Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2239 0 pikir 19 Mausym, 2009 saghat 10:27

Bizding ministrler últshyldyqty Putin men Medvedevten ýirensin!

 

 

Qazaqstanda últshyl boludan qorqatyn sheneunikter óte kóp. Áriyne, biz Kenes Odaghynan beri «mahrovyi» últshyldyqpen kýresip, kópúltty memleket imidjine baylanyp qalghan elmiz ghoy... Qazaq ekenin sybyrlap aitatyn shendi-shekpendilerge ózderining naghyz últshyl ekenin ashyq aitatyn V.Putin men D.Medvedevting ústanymy ýlgi bolsa iygi. KSRO-nyng ydyrauyn «XX ghasyrdaghy eng iri geosayasy daghdarys» dep sanaytyn Resey premier-ministri Vladimir Putin orys ruhyn kóteru arqyly memleketting sayasaty men ekonomikasyn, әleueti men halyqaralyq bedelin týgendep otyr. Qazirshe qazaq missiyasy jayly qoghamda oqta-tekte sóz bolyp túrsa, Reseyde orys missiyasy til men dinning ýilesimi negizinde tolyqtay jýzege asyp keledi!

Vladimir Putiyn: Medvedev - men siyaqty últshyl!
Ol biylikke 2000 jyly keldi. Or­ta boyly, qatal minezdi, sal­maq­ty. Ariylik bet-pishindes. Naghyz pra­voslav. Gorbachev pen Eli­siyn­nen keyingi Resey óz úlyn kóp ký­t­ti. KSRO-ny qúlatyp, Re­sey­ding iym­periyalyq ambisiyalaryn qú­la­zytqan Gorbachev pen kórshiles TMD elderi týgili, Reseyding óz ishin­degi avtonomiyalyq elderge ie bo­la almay qalghan Elisinnen ke­yin naghyz qatal minezdi Vladimir Pu­tinning biylikke kelui - Reseydi әlem­dik derjava retinde qayta jan­ghyrtty. Batys sarap­shy­la­ry­nyng aituynsha, KSRO-nyng qú­la­uyn «geosayasy daghdarys» dep bi­le­tin Pu­tin sol KSRO túsyndaghy ke­­nestik ýlgidegi últtyq ruhty qay­ta tý­letuge atsalysuda. Múny Pu­­tiyn­ning ózi de jasyrmaydy. Esi­mizde, Re­sey premier-ministri Ger­maniya kans­leri Angela Mer­keli­men kez­des­ken túsynda orys elin jay­la­ghan últshyldyq jayy da sóz bol­ghan edi. Sonda Vladimir Pu­tiyn: «Med­vedev jaqsy maghynada men siyaq­ty últshyl. Ol naghyz pat­riot jә­ne Reseyding halyqaralyq are­­na­daghy bedelin belsendi týrde qor­­ghaytyn bolady» dep mәlim­dedi.
Al Garvard uniyversiytetining bú­ryn­ghy qyzmetkeri, «Orys últshyl­dy­ghy bulleteni» atty internet pi­kirsayys klubynyng negizin qa­laushy Andreas Umland Putindi orys últshyldyghynyng simvolyna ba­laydy. Búl orayda ol: «Putin she­shen lankesterimen, eston fa­shiys­terimen, ukrainning neofa­shiys­terimen, gruzinning ru­sofob­ta­rymen, amerikalyq iym­pe­riya­liys­ter­men, Batystyng azghy­ru­shy­la­ry­men kýresip jatyr... Jal­py ait­qanda, Putin Reseydi qúr­typ, bó­lip-jaryp, tym qúryghanda tize býk­kizgisi keletin orys emes kýsh­ter­ding arman-tilegimen ký­res­ki­si ke­ledi» deydi. 2000 jyl­dan be­ri el aumaghynda skinhed­ter­ding keng óris aluyna, Baltyq ja­gha­lauy el­de­ri men TMD memleketterine ja­sa­lyp jatqan qysym men jalpy Resey imidjining ósuine, sonday-aq orys pravoslavie shirkeuining ký­shengine birden-bir sebepker Pu­tinning ózi emes pe?! Kezinde Europa ke­nesining Parlamenttik assam­bleya­sy RF biyligine talap qoydy: Re­sey eldegi әsire últshyldyqpen zann­amalyq túrghyda kýresui kerek. Búl arada Putin qanday qadam­dar­gha bardy dersiz?! Ol orys últ­shyl­dyghyn aqtap shyqty. «Klerk.­Ru» aq­pa­rat­tyq agenttigining ha­­bar­la­uynsha, Putin Reseydegi kse­no­fo­biya men últshyldyqqa basty se­bep retinde en­bek rynogynda orys­tardyng jú­myspen qamtylmauy dep kór­set­ken. Óz kezeginde sayasatker: «Múnyng bәri Kenes Odaghynan ke­yin qa­lyptasqan iydeologiyalyq va­kuum men odan tuyndaghan jay­syz­dyq­targha jәne negizgi últtyq top­tardyng qysymshylyq kóruine bay­la­nysty. Kenes Odaghy qúlasa da, biz­ding shekaralarymyz ashyq qal­dy, al enbek rynogyndaghy jaghday Re­seyding bayyrghy últynyn, RF aza­mattarynyng mýddesine say she­shilip jatqan joq» dep mәlimdedi. Búl - Putinning preziydent kezinde ait­qan sózi. Búl - onyng halyqtyng kó­nil kýiimen sanasu әreketi. «Le­vada-sentr» ortalyghynyng jýr­gizgen saualnamasyna sәikes, Re­sey azamattarynyng 52 payyzy ózge el­derden kelgen azamattardyng qú­qyn shekteudi qalaydy eken.
