» jýiesin engizu arqyly teng jartysyn, yaghny 50 payyzgha deyingisin tómendetuge bo­lady. Mening esebim, boljamym bo­yyn­­sha solay. Tek qoldanysqa keninen en­gi­­zilui shart. Ásirese ýlken qalalarda, av­to­­magistrali­dar­dyng qauipti uchas­ke­le­rinde.

– Jýiening «Alash» ataluy nelik­ten?

– Jýiege «Alash» dep әuelgi aidar taq­qan adam – әkemning joldasy Aqseleu Seydimbekov aghamyz edi. Marqúm jýiege jaqsy ataudy sol kisi qoyyp ketti. Ýige kelgen bir sәtinde әngimelesip otyryp osy ózimning ónertabysym turaly aittym, qalay jýzege asatynyn, ne paydasy bol­janatynyn bәrin kórsettim. Sonda júrt­tyng esinde qalatyn, halyqaralyq patent­teudi oilaghandyqtan, latynsha jazyluy da onay әri aitugha jenil bolsa eken degen tilekpen «at tauyp berseniz» dep qol­qa­laghan edim. «Endeshe, jýienning aty «Alash» bolsyn. Jýzege assa, tәj­iriybege en­se, adam ómirin saqtaytyn kәdege ja­rasa, әlemdi moyyndatsan, sosyn 5-10 jyl­dan song dýnie elining bәri «Alashty» mo­yyndap, engize bastasa, mine, netken maq­tanysh, qanday mәrtebe?! Ardaq­ta­latyn últtyng atyn әlemge osylay shygharsa ke­r­ek-ti», – dedi. Men qúp kórdim. Ózime de, basqalargha da osy at únady. Rasymen, keyin «Alash» jýiesi әlemge әigili bolyp jatsa, últtyq brendimizding atauy «Alash» dep aiqaylap túrsa, qanday jaqsy bolar edi dep oilay­myn.

– «Ghylym turaly» jana zannan keyin ónertabystardy óndiriske en­gizude qanday da bir algha jyljushy­lyq­tar barshylyq pa? Nege kóniliniz tolmay jýr?

– Áriyne, jana zanda jaqsy jana­lyq­tar kóp aq. Betbúrys kórinisi bar. Degenmen ghy­lymnyng ózi ónertabystan túrady. Al ónertabys tәjiriybege enip, elge qyzmet etui, paydasyn berui kerek. Bolmasa qúry «óner taptym!» dep aiqay salghannan ne úta­myz. Bizdegi jaghdaygha keletin bolsaq, Qa­zaqstanda ghylymgha qaray budjettik bet­búrys týbegeyli ózgergen synayly. Alayda sheneunikterding kózqarasy óz­ger­gen joq, bәz bayaghy. Sol burokrattyq qal­pyn­da qalyp túr. Óitkeni, mineki, Ýkimet bud­jetten qyruar qarjy bólip jatyr. Mә­selen, byltyrdyng ózinde ghylymgha qa­tysty 1 mlrd 700 mln tengeden astam qa­ra­jat bólindi. Onyng ishinde óner­tap­qysh­tar­gha 300 mln-gha tarta tenge júmsalatyn edi. Alayda әlgi qarajattyng ózi tolyqtay sol ónerdi taba­tyndardyng qolyna tiy­genine kóz jetkize almaysyz. Sóz jý­zin­de bәri jaqsy. Naqty is jýzine asyrugha kel­gende kedergiler әli de barshylyq. Sonyng kesirinen óner­tabystyng bәri bir­dey jarty jolda túra­lap, tek birli-ja­ry­my ghana keyingi ómirde qoldanysqa en­gi­zilip jatyr. Onyng ýstine, Qazaqstanda ón­di­r­istik baza әlsiz. Bilimdi mamandar tap­shy. Mәselen, «Alash» jýiesining núsqa­sy­n­yng ózin eli­miz­de tolyqtay jasap shygharu mým­kin bol­mady. Sosyn Ukraiy­nagha tap­syrys be­ru arqyly ghana shyghardym. Eli­miz­de miy­kro­­kontrol­lerdegi radio­elek­tron­dy qon­­­dyrghyny tapsyrys arqyly or­nata be­­retin maman tapshy, joq dese de bo­lady. Ony aitasyz, tipti Astanada ra­dio­elektrondy bólshekter tauarlaryn sa­tatyn dýken joq. Osynday­lardyng ózi qy­taydyng arzan­qolynan shyqqandar әri tegis dayarlanyp satylatyn dýniyeler bolyp otyr. Degenmen qazir innovasiyalyq damugha betbúrystyng beleng ala bastaghan kezeni ghoy. Innovasiyalyq silkinissiz jón­kile damu bolmaytynyna kóz jetti. Osy dúrys jol. Áyt­se de eng aldymen qogham­nyng menta­liytetin ózgerte týssek eken. Solay bolsa, investorlar tarapynan qy­zy­ghushylyq әrqashan bola­dy, innovasiya da enedi.