Putin biylikke kelgeli beri syrt­taghy orys diasporasyn qar­jy­lay qoldap, ruhany demeu saya­saty erekshe qarqynmen jýzege asyp keledi. RF postkenestik el­derdegi orys tilining damuyna jy­lyna 210 mln rubli bólip otyrady. 2005 jyly Resey «Orys tili» atty fe­deraldyq baghdarlama qabyldap, 2010 jylgha deyin TMD aumaghynda orys tilining últtyq tilderden basyp ozuy ýshin 1,5 mlrd rubli bólgen. Búl óte qomaqty qarjy! Ayt­paq­shy, biylikting «Edinaya Rossiya» par­tiyasy da syrttaghy orys-slavyan úiym­daryn qarjylay qoldap-qol­pashtap keledi. Mәselen, ke­zinde dәl osy partiya Qazaqstan­da­ghy orys úiymdaryna Alma­tynyng qaq tórinen Orys ýiining ghiy­ma­ratyn syilady. Reseyge baghy­natyn Qazaqstandaghy orys pra­vos­lavie shirkeui de ata júrttan qol­dau tauyp otyr. Qarap otyrsaq, Putin orystyng el ishindegi ghana emes, syrttaghy mýddesin de qorghau­men keledi.
Dәl Putinning túsynda «re­sey­lik otandastar» jobasy dýniyege kel­di. Búl joba - sheteldegi orys­tildi azamattar arqyly Reseyding ish­ki demografiyalyq ahualyn dagh­darystan shygharugha baghyttalghan strategiya. Aytpaqshy, búl joba últ tal­ghamaydy. Reseyde túrghyng kele me, oryssha bilesing be, sen - re­seyliksin. Yaky týptin-týbinde jal­pyúlttyq orystandyru saya­sa­tynyng yghynda ketip, orysqa aina­la­syn. Putinning preziyden­t­ti­gi tú­synda Orys pravoslavie shirkeui hriys­tian әlemindegi basty bә­se­ke­lesi - katolik shirkeuinen de kó­terilip, halyqaralyq are­na­daghy be­delin sharyqtatty. Eldegi mú­­syl­man faktorynan qoryq­qan­­nan ba, kim bilsin, әiteuir birazdan be­ri «Pravoslavie ne­giz­deri» pәni kýl­li orta bilim oshaq­tarynda min­detti pәn retinde oqy­ty­lyp keledi. Jal­pyúlttyq hriys­tian­dandyru saya­satyna Putinning qo­syp jat­qan ýlesi sýbeli: osydan bir­neshe jyl búryn Putin pasha me­rekesin Yakutiyadaghy shirkeu­ler­ding birinde qar­sy aldy. Búl - ýl­ken qadam edi. Osy­laysha Putin ózge últ ókil­d­e­rining pravoslavie di­nining ayasynda birigu qajettigin kórsetkeni anyq. Jalpy, Putiyn, Medvedevter Re­seydi qanshalyqty zayyrly mem­leket degenimen, shirkeuge minәjat etuge jii baryp túrady. Óz ke­zeginde múnyng bәri fe­deraldyq te­le­arnalarda jalpy­últtyq dengeyde na­sihattalady. Osy­laysha Re­sey­ding is jýzindegi memlekettik dinine - pravoslavie tarmaghy ainalyp otyr, búl RF-nyng - naghyz kóp­últ­ty, kópdindi mem­leket ekenine qa­ra­mastan...
Áriyne, Putinning qajet bolsa bir kýnde skinhedterdi jaypap sa­lyp, әsire últshyl partiyalardy auyz­dyqtaugha kýsh-qayraty je­te­di. Batysshyl, biraq derbes Gruziya­ny tóbesinen bombalap tastaghan Re­seyge 70-80 myndyq skinhedter «ar­miyasy» týkte emes qoy... Biraq olardy qúrtu memleketke kerek pe?! Skinhedter de orys últ­shyl­dyghynyng simvolyna ainaldy. Skiyn­hedterdi býkil orys saya­satkerleri «balalarymyz» dep qor­ghay­dy. Biylikting ústanymy osy.
­Orys últshyldyghy orys mem­le­ketine qyzmet etedi. «Oryspen oi­namandar!» dep eskertedi Re­sey biyligi. Resey ýshin Baltyq ja­ghalauy men TMD elderindegi últ­tyq qayta janghyru prosesteri - fa­shizmning dәl ózi?! Al naghyz fa­shistik baghyttaghy qandyqol skiyn­hed­ter Resey ýshin nebary 16-20 jas­taghy tentek balalar! Mem­le­ket­ting ústanymy, aqparattyq na­siy­haty osyny ýndeydi. Áriyne, mú­nyng arty Reseyding basyna baq bop qo­na ma, әlde mandayyna sor bop ja­bysa ma, ony bir Alla biledi. Qa­zirshe anyghy, orys últshyldyghy pra­voslaviyelik orys memleketining qa­lyptasyp, damuyna mol ýles qo­suda. Orys pravoslavie shirkeui ýshin de, orys halqy ýshin de Vla­dimir Putin - patsha! Pasha me­re­kelerining birinde shirkeu miyt­ro­poliyti Putinge tәji bar júmyrtqa syi­lapty. Al búl óz kezeginde «pat­shalyqty úzaq ta baqytty bas­qa­­rynyz!» degen sóz eken. Putiyn­ning patshalyghy - últshyldyqqa ne­gizdelgen. Yaky búl shyn mәninde, ghú­myrly patshalyq bolary sózsiz.