– Sizding jýieniz bir jaghynan jol polisiyasy qyzmetkerlerining sharua­syn atqaratyn sekildi. Osyny dәl jol qauip­sizdigimen ainalysatyn maman­dargha kórsettiniz be?

– Jogharyda aitqanymmen sabaqtasyp túr ghoy, qoghamnyng mentaliytetin ózgertpey, qúry polisiyanyng sanyn kóbeytkenimen, jol apatynyng basqa qyrynan almasaq, adam ólimin tómendetu mýmkin emes. Mening aityp otyrghanym innovasiyany, teh­nolo­giya­ny engizuge qatysty ghoy. Sonday ilki dý­niyelerdi engizsek, qoghamnyng derti bo­lyp otyrghan sybaylas jemqorlyqty da qysqartatyn edik. Al qazir MAIY-dyng júmysy ne? Jol qozghalysyn qadagha­lay­dy, ereje búzghangha aiyppúl salady. Sol aiyppúl memleket qazynasyna týsedi, so­dan ainalyp baryp budjet arqyly qay­ta­dan sol polisiyanyng qaltasyna en­bek­aqy bolyp keledi. Sosyn aiyppúl­dyng syr­­tynan «barmaq basty» jolymen aq­sha ta­bady. Búny jongdyng joldaryn ait­tyq qoy. «Alash» jýiesi ense, oghan adam­n­yng ara­lasuy azayady, endeshe, sybay­las­­tyq­tyn­­ da joly kesiledi. Sala qyzmetkerle­ri­ne baryp sóilestim, kópshiligi (arghy ja­ghyn­da ózderining júmyssyz qalatynyn es­ke alatyn boluy kerek) syrttay ghana qol­dau bildiredi. Rasymen, qala ishinde jy­l­­damdyqty 60-tan asyrmaytyn mún­day jý­ye ornatylsa, jolda tәrtip bolady, tәrtip bolghan jerde apat ta azayady. En­deshe, MAY júmyssyz qalady degen sóz.

– Ónertabys salasynda taghy qan­day janalyqtarynyz bar?

– Men ózim osydan toghyz jyl búryn jol-kólik apatyna týskenimdi aittym ghoy. Son­dyqtan da keyingi jyldary osy apat­tyng aldyn alugha qatty kónil bólip jýrmin. Ónertabysymnyng kópshiligi osy salada. Sonyng taghy bireuine kenirek toq­talyp óteyin. Qazirgi MAY qyzmet­kerleri payda­la­natyn jýrgizushining ishimdik ishkenin anyqtaytyn qúraly qymyzdan «úrttaghan» adamdy da ishken qylyp kórsetedi. Al eger sol týtikshege nashaqor nemese jýike jýiesine әser etetin әldebir psihotropty zatty qoldanghan adam ýrlese, ol eshteneni kórsetpeydi. Áytkenmen esirt­kige elikken nashaqor rulige otyrsa, odan keler qauip te zor. Sol siyaqty úzaq joldan sharshap kelgen auyr jýk kóligin jýrgizushining dem almastan taghy da jolgha shyghuynyng qaterli ekeni belgili. Alayda onyng sharshaghanyn, nashaqordyng jaghdayyn kórsetetin qúral bar ma? Mýmkindik bolghansha sol adam otyrghan kólik jýrmeui shart. Al men oilap tapqan ónertabystyng bir týri – adamnyng qanday kýide ekenin anyqtaydy. Esh­qanday iyiskemey-aq, aldyndaghy adam­nyng әreketine aldanbaytyn búl qúral da jol qauipsizdigi ýshin kerek. Eger jýr­gizushining әldebir sebepterge baylanysty jýrgizu qabileti tómendese, kólikke or­natylghan qondyrghynyng dabylynyng arqa­synda kólik әri qaray «jýrmey qoyady». Sonda kólik te, jýrgizushi de, jayau jýrginshi de din aman. Endi bir nou-hau – kólikti jýr­gizuge qolynda senimhaty joq, bolmasa úrlyq niyetimen otyrghanda kólikti jýrgizbey qoyatyn qúrylghymyz da bar­shylyq.

– Sizding osy «Alash» jýiesine at­qarushy biylik tarapynan qoldau ta­bylsa degen tileginiz bar sekildi...

– Áriyne. Degenmen Ýkimetting bir ózi qogham aldyndaghy problemamen kýresip esh jeniske jete almaydy. Búghan, eng al­dymen, qoghamnyng ózi, býkil qazaq­stan­dyq­tar mәn berip, qarsylyghyn tanytuy shart. Al men qoghamdyq pikirdi qalyptasty­rugha úmtylatyn úrymtal tústy osy sala­dan izdedim. Jol apatynan qúrban bolghan adamdar sanynyng kóbengi – «Qúdaydyng qa­harynan» bolyp jatqan dýnie emes, kerisinshe, ózimizding sal­ghyrt­ty­ghymyzdan tuyn­dap otyrghan mәsele. Soghan qoghamnyng na­zaryn audartqym ke­ledi.

Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiy­mynyng derekteri boyynsha jol-kólik oqiy­ghalarynan jylyna 1,3 mln adam qaza tauyp, 50 mln adam týrli dәrejede ja­raqat alady nemese mýgedek bolyp qa­lady eken. Mәselen, bizding jaqyn kór­shimiz Reseyde 2007 jylghy derekter bo­yynsha 33 308 adam kóz júmyp, 292 206 adam jaraqattanghan. Odan kelgen eko­no­mikalyq shyghyn 34 milliard AQSh dol­lary kóleminde bolsa, bizding elimizde búl shyghyn mólsheri 3,5 milliardty qúraghan. Endeshe, jol apatyn boldyrmaudyng joly qay­sy?! Mәsele – sonda. Izdenis te osy tústa túr.

Datym bar...

BÚÚ әlemning әrbir memleketine dýniyejýzinde bolyp otyrghan jol apatymen kýresting onjyldyq is-qimyldar josparyn jasaugha, ony tolyq jýzege asyrugha ýndedi. Yaghny BÚÚ әrbir memleketti aldaghy on jyl boyy jol-kólik apatynan bolatyn adam ólimimen kýresuge shaqyrady. Jol apaty – dýniyejýzilik dengeyde alandaytyn problema. Óitkeni aldyn ala boljaular boyynsha aldaghy onjyldyqta jol-kólik apatynan qaytys bolatyndar sany 6-8 payyzgha ósip otyratyny aitylady. Bizding múratymyz – kisi ólimin barynsha azaytu. Biyl 100 apat bolsa, 10 jyldan keyin 180 apat bolady degen sóz. Sondyqtan esh әreket bolmasa, adam janyn alatyn apat sany arta bereri anyq. Al onday kórsetkishti eng aldymen әlem boyynsha aldynghy orynda túrghan Qazaqstan tómendetse dúrys bolar edi.

Avtor: Qanat Qazy

http://www.alashainasy.kz/person/26185/