Últjandylyq - últshyldyqtyng basy ghana...
Sarapshylar Qazaqstandaghy kó­nil kýiding ózgerip jatqanyn ai­tady. Kenes Odaghynan beri óz­geris kórmegen últaralyq sayasat, de­kolonizasiyalyq prosesting mýl­dem jýrgizilmeui, qazaq últynyng әleu­mettik qiyn jaghdayy jyl ót­ken sayyn sheshiluding ornyna ushy­ghyp jatqan joq pa?! Biylikting últ­tyq ústanymy óte tayaz. Alma­tygha jii keletin Reseyding tanymal saya­satkerlerining ózi últtyq ús­ta­nymy tayaz adamdardyng últshyl adam­darmen til tabysuy qiyn de­gen oida. Memleketter de solay.
Reseydegi ekonomika, sayasat, sport, mәdeniyet salasyndaghy je­nis­terding bәri de - últshyldyqtyng ar­qasy. «Evroviydeniye» bayqauyn­da­ghy Dima Bilannyng jenisi, fut­bolda «Zenittin» jenisi, «Álem aruy» bayqauynda orys qyzynyng je­nisi, bәri-bәri - orys ruhyn kó­tergen iygilikter. Múny halyq Pu­tinning sayasatymen baylanys­ty­ra­dy. Al Qazaqstan qúramasy fut­boldan kýni keshe ghana Angliya qú­ramasynan 0:4 esebimen oisyray je­nildi. Al bizding últtyq jeni­lisimiz futboldaghy jenilisten de asyp týsedi. Últ ziyalysy Aman­geldi Aytaly aitpaqshy, qazir tipti últ­tyq mәseleni kóterip jýrgen aza­mattardy halyq jauynday kóru ýr­disi taghy bar. Sonda býgingi qa­zaq missiyasynyng múraty ne? Óz­gelerge jaltaqtau ma, qaytken kýn­de kenestik salghyrt sayasattyng sar­qynshaqtaryn saqtap qalu ma?! Ghalamdastyru zamanynda qazaqtyng tili men dinin, dili men mә­deniyetin kim qútqarady?
Týptin-týbinde, memleket bolu - ózgelerdi birjaqty syilau emes, memleket bolu - memleketqúrushy, bayyrghy últ pen memlekettik tilding ayasynda ózge últ ókilderining shoghyrlanuy, osy memleketting patrioty boluy. Ghalamdastyru zamanynda barlyq elder óz últtyghyn saqtaghysy keledi, yaky olardyng barlyghy derlik - últshyl. Tek Reseyding memlekettik tilinde sóilep, diny ústanymyn әli de anyqtay almay kele jatqan bizding keybir shendi-shekpendilerimiz qalaysha qazaq memleketining patriot, últshyly bola alady?!

 

 

Kәmshat TASBOLAT

"Ayqyn" gazeti 18 mausym 2009 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3260
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5580